X ja Y kaebus Viimsi valla tegevusetuse või alternatiivselt viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebajate 3. mai 2023. a taotluse lahendamisel ning Viimsi valla kohustamiseks uuendama Pärtlepõllu detailplaneeringu (Viimsi Vallavolikogu 21. mai 2019. a otsus nr 37) menetlust või alternatiivselt lahendama kaebajate 3. mai 2023. a taotlust uuesti
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. jaanuari 2024. a määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad X ja Y Vastustaja Viimsi vald, volitatud esindaja KLJ Kolmas isik Develora OÜ, volitatud esindaja MH
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X ja Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24. jaanuari 2024. a määruse resolutsiooni p 4 peale.
2.Jätta X ja Y määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. jaanuari 2024. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 21 lg 3).
1.Viimsi Vallavolikogu 21.05.2019. a otsusega nr 37 kehtestati Lubja külas Pärtlepõllu detailplaneering 26 üksikelamumaa krundi arendamiseks.
2.X ja Y esitasid 03.05.2023 Viimsi vallale taotluse Pärtlepõllu detailplaneeringu (DP) menetluse uuendamiseks. Kaebajad on Pärtlepõllu DP piirinaabrid ja nad olid valla poolt kaasatud planeerimismenetlusse. Ilmnenud on uued olulised tõendid, mis ei olnud planeerimismenetluses teada ja mille tõttu
3-23-2877 esineb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p-s 2 ette nähtud alus menetluse uuendamiseks.
3.Viimsi Vallavolikogu leidis 30.08.2023 kirjas nr 10-10/2051-2, et taotlejad ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid, mistõttu ei saa nõustuda Pärtlepõllu DP menetluse uuendamise nõudega.
4.X ja Y esitasid kirjale 28.09.2023 vaide, mille Viimsi vald tagastas 09.10.2023 kirjaga nr 1-13/25-1 puuduste kõrvaldamiseks.
X ja Y vastasid 23.10.2023 kirjaga.
6.Viimsi vald selgitas 30.10.2023 kirjas nr 1-13/25-3 03.05.2023 taotluse menetlusse võtmata jätmist.
7.Kaebajad esitasid 14.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 31.12.2023) valla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebajate 03.05.2023 taotluse lahendamisel, alternatiivselt valla viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebajate 03.05.2023 taotluse lahendamisel, Viimsi valla kohustamiseks DP menetlust uuendama või alternatiivselt kohustada Viimsi valda kaebajate 03.05.2023 taotlust lahendama ja otsustama DP menetluse uuendamise 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kõik 03.05.2023 taotluses nimetatud dokumendid on koostatud pärast DP kehtestamist. Viimsi vald ei ole kaebajate taotlust õiguspäraselt menetlenud. Kaebuse eesmärk on tuvastada valla tegevusetuse õigusvastasus kaebajate taotluse läbivaatamisel ja kohustada valda taotlust õiguspäraselt lahendama.
8.Tallinna Halduskohus kaasas 24.01.2024 määrusega kolmanda isikuna menetlusse Develora OÜ (resolutsiooni p 4). Develora OÜ on kinnistusraamatu andmete kohaselt Pärtlepõllu DP alal asuvate kinnisasjade omanik ja seega eelduslikult DP-st huvitatud isik. DP menetluse uuendamise üle otsustamisel tuleb kohalikul omavalitsusel menetlusse kaasata ka kolmas isik (HMS § 40 lg 1). Kuigi kaebajate taotluse alusel menetluse uuendamise otsustamise tulemus ei pea olema menetluse uuendamine, on see üks võimalikest tulemustest. Haldusmenetluse uuendamine tuleb otsustada kaalutlusõigust kasutades ja arvestades ka HMS §-des 64–68 sätestatut (HMS § 44 lg 2), mistõttu peab haldusorgan kaaluma ka detailplaneeringust huvitatud isiku õigusi. Sellise menetluse õiguspärasuse kontrollimisel kohtus võidakse kohtulahendiga sarnaselt otsustada DP-st huvitatud isiku õiguste üle. Kolmanda isiku eelduslik huvi on, et juba antud haldusakti kehtivust ei seataks uue haldusmenetluse raames kahtluse alla. Kuna kaebajad on ühe alternatiivina soovinud ka vallale DP menetluse uuendamiseks definitiivse ettekirjutuse tegemist, võidakse kohtulahendiga otsustada kolmanda isiku õiguste üle. Kaebusest nähtub, et kolmas isik võib olla DP-d realiseerimas (ehituslube taotlemas), mistõttu mõjutab ehitusõiguse aluseks oleva detailplaneeringu menetluse uuendamise üle otsustamine kolmanda isiku õigusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Kaebajad paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse p 4.
Menetluse uuendamine ei puuduta kolmanda isiku õigusi ega kohustusi. Kolmanda isiku õigusi või kohustusi puudutaks see, kui vald uuendatud menetluse tulemusel otsustaks detailplaneeringu muutmise või muutmata jätmise üle. Praegusel juhul pole tegemist sellise 2(4)
3-23-2877 vaidlusega. Ühestki seadusest ei tulene ka, et uuendatud menetluse vältimatu tulemus on planeeringu muutmine. Oluline pole ka see, et kaebajad on alternatiivselt soovinud kohtult menetluse uuendamiseks ettekirjutuse tegemist. Kolmanda isiku õigusi, kohustusi ega huve ei puuduta see, kas vald on kaebajate DP menetluse uuendamise taotlust õigesti menetlenud või mitte. Kolmandate isiku kaasamine venitab menetlust ja tekitab lisakulusid.
10.Viimsi vald palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajad taotlevad oma kaebuses mh DP menetluse uuendamist, mis võib mõjutada ka Develora OÜ õigusi. Kolmas isik võib olla hakanud DP-d juba realiseerima.
11.Kolmas isik palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja määrata menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 100 eurot. Kolmas isik on Pärtlepõllu DP kehtestamise järel omandanud Pärtlepõllu DP ala kinnisasjad. Pärtlepõllu DP uuendamine mõjutab kolmanda isiku õigusi ja kohustusi. Kaebuse rahuldamisel võidakse muuta kehtetuks DP, mille kehtivusest lähtudes on kolmas isik sõlminud vastustajaga lepinguid ning omandanud kinnistud. Halduskohus on kolmanda isiku kaasamist põhjalikult analüüsinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 21 lg 3), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
13.HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kolmanda isiku kaasamine on menetluslikult väga paindlik ega nõua täit kindlust, et kohtuotsusega tema õiguste või kohustuste üle ka tegelikult otsustatakse (Riigikohtu 12.11.2019 määrus asjas nr 319-874, p 9). HKMS § 20 lg 1 kaitseb mh isiku õiguslikult kaitstavaid huve (Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2023 määrus asjas nr 3-23-2276, p 16). Kolmanda isiku kaasamise regulatsioon on kantud vajadusest tagada isikutele nende õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg 2).
14.Halduskohus on õiguspäraselt Develora OÜ kaasanud menetlusse kolmanda isikuna. Menetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus on haldusakt. Kuna haldusmenetluse uuendamise taotluse eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine, on haldusmenetluse uuendamise taotluse näol tegemist haldusakti andmise taotlusega (Riigikohtu 12.10.2009 otsus asjas nr 3-3-1-50-09, p 12 ). Praegusel juhul oli kaebaja eesmärk saavutada HMS § 44 alusel menetluse uuendamine DP kehtetuks tunnistamiseks. Kolmas isik on huvitatud DP kehtima jäämisest, kuid DP kehtetuks tunnistamine või muutmine võib halvendada kolmanda isiku olukorda. Kolmandal isikul on õigus esitada arvamus selle kohta, kas DP menetluse uuendamise taotluses välja toodud uus asjaolu või tõend võiks ka tegelikult tingida varasema haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise. Kolmanda isiku DP menetluse uuendamisest keeldumise vaidlusesse kaasamata jätmine muudaks tema õiguse olla menetlusse kaasatud ja õiguse avaldada oma arvamust näilikuks. Kuigi haldusmenetluse uuendamisel on arendajal võimalik esitada vastuväiteid ja seisukohti DP muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta, võib kolmanda isiku õigusi mõjutada ka juba DP menetluse 3(4)
3-23-2877 uuendamiseks kohustamine. Kohtupraktikas on kolmandaid isikuid kaasatud ka kohtumenetlusse haldusmenetluse uuendamise menetluses tehtud toimingute vaidlustamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2023 määrus asjas nr 3-23-2276, p 16).
15.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 muutmata.
16.HKMS § 109 lg 2 järgi esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna praegune määrus ei lõpeta haldusasja menetlust, ei jaota kohus menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.