Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2023, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised ja nende esindajad
3-22-2570 X kaebus Raasiku Vallavalitsuse 10. oktoobri 2022. a ja
24.oktoobri 2022. a protokolliliste otsuste osaliseks tühistamiseks ja Raasiku Vallavalitsuse kohustamiseks väljastada Xle ehitusluba üksikelamu püstitamiseks Raasiku vallas Aruküla alevikus Kasesalu tn 14 kinnisasjale Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Angela Kase Vastustaja – Raasiku vald, esindaja JP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Raasiku valla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Raasiku valla määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2023. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-2570.
Rahuldada Raasiku valla määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu
21.märtsi 2023. a määrus osas, milles Raasiku vallalt mõisteti X menetluskulude katteks välja menetluskulud 3324,64 eurot (sh käibemaks) ületavas osas. Teha selles osas uus määrus, millega jätta 3324,64 eurot ületavas osas kaebaja menetluskulud halduskohtus kaebaja enda kanda.
Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2023. a määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada halduskohtu määruse põhjendusi.
Mõista Raasiku vallalt X kasuks välja määruskaebusmenetluse menetluskulud 523 eurot (sh käibemaks). Seda summat ületavas osas jätta kaebaja määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-22-2570
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada Raasiku Vallavalitsuse 10.10.2022 protokolliline otsus, millega keelduti talle ehitusloa väljastamisest üksikelamu püstitamiseks Raasiku vallas Aruküla alevikus Kasesalu tee 14 kinnisasjale; tühistada Raasiku Vallavalitsuse 24.10.2022 protokolliline otsus, millega jäeti kaebaja 10.10.2022 protokollilise otsuse peale esitatud vaie rahuldamata; ning kohustada Raasiku Vallavalitsust väljastama kaebajale taotletud ehitusluba.
2.Raasiku vald teatas 16.03.2023 halduskohtule, et Raasiku Vallavalitsus andis 14.03.2023 välja korralduse nr 76, millega väljastas ehitusloa kinnistule asukohaga Kasesalu 14, Aruküla, ja taotles menetluse lõpetamist.
3.Kaebaja palus jätta menetluskulud vastustaja kanda ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude katteks 4029 eurot (koos käibemaksuga).
4.Raasiku vald vaidles menetluskuludele vastu. Kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlusega on esitatud kuludokumentidena arved, milles arve tasujana on märgitud Osaühing L. Esitatud kuludokumenditest ei nähtu, et kaebaja oleks menetluskulusid halduskohtumenetluses kandnud.
5.Tallinna Halduskohus lõpetas 21.03.2023 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja mõistis Raasiku vallalt X kasuks välja menetluskulud kokku 4029 eurot. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lg 5). Õigusabikulu väljamõistmine on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Kohtule esitatud arvetelt nähtub, et arved on esitatud seoses Kasesalu tn 14 ehitusloa vaidlusega ning X kaebusega. Menetlusdokumendid on haldusasjas esitanud vandeadvokaat Angela Kase, kes on X esindaja ja töötab Advokaadibüroo Walless OÜ-s.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Raasiku vald esitas Tallinna Ringkonnakohtule 28.03.2023 määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse osas, milles halduskohus rahuldas kaebaja menetluskulude hüvitamise taotluse. Alternatiivselt palus vastustaja jätta menetluskulude taotlus rahuldamata osaliselt (1605 euro ulatuses). Kaebaja esitas kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse koos kuludokumentidega, milleks olid arved, milles arve tasujana on märgitud Osaühing L ja kontaktisikuna Y. Kaebaja pole esitanud kuludokumente, mis tõendaksid, et kulud on haldusasjas menetlusvälise isiku poolt kantud. Menetluskulusid ei saa välja mõista, kui on esitatud üksnes esindaja arve. Ainuüksi menetluskulude nimekirjas sisalduvat advokaadi kinnitust või õiendit selle kohta, et arve on tasutud, ei ole Riigikohus pidanud piisavaks tõendiks, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust. 30.11.2022 arve nr 2223243 (1605 eurot) on kohtuväline kulu. Halduskohtumenetluses saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid. Kui ringkonnakohus leiab, et vastustajalt tuleb menetluskulud välja mõista, siis palub vastustaja menetluskuludena mitte välja mõista arve nr 2223243 alusel 1605 eurot.
7.X vaidleb määruskaebusele vastu. Arvel nr 2223243 on kajastatud õigusteenuse tasusid ja kulusid 1605 eurot. 24. novembril ja
30.novembril tehtud toimingud on otseselt seotud kaebuse koostamisega. 17. novembri ja 22. novembri tööd on ettevalmistavad tööd kohtusse pöördumiseks, eelkõige tõendite kogumine ja analüüs, et valmistada ette kaebuse koostamist. HKMS § 38 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kaebuses 2(5)
3-22-2570 märkida tõendid, mis kinnitavad kaebaja väidetavaid asjaolusid. HKMS § 39 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi tuleb kaebusele lisada vaidlustatud haldusakt ja dokumendid, millele kaebaja nõue tugineb. Järelikult on tõendite kogumine vajalik kohtule kaebuse esitamiseks ning seega on tegemist kuluga, mis on seotud kohtumenetlusega. Kaebajal on OÜ-ga L ja OÜ-ga R sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt OÜ L ja OÜ R kannavad kohtumenetluses kaebaja õigusabikulud ning vastustajalt kaebaja kasuks kaebaja menetluskulude väljamõistmisel hüvitab kaebaja välja mõistetud kulude ulatuses kohtumenetluse kulud OÜ-le L või OÜ-le R.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Kaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele.
9.Halduskohus kohustas vastustajat hüvitama kaebaja menetluskulud, kuigi õigusabikulude arved on esitatud mitte kaebajale, vaid Osaühingule L. HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik, kuid kulud on väljamõistetavad vaid juhul, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, s.o kohustus õigusabikulud tema eest tasunud isikule hiljem hüvitada (HKMS § 109 lg 11, vt Riigikohtu 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 27, ja 15.12.2022 otsus asjas nr 3-20-1310, p 37.1). Praegusel juhul ei ole halduskohus menetluskulude väljamõistmisel kontrollinud, kas HKMS § 109 lg 11 nõue on täidetud. Selle puuduse saab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel kõrvaldada.
10.Ringkonnakohus palus 03.07.2023 kirjas kaebajal tõendada kulude kandmise kohustuse olemasolu (HKMS § 109 lg 11). Kaebaja vastusest (dtl 144 jj) nähtub, et kaebaja ja kolmandate isikute (OÜ L ja OÜ R) vahel oli 2022. a novembris sõlmitud suuline kokkulepe kulude hüvitamiseks. Suulise kokkuleppe olemasolu kinnitab ka kokkuleppe osaliste 06.07.2023 koostatud kirjalik dokument (dtl 173 ja 150). Kuigi sellise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud ühegi enne halduskohtu määrust tekkinud dokumentaalse tõendiga, ei ole halduskohus selliste tõendite küsimata jätmisega loonud kaebajale ka võimalust esitada kokkuleppe kohta muid tõendeid, sh võimalust tõendada kokkulepet tunnistajate ütlustega. Kaebaja vastuse ja 06.07.2023 dokumendiga loeb ringkonnakohus HKMS § 109 lg-s 11 ette nähtud tingimuse täidetuks ja kulude kandmise kohustuse olemasolu tõendatuks. Halduskohtu määrust tuleb selles ja eelmises punktis märgitud põhjendustega täiendada (HKMS § 200 p 4, § 203 lg 2).
11.Asjakohane ei ole kaebaja etteheide, et vastustaja ei toonud määruskaebuses vastuväitena esile küsimust sellest, kas kaebajal on tekkinud kohustus õigusabikulud hüvitada. Vastustaja vaidlustas temalt menetluskulude väljamõistmise tervikuna. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte ning see laieneb nii faktiliste asjaolude kui ka tõendite väljaselgitamise kohustusele (HKMS § 2 lg 4). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud hinnangutega asjaoludele. Menetlusosalise väidetest sõltumatult otsustab kohus selle üle, millised asjaolud on vaja tuvastada (HKMS § 158 lg 1). Sõltumata menetlusosalise hinnangutest, otsustab ka kohaldatava õigusnormi üle kohus (HKMS § 158 lg 1; vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-21-14, p 19).
12.Vastusena määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et kaebajal puudub kohustus tõendada menetluskulude faktilist kandmist. HKMS § 109 lg 11 lisati seadusesse 1. jaanuaril 2018 jõustunud halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seadusega. Selle seaduse eelnõu (496 SE)
3(5)
3-22-2570 seletuskirja kohaselt tingis sätte lisamise soov muuta põhimõtet, mille kohaselt peavad menetluskulude väljamõistmiseks olema kulud reaalselt kantud.
13.Määruskaebuses on vastustaja seisukohal, et arvel nr 2223243 on kajastatud haldusmenetluse kulud. Kohtupraktika kohaselt ei ole haldusmenetluses kantud kulud õigusabikuludena ega kahju hüvitisena kohtumenetluses välja mõistetavad (vt nt Riigikohtu 27.06.2018 otsus nr 3-15-2595, p 22; Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2023 määrus asjas nr 323-659, p 12 ja Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2022 otsus asjas nr 3-20-1490, p 18) ning erandina on nende väljamõistmist kahju hüvitisena peetud lubatavaks üksnes kohustulikus vaidlustusvõi vaidemenetluses kantud õigusabikulude korral. Praegusel juhul ei ole põhjust sellist erandit kohaldada.
14.Arvel nr 2223243 (dtl 113, 114) on märgitud järgmised toimingud: 17.11.2022 kiri vallale protokolliliste otsustega seoses, suhtlus kliendiga, edasine tegevuskava (1 tund); 22.11.2022 seisukoha kujundamine (Kasesalu tn 14 ehitusloast keeldumine) 2 tundi; 24.11.2022 tegevuskava arutelu kliendiga, analüüs ja kaebuse koostamine (3,75 tundi); 30.11.2022 kõne kliendiga, selgitused, kõne Q-ga ja X-ga (0,5 tundi).
15.17.11.2022 ja 22.11.2022 toimingute selgituseks märgib kaebaja, et tegemist oli tõendite kogumisega kohtumenetluse jaoks. Kaebaja viitab esindaja 17.11.2022 e-kirjale, milles esindaja küsib vallavalitsuselt täpsustavat infot seoses 10.10.2022 istungi ja 24.10.2022 istungi protokollidega (dtl 148). Ringkonnakohus loeb selle e-kirja koostamise ajakulu halduskohtumenetlusega seotud kuluks ja peab e-kirja koostamiseks põhjendatud ajakuluks 10 minutit. Muus osas nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et 17.11.2022 ning 22.11.2022 toimingud on haldusmenetluse kulud ega kuulu halduskohtumenetluses hüvitamisele (2 tundi ja 50 minutit).
16.Kohtuväliseks tuleb lugeda ka 30.11.2022 toiming (0,5 tundi). Kaebaja hinnangul on see toiming seotud kohtule 05.12.2022 esitatud kaebuse koostamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellisel juhul pidanuks ajakulu kajastuma kaebuse koostamise aja all. Üldjuhul peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument ning menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide koostamisega. Õigusabiteenus hõlmab kahtlemata ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.
17.Seetõttu vähendab ringkonnakohus hüvitatavate menetluskulude suurust 3 tunni ja 20 minuti (s.o 3,3 tunni) võrra (586,97 eurot, millele lisandub käibemaks 117,39 eurot; kokku 704,36 eurot). Määruskaebus on selles osas põhjendatud.
18.Muus osas on halduskohtu määrus seaduslik. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui kohus on teinud kaalumisel vea (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 30). Kohus annab kulude vajalikkusele ja põhjendatusele tervikliku hinnangu, võttes seejuures arvesse, et tunnitasu ja ajakulu ei tohi olla silmanähtavalt ülemäärane ning lõpptulemus peab kohtu kogemuse ja vaidluse asjaolude, mahu ja keerukuse pinnalt jääma aktsepteeritavasse suurusjärku.
19.Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
20.Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebus rahuldatakse 17,5% ulatuses (704,36 eurot 4(5)
3-22-2570 moodustab 4029 eurost 17,5%). Sellest tulenevalt jäävad määruskaebusmenetluse kulud 17,5% ulatuses kaebaja kanda ja 82,5% ulatuses vastustaja kanda.
21.HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg 11 tingimused on täidetud. Kaebaja menetluskuluks ringkonnakohtus oli õigusabikulu 1012,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebajale osutatava õigusteenuse tunnihind on 211,31 eurot (sh käibemaks). Esindaja on määruskaebusmenetluses osutanud kaebajale õigusabi kokku 5 h ja 45 minutit (dtl 168–171).
22.Arvestades määruskaebusele esitatud vastuse sisu ja mahtu, loeb ringkonnakohus põhjendatud ja hüvitamisele kuuluvaks ajakuluks HKMS § 109 lg 6 mõttes kokku kolm tundi (s.o 633,90 eurot koos käibemaksuga). Muus osas on ajakulu ülepaisutatud. Keskmisest suuremad õigusabikulud võivad olla põhjendatud nt kohtuasja suure mahu ja eelkõige faktilise keerukusega. Praegusel juhul ei ole olukord selline. Hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude hulka ei kuulu kokkuleppe vormistamine kaebaja ja kolmandate isikute vahel.
23.Kaebaja kanda jääb 17,5% menetluskuludest, s.o 110,90 eurot. Vastustajalt tuleb mõista kaebaja kasuks menetluskulude katteks 523 eurot (sh käibemaks).
24.Vastustaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel (HKMS § 104 lg 8). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.