X. X ja Y. Y kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks tagada erihoolekandeteenuse osutamine ja kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja I – X. X Kaebaja I seaduslik esindaja – Y. Y Kaebaja II – Y. Y Kaebajate lepinguline esindaja – advokaat Elvi Tuisk Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet Kaasatud haldusorgan – Sotsiaalministeerium
Asja läbivaatamise vorm
19.03.2026 istungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
1.1.Rahuldada kaebus kohustamisnõuetes.
1.1.1.Kohustada Sotsiaalkindlustusametit looma kaebajale X. X riigieelarveline teenuskoht ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele autismispektrihäirega inimestele kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
1.1.2.Kohustada Sotsiaalkindlustusametit suunama kaebaja X. X riigieelarvelisele ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele autismispektrihäirega inimesele kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Rahuldada kaebus kahju hüvitamise nõudes osaliselt. 1.2.1.Mõista vastustajalt kaebaja Y. Y kasuks välja kahju vältimatult vajaliku õigusabi osutamise eest summas 3 895,16 eurot. Muus osas jätta kahjunõue rahuldamata.
3.Mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 7 589,37 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv summas 116,7 eurot.
4.Kohtuotsuse avaldamisel tähemärkidega.
asendada
füüsiliste
ja
juriidiliste
isikute
nimed
Edasikaebamise ja kohtuotsuse täitmise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.08.2026. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamata täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja (HKMS § 168 lg 11).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK
1.X. X on piiratud teovõimega ja tema seaduslikuks esindajaks on vastavalt Harju Maakohtu 23.04.2025 määrusele (2-21-20075) tema isa Y. Y. X. X on alates 2021. aastast viibinud ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel kokku nelja erineva teenuseosutaja juures.
2.26.06.2024 otsusega tegi Sotsiaalkindlustusamet (SKA) erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsuse nr T00095475. Suunamisotsuse kohaselt suunas SKA X. X ööpäevaringsele erihooldusteenusele perioodiks 01.07.2024-08.04.2029. Teenuse osutajaks oli XXXX (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 21 jj).
3.Kuna viimatise suunamisotsuse alusel teenuse osutamisel tekkisid probleemid toimus 21.08.2024 toimus ümarlaud, kus osalesid X. X eestkostjad, SKA esindajad, Saku Vallavalitsuse esindaja ja XX esindaja. Ümarlaua eesmärgiks oli leida lahendus X. Xle teenuse osutamisega seotud probleemile (ümarlaua protokoll dtl 25 jj).
4.23.10.2024 andis SKA X. X eestkostjatele teada, et viib läbi uue abi- ja toetusvajaduse hindamise (dtl 34 jj).
5.03.11.2024 andis SKA teenuseosutajale (XX, XX) loa X. Xle teenuse osutamine katkestada ja paluda eestkostjatel ta erihooldekodust ära viia. Eestkostjad teavitasid sellest Õiguskantslerit.
6.13.11.2024 esitasid X. X ja Y. Y seisukoha SKA-le, selleks et selgitada õigusliku poole pealt, millised on X. Xle osutatava erihoolekandeteenuse seadusest tulenevad miinimumnõuded ning milliste teenuseosutajate juurde ei saa SKA teda suunata (advokaadi vahendusel) (dtl 50 jj).
7.05.12.2024 saatis SKA eestkostjatele kirja, milles teavitas, et ööpäevaringne erihoolekandeteenus ei vasta X. X vajadustele. SKA oli seisukohal, et X. X jaoks asjakohane ööpäevaringne erihoolekandeteenus, mida osutatakse kohtumääruse alusel kinnises asutuses. SKA määras eestkostjatele seisukoha esitamise tähtajaks 12.12.2024 (dtl 69jj, dtl 54 jj).
8.11.12.2024 käis X. X psühhiaatri vastuvõtul, kus talle määrati diagnoosiks atüüpiline autism.
9.12.12.2024 esitasid X. X eestkostjad SKA-le seisukoha ööpäevaringse erihoolekandeteenuse lõpetamise menetluses (advokaadi vahendusel) (dtl 72 jj).
10.20.12.2024 edastas SKA eestkostjatele kirja, milles tõi välja, et tulenevalt X. X uuest diagnoosist, pakub SKA välja, kas viia läbi uus abi- ja toetusvajaduse hindamine või täiendada olemasolev abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend uue diagnoosi infoga (dtl 79 jj). 2 (19)
11.20.01.2025 andis SKA teada, et SKA seisukohalt oleks X. X jaoks tegelikult sobivaimaks teenuseks ööpäevaringne erihoolekandeteenus autismispektrihäire diagnoosiga täisealisele inimesele (dtl 82 jj).
14.03.2025 otsusega nr 7-7/7152-2 tegi SKA X. X suhtes
erihoolekandeteenuse osutamise otsuse nr T00100855. Otsuse nr T00100855 kohaselt rahuldas SKA X. X taotluse riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse saamiseks ning tuvastas X. Xl ööpäevaringse erihooldusteenuse autismispektrihäirega inimesele (ÖEaut teenus) vajaduse kuni 11.02.2030. Otsusega nr T00100855 võttis SKA X. X vastavalt sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 76 lõikele 1 teenuse järjekorda ja väljastas järjekorrateate (dtl 88 jj).
5.16.06.2025 esitas X. X SKA-le nõudekirja (advokaadi vahendusel), et SKA tagaks X. Xle viivitamatult otsuses nr T00100855 nimetatud teenuse faktilise osutamise, tulenevalt asjaolust, et möödunud on kohtupraktikas määratud kolmekuuline mõistlik aeg alates erihoolekandeteenuse osutamise otsuse tegemisest (dtl 91 jj).
6.25.06.2025 edastas SKA vastuse nõudekirjale, milles selgitas, et kuna X. Xle määratud teenusele on järjekord, siis ei saa SKA talle teenuskohta pakkuda (dtl 93 jj).
7.18.07.2025 X. X ja Y. Y kaebuse alusel on peale nõuete täiendamist (dtl 943 jj) menetluses kaebus järgmistes nõuetes: 1) kohustada SKA-d looma kaebajale X. X riigieelarvelist teenuskohta ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele autismispektrihäirega inimestele kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; 2) kohustada SKA-d suunama X. X riigieelarvelisele ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele autismispektrihäirega inimesele kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; 3) mõista SKA-lt Y. Y kasuks välja Y. Yle tekkinud haldusmenetluses) summas 5 638,85 eurot;
kahju (õigusabikulud
4) alternatiivselt juhul, kui kehtivate õigusaktide alusel ei ole kahju hüvitamise nõuet Y. Y kasuks võimalik rahuldada, tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis näeks ette kohtueelses sotsiaalteenuse osutamist puudutavas haldusmenetluses eestkostja poolt kantud põhjendatud ja vajalike õigusabikulude hüvitamist.
8.Kohus vaatas kaebuse läbi 19.03.2026 istungil (dtl 462, 602 jj), milles läks üle kirjalikule menetlusele andes pooltele võimaluse esitada täiendavad seisukohad ja tõendid konkreetsetes kohtu poolt välja toodud küsimustes (dtl 605-606, 908).
9.Kohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada seisukoht ka 20.04.2026 Riigikohtu otsuse nr 3-24-713 osas seoses SKA korraldamiskohustusega puutuvalt erihoolekandeteenusesse (dtl 608).
3 (19)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate seisukohad
10.Kaebajad on seisukohal, et vastustaja peab tagama X. Xle määratud teenuse – ööpäevaringne erihoolekandeteenus autismispektrihäirega inimesele – faktilise osutamise ja vastustaja peab hüvitama kaebajale Y. Yle haldusmenetluses õigusabiteenuse kasutamisega tekkinud kulud kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
10.1.Tänase päevani ei ole vastustaja kaebajale 14.03.2025 otsuses nr T00100855 määratud teenuse faktilist osutamist taganud. Vastustaja ei ole veel teinud X. X suhtes suunamisotsust, mis oleks aluseks määratud teenuse faktilisele saamisele. Vastustaja on teinud eelhaldusakti, mis lõi vastustajale kohustuse tagada X. Xle vastava teenuse tegelik osutamine (vt TlnRnKo 30.09.2013, 3-12-2298/39, p 11). See tähendab, et vastutajal puudub kaalumisruum, kas kaebaja X. X teenusele saata või mitte.
10.2.Praegusel juhul on täidetud järgmised kohustamisnõude eeldused: (1) vastustajal on tekkinud kohustus suunata X. X talle otsusega nr T00100855 määratud teenusele ehk tagada vastava teenuse faktiline osutamine; (2) vastustaja on selle kohustuse täitmisega viivituses; (3) X. X on nõudnud vastustajalt kohustuse täitmist (ning seda olukorras, kus seadus tegelikkuses ei nõua pärast teenuse määramise otsuse tegemist isiku teenusele suunamise uut taotlemist); (4) vastustaja keeldus kohustuse kohesest täitmisest; (5) ei esine asjaolusid, millest tulenevalt võiks õigus vastava kohustuse täitmisele olla ära langenud.
10.3.Kaebajad rõhutavad, et Riigikohus kinnitas kõiki kaebajate poolt varasemalt esitatud seisukohti kohustamiskaebuse osas oma värskes 20.04.2026 otsuses nr 3-24-713. Vastav Riigikohtu otsus toetab lisaks kohustamiskaebusele ka hüvitamiskaebuse rahuldamist, kinnitades vastustaja senist õigusvastast tegevust kaebajate suhtes.
10.4.Selleks, et vastustaja saaks viivitamata tagada X. Xle talle määratud teenuse faktilise osutamise, peab vastustaja looma X. Xle uue teenuskoha. Kuna teenuskohtade olemasolust sõltub otseselt see, millal saab X. X talle määratud teenusele, tähendab see, et X. Xl on subjektiivne õigus nõuda vastustajalt uute teenuskohtade loomist.
10.5.Y. Yl on tekkinud X. Xt puudutavast menetlusest ning vastustaja õigusvastasest käitumisest otsene varaline kahju õigusabikulude näol. Vastustaja on kohustatud vastavat kahju hüvitama. Vastustaja on tegutsenud õigusvastaselt. Vastustaja ei ole täitnud oma kohustusi X. Xle erihoolekandeteenuse tagamisel ning on õigusvastaselt kavandanud suunata X. X erihoolekandeteenusele kinnisesse asutusse. Esiteks ei taganud vastustaja X. Xle vähemalt miinimumnõuetele vastava erihoolekandeteenuse osutamist. Teiseks on vastustaja püüdnud õigusvastaselt suunata X. Xt erihoolekandeteenusele kinnisesse asutusse.
10.6.Tulenevalt vastustaja pikaajalisest õigusvastasest tegevusest X. Xle abivajaduse hindamise teenuskoha leidmise menetluses, oli Y. Y sunnitud kasutama õigusabiteenust, millest tulenevalt tal tekkis otsene varaline kahju. Y. Y oli sunnitud vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu kandma õigusabikulusid järgmiselt: 1) 743,69 eurot 13.11.2024 seisukoha esitamiseks X. X abi- ja toetusvajaduse hindamise menetluses (arve nr 2411201); 2) 1 645,17 eurot 12.12.2024 seisukoha esitamiseks erihoolekandeteenuse lõpetamise menetluses (arve nr 2412252);
X.
X
ööpäevaringse
3) 1 314,25 eurot jaanuaris-veebruaris 2025 vastustajaga suhtlemiseks X. Xle teenuse määramise osas (arve nr 2502116); 4 (19)
4) 113,46 eurot märtsis 2025 vastustajaga suhtlemiseks X. Xle teenuse määramise osas (arve nr 2503169); 5) 822,28 eurot vastustajale nõudekirja esitamiseks (arve nr 2506269).
10.7.Seega on Y. Yl tekkinud vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu kokku kahju summas 5 638,85 eurot. Vastustaja õigusvastase tegevuse ja Y. Yle tekkinud kahju vahel esineb otsene põhjuslik seos.
10.8.Y. Y tugineb sellele, et kahju hüvitamise nõude alusnormiks on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõige 1. Kaebaja hinnangul kinnitab seda lisaks Riigikohtu otsus nr 3-24-713, sest Riigikohus kinnitas, et SHS-i põhimõtete kohaselt tuleb isikule korraldada tema vajadustele vastav abi, mitte ükskõik milline kättesaadav abi (kohtuotsuse p 24).Õige teenuse pikaajaline osutamata jätmine kahjustab nii inimväärikust kui ka tervisepõhiõigust (kohtuotsuse p 24). Vastustaja ei võinud jätta X. X pikaajaliselt talle vajaliku teenuseta (kohtuotsuse p 28-29 ja
10.9.Juhul aga, kui kohus asub seisukohale, et vastustajal puudub kohustus hüvitada kaebajale II tekkinud kahju RVastS § 7 lõike 1 alusel ega mingil muul kehtival õiguslikul alusel, on kaebaja II seisukohal, et põhiseadusvastane on sellise regulatsiooni puudumine, mis näeks ette kohtueelses sotsiaalteenuse osutamist puudutavas haldusmenetluses eestkostja poolt kantud õigusabikulude hüvitamist. Vastustaja seisukohad
11.Vastustaja palub kaebuse tervikuna rahuldamata jätta kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
11.1.Ööpäevaringne erihoolekandeteenus on mõeldud autismispektrihäire diagnoosiga täisealisele, kellel esineb pidev intensiivne äärmuslik kahjustav käitumine ja kes vajab seetõttu pidevat järelevalvet ning abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist ning kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kasuta teisi erihoolekandeteenuseid.
11.2.Tuginedes SHS § 76 lõikele 1 ja sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ § 3 punktile 5 väljastati 14.03.2025 kuupäevaga X. X esindajatele järjekorra teade J00012932, milles teatati, et X. X on võetud ööpäevaringse erihooldusteenuse autismispektrihäirega inimesele eelisjärjekorda alates 14.03.2025, kuna käesoleval ajal ei ole ööpäevaringse erihoolekandeteenuse autismispektrihäirega inimesele saamiseks riigieelarvelistest vahenditest rahastatavat vaba teenuskohta.
11.3.Vaidlus puudub, et X. X on autismispektrihäirega inimestele mõeldud ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama õigustatud isik. Vastustaja on teadlik vastavete teenuskohtade puudumise probleemist ning tunnistab, et X. Xle ei ole väljastatud suunamisotsust nimetatud teenuse saamiseks. Vastustaja tunnistab ka seda, et tal ei ole tänase päeva seisuga võimalik suunata X. Xt teenusele isegi kohtu poolt kohustamiskaebuse rahuldamise korral, kuna vabu teenuskohti antud teenusel hetkel ei ole.
11.4.Ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele suunamine ja järjekorrasüsteem on sotsiaalhoolekande seadusest tulenev regulatsioon (SHS § 71 lõiked 10 ja 11), millele tuginedes on vastustaja ka seni tegutsenud. Vastustaja nõustub, et isikud tuleb suunata teenustele võimalikult kiiresti, kuid ei nõustu sellega, et tema tegevus on õigusvastane. SHS § 71 lõige 1 sätestab selgelt, et suunamisotsus väljastatakse ainult rahaliste vahendite ja vaba koha olemasolul. Vastustajal puudub alus nimetatud eelduste kohaldamata jätmiseks. Kui puudub teenuse osutamiseks vaba koht (ehk piisav personal, voodikoht jmt), ei ole füüsiliselt võimalik
5 (19)
isikule kohta pakkuda. Vastustaja poolt ööpäevaringse erihoolekandeteenuse tagamise probleem seisneb vajalike teenuskohtade puuduses turul. See teenus on spetsiifiline.
11.5.SKA ei saa eelistada ühtegi isikut teisele, kui kehtiv seaduslik regulatsioon seda ei võimalda. Praegusel juhul ei ole lubatud eirata seaduses sätestatud järjekorrasüsteemi regulatsiooni ja kohtade jagamise nõudeid ning suunata X. X teenusele järjekorraväliselt (ka mitte vabade teenuskohtade olemasolu korral).
11.6.SKA mõistab, et tulenevalt Riigikohtu 20. aprilli 2026. a otsusest haldusasjas nr 3-24-713 ei piirdu SKA korraldamiskohustus üksnes erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise, järjekorra pidamise ega olemasolevate teenuseosutajatega lepingute sõlmimisega, vaid Riigikohus on rõhutanud, et SKA-l lasub kohustus tegutseda aktiivselt selle nimel, et riigieelarvest rahastatav erihooldusteenus oleks seda vajavatele isikutele tegelikult kättesaadav. Samal ajal ei tulene otsusest SKA-le otsest kohustust ise teenuskohti luua või vahetult teenuseosutajana tegutseda. See otsus ei muuda viivitamatult erihoolekandeteenuse tegelikku turuolukorda ega suurenda olemasolevate teenusekohtade arvu. Teenuskohtade kättesaadavus sõltub mh teenuseosutajate valmisolekust teenust osutada, vajaliku personali olemasolust ning kehtivast rahastus- ja hinnastamismudelist. SKA hinnangul on teenuskohtade vähesuse üheks põhjuseks ka asjaolu, et teenuse osutamise tegelikud kulud ja kehtiv rahastus ei ole kõikidel juhtudel tasakaalus. SKA on nimetatud probleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud. Seejuures puudub SKA-l õigus otsustada tema pädevusse mitte kuuluvate rahastusküsimuste üle või maksta teenuse eest kõrgemat tasu, kui kehtivad õigusaktid võimaldavad.
11.7.Haldusmenetluses ei ole põhjendatud õigusabikulude hüvitamine, sest haldusmenetluse olemus ja seadusest tulenevad põhimõtted tagavad, et isik saab oma õigusi ja huve kaitsta ilma esindaja vältimatu abita. Y. Y on ise aktiivselt suhelnud SKA-ga, esitanud pöördumisi, saanud vastuseid, osalenud ühiskohtumistel. Õigusabi kasutamine on isiku enda vabatahtlik valik, mitte seadusest tulenev kohustus või vajadus, mistõttu puudub ka alus pidada õigusabikulusid vältimatuteks haldusmenetluse menetluskuludeks ja nende hüvitamist nõuda. Kahju hüvitamise nõuet ei saa Y. Yl tekkida ka RVastS-s sätestatud alustele tuginemise korral.
11.8.Kuni detsembrini 2024. aasta ei olnud X. Xl autismispektrihäire diagnoosi. Uus diagnoos on muutnud kogu senist olukorda ning isiku tegelikele vajadustele vastavale teenusele suunamise võimalusi.. Tänaseks on selge, et vajalikku teenust suudaks pakkuda X. Xle ÖEaut teenusele suunamisel, kus on teenuse saajate ja töötajate suhtarv lähtuvalt ASH dgn-ga isikute vajadustest oluliselt erinev tavaliste ÖE teenuste suhtarvust ning tegevusjuhendajad omavad põhjalikumaid teadmisi autismispektrihäirega (ASH) inimese eripäradest ja äkkäitumise ennetamise võimalustest.
11.9.Tulenevalt eeltoodust on ilmne, et X. Xle osutatud ööpäevaringne erihooldusteenus ei vastanud tema vajadustele mitte põhjusel, et vastustaja oleks ta suunanud ebasobivale teenusele ja teenuseosutaja juurde, vaid seetõttu, et vastustajal puudus menetluse ajal täielik ülevaade kaebaja X. X tervislikust seisundist. Lisaks tuleb märkida, et vastustaja tehtud otsus uue abi- ja toetusvajaduse hindamise läbiviimise kohta ning kaebaja X. X eestkostjatele 05.12.2024 saadetud teavitus (kaebusele lisatud), et ööpäevaringne erihoolekandeteenus tegelikkuses ei vasta kaebaja IX. Xvajadustele, oli põhjendatud.
11.10.SKA leiab, et kaebajate kahju hüvitamise alus on ebaselge ja segab eri õigusliku iseloomuga etteheiteid. Kui etteheide on menetluskohustuste rikkumine, siis SKA hinnangul X. X juhtumiga tegeleti järjepidevalt (ümarlauad, kirjavahetus, lahenduste otsimine).
11.11.Asja materjalidest nähtub, et vaidluse keskmes võib suurel määral olla olukord, kus eestkostjate ootused teenuse sisule, korraldusele ja võimalikele lahendustele ei langenud täiel määral kokku teenuse osutamise praktiliste võimalustega, eriti arvestades teenuseosutajate vähesust, mille piires oli teenust võimalik korraldada ning erinevate osapoolte huve 6 (19)
tasakaalustada. Erihoolekandeteenuse korraldamine eeldab pidevat koostööd teenuse saaja, eestkostjate, teenuseosutajate ja teenuse korraldaja vahel. Keerulistes juhtumites ei pruugi alati olla võimalik saavutada kõiki osapooli täielikult rahuldavat lahendust, eriti olukorras, kus hinnangud ja ootused teenuse sobivusele on erinevad
11.12.Eri arvamused ja soovitud tulemuse mittesaavutamine ei tähenda uurimis- ega selgitamiskohustuse rikkumist.
11.13.SKA tellis 2022. aastal vägivallaennetuse ja nõustamisteenuse (HENK), mis kinnitab aktiivset tegutsemist, mitte tegevusetust. Esitatud kirjavahetus näitab SKA kiiret ja sisulist reageerimist kaebajate pöördumistele.
11.14.Teenuseosutajate hinnangud olid ajas muutuvad, probleemid süvenesid võtmetöötaja lahkumisel ning esines ka probleemivabu perioode, mistõttu teenuse ilmne sobimatus ei ole tõendatud. Juhud, kus teenuseosutaja hiljem soovis teenuse lõpetada, ei näita SKA õigusvastasust, sest suunamisotsuse ajal ei olnud SKA-l alust eeldada teenusest keeldumist ning SKA selgitas, et otsust ei saa ühepoolselt lõpetada.
11.15.Teenuskohtade pakkumisel (sh Vääna-Viti) kaasati eestkostjad ja kasutati olemasolevat teavet; hilisemad raskused ei muuda suunamisotsuseid tagantjärele õigusvastaseks ning seetõttu puudub alus kahju, sh õigusabikulude, hüvitamiseks.
11.16.Kokkuvõttes, isegi juhul, kui mõni SKA tegevus või üksik menetlustoiming ei vastanud eestkostjate ootustele või oli eestkostjate arvates ebasobiv, ei tähenda ilmtingimata õigusabi kasutamise vajadust. Asja materjalidest ei nähtu, et edasine menetluse käik pärast 17.10.2024 või hilisemad lahendused ja SKA otsused oleksid olnud tingitud õigusabi kasutamisest või advokaatide sekkumisest.
11.17.Puudub alus järeldada, et kehtiv regulatsioon oleks põhiseadusega vastuolus üksnes seetõttu, et see ei näe ette kohtueelses sotsiaalhoolekande menetluses kantud õigusabikulude üldist hüvitamist. Sotsiaalministeeriumi seisukoht
12.Sotsiaalministeerium (SoM) kaasatud haldusorganina nõustub SKA haldusasjas nr 3-252368 esitatud vastustega, kuid toob kokkuvõtvalt välja olulisemad põhimõtted, mis puudutavad erihoolekandeteenusele suunamist.
12.1.SHS § 71 lõigetes 10 ja 11 ning § 76 lõigetes 1 ja 2 sätestatud järjekorra regulatsioon on loodud selleks, et piiratud ressursside tingimustes oleks võimalik rakendada teenuse saamiseks ooteaega. Kuna riigil ei ole alati piisavalt ressursse (vajalikke riigieelarve vahendeid või vabu kohti erihoolekandeteenust osutavates asutustes), siis ei ole võimalik kohe kõigile teenust vajavatele isikutele abi pakkuda. Samas on järjekorra regulatsioonis arvestatud ka sellega, et teatud teenuse saajatele tuleb tagada teenus kiiremini, mistõttu on olemas eelisjärjekord. Seejuures ei ole seadusandja määranud maksimaalset aega, kui kaua võib inimene järjekorras teenusele saamist oodata ehk millise aja jooksul peab riik talle sobiva koha tagama, kuna vabade kohtade tekkimine võib olla seotud erinevate asjaoludega, nagu teenuse saajate olukorra muutumine, vabade kohtade loomine uute ressursside kaudu, uute teenuseosutajate lisandumine jne.
12.2.Isiku võtmine erihoolekandeteenuse järjekorda ning teenusele saamise ooteaja kohaldamine ei kujuta endast riigi õigusvastast tegevust. SKA pakub vabanevaid teenusekohti järjekorras olevatele isikutele esimesel võimalusel. Sotsiaalministeerium ja SKA tegelevad järjepidevalt erihoolekandeteenuse õigusraamistiku ajakohastamise ja menetluse tõhustamisega.
7 (19)
12.3.Kuna SKA ei ole loonud järjekorra süsteemi omaalgatuslikult, vaid lähtub selle korraldamisel seaduses sätestatust, siis on järjekorra pidamine põhiseaduspärane.
12.4.SKA saab olemasolevat teenusvõrgustikku laiendada üksnes siis, kui turul on teenuseosutajaid, kellel on kehtiv tegevusluba ning kelle teenuse rahastamiseks on olemas eelarvelised vahendid. Sellisel juhul võib SKA avaldada oma veebilehel teate lepingu sõlmimise kavatsuse kohta (SHS § 77 lg 3) ning teenuseosutaja saab esitada taotluse lepingu sõlmimiseks (SHS § 77 lg 4). Seejärel sõlmib SKA lepingu teenuseosutajaga, kes vastab nõuetele ja omab tegevusluba erihoolekandeteenuse osutamiseks (SHS § 77 lg 5). SKA ei saa teenuskohti ise luua, mistõttu on nende laiendamise võimalus reaalselt kasutatav vaid juhul, kui turul leidub pakkujaid, kes on valmis teenust pakkuma ja kellel on selleks vajalik võimekus. Erihoolekandeteenuseid rahastatakse riigieelarvest SKA eelarve kaudu (SHS § 72 lg 1), mis tähendab, et uute teenuskohtade loomiseks vajalike vahendite taotlemine riigieelarvest toimub Sotsiaalministeeriumi kaudu. Ministeeriumil on ülesanne kavandada ja korraldada sotsiaalhoolekannet, töötada välja vastavad õigusaktid ning esitada riigieelarvetaotlused. Lisaks vastutab ministeerium teenuskohtade arendamise ja rahastamise poliitiliste otsuste eest. Lõpliku otsuse eelarvevahendite suuruse ja kasutamise üle teeb Riigikogu riigieelarve menetluse käigus. Sotsiaalministeerium teeb igal aastal riigieelarve menetlemise protsessis lisarahataotlusi, nendel taotlustel on olnud ka tulemusi, sest aasta-aastalt on loodud täiendavaid teenuskohti, kuid nende maht ei ole siiski olnud piisav kõigi vajaduste katmiseks. Lisataotluste rahuldamine annab võimaluse luua täiendavaid kohti. Näiteks on 2026. aastal planeeritud kuue uue teenuskoha ja 2027. aastal samuti kuue uue koha loomine autismispektrihäirega inimestele. Kuid see, arvestades järjekorras ootavate inimeste arvu ja vajaduste ulatust, ei kata teenusvajadust täies mahus ning teenuskohtade puudus jätkub ka pärast lisaressursside eraldamist. Antud sihtrühma teenuse ühikukulu on üks kõrgemaid kogu erihoolekandes.
12.5.Perekonnaseaduse (PKS) § 192 lg 3 kohaselt on eestkostjal õigus eestkoste teostamisest talle tekkinud kulutuste hüvitamisele eestkostetava vara arvel. Seega ei saa asuda seisukohale, et sellised õigustloovad aktid, mille andmata jätmine on Y. Y hinnangul põhiseadusvastane, on andmata. See õigustloov akt on antud – seadusandja on vastava regulatsiooni näinud ette PKSs ja selle kohaselt on eestkostjal õigus kulutuste hüvitamisele eestkostetava vara arvelt.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Vaidluse kesksed küsimused on, kas SKA on kohustatud looma X. Xle riigieelarvelise teenuskoha ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele autismispektrihäirega inimestele kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja tema ka sinna suunama (1); kas SKA-l on kohtueelses sotsiaalteenuse osutamist puudutavas haldusmenetluses eestkostja poolt kantud õigusabikulude hüvitamiskohustus (2). Kohustamisnõue teenuskoha loomiseks ja teenuskohale suunamiseks
14.Vaidlus puudub, et SKA tuvastas X. Xl ööpäevaringse erihooldusteenuse vajaduse autismispektrihäirega inimesele 14.03.2025 otsusega nr 7-7/7152-2 (dtl 88). Pooled vaidlevad selle üle, kas tulenevalt teenuskohtade puudumisest on SKA-l õiguslik alus keelduda X. X teenusele faktiliselt suunamisest ja lisada X. X teenuskoha ootejärjekorda.
15.SKA väljastab teenust saama õigustatud isikule suunamisotsuse, kui: 1) riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks; 2) erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht (SHS § 71 lg 1). Isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad kokku SKA, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. Teenust saama õigustatud isik peab kümne tööpäeva jooksul talle teenusekoha pakkumisest arvates pakutava koha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest SKA-d teavitama. SKA arvestab 8 (19)
kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku soovi teenuseosutaja valikul juhul, kui isiku soovitud teenuseosutajal on võimalik kohtumääruses nimetatud tähtajal isikule ööpäevaringset erihooldusteenust osutada (SHS § 76 lg 5). Erihoolekandeteenust saama suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid hiljemalt kolme päeva jooksul igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul ning seitsme päeva jooksul kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul kokkulepitud tähtpäevast arvates. Kui isik ei ole nimetatud tähtaja jooksul teenuseosutaja poole teenuse saamiseks pöördunud, ei ole tal enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada (SHS § 71 lg 6).
16.Kui SKA-l ei ole võimalik erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule suunamisotsust väljastada tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 1, teavitab SKA isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse rahuldamisest ja isiku järjekorda võtmisest (SHS § 71 lg 10). Kui SKA-l ei ole võimalik erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule suunamisotsust väljastada tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 2, teavitab SKA isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse rahuldamisest, teise teenuseosutaja juures vabade kohtade olemasolust ja isiku järjekorda võtmisest, kui teenust saama suunatud isik ei soovi, et temale osutaks teenust teine erihoolekandeteenuse osutaja (SHS § 71 lg 11). Sotsiaalkaitseminister on 21.12.2015 võtnud vastus määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“, mis sätestab järjekorra ja eelisjärjekorra pidamise täpsemad alusel.
17.Erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule osutatavat erihoolekandeteenust rahastatakse riigieelarvest SKA eelarve kaudu, kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isiku poolt (SHS § 72 lg 1). Erihoolekandeteenust rahastatakse teenuseosutaja ja SKA vahel sõlmitud lepingu, teenuseosutaja esitatud arvete ning isikule väljastatud suunamisotsuse alusel (SHS § 72 lg 3).
18.Vaidlusaluses küsimuses seoses SKA-l lasuva korraldamiskohustuse sisuga tegi Riigikohus otsuse 20.04.2026 asjas 3-24-713. Riigikohus selgitas, et riigil on kohustus tagada piisava arvu erihoolekandeteenuse kohtade olemasolu. SKA korraldamiskohustus ei piirdu sellega, et ta kaasab erasektori olemasolevad pakkujad riigi partnerina ja teeb nende üle järelevalvet. SKA korraldamiskohustus nõuab vajaduse korral ka seda, et SKA tegutseks aktiivselt pakkumise elavdamiseks, sh peaks vajaduse korral läbirääkimisi uute teenusepakkujatega. Kaebaja taotluse rahuldamise ajal kehtinud redaktsioonis võimaldas SHS § 77 lõige 1 SKA-l volitada erihoolekandeteenuse osutamine füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse üksusele. Olgugi et võimalus sõlmida teenuse osutamiseks leping valitsusasutuse hallatava asutusega lisandus SHS-i alates 24. detsembrist 2023, ei takistanud SHS-i ega HKTS-i sätted SKA-l ka varem ise uute teenuskohtade loomist ning haldusülesande täitmiseks volitamist kas era- või avalik-õiguslikule teenuseosutajale. Vajaduse korral oleks riik saanud asutada selleks enda osalusega äriühingu (riigivaraseaduse § 10 lg 2) (p 34). SHS § 71 lõike 1 punkti 1 tuleb mõista selliselt, et see paneb riigile kohustuse tagada eelarvevahendid erihoolekandeteenuse osutamiseks kõigile neile, kellel on tuvastatud sellekohane vajadus ning kelle taotlus on SHS § 70 lg-s 4 nimetatud otsusega rahuldatud. Riigieelarve paneb kohustusi riigiasutustele, mitte ei piira sotsiaalhoolekandeteenuse saajate seadusest tulenevaid õigusi. SHS § 71 lõige 1 punkt 1 ei muuda riigieelarve olemust. Sellest sättest ei tulene riigile õigustust planeerida riigieelarves erihoolekandeteenuste osutamiseks vähem raha, kui on tarvis põhiseadusest, seadustest ja SKA enda haldusaktidest tulenevate õiguste realiseerimiseks (p 38).
19.SKA selgitas kohtumenetluses, et Riigikohtu otsus ei muuda viivitamatult erihoolekandeteenuse tegelikku turuolukorda ega suurenda olemasolevate teenusekohtade arvu. Riigikohtu otsusest nähtub küll, et korraldamiskohustus võib vajaduse korral hõlmata ka 9 (19)
aktiivsemat tegevust teenusekohtade loomise suunal, kuid praktikas ei ole SKA-l õiguslikke võimalusi kohustada eraõiguslikke või muid teenuseosutajaid looma täiendavaid teenusekohti või suurendama olemasolevat teenuse mahtu (dtl 910). SKA esitas vastuseks kohtu küsimustele ülevaate erihoolekandeteenuse teenuskoha loomise protsessist (dtl 686-687) ja selgitas, et erihoolekandeteenuse teenuskoha loomine on mitme-etapiline protsess, mis ei sõltu ühe konkreetse asutuse otsusest ega tegevusest, vaid kujuneb erinevate osapoolte tegevuse ja mitmete eeltingimuste koosmõjus. Tegemist ei ole olukorraga, kus riik saaks teenuskohti otseselt „luua“, vaid süsteemiga, kus riik tagab tingimused teatud arvu teenuskohtade rahastamiseks ning teenuseosutajad otsustavad nende tingimuste alusel teenuskohtade rajamise üle (dtl 686-693). Kohus selgitab, et inimese subjektiivne õigus teenuskohale, mis praegusel juhul tugineb SKA väljastatud 14.03.2025 otsusele (dtl 88) ja SHS § 71 lõike 1 punktile 1, ei ole sõltuvuses sellest, kas SKA või SoM on varasemalt seadust õigesti mõistnud või astunud juba piisavaid samme teenuskohtade loomiseks koos või eraldiseisvalt. Sealjuures ei õigusta isiku subjektiivse õiguse tagamata jätmist raskused teenuse rahastamisel. Riigikohus rõhutas eelviidatud lahendis ka seda, et põhiõigused kohustavad nii seadusandjat kui ka täidesaatvat võimu, sealhulgas SKA-d. Kaebaja on õigussuhtes riigiga ning põhiõiguste seisukohast ei ole määrav, milline riigiasutus vastutab teenuskohtade tagamise eest (HKMS § 15 lg 2). Riik peab olema suuteline täitma endale seadusega võetud kohustusi vajalikus mahus. SHS-i 3. peatükiga („riigi korraldatav abi“) on erihoolekannet kohustatud korraldama SKA. Riigil on kohustus tagada piisava arvu erihoolekandeteenuse kohtade olemasolu ka tulenevalt SHS § 71 lõikest 1 (taotluse rahuldamine ja teenusele suunamine), § 72 lõike 1 esimesest lausest (teenuse rahastamine riigieelarvest SKA eelarve kaudu) ning § 77 lõigetest 1 ja 3 (lepinguga täitmiseks volitamine) (p 32). SKA ei saa kaebaja subjektiivse õiguse rikkumist vabandada teise riigiorgani tegevuse või tegevusetusega (p 33).
20.Sealjuures SoM välja toonud, et just SKA-l on info inimeste kohta, kelle osas on tehtud SHS § 70 lõikes 4 sätestatud teenuse osutamise otsused ja SKA sõlmib teenuseosutajatega lepinguid (SHS § 77) ehk informatsioon selles osas, millise teenuse kohti on vaja, kus neid on vaja ja millal neid on vaja, on reaalajas olemas SKA-l ning SKA-l on ka seadusest tulenev õigus sõlmida vastavaid lepinguid teenuseosutajatega. Õige on SoM väljatoodu, et sellele on viidatud ka SKA oma 27.04.2026. a vastuses kohtule (dtl 687). SoM märgib, et erihoolekandeteenuste eelarve detailsem jaotamine on SKA pädevuses (SKA põhimääruse § 10 lg 1 p 51).
21.Kokkuvõttes rõhutab kohus, et riik on võtnud endale kohustuse SHS-s toodud eelduste täidetuse korral tagada inimesele erihoolekandeteenuse koht. Vaidlus puudub, et X. Xl on erihoolekandeteenuse vajadus ja väljastatud on teenuse osutamise otsus (dtl 88). Riik ei saa sellest kohustusest hilisemalt vabaneda viidates rahaliste vahendite puudumisele või teenuskoha loomise raskustele.
22.Kuivõrd X. Xl on tuvastatud vajadus erihoolekandeteenuse osutamiseks ja tema suhtes on tehtud teenuse osutamise otsus, on SKA-l kohustus SHS § 71 lõike 1 punktist 1 tulenevalt vastav erihoolekande teenuskoht luua ja kaebaja ka sinna suunata. Seega kuuluvad kohustamisnõuded tervikuna rahuldamisele. X. X tuleb suunata teenusele vastavalt kaebuses taotletule 2 kuu jooksul otsuse jõustumisest, mis on mõistlik aeg asjaomast kohtupraktikat arvesse võttes (vrd RKHKo 20.04.2026, 3-24-713, p 43).
23.Pooled ei esitanud seisukohti otsuse täitmise tähtaja muutmise osas (dtl 945) ja kohus määrusega otsuse viivitamatut täitmist ei määra. Kui kaebajatel tekib õiguskaitsevajadus (näiteks SKA poolt apellatsioonkaebuse esitamisest arvates, mil otsuse jõustumine lükkub edasi), on kaebajatel võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlus. Kohtueelses haldusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamine
10 (19)
24.Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RvastS § 7 lg 1). Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad RVastS § 7 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu (tegevus või tegevusetus) avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine kahju tekkimise ära hoidmiseks või kahju kõrvaldamiseks; 5) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud kohustuse või normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3). Kahjunõude rahuldamise eelduste täidetuse kontrollimisel pole oluline kontrolli järjekord, vaid see, et kõik eeldused oleksid täidetud (nt RKHKO 20.02.2020, 3-16-2267, p 17). Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt võib kahjunõue olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid (RKHKo 12.09.2023, 3-21-884, p 15).
25.Läbiva kohtupraktika kohaselt ei ole kahju hüvitamise normide alusel õigust nõuda haldusmenetluses (sh vaidemenetluses) õigusabile ja asjatundja kasutamisele tehtud kulutusi, sest nõuannete kasutamine on isiku vaba valik ning tema õigused on ka asjatundja kaasamiseta piisavalt tagatud muude haldusmenetluse garantiidega, nagu haldusmenetluse uurimispõhimõte ja haldusorgani selgitamiskohustus. Selliste kulude tegemine ei ole vältimatu ning seega puudub kahju hüvitamise eelduseks olev põhjuslik seos isiku vara vähenemise ja haldusorgani tegevuse või tegevusetuse vahel (vt nt TlnRnKo 30.01.2026, 3-23-2542/24, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Erandina on nende väljamõistmist kahju hüvitisena peetud lubatavaks üksnes kohustulikus vaidlustus- või vaidemenetluses kantud õigusabikulude korral (TlnRnKm 12.10.2023, 3-22-2570/11, p 13).
26.Seega saab väga erandlikult põhjuslikku seost jaatada üksnes juhul, kui on tõendatud, et kulude tegemine oli vältimatu (vrdl ka RKHKo 13.01.2016, 3-3-1-76-15, punktid 12–13 ja seal viidatud kohtupraktika). See saab toimuda väga erandlikel juhtudel. Isikul peab olema keeruline või isegi võimatu oma huve ilma õigusabita selles menetluses tõhusalt kaitsta (vrdl ka RKPSJKo 06.06.2023 nr 5-22-15/13, p 58). Kohtu hinnangul hõlmab see erandlikke olukordi, mil arvesse tuleb võtta ka kaalul olevaid õigushüvesid ja võimalikku põhiõiguste riive intensiivsust (vrdl HKMS § 111 lg 2 ja riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2). Näiteks juhul kui haldusorgan rikub haldusmenetluses kaebaja õigusi selgituskohustuse täitmisel sedavõrd intensiivselt, et ilma õigusabita ei ole isikul võimalik menetluses mõistlikult osaleda. Samuti juhul kui haldusorgan takistab isikul seisukohtade esitamist (HMS § 40), eksitab isikut ilmselgelt või viib haldusmenetluse läbi isikut teavitamata (HMS § 35). Seejuures ei saa kohtu hinnangul üksnes õigusliku küsimuse keerukusest järeldada õigusabi vajadust, kuna haldusorganil lasub uurimis- ja selgitamiskohustus (HMS § 36).
27.Lisaks HMS-st tulenevale üldisele selgitamis- ja uurimiskohustusele, tuleb abi- ja toetusvajaduse hindamise menetluses arvesse võtta SÜS ja SHS eriregulatsiooni. Isikut tuleb sotsiaalkaitse korraldamisel kohelda tema inimväärikust alandamata. Isikuga tuleb arvestada temaga seotud menetluses (SÜS § 4). Isiku vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava hüvitise andmise otsustamiseks abistatakse teda avalduse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teadmatusest või muul põhjusel teostamata (SÜS § 7). Sotsiaalkaitse paremaks korraldamiseks on hüvitisi andvatel asutustel ja isikutel kohustus teha koostööd (SÜS § 9 lg 1). Sotsiaalkaitse on korraldatud tervikliku süsteemina, mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku vajadusest ja avalikust huvist lähtuval hüvitiste sihitatud andmisel, õiguskindlusel ja võrdsel kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal 11 (19)
kasutamisel. Hüvitised täiendavad ja seaduses sätestatud juhul asendavad üksteist (SÜS § 9 lgd 1 ja 2).
28.Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel:1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 21) pakutakse esmajärjekorras sellist abi ja tuge, mis võimaldab isikul elada kodus või saada kodusarnast keskkonda ja elukorraldust pakkuvat teenust; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel (SHS § 3 lg 1).
29.Kaebajad ei ole vaidlustanud X. X suhtes varasemalt tehtud otsuseid ega ka toiminguid. Kõikide vastavate otsuste ja toimingute õiguspärasus ei ole ka kahjunõude lahendamise peamine küsimus. Kahjunõude rahuldamise eelduseks eelviidatud kohtupraktikale tuginevalt on see, et inimesel oleks olnud ilma õigusabita keeruline või isegi võimatu oma huve haldusmenetluses tõhusalt kaitsta (s.o õigusabi kulude vältimatuse ehk põhjusliku seose tingimus). Õigusabi kulude vältimatust tuleb hinnata nii õigusabi osutamisele eelnenud toimingute kui ka konkreetselt osutatud õigusabi kontekstis. Seega hindab kohus järgnevalt kaebaja poolt esitatud arveid ja õigusabi vajadust eraldiseisvalt.
30.Kaebaja on seisukohale Y. Y oli sunnitud vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu kandma õigusabikulusid järgmiselt: 1) 1743,69 eurot 13.11.2024 seisukoha esitamiseks X. X abi- ja toetusvajaduse hindamise menetluses (dtl 111-112 – arve nr 2411201); 2) 1645,17 eurot 12.12.2024 seisukoha esitamiseks X. X ööpäevaringse erihoolekandeteenuse lõpetamise menetluses (dtl 113-114 – arve nr 2412252); 3) 1314,25 eurot jaanuaris-veebruaris 2025 vastustajaga suhtlemiseks X. Xle teenuse määramise osas (dtl 115-116 – arve nr 2502116); 4) 113,46 eurot märtsis 2025 vastustajaga suhtlemiseks X. Xle teenuse määramise osas (dtl 117-118 – arve nr 2503169); 5) 822,28 eurot vastustajale nõudekirja esitamiseks (dtl 119-120 – arve nr 2506269). Kahju summas 1 743,69 eurot seoses abi- ja toetusvajaduse hindamise menetlusega
31.Kaebaja selgitab, et kahju summas 1 743,69 eurot (dtl 111-112) tekkis seoses vastustaja poolt läbi viidava X. X abi- ja toetusvajaduse hindamise menetlusega. Vastustaja on varasemalt juba hinnanud X. X abi- ja toetusvajadust ning selle tulemusel suunanud X. X nelja erineva teenuseosutaja juurde. Vastustaja ei ole aga taganud X. X vajadustest lähtuva ja vähemalt miinimumnõuetele vastava teenuse osutamist. Vaatamata kaebaja Y. Y ja Õiguskantsleri poolt antud selgitustele, ei ole vastustaja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, millest tulenevalt on X. X sisuliselt jäänud tema vajadusi arvestavast teenusest ilma. Sellest tulenevalt oli Y. Y sunnitud uues X. X abi- ja toetusvajaduse hindamise menetluses kasutama õigusabi, selleks et selgitada vastustajale esitatavas seisukohas, millised on X. Xle osutatava erihoolekandeteenuse seadusest tulenevas miinimumnõuded. Vastava seisukoha esitamise vajadus lähtus X. X parimatest huvidest, selleks et tagada, et vastustaja täidab oma kohustusi nõuetekohaselt ning tagab uue hindamise tulemusel X. X vajadustest lähtuva teenuse osutamise (dtl 9). Kaebaja leiab, et vastustaja õigusvastane tegevus (ehk uurimispõhimõtte, selgitamiskohustuse ja hea halduse tava rikkumine) algas hiljemalt hetkest, kui selgusid X. X tegeliku toetusvajaduse kaardistamise tulemused Y. Y selgitab, et ümarlaua järgselt muutus lõplikult selgeks, et 12 (19)
vastustaja ei kavatse oma lähenemist ja senist õigusvastast tegevust muuta, vaid teeb kõike endast oleneva selleks, et X. X kas jääks igasugusest teenusest ilma või oleks paigutatud kinnisesse asutusse. SKA on püüdnud saavutada vastavat eesmärki isegi eestkostjate asendamise nõude kaudu. Sellest hetkest alates sai selgeks, et PKS § 206 lõikest 1 tuleneva kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks ja X. X õiguste (sh vabaduspõhiõiguse ja inimväärikuse) kaitseks on vältimatult vajalik välise õigusabi kasutamine (dtl 614-615).
32.Kaebaja on välja toonud ka arves spetsifikatsiooni (dtl 112). Seega algas õigusabi teenuse osutamine 18.10.2024. Õigusabi raames koostati 13.11.2024 seisukoht SKA-le (dtl 50 jj) ja tutvuti vastava SKA vastusega 21.11.2024.
33.13.11.2024 kirjast nähtuvalt on kirja ajendiks see, et 23.10.2024 andis SKA X. X eestkostjatele teada, et viib läbi uue abi- ja toetusvajaduse hindamise. Kirjale eelnesid XX ja X. X, kes oli 26.06.2024 otsusega sinna erihoolekandteenusele suunatud (dtl 21 jj)) ning tema eestkostjate vahel konfliktid. Järgnevalt peatas SKA XX X. Xle ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise alates 3. novembrist 2024 ning palus eestkostjatel X. X XXst seniks ära viia, kuni eestkostjad on kontrollinud X. X raviskeemi. Õiguskantsler on 28.01.2025 seisukohas leidnud, et SKA tegevus selles osas oli õigusvastane (dtl 40). Kirjas esitab kaebaja seisukoha, millised peavad olema talle osutatava erihoolekandeteenuse miinimumnõuded ning milliste teenuse osutajate juurde ei saa SKA teda suunata.
34.Ümarlaua protokollist (dtl 25 jj) nähtub kohtule, et kohtumisel osalesid X. X eestkostjad, Saku Vallavalitsuse Sotsiaalhoolekandeteenistuse juht, XX (edaspidi TO) juht ja teenuste juht ning SKA tiimijuhid. Protokolli kohaselt on teenuseosutaja seisukoht, et nad ei suuda X. Xle vajalikku teenust osutada. Ümarlaual toimus ka arutelu selles osas, kas kohtumääruse alusel teenus, mis eeldab vabaduse võtmist võiks olla sobiv. Y. Y oli seisukohal, et see pole lahendus. Ümarlaual arutati kõigi osapoolte vahendusel võimalikke lahendusi. Ei nähtu, et SKA oleks jätnud X. X huvid ja vajadused ettepanekute tegemisel arvestamata. Kuigi hilisemalt, 17.09.2024, esitas vastustaja kohtule pöördumise X. X eestkoste muutmiseks (dtl 136), ei nähtu 21.08.2024 protokollist ühtegi viidet sellele, et SKA oleks pidanud X. X kinnisesse asutusse paigutamist sel hetkel ainukeseks lahenduseks.
35.Vaidlus puudub, et kirjale eelnevalt oli kaebaja suunatud teenuseosutajate juurde, kelle juures kaebaja teenusel ei jätkanud. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 26.06.2024 otsusega (dtl 21) määras SKA kaebaja teadlikult teenuseosutaja juurde, kus kaebaja abi ei saa. Kaebaja ei ole vastavat suunamisotsust ka vaidlustanud. Ka ümarlauale eelnev vastustaja tegevus ei sisusta õigusabi vajadust nõuetele vastava teenuse osutamise vajaduse rõhutamiseks. Asjaolust, et kaebajale ei ole leitud sobivaid teenuse osutajaid, ei tulene vältimatut vajadust õigusabi järele. Kaebajad on pakutud teenuse kohad vastu võtnud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et Y. Y väidetest ei selgu, millises osas olid varasemad abi- ja toetusvajaduse hindamised, mis üksnes kirjeldavad isiku hetkeseisundit, ebakorrektselt koostatud, ning mis ühtlasi on andnud alust arvata, et uus hindamine eeldab ilmtingimata advokaatide sekkumist (dtl 158).
36.23.10.2024 kirjast nähtub (dtl 34) valmisolek uueks abi- ja toetusvajaduse hindamiseks. Kaebaja eeskostjatele on pakutud võimalust koos X. Xga hindamisel osaleda (HMS § 40; SÜS § 4, § 9 lg 1). Olukorras, kus SKA oli asunud uuesti kaebaja abi- ja toetusvajadust hindama, puudus kaebajatel veel alus eeldada, et SKA rikub kaebaja abivajaduse väljaselgitamisel uurimis- ja selgitamiskohustust. 13.11.2024 kirjast ei nähtu, et selle ajendiks oleks vastustaja poolt kaebajale eksliku info andmine, selgituste andmata jätmine või takistuste tegemine menetluses osalemiseks. Kuigi SKA viitas ümarlaual ka teenuskohtade järjekorrale („Lisaks tuleb aru saada, et vabu teenuskohti saame pakkuda sinna, kus on teenuskoht vabanenud. Meil on riiklik järjekord, mille alusel teenuskohti pakume.“ (dtl 29), ei olnud kaebajal alust enne
13 (19)
14.03.2025 otsuse aluseks olnud hindamise läbi viimist eeldada, et seda teenuskohta kaebajale kohe ei võimaldata.
37.Kirjas esitab kaebaja seisukoha, millised peavad olema talle osutatava erihoolekandeteenuse miinimumnõuded ning milliste teenuse osutajate juurde ei saa SKA teda suunata. Kiri ei ole suunatud teenuse jätkamisele varasema teenuse osutaja juures, seega ei saa õiguskantsleri 28.01.2025 seisukoht (dtl 40) sisustada õigusabi vältimatut vajadust antud menetluse faasis.
38.Kokkuvõttes ei ole olnud kaebaja Y. Yl nõuetele vastava teenuse osutamise vajaduse rõhutamiseks vältimatult vajalik kasutada õigusabi. Seega jääb kahjunõue summas 1 743,69 eurot seoses abi- ja toetusvajaduse hindamise menetlusega rahuldamata. Kahjunõue 1645,17 eurot seoses 12.12.2024 seisukoha esitamisega X. X ööpäevaringse erihoolekandeteenuse lõpetamise menetluses
39.Kaebaja selgitab, et kahju summas 1 645,17 eurot (dtl 113) tekkis seoses vastustaja sooviga lõpetada X. Xle ööpäevaringse esihoolekandeteenuse osutamine ning suunata X. X erihoolekandeteenusele kohtumääruse alusel kinnisesse asutusse. Kuna varasemale suhtlusele ja selgitustele vaatamata soovis vastustaja jätkuvalt suunata X. X kinnisesse asutusse, oli Y. Y jaoks õigusabi kasutamine vältimatu, selleks et täita eestkostjal lasuvat kohustust kaitsta X. X tema õiguste rikkumise eest (dtl 72 jj) (dtl 9 jj). Kaebaja on välja toonud ka arve vastava spetsifikatsiooni (dtl 114).
40.Seisukohast ööpäevaringse erihoolekandeteenuse lõpetamise menetluses (dtl 72 jj) nähtub, et seisukoha ajendiks on 04.12.2024 kiri. SKA 04.12.2024 kirjast (dtl 69) nähtub, et SKA selgitab, et, ööpäevaringne erihoolekandeteenus ei vasta X. X vajadustele. SKA on seisukohal, et tekkinud olukorras on asjakohane X. X jaoks ööpäevaringne erihoolekandeteenus, mida osutatakse kohtumääruse alusel ja mille eesmärgiks on vähendada isiku ohtlikkus endale ja/või teistele ning saavutada isiku nõusolek kasutada muud abi väljaspool kinnist asutust. Tuginedes sellele soovib SKA lõpetada X. Xle ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamise. Kirjale oli lisatud kokkuvõte X. X toetusvajaduse hindamisest (dtl 54 jj).
41.Kirjast nähtuvalt on SKA andnud kaebajale võimaluse esitada seisukoht ööpäevaringse erihoolekandeteenuse lõpetamise osas 12.12.2024. SKA täitis selles osas kaebajate ärakuulamisõigust (HMS § 40). Seega tuleb hinnata, kas SKA kirjas toodud selgitused ühes kokkuvõttega toetusvajaduse hindamisest (dtl 54) päädisid olukorraga, mis tingis vältimatu vajaduse õigusabi järele.
42.Vastustaja selgitab kohtumenetluses, et kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamisega võrdlus toodi kirjas välja kindla ja range päevakava, regulaarsete töiste tegevuste ning rutiini tõttu, mis on X. Xle äärmiselt vajalikud. Eestkostjad avaldasid kategooriliselt vastuseisu kohtumäärusega teenusele, kuigi vastustaja on korduvalt välja toonud, et SKA-l ei ole voli kohtumäärusega erihoolekandeteenusele omaalgatuslikult suunata ja ei ole võimalik sinna inimesi ka soovitada ning seda ei ole ka tehtud. Tegemist oli teenuse rutiini, kindla päevakava ja -tegevuste võrdlusmomendi väljatoomisega teenuste sisu vaates (dtl 158).
43.Kohtu hinnangul ei vasta SKA kohtumenetluses antud selgitused 04.12.2024 kirja osas selles tegelikult kajastatule ja sellele lisatud hindamisele. Hinnangust (dtl 67) nähtub järgmine SKA seisukoht, mis ei ole toodud võrdlusena, vaid kindla seisukohana ööpäevaringse erihoolekande teenuse tagamise välistamise põhjendamiseks: „X. i ei ole võimalik aidata olemasolevate riiklike erihoolekandeliste abimeetmetega (v.a. kohtumäärusega teenus, kuid sellele teenusele ei hinda isikut SKA, vaid isik viibib kõnealusel teenusel kohtumääruse alusel; SHS § 105). Võttes arvesse X. ohtlikkust, on SKA hinnangul alternatiivseks teenuseks kohtumäärusega ööpäevaringe erihoolekandeteenus, mille eesmärk on tagada teenus 14 (19)
olukorras, kus inimene on ohtlik endale või teistele. /.../ Eeltoodud põhjustel ei pea Sotsiaalkindlustusamet hetkel võimalikuks ka teist liiki erihoolekande teenuse osutamist (nt igapäevaelu toetamise teenust, toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust kui leebemaid teenuseid ning ka ööpäevaringset erihooldusteenust äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesele, kuna ka viimase puhul ei ole võimalik tagada teiste teenuse saajate turvalisust vajalikul määral).“.
44.Kuigi kaebajal oli võimalik pöörduda selgituste saamiseks kohtumääruse alusel kinnisesse asutusse paigutamise osas täiendavalt ka SKA poole õigusabi vahenduseta, leiab kohus, et kohtumääruse alusel kinnisesse asutamisse paigutamisele kui ainsale sobivale teenusele viitamine tingis kaebajal õigusabi vältimatu vajaduse. Selgitamiskohustuse eesmärk on nõustada isikut iseseisva otsuse tegemisel, kuid seejuures ei tohi menetlusosalist mõjutada (RKHKo 19.12.2018 nr 3-16-1531/38, p 18). Kirjas toodust nähtub, et SKA ei pea võimalikuks muud liiki teenust kui kinnisesse asutusse paigutamine. SKA kirjas ei ole selgitatud vastava menetluse läbiviimise asjaolusid ega pakutud kaebajatele selles osas ka täiendavaid selgitusi. Ühtlasi puuduvad selgitused selles osas, kuidas jätkub menetlus siis kui X. X suhtes tehakse otsus erihoolekandeteenuse lõpetamise kohta (SÜS § 4 ja 7; SHS § 3 lg 1 p- d- 1, 3, 5).
45.Täisealise isiku paigutamise eeldused hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel sätestab SHS § 105 lõige 1. Täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus täisealise isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui SHS-st ei tulene teisiti (SHS § 105 lg 4). SHS § 103 sätestab täiendavad nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealise isiku puhul. SHS § 106 ja § 107 sätestavad sotsiaalteenust saava täisealise isiku liikumisvabaduse piiramise ja täisealise isiku eraldamise tingimused. Isiku paigutamine kinnisesse asutusse toimub isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel (TsMS § 533).
46.Olukorras, kus SKA väljatoodud ainuke sobiv teenus tinginuks X. X vabaduspõhiõiguse intensiivse riive (PS § 20) ja eeskostjad ei ole vastavat teenuse osas varasemalt toetust avaldanud, oli kohtu hinnangul kaebaja eestkostjal väga keeruline X. X õigusi edasises menetluses kaitsta õigusabita. Vabaduspõhiõigus on üks kõige kaalukamaid põhiõigusi põhiseaduses ja eelduseks paljude teiste põhiõiguste kasutamiseks (RKPSJKo 11.12.2012, 3-41-20-12, p 42). Kohus võtab seejuures arvesse, et vaidlus puudub, et 17.09.2024 esitas vastustaja kohtule pöördumise X. X eestkoste muutmiseks (dtl 136). X. X eestkostja Y. Y ei pidanud jääma ootama vastustaja järgnevaid samme X. X teenuse osutamise lõpetamise järgselt, vaid põhjendatud oli õigusabi kaasamine olukorras, kus menetluses põimuvad haldusja tsiviilõiguslikud suhted ja SKA ei täitnud selles osas oma abistamis- ja selgitamiskohustust (HMS § 36, SHS § 3 lg 1 p-d 1 ja 3, SÜS §-d 4 ja 7). Sealjuures otsustab kohus kinnisesse asutusse paigutamise talle teadaoleva teabe alusel, kusjuures üheks tõendiks saab ka olla otsus erihoolekandeteenuse lõpetamise osas.
47.Olukorras, kus haldusorgani jaoks pole esitatud dokumendid ja andmed otsuse tegemiseks piisavad, peab ta täitma haldusmenetlusele iseloomulikku abistamis- ja selgitamiskohustust. HMS § 36 selgitamise võimalused pole aga sätestatud ammendavalt ega välista menetluse omapärast ja eesmärgist tulenevalt teist liiki nõuandeid või selgitusi (RKHKo 16.11.2009, 3-3-1-53-09, p 21). Olukorras, kus SKA oli selgelt väljendanud seisukohta, et kohalik omavalitsus ei ole menetluses erapooletu ning X. Xle kõige sobivam teenus on täisealise isiku paigutamine hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel, oleks SKA selgitamiskohustus minimaalselt pidanud hõlmama täisealise isiku paigutamise eeldused hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel ja vastava menetluse läbiviimisega seotud selgitused, samuti selgitused selle kohta, millised on SKA edasised sammud haldusmenetluses, kui X. X senine teenusel viibimine lõpetatakse. 15 (19)
48.Isegi kui SKA pöördunuks põhjendatult maakohtusse eestkostja muutmiseks, tuleb menetluse eesmärkide ja isiku abivajaduse pikaajaliste plaanide osas esitada X. X eestkostjatele selge ja aus informatsioon üheselt mõistetavalt. Abivajaduse tagamisele suunatud menetlust ei saa läbi viia ilma menetlusosalise teadmata. Haldusorgani selgitus- ja abistamiskohustus on seda suurem, mida keerukam on õiguslik olukord ja mida kaalukamad hüved on kaalul. Praegusel juhul võis Y. Yl SKA 04.12.2024 kirja pinnalt tekkida põhjendatud kahtlus, kas SKA on kaebajatele avaldanud X. X abivajaduse lahendamise planeerimisel kõik olulised asjaolud ja planeeritavad sammud. Seega oli vastuse koostamiseks (dtl 72 jj), mille esitatid seisukoht nii teenuse lõpetamise kui ka kinnisesse asutuse paigutamise kohta, õigusabi kaasamine vältimatult vajalik. Teisisõnu oli Y. Y eestkostetava abivajaduse hindamise menetlus faasis, kus ilma õigusabita oleksid võinud X. X õigused kaitseta jääda.
49.SKA ei ole tõendanud ega tuginenud sellele, et kaebajale oleks vastavaid selgitusi antud varasemalt muu menetluse raames. Kaebaja ei pidanud sellises olukorras kasutama esmaseid õiguskaitsevahendeid ja taotlema ilma õigusabita täiendavalt selgituskohustuse täitmist SKA poolt, kuna SKA seisukohad olid edasise menetluse ja selle ajaraami osas väga ebaselged.
50.Kokkuvõttes saab lugeda vältimatuks õigusabikulusid 1645,17 eurot ulatuses seoses 12.12.2024 seisukoha esitamisega X. X ööpäevaringse erihoolekandeteenuse lõpetamise menetluses. See tähendab, et kahju (õigusabikulude) ja SKA tegevuse (selgitamiskohustuse rikkumise) vahel on põhjuslik seos. Seega kuulub kahjunõue selles osas rahuldamisele. Kahju summas 1 427,71 eurot, mis tekkis seoses vastustaja edasise menetluskäiguga X. X suhtes
51.Kaebaja tugineb sellele, et vastustaja jättis 13.11.2024 ja 12.12.2024 seisukohtadele tähtaegselt vastamata. Sellest tulenevalt oli Y. Y sunnitud paluma õigusabi vastustajale teabenõude koostamise ja esitamise osas (dtl 121 jj teabenõue SKA-le, 15.01.2025). Arvestades vastustaja senist õigusvastast tegevust X. Xga seotud menetluses ning X. X vajaduste mittearvestamist, oli Y. Y kui eestkostja jaoks vältimatult vajalik mõista, milliseid õiguslikke tagajärgi toob kaasa üks või teine tegutsemisviis. Kui vastustaja poleks eelnevalt X. Xga seotud menetluses tegutsenud õigusvastaselt, ei oleks Y. Yle tekkinud kahju summas 1 314,25 eurot, sest puuduks õigusabiteenuse kasutamise vajadus.
52.Kaebaja on välja toonud ka arve (nr 2502116 ja 2503169) ühes spetsifikatsioonidega (dtl 115-118). Kaebaja on selgitanud, millised arve read on kaebaja lõppsummast maha arvestanud (dtl 9).
53.Kaebaja esitas 12.12.2024 vastustajale seisukohad ööpäevaringse erihoolekandeteenuse lõpetamise menetluses (dtl 72 jj). Toimikust nähtuvalt on kaebaja edastanud SKA-le 16.12.2024 e-tervise väljavõtte 13.12.2024 määratud diagnoosi kohta: atüüpiline autism (Pervasiivsed arenguhäired) (ASH dgn), oluline käitumishäire (raske vaimne alaareng) (dtl 561). Ühtlasi nähtub toimikust, et 16.12.2024 küsis Y. Y SKA käest ka seda, kas edastatud hinnangust piisab või oleks vaja juurde veel täiendavat hinnangut (dtl 561).
54.13.12.2024 saatis SKA kirja nr 1-13/33694-8, milles selgitas, et kuna lisaks 13.11.2024 seisukohale esitati X. X erihoolekandeteenust puudutavas asjas veel üks seisukoht 12.12.2024, siis hindab SKA kõiki seisukohti korraga (dtl 360).
55.15.01.2025 kaebaja kirjast SKA-le (dtl 121) nähtub, et teabenõude ajendiks on asjaolu, et 15.01.2025 seisuga ei olnud SKA teinud otsust X. X erihoolekandeteenuse osas ega andnud ka täiendavaid selgitusi menetluse edasise käigu kohta.
56.Olukorras, kus SKA ei olnud enam kui 30 päeva kaebajale vastanud, saab pidada vältimatuks õigusabi kaasamist teabenõude koostamisse võttes arvesse järgmist. Kaebaja oli vastustajale eelnevalt esitanud seisukohad ka kohtumääruse alusel kinnisesse asutusse 16 (19)
paigutamise osas. 13.12.2025 kirjas ei antud selgitusi edasise menetluse tähtaja osas (HMS § 36 lg 1 p 2). Faktilist ja õiguslikku ebaselgust X. X olukorra osas suurendas see, et SKA viitas 13.12.2025 asjaolule, et ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorrad on väga pikad. Kokkuvõttes olid X. X ja tema eeskostjad olukorras, kus ei olnud teada menetluse eeldatav kestus ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks, millised on X. X võimalused talle vastavale teenusele saamiseks olukorras, kus SKA oli kaebajale väljendanud, et kõige sobivam on teenus kohtumääruse alusel, tõenäoliselt lõpetatakse X. X osas senine teenus ja ka teenuse jätkamise vajaduse korral teenusele lähiajal ei saaks (SÜS § 3 lg 1 p-d 1 ja 3, SHS § 7). Praegusel juhul on X. X ühes eestkostjaga ise aktiivselt menetluses osalenud ja palunud ka täiendavaid selgitusi edasise menetluse osas, kuid SKA ei ole selgituskohutust sellele vaatamata nõuetekohaselt täitnud. Seega saab õigusabiteeust 15.01.2025 kirja koostamise osas pidada põhjendatuks ja jaatada saab põhjuslikku seost kahju (arve) ja vastustaja õigusvastase tegevuse vahel (selgituskohustuse rikkumine).
57.Teabenõudele vastas vastusaja 20.01.2025 (dtl 82 jj), tuues välja, et X. X jaoks võiks sobivaks teenuseks olla ööpäevaringne erihoolekandeteenus autismispektrihäire diagnoosiga täisealisele inimesele.
58.Kohus nõustub, et Y. Yle tekkis kahju summas 1 314,25 eurot ja oli olemas jätkuvalt õigusabiteenuse kasutamise vajadus. 20.01.2025 (dtl 82) vastuses kirjeldab SKA põhjalikult sobiva erihoolekandeteenuse ja teenuseosutaja valikut, tegevusplaani koostamist ja sellele eelnevat hindamist. Samas ei esita SKA teadlikult seisukohti kõikidele asjakohasetele kaebaja poolt väljatoodud väidetele põhjendades seda muutunud asjaoludega ja uue diagnoosiga (dtl 83). Olukorras, kus SKA on väljendanud selget seisukohta inimese kohtumääruse alusel kinnisesse asutusse paigutamisest ei piisa selgitukohustuse täitmiseks sellest, kui muutunud asjaoludest tulenevalt ei ole kõik varasemad seisukohad enam asjakohased. Selgitustaotlusele vastamise eesmärk abivajaduse hindamise menetluse raames käesolevas asjas pidanuks olema X. X abistamise võimaluste ülevaade ühes selgitustega, millised õigused ja kohustused on selles menetluses eestkostjatel. Arvestades inimese abivajadust oleks olnud nõutav esitada selge seisukoht ka menetluse edasise tähtaja osas. Arvestades eelnevat menetluskäigu on põhjendatud õigusabi jätkuvus otsusega tutvumise ja tagajärgede osas (dtl 116). Kahju summas 822,28 eurot seoses sellega, et vastustaja jättis X. X mõistliku aja jooksul suunamata talle määratud erihoolekandeteenusele.
59.Kuna kolme kuu möödumisel ei olnud vastustaja X. Xle teenuskohta pakkunud, oli Y. Y sunnitud kasutama õigusabi, esitamaks vastustajale nõudekirja, et vastustaja täidaks tal lasuva kohustuse (dtl 91). Kaebaja on esitanud ka arve (nr 2503169) spetsifikatsiooni, millest nähtub SKA nõudekirja koostamisega seotud kulu (dtl 120).
60.Nõudekirjast nähtub (dtl 91), et selle koostamise on tinginud 3 kuu möödumine 14.03.2025 otsusest ja X. Xle ei olnud SKA vastava teenuse osutamist taganud. 14.03.2025 otsusest nähtuvalt on SKA tuvastanud X. Xl ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimesele vajadus kuni 11.02.2030. Ühtlasi on otsuses märgitud, et SKA võtab vastavalt SHS § 76 lõikele 1 isiku ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimesele järjekorda ja väljastab järjekorrateate (dtl 88). Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et SKA oleks kaebajale selgitanud, millise aja jooksul on X. Xl võimalik teenusele saada (SÜS § 3 lg 1 p-d 1 ja 3, SHS § 7). Arvestades kaebaja nõudekirjas viidatud kohtupraktikat (vt TlnRnKo 30.09.2013, 3-12-2298/39, p 13) oli kaebajal põhjendatud vajadus pöörduda SKA poole nõudekirjaga asjaolude selgitamiseks. Arvestades õigusliku olukorra keerukust ja seda, et SKA ei olnud menetlus vältel täinud selgituskohustust eeldatava teenuse saamise aja osas, saab pidada vältimatult vajalikuks õigusabi kasutamist nõudekirja osas. Erihooldusteenuse vajaduse tuvastamise otsuse korral olnuks SKA-l olnud võimalik täita kohe selgituskohustust ja kirjeldada teenuskoha saamise võimalusi. Sellisel juhul puudunuks vajadus 17 (19)
nõudekirja koostamiseks ja kaebaja oleks saanud soovi korral pöörduda kohustamisenõudega koheselt kohtu poole. Kaebaja ei pidanud aga enne nõudekirjale 25.06.2026 vastuseks antud selgitusi eeldama, et vastustaja ei asugi oma korraldamiskohustust teenuskoha loomiseks ja suunamiseks täitma. SKA vastusega tutvumine on olemuslikult seotud nõudekirja koostamisega.
61.Nõudekirjas viitab kaebaja ka üldsõnaliselt kahju hüvitamise kohustusele, nõuet siiski esitamata (dtl 91). Seega ei vähenda kahju hüvitamise kohustust see, et kahjunõude osas puudub vajadus esmalt pöörduda nõudega SKA poole tekitades haldusmenetluses täiendavaid õigusabikulusid, kuna kahjunõudega saab kaebaja pöörduda otse kohtu poole (RvastS § 17 lg 3).
62.Kokkuvõttes saab nõudekirjaga seotud õigusabi kulu pidada vältimatult vajalikuks. Ja vastav kahju (kulu) on põhjuslikus seoses SKA õigusvastase tegevusega (selgituskohustuse täitmata jätmine). Vahekokkuvõte
63.Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks aidanud kahju tekkimisele kaasa. Kohus peab põhjendatuks õigusabi kulude tekkimist alates 04.12.2024 kirjast kaebajale. Peale seda on kaebaja pöördunud õigusabi kasutades korduvalt vastustaja poole selgitamaks välja X. X abivajaduse menetlusega seotud asjaolusid. Ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud asjatuid või korduvaid taotlusi, olnud ise vastustajale kättesaamatu või jätnuks omalt poolt nõutava teabe esitamata. Vastustajal oli võimalik kahju alates 04.12.2024 ära hoida viisil, kus kaebajale ja tema eestkostjatele oleks selgitatud menetluse eelduslikku aega ja selle kiirendamise võimalusi, kaebaja võimalusi erinevatele teenustele saamiseks ja nende õigusaktidest tulenevaid eelduseid. Kaalukaks peab kohus asjaolu, et peale 04.12.2024 ei ole vastustaja sisuliselt enam selgitanud asjaolusid seoses kohtumääruse alusel kinnisesse asutusse paigutamiseks. Olukorras, kus vastav võimalus on SKA enda poolt tõstatatud, ei ole hea halduse põhimõttega kooskõlas olukord, kus kaebajad jäetakse SKA edasiste seisukohtade osas sisuliselt teadmatusse.
64.Eeltoodu alusel rahuldab kohus kaebaja kahjunõude osaliselt (s.o 69 % ulatuses), millest õigusabi oli vältimatult vajalik 3 895,16 euro ulatuses (1 645,17+1 314,25+113,46+ 822,28).
65.Kuna vältimatult vajalike õigusabi kulude hüvitamine on RVastS alusel võimalik, ei ole alust järeldada, et põhiseadusega on vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis näeks ette kohtueelses sotsiaalteenuse osutamist puudutavas haldusmenetluses eestkostja poolt kantud põhjendatud ja vajalike õigusabikulude hüvitamist. Kokkuvõte, menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
66.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kaebus kuulub täielikult rahuldamisele kohustamisnõuetes teenuskoha X. Xle loomiseks ja tema sinna suunamiseks ning osaliselt kahjunõudes (s.o 69 % ulatuses).
67.Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kohus rahuldas kaebuse kohustamisnõudes tervikuna ning kahjunõudes osaliselt, s.o 69% nõudest). Mõlemad nõuded moodustasid kaebusest kohtu hinnangul poole (50%). Seega rahuldas kohus kaebuse kokku 84.5 % ulatuses.
68.Menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet (HKMS § 108 lg 12). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lõike 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb 18 (19)
eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt TlnRnKo 29.11.2023 nr 3-23-2038, p 29; 29.11.2023 nr 3-23-2037, p 28; 15.09.2021 nr 3-18-1711, p 41).
Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist järgmiselt:
1) 18.03.2026 taotlus summas 6 960,38 eurot (dtl 580) (s.o 189,17 + 2 143,03 + 380,56 + 768,80 + 124,93 + 1 527,99 + 1 825,90), millest riigilõiv moodustab 189,17 eurot (169,17 eurot kahjunõudelt ja 20 eurot kohustamisnõudelt) ja lepingulise esindaja kulud 6771,21 Ajakuluks arvete ja spetsifikatsioonide (dtl 583-593) alusel on 11,15 + 1,98 + 4 + 0,65 + 7,95 + 9,5 = 35.23 h. Tunnihind on 155 eurot. 2) 20.04.2026 taotlus summas kokku 2210,30 eurot (dtl 679). Ajakuluks arvete ja spetsifikatsioonide (dtl 680-683) alusel on 3,5+8 = 11, 5 h. Tunnihind on 155 eurot.
70.Kokku taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist lepingulise esindaja kulu eest summas 8 981,51 eurot 46,73 tunni eest. Arvestades vaidlusaluse sotsiaalõiguse valdkonna haldusasja keskmisest suuremat mahtu ja keerukaid õiguslikke küsimusi (SKA korraldamiskohustuse õiguslikud alused) saab menetluskulusid pidada mõistlikuks. Siinjuures arvestab kohus sellega, et täiendavad kulud, mis on tekkinud vajadusest nõudeid täiendada, on tingitud kaebaja õiguste kaitse vajadusest ja osalt ka vastustaja ja ministeeriumi poolt istungil väljendatud seisukohtadest, mis olid omavahel vastuolulised puuduvalt sellesse, kellel lasub kohustus teenuskoha loomiseks (dtl 00:41:31 jj). Ühtlasi on kaebaja peale Riigikohtu 20.04.2026 lahendit nr 3-24-713 piirdunud mõõdukalt uute seisukohtade esitamisega vastuseks kohtu istungil välja toodud küsimustele ega ole paisutanud menetluskulude suurust.
71.Kuna kohus rahuldas kaebus 84.5 % protsendi ulatuses, kujuneb menetluskude summaks 7 589,37 eurot (sh käibemaks).
72.Kaebaja on tasunud riigilõivu kahjunõudelt kokku 169,17 eurot. Sellest tuleb hüvitada 69 %, mis on 116,7 eurot.
73.Kohustamisnõudelt tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub kaebajale tagastamisele 05.08.2025 määruse alusel (dtl 141).
74.Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
19 (19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.