lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1522/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1522/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1579
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 2 lg 6Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 111 lg 4Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kord

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-1522/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.07.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-23-2750/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.02.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1522

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.07.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.07.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-1522.

Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.07.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-1522 resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata Xi taotluse tema poolt kohtule esitatavate avalduste tõlkimiseks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada X kohtule esitatavate avalduste tõlkimise kulude kandmisest. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4). Menetlusabi osas on määrus lõplik ( lg 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord
HKMS § 37 lg 1Kaebus
HKMS § 50 lg 1Avalduse mõiste ja õigsus
HKMS § 82 lg 1Tõlgi osalemine menetluses
HKMS § 119

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas vanglale 13.06.2023 venekeelse pöördumise (registreeritud 16.06.2023 nr-ga 5-37/23/54-1), mida vangla käsitas kahju hüvitamise taotlusena. Kaebaja soovis taotluse tõlkimise korraldamist ja tõlke eest tasumist enda vanglasisesel isikuarvel olevatest vahenditest.
2.Vangla tuvastas, et kaebaja arvel ei ole taotluse tõlkimiseks piisavalt raha, samas puudub alus tõlkida taotlust riigi kulul. Vangla andis 19.06.2023 kirjaga nr 5-37/23/54-2 kaebajale

3-23-1522 tähtaja 10 päeva taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (taotluse tõlkimiseks). Vangla selgitas, et kaebaja keeleoskus on eestikeelsete pöördumiste esitamiseks piisav. Kirjas oli hoiatus, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. Kaebaja vastas vangla 19.06.2023 kirjale vene keeles ega kõrvaldanud taotluse puudusi.

3.Tallinna Vangla tagastas 27.06.2023 kirjaga nr 5-37/23/54-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. Kaebaja esitas vanglale võõrkeelse pöördumise ning kuigi ta esitas ka nõusoleku tõlketeenuse eest tasumiseks, ei olnud tema isikuarvel selleks piisavalt raha. Kuna taotluse tõlkimine riigi kulul ei olnud põhjendatud, anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (eestikeelse pöördumise esitamiseks). Kaebaja ei kõrvaldanud puudusi. Vangiregistris on kaebaja keeleoskuse tasemeks märgitud B1. Kaebaja õppetegevust kajastavate andmete kohaselt osales ta ajavahemikul 02.08.2013–29.11.2013 Tallinna Vanglas B1 taseme eesti keele kursustel ning sooritas koolieksami tulemusega 54% 100st; ajavahemikul 18.10.2016–31.01.2017 läbis kaebaja Tartu Vanglas B1 taseme eesti keele kursused ning sooritas B1 taseme eesti keele eksami tulemusega 71,42% 100st. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis on registreeritud arvukalt kaebaja eestikeelseid pöördumisi (sh kahjunõudeid ja vaideid). Seega on kaebaja keeleoskus kahjunõude eesti keeles esitamiseks piisav.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 05.07.2023 kaebuse, milles taotles Tallinna Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Vangla ei menetle kaebaja võõrkeelseid kaebusi. See tegevus on õigusvastane. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja esitas taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest ning taotles, et kohus lubaks kasutada kaebajale arusaadavat keelt, s.o vene keelt.
5.Tallinna Halduskohus jättis 14.07.2023 määrusega kaebaja taotluse tõlkekulude kandmisest vabastamiseks rahuldamata ja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ning tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2). HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui vangla tagastab vaide õiguspäraselt, ei ole kaebuse esitamine HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 järgi on haldusmenetluse keel eesti keel. Keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg-te 1 ja 2 järgi on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde ning tõlke esitamata jätmise korral võib asutus dokumendi tagastada või dokumendi esitaja nõusolekul tõlkida selle esitaja kulul. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (vangla sisekorraeeskiri) § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid ning kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Vangla tagastas kaebaja kahjunõude õiguspäraselt. Vangla selgitas 19.06.2023 ja 27.06.2023 kirjades, et vangiregistris on kaebaja eesti keele oskuse tasemeks märgitud B1; kinnipeetava õppetegevust kajastavate andmete järgi osales kaebaja 02.08.2013‒29.11.2013 Tallinna Vanglas B1 taseme eesti keele kursusel ning sooritas koolieksami tulemusega 54%; ajavahemikul 18.10.2016‒31.01.2017 läbis kaebaja Tartu Vanglas B1 taseme eesti keele kursuse ja sooritas B1 taseme eesti keele eksami tulemusega 71,42%. Kaebaja kinnitab kaebuses, et ta omab eesti keele taset B1. KeeleS lisa 1 kohaselt mõistab B1 tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg ja saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse; samuti oskab koostada lihtsat teksti tuttaval 2(4)

3-23-1522 teemal ja kirjeldada kogemusi, sündmusi ning lühidalt selgitada oma seisukohti. Ka Eesti kodakondsuse saamiseks on nõutav B1 keeletase. Seega on B1 keeletase vanglale kahjunõude esitamiseks piisav. Vanglas on registreeritud arvukalt kaebaja eestikeelseid pöördumisi, sh kahjunõudeid ja vaideid. Eestikeelsete taotluste, kahjunõuete ja vaiete esitamine nähtub ka kohtute infosüsteemist (nt haldusasjad nr 3-22-1217, nr 3-21-1526, nr 3-21-2037, nr 3-21-866). See kinnitab, et kaebaja valdab eesti keelt piisavalt, et esitada vanglale pöördumisi eesti keeles. Kuna vangla jättis põhjendatult kaebaja võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse tõlkijale edastamata ja tagastas õiguspäraselt kaebaja 16.06.2023 taotluse, on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kuna kohus tagastab kaebuse, jääb taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Taotlus tõlkekulude kandmisest vabastamiseks jääb rahuldamata. Kaebaja keeleoskuse tase on piisav, et mõista kohtulahendite sisu ja esitada dokumente kohtule eesti keeles.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 14.07.2023 määrus ja teha uus määrus, millega saata haldusasi tagasi halduskohtule. Kaebajale tuleb hüvitada vangla tekitatud kahju, sest kaebajat peeti kinni inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja läbis kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Vangla pidi edastama kaebaja venekeelse kahju hüvitamise taotluse tõlkebüroole. Kuigi kaebaja valdab eesti keelt B1 tasemel, võivad tal tekkida probleemid juriidilise teksti tõlkimisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.
8.Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu ei ole tema kaebuse menetlemine lubatav. Ringkonnakohus nõustub selles küsimuses halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).Vangla võis tagastada kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult, sest kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt selle puudusi, s.o ei esitanud taotlust eesti keeles. Kaebaja vanglasisesel isikuarvel ei olnud tõlketeenuse eest tasumiseks piisavalt raha, kuid taotluse tõlkimine vangla kulul ei olnud põhjendatud, sest kaebaja keeleoskus oli eestikeelse kahjunõude esitamiseks piisav. Vanglale taotluste ja nõuete esitamisel ei pea kinnipeetav end väljendama keerukalt, vaid suutma selgelt ja lihtsalt väljendada enda soove. Avaldustele juriidilise kvalifikatsiooni andmine ja nende tõlgendamine on vangla ülesanne. Kaebuse tagastamise tõttu ei pidanud halduskohus sisuliselt lahendama kaebaja taotlust vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, vaid jättis selle taotluse õigesti läbi vaatamata.
9.Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta kohtumenetluses tõlkimise kulude kandmisest, sest kohtu hinnangul oskab kaebaja eesti keelt piisaval määral, et saada hakkama ilma tõlgi abita. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga osaliselt.
10.Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud, et piisav keeleoskus kohtumenetluses osalemiseks ei eelda tingimata kõrgtaseme (C1, C2) keeleoskust, ning on pidanud kaebaja eesti keele oskust küllaldaseks, et keelduda talle vähemasti lihtsamate kohtulahendite vene keelde tõlkimisest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2023 määrus nr 3-23-1579, p 9; 14.07.2023 määrus nr 3-23-797, p 13; 27.06.2023 määrus nr 3-23-530, p 5; 17.04.2023 määrus nr 3-221894, p 13; 06.04.2023 määrus nr 3-23-372, 12). Ka praeguses asjas on kaebaja suutnud Tallinna Vangla eestikeelsele vastusele esitada sisulise kaebuse (vene keeles), mille tõttu ei ole äratuntav, et kaebajal oleks probleeme eestikeelsete ja küllaltki keerukate tekstide mõistmisega 3(4)

3-23-1522 vähemasti olulises osas. Seega ei vaja kaebaja menetlusabi asjas tehtavate kohtulahendite tõlkimiseks (HKMS § 82 lg 1, § 110 lg 1 p 1).

11.Kaebaja enda koostatud menetlusdokumentide tõlkimisega seonduvalt ei saa halduskohtu määrust pidada põhjendatuks. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 04.10.2023 määruses nr 3-231579 (p 10), et kuigi kinnipeetava kaebused vanglatingimuste peale käsitlevad temale tuttavaid teemasid ja B1 keeletaseme puhul võib eeldada suutlikkust oma seisukohti lühidalt põhjendada, ei saa kohtumenetluses osalemist pidada lihtsamapoolseks suhtluseks, sest selle käigus tuleb enda seisukohtade täpseks väljendamiseks sageli mõista ja kasutada erialatermineid. Halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte (vt HKMS § 2 lg-d 4 ja 5) ei saa samuti õigustada tõlkeabi andmata jätmist. Kuigi menetlusosalisel ei ole kohustust oma kaebust õiguslikult põhjendada (vt HKMS § 37 lg 1), ei ole see samas ka keelatud ning kohtul tuleb mh tagada, et menetlusosalisel oleks tõhus võimalus oma seisukohti esitada ja põhjendada (HKMS § 2 lg 6). Muu hulgas ei tohiks seda takistada keelebarjäär (vt ka HKMS § 82 lg 1), sõltumata sellest, millisel põhjusel kaebaja kohtumenetluse keelt ei valda ja kas tal olnuks minevikus võimalik seda olukorda muuta. Kohtusse pöördumise kohustuslikuks tingimuseks ei saa olla eelnevalt kohtumenetluse keele vajalikul määral omandamine. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel tõlkeabi andmisel ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust (HKMS § 111 lg 4). Viidatud 04.10.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1579 puudutas Xile antavat menetlusabi tema poolt kohtule esitatavate avalduste tõlkimiseks ja ringkonnakohus jääb ka siinses kohtuasjas samale seisukohale. Kuna kaebaja vanglasisese isikuarve vaba jääk kohtusse pöördumise aja seisuga oli 0,77 eurot, ei ole kaebaja võimeline oma avalduste tõlkimise kulusid ise kandma.
12.Eelneva põhjal tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 14.07.2023 määruse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse tema poolt kohtule esitatavate avalduste (HKMS § 50 lg 1) tõlkimiseks eesti keelde. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vabastab kaebaja kohtule esitatavate avalduste eesti keelde tõlkimise kulude kandmisest HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium