X. X. kaebus Tallinna mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X. Vastustaja (eeldatav) – Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Vanglalt
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X. menetlusabi taotlus tõlkekulude kandmisest vabastamiseks rahuldamata ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
2.Tagastada X. X. kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Vangla (edaspidi ka vangla) kinnipeetav X. X. (edaspidi ka kinnipeetav) esitas 13.06.2023 vanglale venekeelse pöördumise (registreeritud 16.06.2023 nr-ga 5-37/23/54-1), mida vangla käsitas kahju hüvitamise taotlusena. Taotlusele oli lisatud ka taotlus tõlkida taotlus kinnipeetava kulul.
2.Vangla tuvastas, et kinnipeetava isikukontol ei ole taotluse tõlkimiseks piisavalt raha ja alust riigi kulul taotluse tõlkimiseks ei esine, ning andis 19.06.2023 kirjaga nr 5-37/23/54-2 (edaspidi 19.06.2023 kiri) kinnipeetavale tähtaja 10 päeva taotluses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks. Vangla selgitas, et kinnipeetava keeleoskus on eestikeelsete pöördumiste esitamiseks piisav (kinnipeetav on kahel korral läbinud riigikeele B1 õppe ning on pidevalt esitanud pöördumisi eesti keeles). Ühtlasi oli kirjas hoiatus, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
3.Ehkki kinnipeetav vastas vangla 19.06.2023 kirjale vene keeles, siis puudusi kinnipeetav esitatud taotluses ei kõrvaldanud.
4.Tallinna Vangla tagastas 27.06.2023 kirjaga nr 5-37/23/54-4 X. X.i kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. Taotluse tagastamise põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
4.1.Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi vangla sisekorraeeskiri) § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. Nimetatud paragrahvi lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt juhul, kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
4.2.Kinnipeetav esitas võõrkeelse pöördumise ning ehkki ta esitas ka nõusoleku tõlketeenuse eest tasumiseks, siis ei olnud tema isikuarvel piisavalt raha. Kuna taotluse tõlkimine ei ole riigi kulul põhjendatud, siis anti kinnipeetavale tähtaeg puuduste (eesti keelse pöördumise esitamine) kõrvaldamiseks. Kinnipeetav puudusi ei kõrvaldanud.
4.3.Vangiregistris on kinnipeetav keeleoskuse tasemeks märgitud B1. Kinnipeetava õppetegevust kajastavatest andmetest nähtub, et X. X. osales ajavahemikul 02.08 – 29.11.2013 Tallinna Vanglas B1 taseme eesti keele kursustel ning sooritas koolieksami tulemusega 54% 100st; ajavahemikul 18.10.2016 – 31 01 2017 läbis isik Tartu Vanglas B1 taseme eesti keele kursused ning sooritas B1 taseme eesti keele eksami tulemusega 71,42% 100st. Ka Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis Delta on registreeritud arvukalt X. X. eestikeelseid pöördumisi (sh ka kahjunõudeid ja vaideid) on kinnipeetava eesti keele oskus kahjunõuete eesti keeles esitamiseks piisav.
6.X. X. (edaspidi ka kaebaja) esitas 05.07.2023 Tallinna Halduskohtule võõrkeelse kaebuse milles taotleb kohtu äranägemisel Tallinna Vanglalt kahju hüvitist, kuna vangla ei menetle tema võõrkeelseid kaebuseid.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, punkt 19).
8.Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 ja keeleseaduse § 12 lg-te 1 ja 2 järgi on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde ning tõlke esitamata jätmise korral võib asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul. Nagu vangla oma 27.06.2023 kirjas selgitas, siis kannab vangla sisekorraeeskirja § 491 kohaselt tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid ning kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Praegusel juhul asus vangla seisukohale, et kuna kinnipeetav valdab eesti keelt B1 tasemel, siis ei ole raha puudumine põhjuseks esitatud taotlust tõlkida. Seega taandub küsimus sellele, et kas vangla tagastas kaebaja kahjunõude õiguspäraselt.
9.Kohtu hinnangul tagastas vangla kaebaja võõrkeelse kahju hüvitamise nõude õiguspäraselt.
9.1.Vangla selgitas nii 19.06.2023 kui ka 27.06.2023 kirjas, et vangiregistris on kaebaja eesti keele oskuse tasemeks märgitud B1; kinnipeetava õppetegevust kajastavate andmete järgi osales kaebaja 02.08.2013‒29.11.2013 Tallinna Vanglas B1 taseme eesti keele kursusel ning sooritas koolieksami tulemusega 54%; ajavahemikul 18.10.2016‒31.01.2017 läbis kaebaja Tartu Vanglas B1 taseme eesti keele kursuse ja sooritas B1 taseme eesti keele eksami tulemusega 71,42%. Kaebaja ise kinnitab kaebuses, et ta omab eesti keele taset B1 (vt kaebuse punkt 4). Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab B1 tasemel keelekasutaja mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane. Ka Eesti kodakondsuse saamiseks on nõutav B1 keeletase. Seega on B1 keeletase piisav kahjunõuete esitamiseks.
9.2.Lisaks on vangla 27.06.2023 otsuses toonud välja, et vanglas on registreeritud arvukalt kinnipeetava eestikeelseid pöördumisi, sh kahjunõudeid ja vaideid. Kohus peab seda usutavaks, kuna arvukate eestikeelsete taotluste, kahjunõuete ja vaiete vanglale esitamine nähtub ka kohtute infosüsteemist (nt haldusasjad nr 3-22-1217, 3-21-1526, 3-21-2037, 3-21-866, 3-21405, 3-20-2576, 3-20-2141, 3-20-1457). Ülaltoodu kinnitab, et kaebaja valdab eesti keelt määral, mis võimaldab esitada vanglale pöördumisi eesti keeles. Seega jättis vangla põhjendatult
kaebaja võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse tõlkijale edastamata (vangla sisekorraeeskiri § 491 lg 5) ning tagastas kaebaja 16.06.2023 taotluse õiguspäraselt.
10.Eeltoodust tulenevalt on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, kuivõrd vastustaja on õiguspäraselt kaebaja võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused tagastanud. Menetlusabi taotluse lahendamine
11.Kinnipeetav esitas kohtule ka menetluseabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning taotluse, et kohus lubaks kasutada kaebajale arusaadavat keelt – vene keelt. Kohus mõistab, et lisaks riigilõivu tasumisest vabastamiseks taotleb kinnipeetav menetlusabi ka tõlkekuludest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jääb kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Tõlkekulude kandmisest vabastamiseks jätab aga kohus taotluse rahuldamata. Kaebaja keeleoskuse tase B1 on piisav selleks, et mõista kohtu tekste ning esitada dokumente kohtule eesti keeles. (allkirjastatud digitaalselt)
Osaliselt jõustunus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega: Võtta menetlusse X. X. määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.07.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-1522. 2. Rahuldada X. X. määruskaebus osaliselt. 3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.07.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-1522 resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata X. X. taotluse tema poolt kohtule esitatavate avalduste tõlkimiseks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada X. X. kohtule esitatavate avalduste tõlkimise kulude kandmisest. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.