Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Andrei Tihhomirov Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 5. oktoobril 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates
5.oktoobrist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
Käesoleva määruse punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 5. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba Xi kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p-le 1 ja 3. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused.
1.1.Narva piiripunkti (Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuval suunal) saabus
3.oktoobril 2023 välismaalane, kes tuvastati kaasasolnud erinevate dokumentide alusel kui X (puudutatud isik). Isikul oli kaasas Saksamaa Liitvabariigi ametivõimude poolt vormistatud dokumentide toimik, mis kajastas tema viibimisõigust Saksamaal. Toimiku dokumentide hulgas oli mitu isiku tuvastamisega seotud dokumenti, millest hiliseim oli väljastatud Saksamaa Liitvabariigi Mettmanni kreis-i migratsiooniameti poolt 30. augustil 2023 ning mis oli Saksamaa siseselt kehtiv
3-23-2209 kuni 4. oktoobrini 2023. Puudutatud isik oli 30. augusti 2023. a dokumendiga võetud Saksamaal arvele ebaseaduslikult riiki saabunud välismaalasena. Piirikontrolli käigus palus PPA ametnik puudutatud isikul esitada kehtiv reisidokument, kuid isikul puudusid isikut tõendavad (reisi)dokumendid. PPA-l tekkis kahtlus, et isikul puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks ja Venemaa Föderatsiooni sisenemiseks. Saksamaa ametivõimude 3. oktoobri 2023. a vastusest PPA päringule selgus, et puudutatud isiku õigus Saksamaa territooriumil viibimiseks langes ära pärast tema lahkumist teistesse Schengeni riikidesse. Välismaalase isiku tuvastamise ja tema Eestis ja Schengeni alal viibimisõigusega seotud asjaolude kontrollimiseks pidas PPA puudutatud isiku 3. oktoobril 2023 kell 18:50 VSS § 15 lg 1 alusel kuni 48 tunniks kinni.
1.2.Menetlustoimingutel selgitas isik, et ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning soovib minna Venemaa Föderatsiooni, et vormistada endale pass. Oma sihtkohaks nimetas isik Krimmi poolsaarel asuva Simferopoli linna, kus tal on tema sõnul ametlik sissekirjutus. Isik märkis, et ta on sündinud Usbekistanis, kust pere lahkus Ukrainasse, Krimmi. Seejärel on ta elanud Türgis ja Kreekas ning alates aastast 2015 Saksamaal, kus tal on naine ja kaks last. Isik sai endale Kreeka kodakondsuse, kuid väidetavalt loobus sellest. Tema isa on Ukraina kodanik ning ema Kreeka kodakondsusega. Oma piiriületuste kohta ajavahemikul 2001 kuni 2015 andis isik ebamääraseid ütlusi ning ei osanud nimetada, milliste reisidokumentide alusel on ta riigipiire ületanud. Pärast Kreeka kodakondsusest loobumist alustas isik Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse vormistamist, kuid jättis selle pooleli. Seejärel proovis isik mitteametlikult vormistada endale Tšehhi Vabariigi reisidokumenti, kuid langes väidetavalt petuskeemi ohvriks. Lõpuks otsustas ta 2023. aastal pöörduda Saksamaa ametivõimude poole abi saamiseks ja enda viibimise legaliseerimiseks. Isik püüdis Saksa ametivõimude poolt soovitud dokumente saada, kuid see ei õnnestunud. Venemaa Föderatsiooni konsulaadist öeldi talle, et ta on küll Venemaa Föderatsiooni kodanik, kuid sissekirjutus Krimmis on tõendamata ja seetõttu pole võimalik talle passi väljastada. Selleks, et oma sissekirjutust tõendada ning Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi vormistamise protsessi järjekordselt alustada, otsustas isik 2. oktoobril 2023 ametivõime teavitamata Saksamaalt lahkuda ning suundus läbi Poola, Leedu ja Läti Eesti territooriumile eesmärgiga ületada 3. oktoobril 2023 Eesti Vabariigi riigipiiri ning suunduda Venemaa Föderatsiooni.
1.3.PPA on seisukohal, et isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 nimetatud kinnipidamise alused. VSS § 68 p 3 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. Lisaks esineb isiku põgenemisoht ka selles, et ta on loata lahkunud Saksamaalt (VSS § 68 lg 9). PPA märgib, et puudutatud isikuga kaasas olnud dokumentide ning tema ütluste pinnalt ei ole võimalik kindlaks teha, mis on isiku reaalne kodakondsus. Isikuga kaasas olnud sünnitunnistuselt nähtub, et tema isa on Ukraina kodanik ja ema Kreeka kodanik, kuid tema isa kuni 22. novembrini 2004 kehtinud passi kohaselt on tegemist Ukrainas elamisõigust omava mittekodanikuga. Samasse dokumenti oli sisse kantud ka puudutatud isiku (sel ajal alaealine) nimi. Puudutatud isik väitis, et tal oli Kreeka kodakondsus, millest ta loobus ning Saksamaa ametivõimudele ütles isik, et ta on kodakondsuseta isik. PPA-le väitis isik
4.oktoobril 2023, et ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Samuti väitis isik, et tema Saksamaal elaval naisel ja lastel on Kreeka kodakondsus, kuid ühtegi tõendit perekonna olemasolu kohta isik ei esitanud. PPA hinnangul omab tähtsust ka asjaolu, et kuigi isik on elanud Saksamaal juba aastast 2015, siis ei ole ta olnud huvitatud oma viibimise seadustamisest. Isik proovis endale ebaseaduslikul teel hankida teise Schengeni riigi isikut tõendavat dokumenti ning pöördus Saksamaa ametivõimude poole alles siis, kui see ei õnnestunud. Isiku ütluste järgi saabus ta Eestisse transiidi eesmärgil. PPA märgib, et isikul puudub igasugune side Eesti Vabariigiga. Isikul oli luba viibida Saksamaal ning ta ei teavitanud ametivõime enda lahkumisest. Seega on isik ka varasemalt loata oma viibimiskohast lahkunud ning ilmselt ei järgiks isik vabaduses viibides temale kohaldatud järelevalvemeetmeid. Tema ebaseaduslik reisimine Euroopas on tahtlik tegevus ning reisidokumendi puudumine ei ole takistanud isikul liikumast ühest riigist teise. Seega esineb isiku puhul põgenemisoht ning tema kodakondsuse väljaselgitamiseks ning dokumentide vormistamiseks on vajalik isiku kinnipidamine
3-23-2209 ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine. Isiku kodakondsuse tuvastamine ja tagasipöördumiseks vajalike dokumentide vormistamine võtab praegusel juhul oluliselt rohkem aega kui 48 tundi.
1.4.Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis, puudub PPA-l kindlus, et vabaduses viibides hakkab isik iseseisvalt endale vajalikke reisidokumente hankima ning täidab talle pandud lahkumiskohustuse. Kuna isik on eelnevalt pikemat aega elanud Saksamaal ning väidetavalt elab seal ka tema perekond, siis leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisel (VSS § 10) võib isik menetlusest kõrvale hoiduda ning omavoliliselt Saksamaale lahkuda. Ka haldusmenetluse raames läbi viidud küsitluse käigus palus isik end välja saata Saksamaale, kui Venemaa Föderatsioon teda vastu ei võta. Tuginedes Saksamaa ametivõimude poolt saadud ametlikule vastusele, puudub PPA-l ka kindlus, et isikul on käesoleval ajal olemas õigus Saksamaa Liitvabariiki tagasipöördumiseks ja seal viibimiseks.
2.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et kui ta ei saa minna Venemaa Föderatsiooni, siis soovib ta minna Saksamaale tagasi, sest seal asuvad tema perekonnaliikmed. Isik jäi oma varasemate selgituste juurde. Venemaa Föderatsiooni liikumine oli vajalik reisidokumentide vormistamiseks. Konsulaadist saadud teave tekitas vajaduse liikuda Venemaa Föderatsiooni, et reisidokumendid korda saada. Varasemalt ei olnud reisidokumentide olemasolu puudutatud isikule oluline. Ta ei teadnud, milliseid reisidokumente on vaja piiriületuseks ja arvas, et olemasolevad dokumendid on piisavad.
3.PPA jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde. PPA on teinud päringud Venemaa Föderatsiooni ametivõimudele selgitamaks välja isiku seose nimetatud riigiga. PPA-le praegu teadaolev informatsioon ei võimalda asuda seisukohale, et tegemist on Venemaa Föderatsiooni kodanikuga, isiku kodakondsus on ebaselge ning tema ütlused ebamäärased. Puudutatud isik on aastaid elanud reisidokumente vormistamata ning tema käitumine annab alust kahelda, et ta viibiks menetluse lõppemiseni Eestis ega üritaks riigist lahkuda. Esineb põgenemise oht ning puudutatud isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid.
4.Kohus koostas esmalt 5. oktoobril 2023 määruse, mille resolutsioonis otsustas PPA taotluse rahuldada ja asendada avaldatavas kohtulahendis isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nime tähemärgiga. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti suuliselt puudutatud isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
6.Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. PPA tuvastas 3. oktoobril 2023, et puudutatud isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ning 4. oktoobril 2023 tehti puudutatud isikule sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052272682. Ettekirjutuses kohaldati isikule ka Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks. Ettekirjutus on kehtiv ja seega puudub Xil seaduslik alus riigis viibimiseks, mistõttu on puudutatud isik väljasaadetav.
7.VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse
3-23-2209 läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on lubatud siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht, välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib (punktid 1-3). Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).
8.Kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse esmakordsel lahendamisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel ning kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei ole nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-52-14 (p 14)). Kohtule praeguseks teadaolevaid asjaolusid arvestades on Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse põhjendatud.
9.PPA taotleb puudutatud isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel. Nimetatud punktidest tuleneb, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine on lubatud, kui esineb välismaalase põgenemise oht või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
10.PPA tugineb põgenemisohu puhul VSS § 68 p-des 3 ja 9 sätestatule. Nende sätete kohaselt tuleb põgenemisohtu jaatada, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses, samuti siis, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.
11.Asja materjalidest nähtub ning puudutatud isiku väidetest saab järeldada, et tal puudub kodakondsust tõendav dokument. Samuti ei saa puudutatud isiku selgitustest tõsikindlalt järeldada, millise riigi kodanik ta on. Saksamaa ametivõimudele on isik määratlenud end kui kodakondsuseta isik, kuid Eestis väidab end olevat Venemaa Föderatsiooni kodanik. Asja materjalide pinnalt ei selgu, millise riigi kodakondsus isikul on või millise riigi kodakondsust on puudutatud isikul võimalik saada, samuti jäävad ebamääraseks isiku enda ütlused kodakondsuse ning piiriületuse vajaduse kohta.
12.Puudutatud isik viitas PPA menetluses ja kohtuistungil sellele, et Venemaa Föderatsiooni konsulaadist sai ta vastuse, milles tema kodakondsust jaatati, kuid reisidokumendi väljastamisest keelduti, sest osad tingimused olid veel täitmata. Kuigi piiripunkti saabudes olid puudutatud isikul kaasas osad Saksamaa Liitvabariigi ametivõimude väljastatud dokumendid, ei olnud tal esitada seda väidetavat Venemaa Föderatsiooni konsulaadist saadud olulist kirjalikku vastust. Kohtule esitatud dokumendid ei võimalda praegu järeldada, et puudutatud isik oleks Venemaa Föderatsiooni kodanik. Võimalik, et isikul on õigus taotleda Venemaa Föderatsiooni kodakondsust, kuid see ei ole ka kahtlusteta selge. Mis puudutab Saksamaalt lahkumist, siis viitab PPA, et isik oli võetud Saksamaal 30. augustil 2023 arvele ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalasena ning tal oli õigus viibida Saksamaal kuni 4. oktoobrini 2023. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik alustas Saksamaal olles riigis viibimise seadustamist. Ta võeti ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalasena arvele ning talle anti võimalus esitada dokumente, et saada Saksamaa Liitvabariigis elamisõigus. Puudutatud isikule anti menetluse ajaks õigus viibida Saksamaal, kuid ta otsustas lahkuda, liikudes ebaseaduslikult edasi teistesse Schengeni riikidesse, kuhu tal ei olnud seaduslikku alust saabuda. Saksamaa ametivõimud teatasid PPA-le 3. oktoobril 2023, et puudutatud isiku õigus Saksamaa territooriumil viibimiseks langes ära pärast tema lahkumist teistesse Schengeni riikidesse. Seega on puudutatud isik oma tegevusega raskendanud oma olukorda varasemaga võrreldes. Samuti tekitab
3-23-2209 kahtlusi asjaolu, et puudutatud isikul ei ole olnud reisidokumenti aastaid ning ta pole nende saamiseks märkimisväärseid pingutusi teinud. Ebatavaline on ka puudutatud isiku lähemine, et ta ei tea seadusi ega pidanud vajalikuks eelnevalt ka uurida, kuidas Euroopa Liidu välispiiri ületamine toimub ehk milliseid dokumente on piiriületuseks vaja ega uurinud ka Saksamaalt lahkumise võimalikke tagajärgi. Samuti tekitab piiri ületamise aeg kahtlusi, sest puudutatud isik üritas piiri ületada vahetult enne Saksamaal saadud ajutise arvestuskaardi kehtivusaja lõppemist. Usaldusväärseks ei saa lugeda ka puudutatud isiku põhjendust, et Venemaa Föderatsioonist dokumentide saamiseks peab ta riiki sisenema. Reisidokumente on võimalik taotleda konsulaadi kaudu, nende saamise eeltingimuseks ei ole riiki sisenemine dokumentideta. Seega ei ole puudutatud isiku kodakondsus selge ning tema sidemed Venemaa Föderatsiooniga ning reisimise asjaolud vajavad täiendavat uurimist. Kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, siis ei ole usutav, et kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmisel oleks isik ametivõimudele kättesaadav väljasaatmistoimingute tegemiseks. Kohtu hinnangul on usutav, et puudutatud isik püüaks jõuda tagasi Saksamaale või püüaks leida teisi viise Venemaa Föderatsiooni jõudmiseks. Samuti on põhjust kahelda isiku motivatsioonis viibida menetluse lõpuni Eesti Vabariigis ja olla PPA-le kättesaadav juhul, kui kinnipidamiskeskusesse teda ei paigutata. Isiku senine käitumine viitab sellele, et ta ei hooli reisimisele ja riigis viibimisele kehtestatud tingimuste täitmisest, mistõttu ei ole alust eeldada, et ta järgiks neid ka väljasaatmismenetluses. Eelnevat arvestades nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis kinnitavad, et tema puhul esineb reaalne põgenemisoht. Kohus ei pea praegusel juhul vajalikuks täpsemalt tuvastada seda, kas puudutatud isikul oli keelatud menetluse ajal Saksamaalt lahkuda või kas ta oleks pidanud taotlema selleks luba. Puudutatud isiku põgenemisoht on piisavalt tõendatud ka ainuüksi VSS § 68 p 3 alusel.
13.Nagu eelnevast nähtub, siis on kinnipidamiskeskusesse paigutamine põhjendatud ka VSS § 23 p 3 alusel, sest puudutatud isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning nende saamine 48 tunni jooksul ei ole reaalne. Kuna ei ole selge, mis on puudutatud isiku kodakondsus, siis võtab tagasipöördumiseks vajalike dokumentide saamine enam aega.
14.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Puudutatud isiku senine käitumine ja ütlused ei tekita kohtul veendumust, et puudutatud isik oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise korral edasiste väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav ega üritaks enne toimingute tegemist naasta Saksamaale (kus väidetavalt elavad tema pereliikmed) või proovida uuesti liikuda Venemaa Föderatsiooni juba teisel viisil.
15.VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule viivitamatult pärast väljasaadetava kinnipidamist. Taotluses ja kohtuistungil PPA märgitud asjaolude pinnalt on usutav, et puudutatud isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik 48 tunni jooksul. Esmalt on PPA-l vaja välja selgitada isiku kodakondsus ning seejärel taotleda tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Eelnev võtab aega enam kui 48 tundi.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 5. oktoobrist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.