Market test OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.02.2023 otsuse nr 15.9-3.1/73-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Market test OÜ, volitatud esindaja Irina Kadõševitš Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Marta Gromtsev
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti 15.02.2023 otsus nr 15.9-3.1/73-1 õigusvastaseks selgitamis-, uurimis- ja põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu.
3.Jätta kaebus tühistamis- ja kohustamisnõuetes rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.10.2023. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Market test OÜ (edaspidi ka äriühing) esitas 25.01.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) taotluse välismaalase (Ukraina kodaniku X) lühiajalise töötamise registreerimiseks Eestis. X on ühtlasi ka Market test OÜ ainus osanik ja juhatuse liige.
2.PPA keeldus 15.02.2023 otsusega nr 15.9-3.1/73-1 (edaspidi 15.02.2023 otsus) lühiajalise töötamise registreerimisest. Otsuses viidati keeldumise alustena välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 108 lg 1 punktile 1 ja § 108 lg 11 punktile 3. Arvestades, et äriühing on registreeritud alles 2022. aasta lõpus ja vastuväites teavitas äriühing ka ise PPA-d sellest, et äriühingus puuduvad veel töötajad, teenust osutatakse ainuisikuliselt suurema osa tööpäevas, täidetavad tööülesanded on omased konkreetselt töösuhtele, siis käesolevaks ajaks puuduvad äriühingul veel rahalised vahendid ning majandustegevus. PPA ei saa hinnata äriühingu majandusnäitajaid, mille põhjal nähtuks, et isikule makstaks tulevikus kriteeriumipõhist töötasu. Ettevõtte majandusnäitajatest ei nähtu veel majandustegevust, et äriühing saaks värvata välismaalasi. Kui äriühing alles alustab tegevust, siis ei ole põhjendatud välistööjõu palkamine, vaid kõigepealt tuleb otsida tööjõudu kohaliku elanikkonna hulgast. PPA-l ei ole usku, et äriühing suudab maksta igakuiselt töötasu vastavalt kriteeriumile 1548 eurot, sest ettevõttesse on registreeritud ainult juhatuse liige, kes ainuisikuliselt täidab ettevõtte tööülesandeid kasumi saamiseks ning ettevõte on tegutsenud alla kahe kuu. Juhatuse liige võib Eestis töötada ka lühiajalise töötamise registreeringuta (VMS § 105 lg 3).
3.PPA 15.02.2023 otsusele esitatud vaide jättis PPA 03.04.2023 vaideotsusega nr 15.9-3.1/73-5 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt keeldus PPA lühiajalise töötamise registreerimise taotluse rahuldamisest õiguspäraselt. PPA lähtus kättesaadavatest avalikest andmetest ja leidis, et äriühingul puudub majandustegevus ja rahalised vahendid. Mh polnud usutav, et äriühing oleks saanud täita VMS §-st 291 tulenevaid kutsuja kohustusi. Äriühingul oli võimalus tõendada vastupidist, kuid seda ei tehtud. Taotluse rahuldamisest ei keeldutud põhjusel, et äriühing polnud esitanud esimest majandusaasta aruannet, vaid seetõttu, et puudub tegelik majandustegevus.
4.Market test OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 01.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse 15.02.2023 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi taotlus lühiajalise töötamise registreerimiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.PPA rikkus menetlusnorme ja haldusmenetluse põhimõtteid. Taotluse läbivaatamisel rikuti seadusest tulenevaid menetlusreegleid, otsuse tegemine toimus ametniku sisetunde või usu järgi, menetlusosalise selgitused jäeti tähelepanuta, täiendavate menetlusdokumentide esitamist ei peetud vajalikuks. PPA rikkus taotluse menetlemisel kaebaja subjektiivseid õigusi. Ka juriidilisel isikul on õigus kaitsele riigivõimu omavoli eest. PPA-l on selgitamiskohustus ja ta peab järgima hea halduse põhimõtet. Haldusorgan kannab haldusmenetluses ka tõendamiskoormust.
5.2.Kaebaja esitas PPA-le siseministri 04.12.2015 määruses nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ (edaspidi LTR määrus) nõutud dokumendid (vt §-d 1 ja 5). Uurimispõhimõtte ja VMS § 31 järgi peaks haldusorgan asja aktiivselt uurima ning tõendeid
2 (9)
koguma. Menetlusosalisel ei tohiks pelgalt teadmatuse tõttu jääda esitamata teda soodustavad tõendid, ta peaks olema teadlik kohustusest esitada tõendeid. Kaebaja ei nõustu vaideotsuse punktis 16 tooduga, kaebajalt ei küsitud lisadokumente majandustegevuse ja rahaliste vahendite kohta. Kaebaja oleks pidanud olema üheselt arusaadavalt informeeritud, milliseid täiendavaid dokumente oleks ta pidanud esitama ning milliseid toiminguid tegema.
5.3.PPA ei toonud keeldumisel välja ühtegi sellist alust, mis oleks vastanud VMS § 108 lg-s 1 sätestatud imperatiivsetele alustele. VMS § 108 lg 11 annab kaalutlusvõimaluse, mis kohustab haldusorganit koguma tõendeid, lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 36. PPA lähtus sellest, et äriühing oli alles alustatud ja pole majandusaasta aruandeid esitanud. PPA järeldus on vastuolus seadusandja tegeliku tahtega, mida on väljendatud VMS muutmise seaduse eelnõu 135 SE seletuskirjas. PPA pole tõendanud faktilist alust, et äriühingul puudub majandustegevus.
5.4.Seisukoht, et tegevuse alustamisel peab äriühing tööjõudu otsima kohaliku elanikkonna hulgast, on mõistetamatu. Äriühing võib oma tegevust vabalt kujundada ja VMS-is puudub alus selliseks nõudeks, nagu PPA esitas. PPA-l puudub selles menetluses pädevus hinnata tööturu olukorda. Rikutud on kaalutlusõiguse printsiipe ja uurimispõhimõtet.
5.5.Kaebaja esitas 18.05.2023 kohtule lepingud ja arved, mis tema hinnangul tõendavad äriühingu majandustegevuse olemasolu. Kaebaja on teadlik nõuetest välismaalase töölevõtmisel ja ta on võimeline kohustused täitma.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.PPA on kaebaja lühiajalise töötamise registreerimise taotluse menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VMS-i norme. Otsus on kaalutletud, proportsionaalne ning motiveeritud, uurimispõhimõtet rikutud ei ole. PPA otsus on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks.
6.2.VMS § 31 ei saa tõlgendada nii, et isik peab andmeid või tõendeid esitama ainult nõudmisel. Uurimispõhimõtte eesmärk ei ole kogu tõendamiskoormuse asetamine haldusorganile. Kuna osa otsuse tegemiseks vajalikku teavet on taotleja käsutuses, peab ta ise aktiivselt osalema asjaolude väljaselgitamises. Taotleja tõendamiskohustus tuleneb ka VMS §-st 19. PPA püüdis koguda äriühingu kohta andmeid, kuid need puudusid ja PPA tegi sellest järelduse äriühingu majandustegevuse puudumise kohta, mille kaebaja saanuks ümber lükata. Seda ta ei teinud. Ehkki PPA 07.02.2023 kirjas oli välja toomata võimalus esitada arvamus ja vastuväited, siis kaebaja oma seisukoha ja töölepingu siiski esitas. Seega ta sai aru tõendite esitamise õigusest ja muid dokumente tal esitada polnud. Kaebaja oli ära kuulatud ja PPA ei rikkunud uurimispõhimõtet.
6.3.VMS § 108 lg 1 punkt 1 kohaselt peab PPA keelduma lühiajalise töötamise registreerimisest, kui tingimused selleks ei ole täidetud. VMS § 107 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab tööandja kogu lühiajalise töötamise ajaks tagama välismaalasele kriteeriumikohase töötasu. Tööandjal on ka kutsuja kohustused, sh tagada tema majutus ja kanda Eestis viibimise ning lahkumise kulud (VMS § 1062 lg 1, § 291). Kutsuja on kohustatud tõendama vastavust nõuetele (VMS § 291 lg 4). Tööandja kohustuste täitmine sõltub äriühingu majanduslikust võimekusest ja majandustegevuseta pole võimalik kohustuste täitmist tagada. Kuna PPA-le kättesaadavates allikates puudub teave kaebaja majandustegevuse kohta ja vastavaid tõendeid ei esitatud, siis ei ole PPA veendunud, et tööandja suudab oma kohustusi täita. PPA viitas 15.02.2023 otsuses ja
3 (9)
vaideotsuses kahtlustele, et kaebaja ei suuda täita kriteeriumikohase töötasu maksmise ning kutsuja kohustusi.
6.4.Puutuvalt VMS § 108 lg 11 punkti 3 nõustub vastustaja, et kaalutlusõiguse teostamiseks tuleb välja selgitada kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud. PPA-le nähtus, et enne lühiajalise töötamise registreerimise taotlust oli äriühing eksisteerinud vaid ühe kuu. Menetlejale ei olnud usutav, et selle ajaga oli tekkinud majandustegevus, mis võimaldanuks välistööjõu palkamist. PPA teavitas kaebajat sellest kahtlusest, kaebajal oli võimalus esitada vastuväiteid ja tõendeid. Kaebaja seisukoht ja esitatud tööleping ei kinnitanud majandustegevust. Seega PPA teostas kaalutlusõigust ja tegi otsuse olemasolevate andmete alusel. Väide otsuse tegemisest ametniku sisetunde alusel on väär.
6.5.Mis puudutab 135 SE seletuskirja, siis vastustaja ei vaidle vastu kaebaja väljatoodule, et tegeliku majandustegevuse puudumiseks ei ole olukord, kus tööandja majandustegevuse puudumine on tingitud tegevusvaldkonna hooajalisest iseloomust või tegemist on alustava ettevõttega, mis pole esitanud esimest majandusaasta aruannet. Samas ei saa seletuskirja tõlgendada nii, et PPA ei peagi alustava äriühingu majandustegevust hindama. Tööandja peab olema võimeline täitma kohustusi ja samuti tuleb vältida töörände regulatsiooni väärkasutusi. Tööandja kontrollimine on oluline ka välismaalase kaitseks. Seletuskirja kohaselt mõeldakse tegeliku majandustegevuse olemasolu all majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest (edaspidi MSÜS) tulenevalt püsivat tegevust tulu saamise eesmärgil ja seda hindab haldusorgan kogutud tõendite põhjal (majandusaasta aruanded, käive jm). Seega haldusorganil on kohustus hinnata majandustegevust kogutud tõendite põhjal. Kui avalikes registrites puudub teave äriühingu äritegevuse kohta, teeb PPA selle kindlaks äriühingu käsutuses olevate tõendite pinnalt. Alustaval äriühingul peaks olema teatud plaan majandustegevuse ettevalmistamiseks ja arendamiseks ning äritegevuse alustamine peab olema kindel, mitte hüpoteetiline. Kaebaja pole esitanud mingeid andmeid, et ta tegeleb ettevõtte käivitamise ja majandustegevuse alustamisega. Seega PPA ei eiranud seadusandja tahet. Kaebaja esitatud töölepingust ei saa isegi tuletada hüpoteetilise majandustegevuse tekkimist tulevikus.
6.6.PPA ei nõua kaebajalt kohaliku tööjõu värbamist, vaid juhib tähelepanu, et välismaalase palkamisel on tööandjal VMS-ist tulenevaid kohustusi, mida kohaliku tööjõu värbamisel ei ole.
6.7.Kaebaja esitas kohtu nõudel 18.05.2023 kolm dokumenti: 01.02.2023 sõlmitud äriruumi üürilepingu nr Ü-204a/02-2023 (edaspidi üürileping), 21.03.2023 sõlmitud turundusteenuse osutamise lepingu nr 16-03/23SRV ning 23.03.2023 sõlmitud turunduslepingu nr 20-03/23SRV. Esiteks, märtsi 2023 lepinguid polnud kaebaja taotluse ega PPA otsuse tegemise ajal olemas. Ei enne ega pärast lepingute sõlmimist pole kaebaja oma äritegevust kuidagi edendanud. Muidu oleks kaebaja esitanud muid andmeid majandustegevuse kinnitamiseks. Pelgalt lepingud ei tõenda majandustegevust. Ülekanded 2000 ja 1750 dollarit ei ole piisavad tööandja kohustuste täitmiseks. Üürileping ei tõenda, et üüritud pinnal tegelikult äritegevus toimub. 01.02.2023 sõlmitud üürileping oli olemas juba PPA menetluse ajal ning kaebaja oleks saanud selle esitada. Kaebaja pole selgitanud, kuidas esitatud dokumendid tema majandustegevust tõendavad. Ta pole isegi kirjeldanud, milles tema majandustegevus seisneb (nii haldusmenetluse ajal kui hiljem).
KOHTU PÕHJENDUSED
4 (9)
7.Kaebus PPA 15.02.2023 otsuse1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi taotlus lühiajalise töötamise registreerimiseks tuleb osaliselt rahuldada. Kohus ei tühista PPA 15.02.2023 otsust ega kohusta PPA-d uuesti taotlust läbi vaatama, kuid kaebuse osaline rahuldamine seisneb PPA 15.02.2023 otsuse formaalse õigusvastasuse tuvastamises (vrd Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12). PPA rikkus uurimis- ja selgitamiskohustust ning ühtlasi on vaidlusalune otsus puudulikult põhjendatud.
8.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56).
9.PPA otsus tugineb esiteks VMS § 108 lg 1 punktile 1, mille kohaselt välismaalase Eestis töötamise registreerimisest keeldutakse, kui vähemalt üks tingimus, mis on lühiajalise töötamise registreerimiseks nõutav, ei ole täidetud. PPA selgitas vastuses kaebusele, et tingimused, mis ei ole VMS § 108 lg 1 punkti 1 mõttes lühiajalise töötamise registreerimiseks täidetud, tulenevad VMS § 107 lg-test 1 ja 3, § 1062 lg-st 1 ja §-st 291, s.o tööandja peab välismaalasele tagama tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga, ja kutsujana on ta kohustatud võtma välismaalase Eestis vastu, tagama tema majutamise ning kandma välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud. Kuigi PPA oleks võinud viited õigusnormidele teha selgelt ka 15.02.2023 otsuses, siis on otsusest ja vaideotsusest2 arusaadav, et PPA kahtles kaebaja suutlikkuses maksta kriteeriumikohast töötasu ja katta kutsuja kohustusi (vaideotsuses on ka viide VMS §-le 291). Vaideotsuse põhjendusi tuleb kohtul arvestada samaväärselt haldusakti põhjendustega (Riigikohtu 22.09.2022 otsuse nr 3-201548 punkt 15). Eelneva tõttu ei nõustu kohus kaebaja väitega, et PPA ei toonud keeldumisel välja ühtegi sellist alust, mis oleks vastanud VMS § 108 lg-s 1 sätestatud imperatiivsetele alustele.
10.Kaebaja põhiline väide on, et PPA rikkus uurimis- ja selgitamiskohustust, kui ei küsinud temalt konkreetseid dokumente/tõendeid mh rahaliste vahendite olemasolu kohta. Kaebaja märkis, et esitas LTR määruse §-s 5 nõutud dokumendid ja oli teadmatuses, milliseid tõendeid on tal veel kohustus esitada. Seega tuleb asjas selgitada PPA uurimis- ja selgitamiskohustust ning taotleja tõendamiskohustust.
11.VMS § 19 lg 1 sätestab, et välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud tõendama välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise korraldamise menetlustes Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hõlmab välismaalase ja muu asjassepuutuva isiku tõendamiskohustus kirjalike ja suuliste seletuste andmise kohustust ning tõendite esitamise kohustust. Taotluse (sh lühiajalise töötamise registreerimise taotluse) esitamisel peab isik esitama kõik taotluses ettenähtud andmed ja lisama kõik ettenähtud tõendid (VMS § 29 lg-d 2 ja 3). Praegusel juhul on sellised nõutavad dokumendid ja andmed toodud LTR määruse §-des 5 ja 8. VMS § 31 lg 1 järgi on isik kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. VMS § 12 lg 1 alusel kohalduva HMS § 36 lg 1 punkti 3 kohaselt selgitab haldusorgan menetlusosalisele, millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada. Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks
Kaebuse lisa 3 Kaebuse lisa 5
5 (9)
olulised asjaolud (HMS § 38 lg 1). Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 38 lg 3).
12.Tallinna Ringkonnakohus on VMS ja HMS tõendamiskohustust puudutavate sätete osas, küll elamisloavaidluses, selgitanud 30.08.2019 määruses nr 3-19-492, järgmist: „10. Määruse nr 7 §-st 25 ei saa teha mingeid järeldusi selle kohta, millist isikut lugeda eestlaseks. Tegemist on haldusmenetluses tõendamiskoormust puudutava normiga, mis näeb ette erandi HMS §-st 38 taotluse esitamisel. HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõte, nagu ka kohustus koguda muid tõendeid (HMS § 38 lg 1) jäävad kehtima. /.../ 11. Seetõttu tuleb määruse nr 7 §-i 25 mõista nii, et see nõuab isiku päritolu osas vanemate ja vanavanemate rahvuskuuluvuse kohta esitatud tõenditest lähtumist, kuid muid objektiivseid asjaolusid tuleb PPA-l hinnata täiendavalt, vajadusel paludes elamisloa taotluse esitajal esitada muid asjakohaseid tõendeid (VMS § 19 ja § 31 lg 1).“
13.Samuti selgitas Tallinna Halduskohus välismaalase tähtajalise elamisloaga seotud vaidluses, 11.02.2020 määruses nr 3-20-110 (punkt 14), et ehkki VMS § 19 paneb tõendamiskohustuse taotluse esitajale, siis olukorras, kus taotleja on oma tõendamiskohustuse täitnud, kuid PPA hinnangul on see olnud ebapiisav, tuleb PPA-l isikule selgitada, milliseid tõendeid on tal veel võimalik esitada.
14.Kohtu hinnangul võib eelnevast ka praeguses vaidluses järeldada, et kui lühiajalise töötamise registreerimise taotlemisel on isik esitanud LTR määruses nõutud andmed ja dokumendid, siis kui PPA-le jäävad esitatu pinnalt kahtlused, tuleb tal selgitada, milliseid asjakohaseid tõendeid saaks taotleja veel PPA-le esitada, ja neid tõendeid ka VMS § 31 lg 1 alusel nõuda.
15.Asja materjalidest ei nähtu, et PPA oleks kaebajale selgitanud võimalust esitada ja/või nõudnud tõendeid äriühingu rahaliste vahendite kohta. PPA 07.02.2023 e-kirjast3, milles paluti kaebajal kaaluda taotlusest loobumist, nähtuvad küll taotluse registreerimisest keeldumise alused, kuid samas ei andnud PPA juhiseid, et üldse ja millised tõendid võiksid viia PPA menetluses teistsugusele arvamusele. PPA palus ainult kinnitada, kas taotleja loobub taotlusest. Kuigi PPA vastuses kaebusele möönis, et 07.02.2023 e-kirjas jäi välja toomata taotleja võimalus esitada arvamus ja vastuväited, siis tugines PPA sellele, et see ei mõjutanud asja tulemust, kuna kaebaja oma seisukoha ja tõendina töölepingu siiski esitas. Kohtu hinnangul ei kõrvalda see selgitamisja uurimiskohustuse rikkumist. Asjaolu, et taotleja mõistis haldusmenetluses ise võimalust kasutada ärakuulamisõigust (HMS § 40), ei tähenda, et kaebaja seisukoht oleks esitatud informeerituna sellest, mida PPA temalt ootab või milliseid võimalusi tal PPA seisukoha ümberlükkamiseks oleks. Võrdluseks toob kohus, et näiteks 29.11.2022 otsusest haldusasjas 320-1978 nähtub, et olukorras, kus PPA on kahelnud tööandja võimekuses tasuda välismaalasele nõuetekohast töötasu, on palutud tööandjal esitada pangakonto ja kassa konto väljavõtted. Kokkuvõtvalt rikkus PPA selgitamis- ja uurimiskohustust, kui ei selgitanud kaebajale võimalust esitada ega nõudnud tõendeid kaebaja rahaliste vahendite kohta.
16.Teiseks tugines PPA VMS § 108 lg 11 punktile 3, mille kohaselt võib välismaalase Eestis töötamise registreerimisest keelduda, kui /.../ tööandjal või kasutajaettevõtjal puudub tegelik majandustegevus. Kaebaja arvates lähtus PPA ainult sellest, et kaebaja ei ole veel esitanud
Vastustaja 20.06.2023 lisas lk 4
6 (9)
majandusaasta aruandeid ja järelikult tal puudub majandustegevus. PPA aga kinnitab, et on teadlik, et ainuüksi majandusaasta aruande puudumine alles loodud äriühingu puhul ei ole lühiajalise töötamise registreerimisest keeldumise aluseks, kuid sellegipoolest tuleb PPA-l hinnata majandustegevust (ja rahaliste vahendite olemasolu) ka uue äriühingu puhul.
17.Kaebaja tõi välismaalaste seaduse muutmise seaduse 135 SE seletuskirjast esile põhjendused VMS § 180 lg 2 punkti 41 kohta, mis kehtestab analoogselt VMS § 108 lg 11 punktiga 3 diskretsioonilise aluse töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks. Seletuskirjas märgiti: „Kehtiv VMS annab haldusorganile õiguse keelduda lühiajalise töötamise registreerimisest, kui tööandja või kasutajaettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine, välja on kuulutatud ettevõtte pankrot või tööandjal või kasutajaettevõtjal puudub tegelik majandustegevus. Töötamiseks antava elamisloa puhul sellist üldalust elamisloa andmisest keeldumiseks kehtestatud ei ole. Ometigi on ka töötamiseks antava elamisloa puhul oluline, et tööandja suudaks maksta välismaalasele, kelle ta Eestisse kutsub, töötasu. Samuti on töörände regulatsiooni väärkasutamise vältimise eesmärgil oluline, et tööandjal oleks tegelik majandustegevus Eestis, ja tegemist ei ole fiktiivse ettevõttega, mis on rajatud üksnes eesmärgiga välismaalane Eestisse kutsuda. /.../ Tegeliku majandustegevuse olemasolu all mõeldakse tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest püsivat tegevust tulu saamise eesmärgil ja seda hindab haldusorgan kogutud tõendite põhjal (majandusaasta aruanded, käive jm). Tegeliku majandustegevuse puudumiseks ei ole olukord, kus tööandja majandustegevuse puudumine on tingitud tegevusvaldkonna hooajalisest iseloomust või tegemist on alustava ettevõttega, mis pole esitanud esimest majandusaasta aruannet.“
18.Kohus nõustub menetlusosalistega, et toodud põhjendused ja järeldused on ülekantavad ka VMS § 108 lg 11 punktile 3 ehk majandusaasta aruande puudumine alustava ettevõtte puhul ei kinnita veel majandustegevuse puudumist. Samas nõustub kohus PPA-ga, et sellest eeldusest polegi lähtutud. 15.02.2023 otsus ja vaideotsus ei kinnita, et PPA tugines majandusaasta aruande puudumisele. Seega ei ole alust kaebaja etteheitel, et PPA on seadusandja tahtega vastuollu läinud.
19.Küll aga on kohtu hinnangul PPA rikkunud selgitamis- ja uurimiskohustust ka VMS § 108 lg 11 punkti 3 kohaldamisel. Sarnaselt käesoleva otsuse punktis 15 tooduga ei selgitanud PPA võimalust esitada ega ka nõudnud tõendeid majandustegevuse kohta. PPA 07.02.2023 e-kiri ei anna vastust, milliste tõenditega oleks võimalik PPA arvamust majandustegevuse puudumisest ümber lükata. Ärakuulamisõiguse kasutamine kaebaja poolt ei muuda seda järeldust.
20.Uurimis- ja selgitamiskohustuse rikkumine peegelduvad ka PPA 15.02.2023 otsuse põhjendustes. Kohus nõustub osalt kaebaja väidetega, et põhjenduste järgi näib otsus olevat tehtud ametniku sisetunde järgi. VMS § 108 lg 1 punkt 1 ja lg 11 punkt 3 nõuavad, et tuvastatud oleks rahaliste vahendite ebapiisavus ning tegeliku majandustegevuse puudumine. PPA otsuses aga pelgalt eeldatakse, et majandustegevus puudub ja vahendeid pole piisavalt. PPA tõi välja, et „ei saa hinnata majandusnäitajaid“, PPA-l „ei ole usku“, et äriühing suudab maksta igakuiselt töötasu vastavalt kriteeriumile. Vaideotsuse kohaselt PPA „ei pidanud usutavaks, et vaide esitaja suudaks igakuiselt maksta kriteeriumikohast töötasu“ (punkt 16); „Market Test OÜ puhul ei olnud usutav, et äriühing suudab täita koheselt kohustust välismaalasele nõuetekohast töötasu maksta ning ettevõttel ei olnud ka vahendeid, et katta välismaalaste seadusest tulenevaid kutsuja kohustusi“ (punkt 17). Samuti ei selgu, millistest avalikest allikatest andmeid otsiti, et ei olnud võimalik hinnata majandusnäitajaid. Seega kohtu hinnangul on PPA otsus formaalselt õigusvastane ka puuduliku põhjendamise tõttu, kuna faktilised alused on oletuslikud. PPA otsuse kohaselt
7 (9)
äriühingul puudusid majandusnäitajad, mida hinnata, kuid samas neid ka ei küsitud ega veendutud, et rahalised vahendid on ebapiisavad ja puudub majandustegevus. Uurimis- ja selgitamiskohustuse ning põhjendamiskohustuse rikkumine on tihedalt seotud. PPA oleks saanud haldusaktis kindlalt väita, et äriühingu vahendid on ebapiisavad ja majandustegevus puudub, kui ta oleks kaebajalt andmeid/tõendeid küsinud ning vastus oleks PPA kahtlusi kinnitanud (mh põhjusel, et kaebajal ei oleks midagi esitada olnud). Kokkuvõtvalt on 15.02.2023 otsuses ja vaideotsuses piisavalt selgelt näidatud ära haldusakti õiguslik alus, kuid faktiline alus on puudulik (HMS § 56 lg 2).
21.Selgitamis-, uurimis- ja põhjendamiskohustuse rikkumine toovad kaasa PPA 15.02.2023 otsuse formaalse õigusvastasuse, kuid haldusakti tühistamiseks ning PPA kohustamiseks pole siiski põhjust, sest kohtumenetlusest nähtuva põhjal ei mõjutanud rikkumised asja otsustamist (HMS § 58). PPA on õigesti keeldunud lühiajalise töötamise registreerimisest ning 15.02.2023 otsus on sisult õiguspärane. Kohus on haldus- ja kohtumenetluse pinnalt veendumusel, et kaebajal PPA otsuse tegemise ajal majandustegevus ja piisavad rahalised vahendid puudusid.
22.Kaebaja poolt 10.02.2023 PPA-le esitatud tööleping4 tema ja äriühingu juhatuse liikme vahel ei tõenda rahaliste vahendite olemasolu ega majandustegevust, see tõendab ainult töösuhet. Vaidega5 kaebaja tõendeid ei esitanud ega ka selgitanud, milles tema majandustegevus seisneb ja kui palju tal vahendeid on. Lähtudes kaebuses toodud etteheidetest PPA menetlusele küsis kohus 05.05.2023 määrusega kaebajalt tõendeid tema tegeliku majandustegevuse kohta PPA otsuse tegemise aja seisuga, tuues välja, et tõenditeks sobiks näiteks äriühingu pangakontode väljavõtted asjakohasest perioodist enne PPA otsuse tegemist, lepingud koostööpartneritega, äriplaan jms. Ehkki kohus nimetas neid majandustegevuse tõenditeks, siis oleks asjakohased tõendid andnud vastuse ka rahaliste vahendite olemasolu kohta (nt pangakonto väljavõtted). Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja 18.05.2023 esitatud tõendid ei kinnita majandustegevust ega ka võimet maksta töötajale kriteeriumikohast palka. 01.02.2023 sõlmitud üürileping6 kontori kasutamiseks Lasnamäel ei näita, et äriühingul (seal) tegelik majandustegevus toimuks. 21.03.2023 ja 23.03.2023 turundus(teenuse)lepingud koos arvetega7 ei saa tõendada kaebajal majandustegevuse ja piisavate vahendite olemasolu 15.02.2023 otsuse tegemise ajal juba põhjusel, et lepingud on sõlmitud sellest üle kuu aja hiljem. Seega kuigi kaebaja põhiline argument on olnud teadmatus sellest, milliseid tõendeid esitada, siis kohtumenetluses esitatu kinnitab PPA 15.02.2023 otsuse õigsust. Kui kaebaja esitas vaatamata kohtu juhisele tõendeid hilisemast ajast kui PPA otsuse tegemise aeg, siis viitab see selgelt, et järelikult varasemast ajast ei olnudki tal tõendeid esitada (v.a 01.02.2023 üürileping, mis rahalisi vahendeid ega majandustegevust ei kinnita).
23.Ehkki asjaolu, et kaebaja kasutas 10.02.2023 e-kirjas ärakuulamisõigust, ei kõrvalda PPApoolset selgitamis- ja uurimiskohustuse rikkumist, saab kaebaja vastuväidete esitamist arvestada HMS § 58 kohasel hindamisel. Kohus nõustub PPA-ga, et olenemata PPA 07.02.2023 puudulikust e-kirjast mõistis kaebaja võimalust esitada oma arvamus ja võimalikud tõendid. Ka 15.02.2023 otsuse põhjal saanuks kaebaja vaidemenetluses esitada tõendeid nt vähemalt rahaliste vahendite kohta, kuna nende olemasolu tõendamise võimalusi pole kuigi keeruline mõista (pangaarvel või sularahas hoitavate vahendite tõendamine). Viimaks, nagu kohus ka eespool märkis, on kohtumenetluse põhjal ilmne, et kaebajal puudus PPA 15.02.2023 otsuse tegemise ajal majandustegevus ja sellest tulenevalt piisavad rahalised vahendid, sest kaebaja ei esitanud asjakohaseid tõendeid. Kohtumenetluses oli kaebajal õigusteadmistega esindaja. Kaebusest näib,
Vastustaja 20.06.2023 lisas lk 7 – 14 Kaebuse lisa 4
nagu kaebajal oleks olnud esitada teda soodustavaid tõendeid, kui PPA oleks neid küsinud, kuid kohtumenetluses selgus, et tegelikult neid ei ole.
24.PPA 15.02.2023 otsuses toodud märkusel, et kaebaja peaks tööjõudu palkama kohalikust elanikkonnast, ei ole määravat tähendust. Kohtu hinnangul ei vii see järeldusele, et PPA kohaldas vääralt kaalutlusõigust, kuna sellisel argumendil ei ole VMS § 108 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 11 punkti 3 kohaldamisel mingisugust kaalu. Tegemist on pigem soovitusega, kuidas alustav äriühing võiks toimida, kuid PPA ei ole seda kuidagi sidunud keeldumise alustega.
25.Kaebajal on võimalus taotleda PPA-lt uuesti välismaalase lühiajalise töötamise registreerimist, mille menetlemise käigus saab PPA mh hinnata kaebaja rahaliste vahendite piisavust ja majandustegevust uue otsuse tegemise aja seisuga. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
26.Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 2). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja kulud tema kanda. Ka kaebaja ei esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente, peale riigilõivu 20 eurot tasumise maksekorralduse (kaebuse lisa). Kuna kaebuse punktis 3.4 palus kaebaja jätta menetluskulud poolte kanda, siis kohus riigilõivu vastustajalt välja ei mõista. Kaebaja menetluskulud jäävad tema kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.