Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
13.jaanuaril 2017 Võru kohtumaja
Hagi ese
OÜ Aktiva Finants hagi S. M. nõudes
Tsiviilasja hind
344, 74 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20 Tallinn 10151; lepinguline esindaja Kadri Timuska, OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20 Tallinn, e-post:[email protected]; Kostja S. M. , isikukood: xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx -xx
2-16-113319 vastu võlgnevuse
Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista S. M. (Meister) OÜ Aktiva Finants kasuks 208, 93 eurot; millest põhivõlgnevus on 153,70 eurot; võla sissenõudmise kulu 20 eurot ja seisuga 04.11.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 35,23 eurot.
3.Välja mõista S. M. OÜ Aktiva Finants kasuks alates 05.11.2016 alates tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude, so 153,70 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 35,23 eurot ei tohi ületada põhinõude 153,70 euro suurust.
Jätta hagi rahuldamata seisuga 04.11.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 118, 42 euro ja võla sissenõudmiskulu 5 euro osas.
5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud 64 % ulatuses S. M. kanda ja 36 % ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
7.Välja mõista S. M. OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas 96 eurot.
8.Välja mõista S. M. OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 96 eurot. Edasikaebamise kord OÜ Aktiva Finants võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. S. M. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.OÜ Aktiva Finants esitas Tartu Maakohtusse hagi S. M. vastu Elisa Eesti AS ja kostja vahel 16.09.2013 sõlmitud liitumislepingu nr 2679341 ja liitumislepingu lisa nr 2679353 alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Arvete alusel on kostjal tasumata kokku põhivõlgnevus 153,70 eurot. Summa sisaldab ka käsitlustasu 100 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb vara müügilepingu tingimustest. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 153,70 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja arvestab vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.8 viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvete maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, so 04.11.2016 summas 153, 65 eurot ning alates 05.11.2016 kuni põhinõude 153,70 euro täitmiseni viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti taotleb hageja välja mõista hageja esindaja võla sissenõudmiskulud kohtueelses menetluses 25 eurot.
2 (5)
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud TsMS §des 3111 lg 3 sätestatud korras 18.11.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lgtes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Esialgne võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1; 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
4.Riigikohus on 10.05.2016 määruse p 3-2-1-25-16 p 13 leidnud, et hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hagiavalduse kohaselt oli lepingute lahutamatuks osaks olevates üldtingimustes kokku lepitud viivise määras 0,15% tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivisemäär 0,15 % päevas ehk 54,75 % aastas on ligikaudu kuus korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis viivise arvestamise ajal olnud 8 % kuni 8,25 % aastas. Kohus leiab, et kuivõrd lepinguline viivisemäär ületab kuuekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on see tühine ning hagejal ei ole seega õigus nõuda lepingus sätestatud määras viivist. Riigikohus on 10.05.2016 määruse p 3-2-1-25-16 p 13 märkinud, et VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
3 (5)
Kuivõrd lepingujärgne viivisemäär on tühine tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras tulenevalt VÕS §-dest 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viiviseid esitatud arve nr 2007837616 maksetähtajale 15.10.2013 järgnevast päevast võlgnevuselt 10 eurolt; arve nr 2008079168 maksetähtajale 15.11.2013 järgnevast päevast võlgnevuselt 13 eurolt; arve nr 2008268787 maksetähtajale 18.12.2013 järgnevast päevast võlgnevuselt 14 eurolt; arve nr 2008521008 maksetähtajale 20.01.2014 järgnevast päevast võlgnevuselt 116,70 eurolt. Kohtu arvutuste kohaselt nimetatud perioodi seadusjärgseks viiviseks esitatud arvete aluselt võlgnetavatelt summadelt on 35,23 eurot.
5.Hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja võla sissenõudmisega seotud kulu kohtueelses menetluses 25 eurot Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakirja alusel kostjale saadetud meeletuletuskirjade eest. Üldtingimuste p 5.2.3. järgi on klient kohustatud tasuma tähtaegselt arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Hageja sissenõudmiskulude hinnakirja kohaselt ( tl 49) on kuni 500 eurose võlgnevuse summa esimese kirja tasu 15 eurot ning teise ja kolmanda kirja tasu 5 eurot. Hageja on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude tõendamiseks esitanud kohtule 11.12.2015 ja 22.12.2015 kostjale saadetud võlateatise ja hagihoiatuse (tl 46,47). Kohus leiab, et kostjalt väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmiskulu suuruseks 20 eurot kahe meeldetuletuskirja saatmise eest. Ülejäänud 5 euro osas jätab kohus nõude rahuldamata. Tarbija seisukohalt oleks üllatuslik ja ebamõistlik, kui üldtingimustega tutvudes ei pidanud tal tekkima arusaamist, et teenuse osutajal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist ilma, et nende kulude tekkimist oleks millegagi tõendatud.
6.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; 1132 lg 2 alusel hageja nõude osaliselt 208, 93 euro ulatuses; millest 153, 70 euro on põhivõlgnevus; 20 eurot võla sissenõudmise kulu; seisuga 04.11.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 35,23 eurot. TsMS § 367 alusel alates 05.11.2016 alates tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude, so 153,70 euro tasumiseni, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 35,23 eurot ei tohi ületada põhinõude 153,70 euro suurust. Viivise 118,42 euro ja võla sissenõudmiskulu 5 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 344, 74 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 221,27 eurot (208,93 eurot+ viivis ühe aasta kohta 12,34 eurot), jätab kohus menetluskulud 64 % ulatuses kostja ning 36 % ulatuses hageja kanda.
4 (5)
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 75 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 325 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 75 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 150 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 96 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 96 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.