X ja Y kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.03.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01249-8 ja 19.05.2023 vaideotsuse nr 6-1/5348-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – X Kaebaja II – Y Kaebajate volitatud esindaja vandeadvokaat Raiko Paas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.07.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X ja Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.07.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-1380.
Rahuldada X ja Y määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.07.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1380. Rahuldada X ja Y menetlusabi taotlus selliselt, et neil on võimalik tasuda riigilõiv kaebuselt osamaksetena.
X-l ja Y-l tuleb mõlemal tasuda 1050 euro suurune riigilõiv osamaksetena järgmiselt:
4.1.esimene osamakse 175 eurot hiljemalt 18.09.2023;
4.2.teine osamakse 175 eurot hiljemalt 18.10.2023;
4.3.kolmas osamakse 175 eurot hiljemalt 18.11.2023;
4.4.neljas osamakse 175 eurot hiljemalt 18.12.2023;
4.5.viies osamakse 175 eurot hiljemalt 18.01.2023;
4.6.kuues osamakse 175 eurot hiljemalt 18.02.2023.
Määruse avaldamisel asendada tähemärkidega X, Y ja Q nimed.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-23-1380 Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 20.03.2023 vastutusotsusega nr 13-7/01249-8 Xt (kaebaja I) ja Yt (kaebaja II) tasuma solidaarselt Module Pipes OÜ maksuvõlga summas 121 575,65 eurot.
2.Kaebajad esitasid MTA 20.03.2023 vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 19.05.2023 vaideotsusega nr 6-1/5348-2 rahuldamata.
3.Kaebajad esitasid 19.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.03.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01249-8 ja 19.05.2023 vaideotsuse nr 6-1/5348-2 tühistamiseks.
4.Kaebajad esitasid 26.06.2023 Tallinna Halduskohtule taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluste kohaselt käib nõutava riigilõivu kohene tasumine kaebajatele üle jõu. Alternatiivselt paluvad kaebajad võimalust tasuda riigilõivu osade kaupa selliselt, et riigilõivu osamakse suurus ühes kuus on 100 eurot või muu ligilähedane kohtu äranägemisel nõutav summa.
5.Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2023 määrusega kaebajate taotlused riigilõivust vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni punktid 1 ja 3) ning kaebused käiguta, andes kaebajatele 1050 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 7 päeva määruse kättetoimetamisest arvates (resolutsiooni punktid 2 ja 4). Halduskohus täpsustas 19.07.2023 määruses 10.07.2023 määruse resolutsiooni punkte 2 ja 4, andes kaebajatele riigilõivu tasumiseks 7 päeva 10.07.2023 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 jõustumisest arvates. HKMS § 110 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus riigipoolse menetlusabina menetlusosalise täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest vabastada või võimaldada riigilõivu tasumist kohtu määratud tähtajaks perioodiliste maksetena. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Kaebaja I esitatud menetlusabi taotluse kohaselt on tema ühe kuu keskmine sissetulek, millest on maha arvestatud maksud ja sundkindlustuse maksed, 1500 eurot. Tema ja temaga koos elava pereliikme (abikaasa) vältimatud püsikulud on 4300 eurot ühe kuu kohta, millest eluasemekulud on 2500 eurot, transpordikulud 400 eurot ja kulutused toidule 1400 eurot. Kaebaja I kannab 30% kuludest, kuna tema sissetulek on väiksem kui abikaasal. Kaebaja I taotluses toodud andmetes ja Revoluti konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõttel kajastuvates andmetes on märkimisväärne erinevus. Kaebaja I 26.06.2023 allkirjastatud taotluse kohaselt on Revoluti kontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX raha 622 eurot, tegelikult nähtub esitatud konto väljavõttelt, et 26.06.2023 seisuga oli sellel raha 2189,14 eurot. Seega on kaebaja I esitanud kohtule valeandmeid, mis on juba iseenesest aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks. Kaebaja I taotlus jääks rahuldamata ka juhul, kui eeldada esitatud andmete õigsust. Kaebaja I pangakontode väljavõtete kohaselt on tema sissetulekud taotlusele eelneva 4 kuu jooksul olnud 29 598,26 eurot. Kontode väljavõtetest ei nähtu, et kaebaja I oleks tasunud oma elukohaga seotud eluasemekulusid (sh laenumakseid ja kommunaalkulusid) ega ühisomandis oleva 2(5)
3-23-1380 kinnisasja laenumakseid või muid kulusid. Kaebaja I on 4 kuu jooksul tasunud SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaali kontole kokku 27,22 eurot ning OÜ-le ABC Kindlustusmaaklerid 58,56 eurot, seega saab kindlustuskuludena maha arvestada 85,78 eurot. Samuti on aktsepteeritavad kaebaja I kulutused toidule 420 eurot (30% 1400 eurost) ja kütusele 98,10 eurot (30% 327 eurost) ühes kuus. Muid vältimatuid kulutusi taotluses esitatud ei ole. Kaebaja I on kontodelt teinud sularaha väljamakseid, mille kasutamise otstarve on teadmata. Seega saab kaebaja I mahaarvamisele kuuluvate vältimatute püsikulutustena arvestada kokku 2158,18 eurot [(4 x 420) + (4 x 98,10) + 27,22 + 58,56]. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja I kahekordne keskmine kuusissetulek taotluse esitamisele eelneva nelja kuu arvestuses 13 720,04 eurot [(29 598,26 – 2158,18) / 4 x 2 = 13 720,04] ja ta on võimeline tasuma 1050 euro suurust riigilõivu. Kaebaja II menetlusabi taotluse kohaselt on tema ühe kuu keskmine sissetulek, millest on maha arvestatud maksud ja sundkindlustuse maksed, 800 eurot. Tema vältimatud püsikulud on 320 eurot ühe kuu kohta, millest eluasemekulud on 80 eurot (sh telefon 30 eurot), transpordikulud 120 eurot ja kulutused toidule 120 eurot. Lisaks on kaebaja II igakuise kuluna märkinud elatisraha maksmise kohustuse Q-le summas 250 eurot. Kohus tuvastas, et kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebajalt II Q kasuks kohtu kaudu elatist välja mõistetud, kaebaja II ei ole esitanud ka muid tõendeid selle kohta, et tal on igakuine kohustus elatisraha maksmiseks. Kontode väljavõtete kohaselt on kaebaja II vaadeldava perioodi jooksul teinud Q-le kaks ülekannet summades 100 ja 250 eurot selgitusega „Makse“, millest ei saa järeldada regulaarset elatisraha maksekohustust kaebaja II näidatud summas. Seega ei ole põhjendatud taotluses näidatud elatisraha 250 eurot arvestada kaebaja II igakuiste vältimatute püsikulude hulka. Kaebaja II pangakontode väljavõtete kohaselt on tema sissetulekud taotlusele eelneva 4 kuu jooksul olnud 6398,84 eurot. Ta on 4 kuu jooksul tasunud kokku intresse 130,32 eurot, laenu põhiosa 86,31 eurot, COOP Finants AS-le 480 eurot, Julianus Inkasso OÜ-le 315 eurot. Väljavõtete kohaselt on kaebaja II 4 kuu jooksul Telia Eesti AS-le tasunud 41,63 eurot, muude eluasemega seotud kulude tasumist väljavõtetest ei nähtu. Konto väljavõtte kohaselt tasub kaebaja II igakuiselt makseid summas 350 eurot AS-le FEB seoses tsiviilasjaga nr 2-21-12704. Aktsepteeritavaks saab lugeda kulutusi toidule 120 eurot ja transpordile 120 eurot ühes kuus. Muid vältimatuid kulutusi taotluses esitatud ei ole. Seega saab kaebaja II mahaarvamisele kuuluvate vältimatute püsikulutustena arvestada kokku 3063,26 eurot [130,32 + 86,31 + 480 + 315 + 41,63 + 1050 + (4 x 120) + (4 x 120)]. Kaebaja II kahekordne keskmine kuusissetulek taotluse esitamisele eelneva nelja kuu arvestuses on seega 1667,79 eurot [(6398,84 – 3063,26) / 4 x 2 = 1667,79]. Kaebaja II on teinud kontole sularaha sissemakseid, millest saab järeldada, et kaebajal II on täiendavaid sissetulekuid, mida ta ei ole taotluses avaldanud. Seega on kaebaja II võimeline tasuma 1050 euro suurust riigilõivu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X ja Y paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.07.2023 määrus ja teha uus määrus, millega vabastada nad kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest või alternatiivselt võimaldada riigilõivu tasuda osade kaupa selliselt, et riigilõivu osamakse suurus ühes kuus on 100 eurot. Tallinna Halduskohus on kaebuse esitajate menetlusabi taotlust lahendades jätnud arvestamata kõige olulisema – kaebajatelt vastutusotsusega nõutava maksuvõla summas 121 575,65 eurot. Nimetatud summa tasumist ei ole ajatatud ega peatatud. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt tuleb sissetulekutest maha arvestada maksud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult vastutusotsuse. Seega on vastutusotsuse sisuks maksuvõla nõudmine ja see summa tuleks HKMS § 112 kohaselt maksuna sissetulekust maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt on
3(5)
3-23-1380 ilmne, et kui nõutud suuruses maksuvõlg oleks kaebajate sissetulekust maha arvestatud, ületaksid menetluskulud sissetulekuid ja kohustusi.
7.MTA selgitas vastuses kohtunõudele, et kaebajad on 28.04.2023 taotlenud MTA-lt vastutusotsusest tuleneva maksuvõla ajatamist, kuid MTA jättis 17.05.2023 otsustega need taotlused rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Halduskohus leidis õigesti, et kaebajate puhul ei ole täidetud HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise tingimused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega. Ekslik on kaebajate seisukoht, et halduskohus oleks pidanud HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel kaebajate majandusliku seisundi hindamisel arvestama ka kaebajatele vastutusotsusega määratud maksuvõla kohustusega. Kuigi vastutusotsusega kaebajatelt väljamõistetavat maksuvõlga võib iseenesest pidada analoogseks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvatavate kululiikidega (vrd Riigikohtu 12.03.2014 määrus nr 3-3-1-8213, p 12), saab isiku majandusliku seisundi hindamisel seda arvesse võtta siiski ainult juhul, kui on tõendatud, et isik on pidanud tegelikkuses ka seda kulu kandma. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud menetlusabi andmise eelduse kindlaks tegemisel arvestab kohus reaalselt taotluse esitamisele eelnenud sissetulekuid ja kulutusi ning ei saa võtta arvesse tulevikus tekkivaid kohustusi. Kuna kaebajate halduskohtule esitatud dokumentidest maksuvõla tasumist ei nähtu, ei pidanud halduskohus seda ka arvestama.
10.Ringkonnakohus leiab, et eelnevast hoolimata on võimalik rahuldada kaebajate alternatiivne taotlus võimaldada riigilõivu tasumist osamaksete kaupa. HKMS § 112 lg 4 sätestab, et kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi andmiseks, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse, võib kohus menetlusabi korras määrata, et kaebuse või apellatsioonkaebuse eest tasutakse riigilõiv osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Vaidlustatud vastutusotsusega on kaebajatele määratud kohustus tasuda solidaarselt maksuvõlg 121 575,65 eurot. MTA on ringkonnakohtule selgitanud, et jättis kaebajate taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks rahuldamata. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kohus oleks vastutusotsuse täitmise peatanud. Seega on kaebajatel juba praegu kohustus neile määratud maksuvõlga tasuda. On usutav, et samaaegselt maksuvõla tasumisega on kaebajatel raskendatud 1050 euro suuruse riigilõivu korraga tasumine ja see võib takistada nende õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Võttes arvesse vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla suurust, on tegemist kaebajatele olulise kohtuasjaga.
11.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 10.07.2023 määruse. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega võimaldab kaebajatel tasuda riigilõiv osamaksetena.
12.Ringkonnakohus määrab, et mõlemal kaebajal tuleb tasuda 1050 euro suurune riigilõiv kuue võrdse osamaksena nii, et esimene osamakse tuleb tasuda hiljemalt 18.09.2023 ja järgmised osamaksed hiljemalt iga kuu 18. kuupäevaks. Sel viisil riigilõivu osadena tasumine ei põhjusta haldusasja menetluse ebamõistlikku venimist. Kui kohus võimaldab riigilõivu tasumist 4(5)
3-23-1380 osamaksetena, ei ole riigilõivu tasumine kaebuse menetlusse võtmise eeldus, kuid kaebuse läbivaatamine sõltub maksetähtaegadest kinnipidamisest. Riigilõivu saab tasuda järgmistele Rahandusministeeriumi kontodele: EE571010220229377229 (SEB Pank), EE062200221059223099 (Swedbank), EE221700017003510302 (Luminor Bank), EE567700771003819792 (LHV Pank). Tasumisel tuleb märkida selgitusse „Riigilõivu osamakse kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-23-1380“. Samuti tuleb esitada riigilõivu osamakse tasumist tõendav maksekorraldus Tallinna Halduskohtule.
13.Ringkonnakohus hoiatab, et kui kaebajad ei tasu riigilõivu osamakseid määratud tähtajaks, jätab halduskohus kaebuse osamakseid mittetasunud kaebaja osas läbi vaatamata (HKMS § 104 lg 2, § 151 lg 1 p 3).
14.Määruses nimetatud inimeste eraelu kaitseks asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Parandatud 07.09.2023 määrusega
RESOLUTSIOON
Parandada ilmne ebatäpsus Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-1380 ja sõnastada selle resolutsiooni alapunktid 4.5 ja 4.6 järgmiselt: „4.5. viies osamakse 175 eurot hiljemalt 18.01.2024;
4.6.kuues osamakse 175 eurot hiljemalt 18.02.2024.“
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.