Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus avaldus XXXXõiguste peatamiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (Lauteri 5, 10114 Tallinn) Avaldaja esindaja: Kohtutäituri abi Viljo Konsap, e-post: [email protected] Puudutatud
XXXX)
isik
I
(sissenõudja):
XXXX(isikukood
Sissenõudja seaduslik esindaja: XXXX(isikukood XXXX, XXXX, e-post: XXXX) Puudutatud isik II (võlgnik): XXXX(isikukood XXXX, XXXX, e-post: XXXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus.
2.Peatada TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel võlgniku XXXX(isikukood XXXX) mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXXX, välja antud 11.07.2008) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
5.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise
maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on XXXX kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127).
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas Harju Maakohtule avalduse võlgniku õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasjad nr 022/2013/7317 ja 022/2014/5782 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. Elatise võlgnevus on 09.11.2016 seisuga kahe täitemenetluse peale kokku (ilma täituri tasudeta) 6 959,04 eurot. Sissenõudja esitas 02.03.2016 kohtutäiturile nõusoleku tühistada võlgniku lubade kehtivus. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku 29.09.2016 ja hoiatus toimetati võlgnikule e-posti teel kätte 29.09.2016.
3.Võlgnikule on asja menetlusse võtmise määrus ja kohtu vastusenõue isiklikult posti teel kätte toimetatud 28.11.2016 (tlk 39), kuid võlgnik ei ole kohtule avalduse osas seisukohta esitanud. Sissenõudja seisukoht
4.Sissenõudjale on kohtu vastusenõue kätte toimetatud 21.11.2016.a, kuid sissenõudja ei ole kohtule avalduse osas seisukohta esitanud. Kohus kuulas sissenõudja seadusliku esindaja XXXXtelefoni teel ära 13.01.2017 kell 16.35. XXXXavaldas, et XXXXei ole peale avalduse kohtule esitamist sõlminud temaga elatise tasumis eosas maksegraafikut ega tasunud mingiski ulatuses ka elatist. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud
vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
8.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasjad nr 022/2013/7317 ja 022/2014/5782 lapse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks (tlk 6-15, täitmisavaldus). Võlgnevuse suuruseks 09.11.2016 seisuga kahe täitemenetluse peale kokku (ilma täituri tasudeta) 6 959,04 eurot (tlk 24, 25, võlgnevuse arvestus). Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja esitas 02.03.2016 kohtutäiturile avalduse (tlk 30), milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule. Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud (tlk 28, kättetoimetamisteatis). Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust.
9.Võlgnik ei ole taotlusele vastu vaielnud. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei ole kohtuni toonud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Juhul, kui võlgnikul on töötamiseks juhilube vaja, on võlgnikul võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust laste ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel.
10.Kohus on seisukohal, et alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Ka õiguskantsler on osundanud, et lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused (kättesaadav http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_arvamus_eelnoule_t aitemenetluse_seadustiku_muutmise_ja_sellega_seonduvalt_teiste_seaduste_muutmise_seadu se_eelnou.pdf). Kohus märgib lisaks, et võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada ca
7000 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel. Samuti ei ole võlgnik kohtu ette toonud asjaolu, et tal on tervislikud põhjused, miks ta ei saa tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Kohus kuulas sissenõudja seadusliku esindaja XXXXtelefoni teel ära 13.01.2017 kell
16.35.XXXXavaldas, et XXXXei ole peale avalduse kohtule esitamist sõlminud temaga elatise tasumise osas maksegraafikut ega tasunud mingiski ulatuses ka elatist. Sellega on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et avalduses esitatud asjaolud ei ole käesoleva lahendi tegemise ajaks oluliselt muutunud ning elatise võlgnevus on veelgi suurenenud.
11.Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi. Võlgnik on esitanud kohtutäiturile enda põhjendused, miks temalt ei tuleks juhtimisõigust ära võtta, kuid tegu ei ole põhjustega, mis võimaldaksid kohtul keelduda juhtimisõiguse äravõtmisest (tlk 32).
12.Seega ei ole elatisevõlgnik esile toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.
13.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 1775 järgi kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
14.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
15.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.