Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse avaldus SL õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.01.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SL määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, lepinguline esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik I (sissenõudja) G-BL (ik XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja TS (ik
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik II (võlgnik) SL (ik XXXXXXXXXX
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13.01.2017 määrus muutmata.
2.Jätta SL määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud võlgniku kanda, v.a kohtutäitur Elin Vilippuse menetluskulud, mis jätta kohtutäituri enda kanda. Hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) esitas Harju Maakohtule 09.11.2016 avalduse SL (võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt oli võlgniku suhtes algatatud kaks täitemenetlust elatise võlgnevuse sissenõudmiseks, n.o täiteasjad 022/2013/7317 ja 022/2014/5782. Täitemenetlustes loeti täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus võlgnikule kättetoimetatuks väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel esimeses asjas 02.01.2014 ja teises 08.11.2014. Täitmisteadetes
märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg oli möödunud ning võlgnik ei olnud täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 02.03.2016 esitatud täitmisavalduses andis G-BL (sissenõudja) seaduslik esindaja TS kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 177 lg-s 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Kohtutäitur tuvastas, et võlgnik omab kehtivat B-kategooria juhiluba. Seisuga 09.11.2016 oli esimeses täiteasjas võlgnevus 1 933,97 eurot ja teises sama päeva seisuga 5 949,62 eurot. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 177 lg 1 alusel 29.09.2016 ja hoiatus loeti kättetoimetatuks TMS § 10 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 lg 1 alusel 05.10.2016 menetlusdokumendi edastamisega e-postile XXX. Võlgnik tasus pärast hoiatuse esitamist elatist 150 eurot, kuid Harju Maakohtu 30.09.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-12-46391 kohustus võlgnik tasuma igakuist elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Võlgnik ei täitnud 30 päeva jooksul pärast hoiatuse kättesaamist vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Kohtutäitur palus peatada ja keelata mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine võlgnikule.
2.Maakohus võttis 11.11.2016 määrusega avalduse menetlusse ja toimetas menetlusosalistele kätte. Määruses palus kohus esitada sissenõudjal ja võlgnikul kaebuse suhtes kirjalik seisukoht 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Puudutatud isikud kohtu määratud tähtaja jooksul kirjalikke seisukohti ei edastanud. Kohus kuulas sissenõudja seadusliku esindaja ära telefoni teel 13.01.2017. Esindaja avaldas, et võlgnik ei ole peale avalduse kohtule esitamist sõlminud temaga elatise tasumise osas maksegraafikut ega tasunud elatist. Maakohtu määrus
3.Maakohus rahuldas avalduse ja peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXXXXXXX, välja antud 11.07.2008) kehtivuse tähtajatult ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Kohus määras, et lõpetab võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1). Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda. Vaidlus puudus selles, et võlgnik ei olnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees täitnud ja tema suhtes oli algatatud kaks täiteasja elatisevõlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnevuse suuruseks oli 09.11.2016 seisuga kahe täitemenetluse peale kokku (ilma kohtutäituri tasudeta) 6 959,04 eurot. Sissenõudja esitas 02.03.2016 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule TMS-s loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule ning kohtutäitur hoiatas elatisevõlgnikku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest. Elatise võlgnik ei täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust. Elatise eesmärk lastele on pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Praegusel juhul ei olnud senised täitemenetluse meetmed piisavad, mistõttu tuli kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Vastav piirang oli proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei toonud kohtuni, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Isegi juhul, kui võlgnikul oli töötamiseks juhilube vaja, oli tal võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning
asuda täitma oma kohustust lapse ees. Juhtimisõiguse puudumine võis ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid selle olemasolu ei olnud vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused. Veendumust täiendava meetme kasutuselevõtmise vajaduse järele tugevdas asjaolu, et võlgnik laskis elatisevõlgnevusel kasvada ca 7 000 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Võlgnik ei avaldanud kohtule, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel. Samuti ei toonud võlgnik kohtu ette asjaolu, et tal olid tervislikud põhjused, miks ta ei saanud tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Seega ei olnud kohus veendunud, et võlgnik oli teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohustust lapse ees. Võlgnik ei sõlminud peale avalduse kohtule esitamist elatise tasumise osas maksegraafikut ega tasunud mingiski ulatuses elatist. Sellega oli piisavalt tõendatud, et avalduses esitatud asjaolud ei olnud lahendi tegemise ajaks oluliselt muutunud ja elatise võlgnevus oli veelgi suurenenud. Võlgnik ei toonud esile, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piiranud juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi. Võlgnik oli esitanud kohtutäiturile enda põhjendused, miks temalt ei tuleks juhtimisõigust ära võtta, kuid tegu ei olnud põhjustega, mis võimaldanuks kohtul keelduda juhtimisõiguse äravõtmisest. Eelnevat kogumis arvestades rahuldas kohus avalduse ja selgitas, mis tingimustel lõpetab kohus määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise. Kohus jättis esitatud nõuet ja avalduse aluseks olevaid asjaolusid arvestades menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Võlgniku määruskaebus
4.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Kohus kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt, kui kuulas telefoni teel ära sissenõudja seadusliku esindaja, kuid jättis ärakuulamata võlgniku, kes oleks ka soovinud enda seisukohti selgitada. Praegune menetlus tõi kaasa töökoha kaotuse, kus oli väga paindlik töökorraldus. Juhiload oli ainus väärtus, mille abil oli võimalik raha teenida, kontrollida enda aega ja olla alati lapsele toeks nii emotsionaalselt kui finantsiliselt. Sissenõudja olukord on oluliselt ebakindlam ja keerulisem, kui võlgnikul puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Määruskaebuse esitajal oli tänaseks juba kolm aastat olnud parema põlveliigese artroos, mis oli vajanud ka kirurgilist sekkumist. Seepärast oli suur koormus põlvele ebamõistlik. Haiguse tõttu tekitasid eriti suurt ebakindlust talvised lumega kaetud tänavad ja olulist ebamugavust põhjustasid järsu kaldega ühistranspordi sisse- ja väljapääsud. Vastused määruskaebusele
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja leidis, et see on põhjendamatu. Võlgnikul oli võimalus kohtumenetluse raames oma seisukoht esitada, kuid võlgniku enda valik oli see avaldamata jätta. Võlgnik ei selgitanud määruskaebuses, missuguse töökoha kaotuse
juhtimisõiguse peatamine kaasa tõi. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgnikul viimane töölepinguline suhe OÜ-ga F (registrikood XXXXXXX), mille juhatuse liikmeks on võlgnik ja ainuosanikuks 90-aastane HK, kelle pangakontolt oli tasutud riigilõiv määruskaebuse esitamisel ja osalised ülekanded sissenõudja seadusliku esindaja pangakontole. Töötamise registri andmetel lõpetas võlgnik enda poolt juhitava äriühinguga töösuhte poolte kokkuleppel 31.12.2016. Seega oli võlgniku väide, et kaotas töökoha praeguse menetluse tõttu, vale.
6.Sissenõudja seaduslik esindaja vaidles samuti määruskaebusele vastu. Kuivõrd võlgnikul ei ole olnud ametlikku töökohta juba pikemat aega, ei olnud tal võimalik ka töökohta kaotada. Juhilubade puudumine ei piira võlgniku võimalusi lapsele toeks olla ja laps ei vaja liiklemiseks kooli, trenni ja kodu vahel transporti. Lapsele taskuraha maksmist ei saa käsitleda elatise maksmisena. Samuti ei ole elatisena käsitletavad muud maksed (v.a oktoobris makstud 150 eurot), mida võlgnik on sihtotstarbeliselt sissenõudja seadusliku esindaja kontole kandnud. Võlgnik ei ole liikumispuudega ja suudab ühistranspordiga liigelda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 13.01.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku nende õiguste ja lubade kehtivuse, mis on sätestatud TMS § 1772 lg 1 p-des 1-5 (TsMS § 1772 lg 1). Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei ole. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Võlgnik on maakohtule heitnud ette võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, kuivõrd kohtunik vestles telefoni teel sissenõudja seadusliku esindajaga, kuid mitte võlgnikuga. Kohtumaterjalidest nähtuvalt andis kohus nii võlgnikule kui sissenõudja seaduslikule esindajale võrdsed võimalused avaldusele seisukoha andmiseks. Võlgnik sai avalduse ja selle menetlusse võtmise määruse kätte 11.11.2016. Tal oli võimalus kümne päeva jooksul oma seisukoht kohtule teatavaks teha, kuid võlgnik seda võimalust ei kasutanud põhjendusega, et ta ei näinud sel mõtet, sest oli oma seisukoha juba kohtutäiturile avaldanud. Nimetatud seisukoht oli lisatud kohtutäituri avaldusele ning kohus arvestas sellega määruse tegemisel. Määrusest ja asja materjalidest nähtuvalt vestles kohus sissenõudja seadusliku esindajaga, et täita TMS § 1774 lgst 2 tulenevat kohustust veenduda, et võlgnik ei ole pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning ei ole tasunud vähemalt kahe kuu elatise või sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning ei ole tasunud vähemalt ühe kuu elatise. Eelneva esinemisel tulnuks kohtul jätta avaldus rahuldamata. Määruskaebuses tugines võlgnik väitele, et ta vajab juhtimisõigust töö tegemiseks ja on tänaseks praeguse menetluse tõttu töökoha kaotanud. Eelneva kohta ei ole võlgnik ühtegi tõendit esitanud. Samal ajal tuleneb erinevatest registritest, et ainus töösuhe, mis võlgnikul on lähiajal olnud, on äriühinguga, mille juhatuse liige ta ise on ja mille ainuosanikuks on võlgnikuga lähedalt seotud isik (vanaema). Kuigi töötamise registri andmetel on võlgnikul
tänaseks nimetatud äriühinguga töösuhe lõppenud, ei ole eluliselt usutav, et selle põhjuseks oli käimasolev menetlus. Seda enam, et töösuhte lõpetamise põhjusena on nimetatud poolte kokkulepet. Võlgnik on määruskaebuses väitnud, et tal on põlveliigese artroos, mis on vajanud ka kirurgilist sekkumist, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimise õigust vaja liikumiseks. Nimetatud asjaolu esinemise kohta võlgnik tõendeid ei ole esitanud ja tegemist ei ole haigusega, mille puhul oleks liikumine vastunäidustatud. Füüsiliselt aktiivne elulaad ei ole põlvedele kahjulik. Samuti ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine takistaks oluliselt sissenõudja toimetulekut. Veel enam, sissenõudja seaduslik esindaja on vastuses määruskaebusele kinnitanud, et asutused, kus laps igapäevaselt käib, on kõik mõistliku jalutuskäigu kaugusel. Ringkonnakohus selgitab, et elatist makstakse lapse ülalpidamiseks ja sellega rahuldatakse lapse kõiki vajadusi, sh eluasemevajadusi, enesearendamise ja eneseteostusvajadusi, kuuluvusvajadusi jne. Elatisena on käsitletavad ka sihtotstarbeliselt lapsega koos elavale vanemale makstud summad, mis on mõeldud lapse vajaduste rahuldamiseks (ravimite ja riiete muretsemiseks, internetiteenuse ja laagri eest maksmiseks, sünnipäevapeo korraldamiseks ja kooliekskursioonil osalemiseks). Vastavasisulise vanematevahelise kokkuleppe puudumisel ei ole elatisena käsitletav lapse arveldusarvele raha kandmine (RKTKo 3-2-1-3-07). Määruskaebus jääb eespool märgitud põhjendustel rahuldamata. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud võlgniku kanda, v.a kohtutäituri menetluskulud, mis jäävad kohtutäituri enda kanda (TsMS 175 lg 31). Menetlusosalised ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirju esitanud ja toimikumaterjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalistel asja menetlemisel kulusid tekkinud, mistõttu määrab kohus kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.