5.Välja mõista XXXX(XXXX, isikukood XXXX) XXXX(isikukood XXXX) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulud 900 (üheksasada) eurot.
6.Jätta kindlaks määramata ja XXXX(XXXX, isikukood XXXX) XXXX(isikukood XXXX) kasuks välja mõistmata XXXX(isikukood XXXX) menetluskulud 60 (kuuskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 1 (7)
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Andrei XXXX (hageja) esitas 08.10.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX(kostja) vastu. 05.01.2015 esitas hageja kohtule hagiavalduse (I kd, tl-d 22-25). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 760 eurot. Menetluse käigus muutis hageja oma nõuet ja hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 754 eurot (I kd, tl 153). 12.04.2015 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele (I kd, tl-d 68-71). 09.06.2015 esitas hageja kostja vastuse osas kohtule seisukoha (I kd, tl-d 85-89). 15.06.2015 esitas kostja hageja vastuse osas seisukoha (I kd, tl-d 111-120). 16.06.2015 toimus asjas kohtuistung (I kd, tl-d 148, 149). 06.08.2015 esitas hageja kohtule vastuse (tl-d 152-154).
2.Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid eellepingu kinnisvara tehingu sooritamiseks, milline tehing tühistati ja millega seoses on hageja tehinguks ettevalmistumisega kandnud rahalist kahju. Pooled olid kokku leppinud notari aja 30.03.2014 ostumüügilepingu sõlmimiseks, kuid vahetult enne seda teatas kostja, et tehingut ei toimu. Eelleping oli notariaalselt kinnitamata. Hageja tegutses heas usus. Hagejal puudus alus kahelda, et 30.03.2014 kokku lepitud ostu-müügilepingu sõlmimist ei toimu. Sellega kandis hageja kulutused tehingu ettevalmistamiseks, milleks oli hindamisakt 150 eurot, pangale tasutud lepingutasu 460 eurot ning kulutused kahju sissnõudmiseks 150 eurot. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepaneku kahju hüvitada. Kostja on tekitanud hagejale kahju. Hageja on teinud kulutusi tehingu ettevalmistamisel, mille mittetoimumisest sai hageja teada vähem kui nädal (24.03.2014) enne ostu-müügilepingu eeldatavat sõlmimist notari juures (30.03.2014). Hageja leiab, et kuigi eelleping oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, vastutab kostja hagejale tekitatud usalduskahju eest, milleks olid heas usus tehtud kulutused. Poolte vahel oli sõlmitud kinnisvara tehingu sõlmimisele suunatud kokkulepe. Pooltevaheline leping sisaldab üheaegselt nii broneerimislepingule (broneerimistasu) kui ka kinnisasja müügi eellepingule viitavaid tingimusi (eesmärk sõlmida kinnisasja müügile suunatud tehing). Kui lepingudokumendis on nii müügilepingu eellepingu kui ka broneerimislepingu elemente ja eelleping on tühine vorminõude rikkumise tõttu, ei saa eeldada, et broneerimisleping oleks tehtud ka ilma tühise eellepingu osata. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline broneerimisleping on kehtiv, mille alusel on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Hageja sõlmis heauskselt kostjaga lepingu, uskudes, et broneerimislepingu sõlmimisel saab hageja tulevikus kinnistu omanikuks (I kd, tl-d 22-25). 09.06.2015 menetlusdokumendis avaldas hageja, et veebruaris 2014 otsustas hageja osta korteriomandi aadressil XXXX. Kostja oli nõus müüma hageja poolt pakutud summa eest. Hagejal oli esmalt suuline kokkulepe maakleriga, kes esindas kostjat ja samuti kinnitas müügi toimumist. Hageja alustas läbirääkimisi pangaga laenusumma osas ning tellis hindamisakti. 27.02.2014 edastati hagejale arve summas 144 eurot, mille hageja tasus 28.02.2014. Hageja täpsustab, et hagiavalduses oli ekslikult märgitud vastavaks summaks 150 eurot. 28.02.2014 sõlmisid kostja, maakler ja hageja omavahel lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe, mille kohaselt müügi-ja asjaõigusleping sõlmitakse hiljemalt 30.03.2014 ja enne seda müüja, ostja ja maakler peavad tegema kõik vajalikud toimingud müügilepingu sõlmimise ettevalmistamiseks. Kokkuleppe kohaselt maakler ega müüja ei reklaami ega paku objekti müügiks kolmandatele isikutele kokkuleppe kehtivuse ajal. Hageja 2 (7)
selgitas, et tal oli kindel tahe osta kostjale kuuluv korteriomand ning seepärast oli ta ka valmis tasuma ettemaksu 5000 eurot, hindamisteenuse 144 eurot ja laenulepingu tasu enne müügilepingu sõlmimist. Kostja kinnitas kokkuleppe sõlmimiseks, et müüb korteriomandi hagejale. Maakler selgitas, et kokkuleppe eesmärk on tagatisraha maksmine, et nad hoiaksid müüdavat objekti hagejale. Kokkuleppe kohaselt oleks hagejapoolne ostmisest loobumine tähendanud seda, et tasutud ettemaks jääb müüjale. Kirjavahetusest maakleriga on näha, et maakler käsitles vastavat kokkulepet broneerimislepinguna. 01.03.2014 tasus hageja ettemaksu summas 5000 eurot. Kostja on ettemaksu hagejale tagastanud. 07.03.2014 sõlmis hageja pangas laenulepingu, mille järgi oli lepingutasu pangale summas 460 eurot. Laenulepingu järgi on pangal õigus saada lepingutasu ka juhul, kui laenusaaja ei võta laenusummat oma kasutusse. Müügilepingu sõlmimine notari juures pidi toimuma 10.03.2014 kell 10.30. 10.03.2014 oli hageja notari juures ja sai teada, et müüdava korteriomandi suhtes on sõlmitud üürileping. Sellest tulenevalt notariaalse tehingu sõlmimist ei toimunud. 12.03.2014 edastas maakler hagejale kirja, et üürileping on lõpetatud. Uue tehingu aeg oli notari juures oli 18.03.2014 kell 15.00. Kostja elukaaslane palus lükata edasi kostja nimel oleva korteriomandiga seotud ostu-müügitehingu tõestamise 10 päeva võrra, seoses kaasomandiõigusest tuleneva nõudega kostja vastu. 24.03.2014 saatis maakler hagejale kirja, et tema koostöö kostjaga on lõppenud. Hageja kirjutas kostjale, et soovib kulutatud raha tagasi saada. 26.03.2014 vastas kostja, et on nõus tasuma hageja poolt tehtud kulutused. Kuivõrd kostja kulutusi ei hüvitanud, pöördus hageja juristi poole. 25.04.2014 sõlmis hageja õigusteenuse lepingu City Õigusbüroo OÜ-ga. Asjaajamiskulu on summas 150 eurot – ettepaneku edastamine kostjale kahju hüvitamiseks kohtuväliselt. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli kehtiv broneerimisleping. Kuigi eelleping oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, vastutab kostja hagejale tekitatud usalduskahju eest. Hageja on seisukohal, et kostja on käitunud hageja suhtes pahauskselt katkestades läbirääkimised ja varjates hageja eest tehingu toimumise jaoks olulisi asjaolusid (üürileping, kostja elukaaslase nõue), kui hagejas oli tekitatud usaldus, et jõutakse lepingu sõlmimiseni (I kd, tl-d 85-89).
3.Hageja täpsustas 06.08.2015 vastuses, et kahju on kokku 754 eurot, millest hindamisakti tellimise kulud on 144 eurot, lepingutasu pangale on 460 eurot ja ametliku kirja kulu kohtuväliselt kahju hüvitamise nõudes on 150 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 754 eurot (I kd, tl-d 152-154).
4.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja tõi välja järgmise. Kostja täpsustab, et 28.02.2014 sõlmisid hageja, kostja ja OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa maaklerina lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe XXXX kinnisasja müümiseks ja ostmiseks. Maakler, hageja ja kostja on kokkuleppe punktis B sedastanud, et nad on teadlikud, et vastavalt seadusele peab objekti müügi eelleping ning müügi- ja asjaõigusleping olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Pooled ei ole viidanud, et tegemist oleks broneerimislepinguga. Pooled fikseerisid kokkuleppes müügilepingu sõlmimiseks vajalikud tingimused (sh hind, notari tasude ja riigilõivu maksmine, valduse üleandmine jms) ning tegemist ei olnud broneerimislepinguga. Pooled leppisid kokku, et müügileping toimub hiljemalt 30.03.2014. Tehing ei toimunud kindlaks määratud kuupäeval kostjast mitte sõltuvatel põhjustel. Kostja oli huvitatud müügilepingu sõlmimisest ostjaga, kuid ostja ise loobus objekti müügilepingu sõlmimisest ja edaspidistest läbirääkimisest müügilepingu –ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kostja on seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu ja tõendamata. Poolte vahel sõlmitud eelleping on tühine vorminõude rikkumise tõttu ning kehtiv ei ole ka hageja väidetud broneerimisleping, sest kokkulepe ei ole sõlmitud üksnes broneerimistasu maksmiseks ja objekti broneerimiseks. Tühisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi. Kui hageja viitab usalduskahju olemasolule, siis tuleb kahju tekkimist tõendada. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. 3 (7)
Kokkuleppe punkti C) 5) kohaselt pidasid pooled läbirääkimisi objekti müügiks eeldusel, et objekti müügilepingu sõlmimisel võivad pooled kokku leppida, et enne müügilepingu sõlmimist ostja poolt tasutud summa loetakse tasutuks osana objekti müügihinnast. Kuivõrd broneerimislepingu sisuks on müüja kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest, siis nimetatud kokkuleppest nähtub, et tasu ei makstud broneerimise toimingu eest vaid hageja poolt tasutud 5000 eurot käsitleti ostuhinna osana, mille kostja on hagejale tagastanud. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Samuti on tõendamata põhjuslik seoses tekkinud kahju ja kostja teo vahel.
5.Esimene tehingu aeg oli kokku lepitud 10.03.2014. Tehing jäeti ostja palvel ära põhjusel, et korteriomandit koormas üürileping, mille olemasolu oli kostja unustanud. Üürileping oli sõlmitud kostja ja kostjale kuuluva äriühingu vahel. Korteriomandi valdust ei olnud kolmandal osapoolel. Üürileping lõpetati 11.03.2014 ning see ei olnud takistuseks korteriomandi müümisel. Uus müügilepingu aeg oli broneeritud 18.03.2014. Kostja endine elukaaslane püüdis takistada kostjale kuuluva korteriomandi müüki, esitades pahatahtlikult Notarite Kojale taotluse korteriomandi ostumüügitehingu tõestamise edasilükkamiseks. Notar lükkas tehingu 10 päeva võrra edasi. Seega oleks võinud tehing toimuda 31.03.2014 (30.03.2014 langes pühapäevale). Kostja ei ole läbirääkimisi katkestanud. Läbirääkimised katkestas hageja. Kostja ei rikkunud kohustust sõlmida müügileping hiljemalt 30.03.2014. Müügilepingu sõlmimine ei olnud võimalik 30.03.2014, sest notaribüroo on pühapäeval suletud ning seetõttu, et kostja elukaaslase poolt esitatud taotluse tõttu lükkas notar vastavalt notariaadiseaduse § 38 lg 1 p 3 tehingu 10 päevaks edasi. Seega on tegemist vääramatu jõuga, mida kostja ei saanud mõjutada, Seega asjaolu, et müügilepingut 30.03.2014 ei sõlmitud, on vabandatav ja kostja ei vastuta selle kohustuse rikkumise eest (I kd, tl-d 111-120).
6.16.06.2015 toimus asjas kohtuistung. Hageja avaldas, et hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist ja kahju koosneb järgmisest: 144 eurot hindamisakti tegemine, 460 eurot lepingutasu pangale ja 150 eurot kohtueelse menetluses. Kostja on rikkunud kokkuleppe punkte 2, 6, 7, 8 ja 9. Kostja ei teavitanud, et on kehtiv üürileping ja et kostjal on endise elukaaslasega vaidlus. Hageja tegi kahe kuu jooksul ettevalmistusi tehingu tegemiseks. Kostja elukaaslane tegi Notarite Kojale teate, mis takistas tehingu tegemist. See läheb punktide 7 ja 8 alla. Teavituskohustuse rikkumine põhjustas usalduse kaotuse, arvestades ka eelnevat tehingu ära jäämist. Hageja oli veendumisel, et võib olla kaasomandist tulenev nõue. Hageja ei pidanud tehingu jätkamist võimalikuks, sest arvas, et on olemas kaasomandist tulenev nõue kostja vastu. Kostja oli nõus kulutused nädala jooksul hüvitama ja ei lükanud ümber ega üritanud hagejat veenda, et tehingu toimumine on võimalik. Kostja märkis, et korteriomand oli ainuomandis, mitte kaasomandis (I kd, tl-d 148, 149). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
7.Hageja esitas kostja vastu hagi 760 euro tasumise nõudes. Menetluse kestel täpsustas hageja nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 754 eurot. Hageja ei ole kohtule selgesõnaliselt avaldanud, et ta loobub osaliselt nõudest. Samas on hageja selline tahe kohtule üheselt arusaadav, sest hageja ei soovi enam kostjalt 760 euro väljamõistmist, vaid 754 euro väljamõistmist. Kohus peab võtma seisukoha kõigi hageja esitatud nõuete osas. Kohus võtab vastu hageja loobumise nõudest kuue euro ulatuses. Kohus lõpetab nimetatud nõude osas menetluse.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lõiked 1, 2 ja 4 sätestavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute õigused ja kohustused. VÕS § 14 on dispositiivne säte, mistõttu on lepingueelseid läbirääkimisi pidavatel isikutel õigus kokku leppida lepingueelsete läbirääkimiste läbiviimise korras ja poolte õigustes ning kohustustes lepingueelsete läbirääkimiste läbiviimisel. 4 (7)
Pooled sõlmisid 28.02.2014 lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe (I kd, tl-d 35-38). Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise asjaolu üle, mistõttu loeb kohus asjaolu tõendamist mittevajavaks. Kohus on seisukohal, et poolte kokkulepe on kehtiv osas, milles see reguleerib lepingueelsete läbirääkimiste läbiviimise korda ja poolte õigusi ja kohustusi lepingueelsete läbirääkimiste pidamisel.
9.Hagis põhjendas hageja oma nõuet väitega, et pooled leppisid kokku notariaja müügilepingu sõlmimiseks, milleks oli 30.03.2014. Vahetult enne seda teatas kostja, et tehingut ei toimu (I kd, tl 23). 09.06.2015 menetlusdokumendis avaldas hageja, et kostja esitas hagejale valeinfot selle kohta, kas müüdava korteriomandi kohta on sõlmitud üürilepinguid. Hageja avaldas 16.06.2015 kohtuistungil, et ta põhjendab oma nõuet sellega, et kostja on rikkunud kokkuleppe punkte 2, 6, 7, 8 ja 9 (I kd, tl 148). Kohus selgitab alljärgnevalt välja, kas kostja on rikkunud kokkuleppe punktidest 2, 6, 7, 8 ja 9 tulenevaid kohustusi lepingueelsete läbirääkimiste pidamisel.
10.Kokkuleppe punkt 2 sisaldab järgmise sõnastusega kokkulepet: „2. Pooled peavad Objekti müügilepingueelseid läbirääkimisi heas usus“ (I kd, tl 36, p 2). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub kostja poolt hea usu põhimõttega vastuolus olev läbirääkimiste pidamine. Kohtu hinnangul saaks läbirääkimiste hea usu vastaseks pidamiseks lugeda eelkõige selliseid läbirääkimisi, mida peetakse ilma tegeliku soovita lepingut sõlmida. Kui kostjal oli soov leping sõlmida, ei saa kohtu hinnangul lugeda kokkuleppe punktidest 6, 7, 8 ja 9 tulenevate kohustuste võimalikku rikkumist hea usu põhimõtte vastaseks läbirääkimiste pidamiseks. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostjal puudus soov sõlmida hagejaga müügileping.
11.Kokkuleppe punkt 6 sisaldab järgmise sõnastusega kokkulepet: „Pooled teevad Kokkuleppe täitmiseks, eelkõige Objekti müügilepingu sõlmimise ettevalmistamiseks vajalikke toiminguid ja eeltööd“ (I kd, tl 36, p 6). Hageja tõi välja asjaolu, et müügilepingu eset koormas üürileping. Kohus on seisukohal, et üürilepingu eelnev lõpetamata jätmine kostja poolt on käsitletav kokkuleppe punktis 6 kokku lepitud kohustuse rikkumisena. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud muid asjaolusid, millest nähtub lepingu sõlmimise ettevalmistamiseks vajalike muude toimingute või eeltöö tegemata jätmine kostja poolt.
12.Kokkuleppe punkt 7 sisaldab järgmise sõnastusega kokkulepet: „Pool teatab teisele Poolele kõigist Objekti või müügilepinguga seotud olulistest asjaoludest. Eelkõige on olulised Objekti väärtust, kasutust või seisundit mõjutavad omadused või asjaolud, samuti Objekti müügilepingu ettevalmistamist või sõlmimist mõjutavad asjaolud“ (I kd, tl 36, p 7). Kokkuleppe punkt 8 sisaldab järgmise sõnastusega kokkulepet: „Pool teatab Maaklerile ja teisele Poolele kirjalikult viivitamata asjaolust, mis takistab Kokkuleppe täitmist või Kokkuleppes märgitud ajal või korras Objekti müügilepingu sõlmimist“ (I kd, tl 36, p 8). Kohus on seisukohal, et nii kokkuleppe punktis 7 kui ka punktis 8 sisaldub lepingupoole teavituskohustus olulistest asjaoludest.
12.1.Kohus on seisukohal, et kostja rikkus üürilepingust teatamata jätmisega kokkuleppe punktidest 7 ja 8 tulenevat teavituskohustust.
12.2.Kohus saab aru, et hageja heidab ette kostjale, et kostja jättis hageja ja maakleri teavitamata sellest, et tal on endise elukaaslasega vaidlus üleval ning kostja elukaaslane asus aktiivselt tehingut takistama. Hageja arvas, et kostja vastu on kaasomandist tulenev nõue (I kd, tl 148 pöördel). Kohus lähtub seejuures poolte vahel vaidluse all mitteolevatest järgmistest asjaoludest: müügilepingu ese oli hageja ainuomandis; 5 (7)
-
hageja endine elukaaslane tegi Notarite Kojale teate, mis takistas tehingu tegemist; notar lükkas 18.03.2014 toimuma pidanud tehingu edasi.
Kohus on seisukohal, et kostja teavitamiskohustus saab hõlmata üksnes objektiivseid asjaolusid, millest kostja oli teadlik või mis olid talle selgelt ettenähtavad. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei teavitanud teda sellest, et tal on endise elukaaslasega vaidlus üleval. Kohus on seisukohal, et hageja ega kostja ei ole toonud käesolevas asjas välja asjaolusid, millest nähtuks kostja ja tema endise elukaaslase varaline vaidlus (s.h nt korteriomandit hõlmav vaidlus). Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja ei saanud ega pidanud hagejat sellisest vaidlusest informeerida. Seega ei ole kostja väidetava vaidlusest mitteteatamisega kokkuleppe punktidest 7 ja 8 tulenevaid kohustusi rikkunud. Pooled on toonud välja asjaolud, millest nähtub kostja endise elukaaslase tehingu takistamisele suunatud tegevus (teate tegemine Notarite Kojale). Pooled ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mille põhjal oli kostjale teada või pidi olema teada, et kostja elukaaslane hakkab takistama tehingu tegemist. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja endise elukaaslase tegevusest ei saa tuletada kokkuleppe punktidest 7 ja 8 tulenevate kohustuste rikkumist kostja poolt. Kohus on seisukohal, et kostja on teavitamiskohustuse täitnud sellega, et ta teatas hagejale tehingu tegemise põhjuse, milleks oli lahkuminek, kuna on probleemne elukaaslane (I kd, tl 148 pöördel). Kohus on seisukohal, et tehingu tegemise põhjusest teatamine kostja poolt hagejale on kostja kohtuistungil antud seletusega tõendatud (I kd, tl 148 pöördel, TsMS § 405 lg 1 p 5).
13.Kohus on seisukohal, et kui lepingueelsed läbirääkimised ei oleks katkenud ilma lepingut sõlmimata, ei saaks hageja tehtud kulutusi lugeda tema kahjuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hinnata, kas lepingueelsete läbirääkimiste katkemine oli tingitud kostja kohustuse rikkumisest. Kohus lähtub poolte vahel vaidluse all mitteolevatest järgmistest asjaoludest: hageja nõudis kostjalt pärast 18.03.2014 tehingu edasilükkamist kulutuste hüvitamist; hageja ei nõudnud kostjalt täiendavat informatsiooni; hageja ei nõudnud kostjalt ära jäänud tehingu tegemist. Hageja avaldas, et ta kaotas kostja vastu pärast tehingu teistkordset edasilükkumist usalduse (I kd, tl 148 pöördel). Tehing lükkus edasi kostja endisest elukaaslasest tingitud asjaoludel. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei rikkunud kokkuleppe punktidest 7 ja 8 tulenevat teavitamiskohustust seonduvalt oma endise elukaaslasega. Kohus tuvastas, et kostja rikkus kohustusi seonduvalt korteriomandit koormava üürilepinguga. Kohus on seisukohal, et korteriomandit koormava üürilepinguga seotud kohustuste rikkumine ei toonud kaasa usalduse kaotust ja läbirääkimiste katkemist. Seda kinnitab asjaolu, et pärast tehingu esimest edasilükkumist määrati uus tehinguaeg. Kuivõrd kostja ei rikkunud teavituskohustust seoses oma endise elukaaslasega, ei saa lugeda hageja usalduse kaotust tingituks kostja kohustuse rikkumisest. Kohus leiab eeltoodut arvesse võttes, et hageja usalduse kaotus ja läbirääkimiste katkemine ei ole tingitud kostja kohustuste rikkumisest. Seetõttu ei ole hageja nõue kostja vastu põhjendatud. Kohus jätab hagiavalduse 754 euro tasumise nõudes rahuldamata.
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
15.Kostja avaldas, et talle on osutatud asja menetluses järgmist õigusteenust: 10.04.2015 – hagiavalduse ja lisadega tutvumine, seisukoha kujundamine, suhtlemine kliendiga, kostja vastuse koostamine, ajakulu 135 minutit (2,25 tundi); 6 (7)
12.04.2015 – kostja vastuse edastamine kohtusse, ajakulu 5 minutit (0,083 tundi); 11.06.2015 – kostja 09.06.2015 hagiavalduse täpsustusega tutvumine, seisukoha kujundamine, suhtlemine kliendiga, kostja seisukohtade koostamine tõendite kogumine, ajakulu 75 minutit (1,25 tundi); 15.06.2015 – kostja seisukohtade koostamine hageja 09.06.2105 hagiavalduse täpsustusele, lisade komplekteerimine, edastamine kohtusse, ajakulu 85 minutit (1,417 tundi); 16.06.2015 – istungil osalemine, istungiks ette valmistamine, ajakulu 105 minutit (1,75 tundi); 12.12.2016 – hageja täiendavate tõenditega tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse koostamine, ajakulu 45 minutit (0,75 tundi). Kohus on seisukohal, et kostja esindaja osutatud õigusteenus oli vajalik kostja õiguste kaitseks kohtumenetluses. Kohus on seisukohal, et 10.04.2015 osutatud õigusteenuse põhjendatud maht on arvestades kohtule esitatud menetlusdokumenti 2,25 tundi. 12.04.2015 menetlusdokumendi kohtusse esitamisega seotud ajakulu ei pea kohus eraldivõetuna põhjendatuks, sest see peaks olema hõlmatud menetlusdokumendi koostamise kuluga. 11.06.2015 osutatud õigusteenus on põhjendatud ühe tunni ulatuses. 15.06.2015 osutatud õigusteenus on põhjendatud 1,25 tunni ulatuses. 16.06.2015 osutatud õigusteenus on põhjendatud 1,75 tunni ulatuses. 12.12.2016 osutatud õigusteenus on põhjendatud 0,75 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks õigusteenuse ajakuluga seitse tundi. Kostjale osutatud õigusteenuse maksumus ajavahemikus 10.04.2015 kuni 15.06.2015 oli 100 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kostjale osutatud õigusteenuse maksumus ajavahemikus 16.06.2015 kuni 12.12.2016 oli 120 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kohtu hinnangul on tunnitasu suurus põhjendatud ja vajalik, et osutada vähemalt keskmisele kvaliteedile vastavat õigusteenust. Eeltoodust tulenevalt on vajalikule ja põhjendatud ajakulule vastav lepingulise esindaja kulude suurus 900 eurot ((4,5 tundi * 120 eurot)+(2,5 tundi * 144 eurot) = 900 eurot). Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse 900 eurot ja mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja. Kostja taotles menetluskulude 960 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab taotluse 60 euro ulatuses rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.