Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks X ja X suhtes
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Mikk Kangro Isikud, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: X (ik X) ja X (ik X)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
1.1.kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke seadmist X ja X ühisomandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga X ja asukohaga X, X linn, X maakond selliselt, et kinnisasja käsutamine on keelatud üksnes X;
1.2.Transpordiameti liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke seadmist X omandis olevale sõidukile BMW X6 XDRIVE 30D ehitusaastaga 2016 ja registreerimisnumbriga X;
1.3.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 43 847,31 eurot X kuuluvale 1⁄2-lisele kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga X ja asukohaga X
2.Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus praeguse määruse edastamiseks kinnistusosakonnale.
3.Kohustada Maksu- ja Tolliametit viivitamata teavitama kohut, kui täitetoimingud on praeguse määruse alusel tehtud.
4.Asendada avaldatavas määruses füüsiliste isikute nimed, isikukoodid, kinnisasjade registriosa numbrid ja aadressid ning sõiduki registreerimisnumber tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kõigepealt kätte Maksu- ja Tolliametile. Kui Maksu- ja Tolliamet teavitab kohut täitetoimingute tegemisest, toimetatakse määrus kätte ka X ja X
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
3-23-1847
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 21.08.2023 Tartu Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamiseks. MTA palus, et kohus annaks loa seada X ja X ühisomandis olevale kinnisasjale käsutamise keelumärge selliselt, et kinnisasja käsutamine on keelatud X. Samuti paluti kohtu luba X kuuluvale sõidukile käsutamise keelumärke ning kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Taotluse põhjendused on järgmised.
1.1.Maksuhalduri menetluses on Planety OÜ (registrikood 14924050) maksuvõla sissenõudmine. Planety OÜ maksuvõlg tekkis ühinemisel Leiame Lahenduse OÜ-ga (registrikood 14068183, kustutatud). Leiame Lahenduse OÜ-d (kustutatud) kohustati 29.09.2022 maksuotsusega nr 12.23/058289-3 tasuma 661 420 eurot maksustamisperioodide 01.2021 kuni 03.2022 eest. Äriregistri kohaselt olid Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) maksuvõla tekkeperioodil juhatuse liikmeteks X (juhatuse liige 17.06.2016 − 02.12.2022) ja X (juhatuse liige 21.01.2019 − 02.12.2022). Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) ühines 02.12.2022 Planety OÜ-ga pärast maksuotsuse väljastamist. MKS § 40 lg-st 1 ei tulene, et vastutus maksukohustuste rikkumise eest lõpeb maksukohustuse üleminekuga. Seega on Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) õigusjärglane Planety OÜ, kellele läksid äriseadustiku § 391 lg-st 4 ja MKS §-st 35 tulenevalt üle Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) maksuvõlad. Käesoleva taotluse esitamisega algatab maksuhaldur Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) endiste juhatuse liikmete X ja X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille eesmärgiks on 29.09.2022 maksuotsusega nr 12.2- 3/058289-3 määratud maksuvõla sissenõudmine. Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla X ja X solidaarne vastutus Planety OÜ-ga maksuotsusega määratud põhivõla osas kogusummas 588 124,78 eurot maksustamisperioodide 01.2021 kuni 03.2022 osas MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 alusel.
1.2.MTA kontrollis 18.04.2022 korralduse nr 12.2-3/058289-1 alusel Leiame Lahenduse OÜ töötajatele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 01.2021 kuni 03.2022. Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) sõlmis Ukraina kodanikest mitteresidentidega Eestis käsunduslepingud ja registreeris nad enda töötajatena töötamise registris. Äriühingu poolt esitatud Ukraina Pensionifond ei tõendanud töötajate töötamist Ukrainas ning igal kindlustusperioodil töötasid mitteresidendid vaid Eestis. Lepingupoole territooriumil töötavale töötajale kohaldatakse selle lepingupoole õigusakte, kelle territooriumil ta töötab. X ja X poolt juhitud äriühing ei esitanud tõendeid, mis oleks kinnitanud, et Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) oleks töötajate eest sotsiaalmaksu Ukrainasse tasunud. Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) jättis kontrollitava perioodi TSD-del arvestamata, deklareerimata ja tasumata ukrainlastest töötajatele teostatud töötasu väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja jättis kinni pidamata ja arvestamata ja tasumata töötuskindlustuse maksed. Kontrollitava perioodi bruto töötasu oli kokku summas 1 868 417,48 eurot, mistõttu tuli tasuda sotsiaalmaks 616 577,97 eurot (1 868 417,48 x 33%), kinni pidada töötuskindlustuse makseid kokku summas 29 894,71 eurot (1 868 417,48 x 1,6%) ning arvestada ja tasuda töötuskindlustusmakseid kokku summas 14 947,32 eurot (1 868 417,48 x 0,8%).
1.3.Maksuotsusega lõppenud maksumenetluse käigus selgus, et X ja X juhatuse liikmeks oleku ajal jättis Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) Ukraina kodanikest mitteresidentidest töötajatele tehtud töötasudelt deklareerimata ja tasumata maksukohustused kogusummas 661 420 eurot. Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) seaduslike esindajatena olid X ja X vastutavad äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) endistel juhatuse liikmetel X ja X oli ülevaade äriühingu majandustegevuse korraldamisest. Kontrollimenetluses kogutud tõenditest lähtuvalt esindas Leiame Lahenduse OÜ-d (kustutatud) suhtluses maksuhalduriga X. Lisaks allkirjastas X ka käsunduslepingud. X esitas kontrollimenetluses Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) nimel dokumente ning lisaks esitasid nii X kui X eelnimetatud maksuotsusele vaide, mis viitab, et nii X kui X olid mõlemad kontrollimenetluse asjaoludest teadlikud. Vaie jäeti 17.11.2022 vaideotsusega rahuldamata.
3-23-1847 Lisaks eelnevale omasid nii X kui X e-maksuameti kasutamise õigusi ning kontrolliperioodil teostati X ja X töötasu väljamakseid. Nimetatud asjaolud viitavad selgelt, et Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) endised juhatuse liikmed olid teadlikud äriühingu majandustegevuse korraldamisest. Juhatuse liikmete täpsem tööjaotus tuleb välja selgitada vastutusmenetluse läbiviimise käigus. Planety OÜ-l puuduvad vara ja rahalised vahendid maksukohustuste täitmiseks, mille tingis Planety OÜ õiguseellasele Leiame Lahenduse OÜ-le (kustutatud) maksuotsusega maksukohustuse määramine X ja X juhatuse liikmeks oleku ajal. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) maksuvõla tekkimisega rikkusid X ja X MKS §-s 8 nimetatud kohustusi vähemalt raskest hooletusest. X ja X tegevuse ning Planety OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning X ja X võivad vastutada solidaarselt Planety OÜ maksuvõla tasumise eest, mille põhjustas nende poolt juhitud äriühing Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud).
1.4.X deklareeriti töötasu väljamakseid viimati 07.2023 summas 161 eurot (TEMPOS OÜ, registrikood 12137431). Regulaarseid dividendide väljamakseid X ei deklareerita. X on kaks ülalpeetavat vanuses 14 ja 18 aastat ning abielu on lõpetatud. X on juhatuse liikmeks äriühingus Golden Solutions OÜ (registrikood 16039062), kuid äriühingul maksustatav käive puudub. Võttes arvesse võimaliku vastutusotsusega määratava maksukohustuse ning X sissetuleku suurust ja ülalpeetavaid, on ilmne, et X puudub piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. X deklareeriti töötasu väljamakseid 07.2023 Eesti Töötukassast summas 1507 eurot. Dividendide väljamakseid 2023. aastal tehtud ei ole. X ülalpeetavad puuduvad ja ta ei ole abielus. X on juhatuse liikmeks äriühingus Golden Solutions OÜ (registrikood 16039062), kuid äriühingul maksustatav käive puudub. Võttes arvesse võimaliku vastutusotsusega määratava maksukohustuse ning X sissetuleku suurust, on ilmne, et X puudub piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Ülaltoodu alusel ning arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab MTA, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine X ja X suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.
1.5.Maksusumma määramise aegumistähtaeg algab 04.2021 TSD esitamise ja tasumise tähtpäevast, milleks oli 10.05.2021. Võttes aluseks viieaastast aegumistähtaega, aegub vastutusmenetluse raames maksuvõla määramine kõige varem 10.05.2026. Seega MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne tähtaeg viis aastat möödunud ei ole.
1.6.Planety OÜ-l on kehtiv maksuvõlg. Samuti ei ole aegunud maksuvõla sissenõudmine ja maksuvõlga ei ole kustutatud.
1.7.MTA arestis Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) arvelduskontod 29.09.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/058289-3 määratud maksukohustuse sissenõudmiseks 22.11.2022. 10.10.2022 sõlmitud ühinemislepingu alusel ühinesid Leiame Lahenduse OÜ (kustutatud) ja Planety OÜ. Planety OÜ arvelduskontod arestis MTA maksuotsusega määratud maksukohustuste sissenõudmiseks kõikides krediidiasutustes 10.01.2023. Sissenõudmistoimingute tulemusena on maksuotsusega määratud maksukohustus vähenenud 73 295,22 euro võrra. Viimane laekumine äriühingu ettemaksukontole toimus 10.01.2023. Planety OÜ-l on esitamata maksustamisperioodide 01.2023 kuni 06.2023 KMD deklaratsioonid. Planety OÜ kustutati KMKR registrist 21.06.2023. Äriühingul puudub mistahes registervara, millele sissenõuet pöörata. MTA hinnangul ei ole Planety OÜ tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Eeltoodust tulenevalt puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu enda vara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt ning sundtäitmise tulemusena ei ole õnnestunud kolme kuu
3-23-1847 jooksul äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Sellest tulenevalt on MKS § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.
1.8.MTA analüüsis X ja X varalist seisu ning tuvastas järgmist: ▪ X väärtpabereid ei kuulu. X kuulub: − ühisomandis olev kinnisasi asukohaga X registriosa numbriga X. Kinnistul lasub hüpoteek Swedbank AS kasuks kogusummas 51 300 eurot. Kinnisvaraportaali kv.ee järgi on see kinnisasi müügis summas 285 000 eurot. Seega arvestades kinnisvara müügihinda, oleks X ühisomandi osa vääruseks vähemalt 142 500 eurot; − sõiduauto Audi 90, ehitusaastaga 1990, registreerimisnumbriga X, mis on arvestades sõiduki vanust ja võimalikku maksuvõla suurust väheväärtuslik. ▪ X väärtpabereid ei kuulu X − 1⁄2 kaasomandis olev kinnisasi asukohaga X registriosa numbriga X. Tegemist on 12106 m2 suuruse maatulundusmaaga. Kinnisvaraportaali kv.ee järgi on hetkel müügis kaks X vallas olevat kinnisasja, mille sihtotstarve on maatulundusmaa, mis teeb keskmiseks ruutmeetri hinnaks 2,76 eurot. Keskmise ruutmeetri hinna järgi on ligikaudne kinnistu väärtus 33 412,56 eurot (2,76 x 12106 m2). Seega oleks X kaasomandi osa väärtuseks vähemalt 16 706,28 eurot; − sõiduauto BMW X6 XDRIVE 30D ehitusaastaga 2016, registreerimisnumbriga X. Sõidukite müügiportaali Auto24.ee järgi on 2016. a sõiduauto BMW X6 müügihinnaks ca 35 000 eurot.
1.9.Kuivõrd iga isiku suhtes toimub vastutusmenetlus eraldi ning ei saa välistada, et vastutusmenetluse kestel ilmnevad asjaolud, mis ühe või teise juhatuse liikme vastutusest vabastavad, peab maksuhaldur otstarbekas käsitleda täitetoimingu valikul iga isikut maksuvõla kontekstis eraldi (lisaks on potentsiaalne vastutus solidaarne, mille puhul võib maksuhaldur nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist).
1.10.Maksuhaldur peab vajalikuks taotleda X puhul luba käsutamise keelumärke seadmiseks X ja X ühisomandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga 189603 selliselt, et kinnisasja käsutamine on keelatud üksnes X.
1.11.Maksuhaldur peab vajalikuks taotleda X puhul luba seada kohtulik hüpoteek summas 43 847,31 eurot X 1⁄2 kaasomandi osale asukohaga X registriosa numbriga X. Maksuhaldur peab proportsionaalseks ja põhjendatuks X 1⁄2 kaasomandi osale hüpoteegi seadmist lähtudes ligikaudsest vara väärtusest tervikuna, mitte võimaliku vastutusotsusega sissenõutava maksukohustuse suurusest, kuivõrd võimalik vastutuskohustus ületab oluliselt kinnisvara väärtust. Samuti taotleb MTA luba kanda käsutamise keelumärge X omandis olevale sõidukile BMW X6 XDRIVE 30D ehitusaastaga 2016, registreerimisnumbriga X.
1.12.Arvestades, et X ühisomandis olev kinnisasi on hetkel müügis ja on X ainsaks varaks, siis X ühisomandis oleva kinnisasja võõrandamise korral muutub X sisuliselt varatuks ning võimaliku vastutusotsusega kavandatavat maksuvõlga ei õnnestuks isegi mitte osaliselt sisse nõuda. Täitetoimingute tegemata jätmine X puhul tekitaks samuti ohu, et maksuvõlga ei õnnestuks isegi mitte osaliselt sisse nõuda. Hüpoteegi seadmine 1⁄2 X kaasomandi osale kogusummas 43 847,31 eurot (koos täitemenetluse kuludega) ei takistaks aga kinnisasja kasutamist ega käsutamist ning sõiduki koormamine käsutamise keelumärkega ei riivaks liigselt X elukorraldust.
1.13.Kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu, täitmisteate ja selle lisadokumentide võlgnikule kättetoimetamise kulud ning kohtutäituri ja
3-23-1847 sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 lg-st 1 tulenevalt kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Täitemenetluse alustamise tasu on KTS § 34 p 2 kohaselt 30 eurot, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte mitte elektronposti aadressil või elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, vaid muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Kuna täitmisteate kättetoimetamise viisi ei ole võimalik ette näha, võtame täitekulude arvutamisel aluseks 30 euro suuruse menetluse alustamise tasu. KTS § 35 lg 1 kohaselt on kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas enam kui 500 000 eurot 7000 eurot (võimaliku vastutusotsusega sissenõutava maksunõude suurus on 588 124,78 eurot) KTS § 32 lg-st 3 tulenevalt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Seega lisandub nii menetluse alustamise tasule (30 eurot) kui ka põhitasule (7000 eurot) 20% käibemaks, moodustades kokku kulu koos käibemaksuga 8430 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Kohtuliku hüpoteegiga koormatava kinnistu ligikaudseks turuväärtuseks on hinnatud 33 412,56 eurot, millest 5% moodustaks 1670,63 eurot, mistõttu lisatasu enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest on 1670,63 eurot, koos käibemaksuga 2004,75 eurot. Seega on tagatise väärtuseks kokku 43 847,31 eurot (33 412,56 eurot kinnisvara hinnanguline turuväärtus + 8430 eurot kohtutäituri tasu + täitetoimingu lisatasu 2004,75 eurot).
1.14.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA X ja X vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X ja/või X on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab MTA X ja X vastu suunatud täitetoimingud, kui X ja/või X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks MTA nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X ja/või X soovivad tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks
124,78 eurot ehk võimaliku vastutusotsusega kavandatava maksusumma suurus.
1.15.MTA palus, et taotluse rahuldamise korral edastaks kohus loa andmise määruse kinnistusosakonnale X ühisomandi osa käsutamise keelumärke seadmiseks ning hüpoteegi seadmiseks kogusummas 43 847,31 eurot X 1⁄2 kaasomandi osale Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu).
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. HKMS § 264 lg 2 järgi esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 264 lg 3 koostoimes MKS §-ga 1361 ei näe ette, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2014 määrus asjas nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Kuna kohtul ei ole kohustust seletusi nõuda maksukohustuslaselt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist taotletakse
3-23-1847 ning õigusaktid ei näe kohtuistungi korraldamise kohustust ette, lahendab kohus MTA taotluse lihtmenetluses kohtuistungit pidamata MTA esitatud materjalide alusel.
3.MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik esitada halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 1 lubab maksuhalduril taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta ning p 2 lubab taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 57).
5.Maksuhaldur alustas kohtule taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlust. Vastutusmenetlus võib alata täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega halduskohtule (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12 ja 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178). Kohtule esitatud taotluses on märgitud eeldatava maksukohustuse suurus ning andmed tagatise kohta (MKS § 1361 lg 2 p-d 2–3). MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine. Leiame Lahenduse OÜ-l on tekkinud maksuvõlg summas 661 420 eurot, mis on ühinemise tulemusena üle läinud Planety OÜ-le. Maksuvõlga ei ole õnnestunud kummagi äriühingu suhtes tehtud sundtäitmise toimingute tulemusena täies ulatuses sisse nõuda (sissenõudmistoimingute tulemusena on maksukohustus vähenenud ainult 73 295,22 euro võrra). Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132) ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Maksusumma määramise aegumistähtaega ei saa möödunuks lugeda (MKS § 96 lg 5). Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid.
6.MKS § 8 lg 1 sätestab: „Juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.“ MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
6.1.X oli Leiame Lahenduse OÜ juhatuse liige perioodil 17.06.2016 − 02.12.2022 ja X perioodil 21.01.2019 − 02.12.2022. Leiame Lahenduse OÜ maksuvõlg tekkis maksustamisperioodide jaanuar
3-23-1847 2021 kuni märts 2022 osas. Maksuhalduri hinnangul on X ja X vähemalt raskest hooletusest rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust sellega, et nende juhatuse liikmeks oleku ajal on Ukraina kodanikest töötajatele tehtud väljamaksetelt jäetud tasumata sotsiaalmaks ning kinni pidamata, arvestamata ja tasumata töötuskindlustusmaksed. Maksuhaldurile ei ole tõendatud, et ukrainlastest töötajad oleksid kontrolliperioodil töötanud Ukrainas, mistõttu tuli kõnealused maksukohustused täita Eestis. X ja X oli juhatuse liikmetena kohustus korraldada kõnealuste maksukohustuste täielik ja tähtaegne täitmine. Maksuhaldur leiab, et X ja X oli ülevaade äriühingu majandustegevuse korraldamisest. X allkirjastas ukrainlastega sõlmitud käsunduslepingud. X ja X omasid e-maksuameti kasutamise õigusi. Kontrolliperioodil tehti mõlemale töötasu väljamakseid. Samuti esitasid mõlemad ühiselt maksuotsusele vaide.
6.2.Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et X ja X võisid juhatuse liikmetena rikkuda MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust ning juhatuse liikmete tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Esitatud materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liikmed tegutsesid MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis. See, kas juhatuse liige on rikkunud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning kas isik vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses. (Vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 13.)
7.Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks astunud samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksinda asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50c). Maksuhaldur on viidanud asjaoludele, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslaste tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. X ja X on nende juhatuse liikmeks oleku ajal jätnud Leiame Lahenduse OÜ maksukohustused täitmata olukorras, kus maksuhalduri hinnangul oli nendel olemas ülevaade äriühingu majandustegevuse korraldamisest. See viitab nende soovimatusele maksukohustusi täita. Pärast Leiame Lahenduse OÜ-le maksuotsuse tegemist ühines äriühing Planety OÜ-ga. Planety OÜ pangakontod arestiti 10.01.2023 ja pärast seda pole äriühingu kontodele enam raha laekunud. Planety OÜ-l on esitamata maksustamisperioodide 01.2023 kuni 06.2023 KMD deklaratsioonid. Planety OÜ kustutati KMKR registrist 21.06.2023. Äriühingul puudub registervara, millele sissenõuet pöörata. Eeltoodu tekitab kahtluse, et äriühingute ühinemine korraldati eesmärgiga vabaneda Leiame Lahenduse OÜ maksukohustusest ja juhatuse liikmete vastutusest, mitte sooviga saavutada maksukohustuse täitmine uue äriühingu abiga. X ja X senine käitumine tekitab põhjendatud kahtluse, et nendel ei pruugi olla soovi võimalikku maksukohustust täita ja nad võivad muuta oma varalise seisu selliseks, et maksukohustuse hilisem sundtäitmine pole võimalik. Kohus märgib täiendavalt, et ei pea praegusel juhul määravaks seda, kas X ja X on piisavalt raha, et maksukohustus selle määramisel kohe täita (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2020 määrus asjas nr 3-20-629, p 12).
3-23-1847
8.Maksuhaldur on X vara koosseisu analüüsides jõudnud järeldusele, et kõige sobivam täitmist tagav toiming on käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke seadmine tema ja X ühisomandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga X selliselt, et kinnisasja käsutamine on keelatud üksnes X. X vara koosseisu analüüsides leidis maksuhaldur, et sobivateks täitmist tagavateks toiminguteks on käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke seadmine talle kuuluvale sõidukile registreerimisnumbriga X ja kohtuliku hüpoteegi seadmine summas 43 847,31 eurot talle kuuluvale 1⁄2-lisele kaasomandi osale kinnisasjast (maatulundusmaa) registriosa numbriga X. Kohtul puudub alus kahelda maksuhalduri esitatud andmetes ning kohtu hinnangul ei ole taotletud meetmed omanike huve ülemäära kahjustavad. Kohtupraktikas on peetud lubatavaks taotleda ühisomandis olevale kinnisasjale keelumärget nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (Riigikohtu 12.01.2018 määrus asjas nr 3-17-1141). Kinnistusraamatusse ja Transpordiameti liiklusregistrisse kantavad keelumärked ei takista puudutatud isikutel varade kasutamist. Kohtuliku hüpoteegi seadmise korral säilib kinnisasja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus (sh õigus teenida sellelt tulu). Arvestades võimaliku vastutusotsusega nõutava summa suurust ja maksuhalduri õigust nõuda solidaarse vastutuse korral kogu maksuvõlg sisse näiteks ainult ühelt isikult ning taotletud meetmete mõju ja väärtust, ei ole ilmselgelt tegemist ka võimaliku vastutusotsusega tehtava nõude üle tagamisega.
9.Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isikud esitavad tagatise, ja samuti toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel.
10.Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.
11.MTA on taotluses palunud taotluse rahuldamise korral edastada loa andmise määruse kinnistusosakonnale keelumärke ja kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. MTA ei ole vähimalgi määral põhjendanud, millisel õiguslikul alusel selline taotlus tugineb. HKMS 27. peatüki sätted sellist kohustust kohtule ette ei näe. HKMS § 265 lg 3 ei näe ette määruse edastamist menetlusvälisele isikule. Halduskohus annab üksnes loa haldustoimingute tegemiseks, vastava loa alusel järgnevate toimingute tegemine ei ole halduskohtu ülesanne (HKMS § 264 lg 1). Samuti ei ole kohaldatav tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 388 lg 3, sest HKMS 27. peatükis ei ole nimetatud normi kohaldamise võimalusele viidatud (HKMS § 1 lg 3) ning täitetoiminguks loa andmine on oma olemuselt esialgse õiguskaitse kohaldamisest ja hagi tagamisest erinev meede. Eelnevat arvestades jätab kohus MTA taotluse määruse kinnistusosakonnale edastamiseks rahuldamata. MTA-l tuleb seda ise teha.
12.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses füüsiliste isikute nimed, isikukoodid, kinnisasjade registriosa numbrid ja aadressid ning sõiduki registreerimisnumbri tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.