Tartu Ringkonnakohus Erkki Hirsnik, Tanel Saar, Einar Vene 15. august 2023, Tartu
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 26. augusti 2023. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-23-1419
RESOLUTSIOON
1.1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. juuni 2023. a määrus muutmata.
2.2. Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja kohtuistungile tõlgi kaasamiseks.
3.3. Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.25. juunil 2023 kel 04.03 fikseeris Piusa kordoni Smartdec kaamera mitme isiku liikumise Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Sündmuskohale reageerinud toimkonnad pidas kell 04.59 kinni kuus meest, kaks naist ja kolm last. Üks neist isikutest tuvastati kui Afganistani Islamivabariigi kodanik X. Isikul puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, mistõttu peeti isik samal kuupäeval kell 04.59 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega. Kell 16.09 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse, misjärel peeti isik 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ning alustati menetlustoimingutega.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26. juunil 2023. a Tartu Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg 1 ning lg 2 p 4 alusel rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,
eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik on ka ise kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik. Pärast piiriületust liikus isik sisemaa suunas. Isik mainis, et paljud tema tuttavad ja sugulased elavad Euroopas. Teised isikuga koos liikunud isikud on öelnud, et soovisid edasi liikuda mujale Euroopasse. Neil oli isegi planeeritud edasine transport Euroopasse liikumiseks ning ei ole tõenäoline, et X oleks pidanud edasi liikuma teistest eraldi või muud viisi, seda enam, et isik oli abiks abivajavale sugulase tütrele. Asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse vaid kinnipidamisest tulenevalt ja väljasaatmise vältimiseks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik võib vabaduses viibides lahkuda soovitud riiki, st Saksmaale või siis mujale Euroopasse. Sel põhjusel ei ole VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud.
3.Tartu Halduskohtu rahuldas 26. juuni 2023. a määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Halduskohus leidis, et PPA taotluses toodud asjaoludel ja põhjendustel on isiku kinnipidamine vajalik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.X esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 26. juuni 2023. a määrus tühistada ning teha uus lahend, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta viivitamatult kinnipidamiskeskusest. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.Määruskaebuse esitaja on viibinud kinnipidamiskeskuses juba ligi kuu aega, mille jooksul oli PPA kohustatud tegema isiku varjupaiga asjas täiendavaid menetlustoiminguid, seega ei ole tegemist enam esmaste menetlustoimingutega. Määruskaebuse esitaja suhtes menetlustoimingute läbiviimine on esmatähtis, kuna isiku kinnipidamine riivab tema õigusi kõige intensiivsemal viisil.
4.2.Halduskohus ja PPA ei ole põhjendanud, millised on need andmed, mida tuleb rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses täiendavalt kontrollida ja mille osas esineb märkimisväärset ebaselgust. Pelgalt asjaolude ebaselgus reeglina ei ole piisav argument, et võtta isikult vabadus. Seega on kohtumäärus ebaselge ja põhjendamispuudustega.
4.3.Põgenemisohu osas on määruskaebuse esitajale ette heidetud, et ta ületas ebaseaduslikult Eesti piiri ning Eesti ilmselt polnud sihtriik, kus isik plaanis taotleda rahvusvahelist kaitset. Määruskaebuse esitaja soovis eelkõige jõuda turvalisse ohutusse kohta ning isik oli sunnitud ebaseaduslikult piiri ületama. Sellest, et saabutud on Eestisse, sai isik ilmselt teada alles siis, kui puutus kokku kinnipidamist korraldanud ametnikega. Määruskaebuse esitaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse suuliselt esimesel võimalusel.
4.4.Määruskaebuse esitaja taotleb määruskaebuse läbivaatamist istungil ja sinna ka tõlgi kutsumist.
5.PPA palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata.
5.1.Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses on tähtsust omavad asjaolud ikka veel väljaselgitamisel ning isikuga tehtud esmane intervjuu ei ole kogu menetlus. Kuigi isik väidab, et ta oli sunnitud ebaseaduslikult riigipiiri ületama, jääb see väide arusaamatuks. Isik pole proovinudki seaduslikul viisil rahvusvahelise kaitse taotlust esitada. Rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse kaitse saamiseks enda kodakondsusjärgse riigi eest. PPA-le teadaolevalt ei ole Vene Föderatsioon isiku kodakondsusjärgne riik. Kui isikul ei olnud Vene Föderatsioonis turvaline, ei olnud ta kohustatud sinna edasi jääma ning tal oli võimalik lahkuda oma kodumaale
või liikuda mõnda teise riiki, kus isikul on viibimiseks olemas seaduslik alus. On väheusutav, et kui osa seltskonnast, kellega koos isik Eestisse saabus, soovib minna edasi Saksamaale, jääks isik üksinda Eestisse, kus tal puuduvad sugulased, tuttavad ning kogukond.
5.2.PPA hinnangul ei ole rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud koheselt ega esimesel võimalusel. Isikute Eesti Vabariigi sisemaa suunas liikumise fikseerimise ja kinnipidamise vahele jäi 56 minutit, mis on piisav aeg isikute poolt kontakti loomiseks ametivõimudega. Isikul oli võimalus rahvusvahelist kaitset paluda nende kinnipidamisel, jooksvalt muude teostatud toimingute ajal ning ise ametnike poole pöördudes ka sel ajal, mil temaga otseselt ei tegeletud. PPA hinnangul ei saa abi küsimata jätmist vabandada keeleoskuse puudumisega, sest isik oskab inglise keelt ning tal oli seltskonnas inglise keelt oskav kaaslane, kellelt oleks saanud vajadusel rahvusvahelise kaitse taotlemiseks abi paluda. On väheusutav, et isik, kes saabub siia eesmärgiga rahvusvahelist kaitset taotleda, ootab taotluse esitamisega 11 tundi. Isik on kahtlustatavana ülekuulamisel välja toonud, et tema sihtkohaks oli Euroopa. Määruskaebuses aga väidab, et sai Eestisse saabumisest teada alles siis, kui puutus kokku kinnipidamist korraldanud ametnikega. On väheusutav, et isik, kelle sihtkohaks on Euroopa ja kes soovib Eesti riigilt abi küsida, ei tee endale eelnevalt selgeks, mis riikidega Venemaa piirneb, kus asub Eesti ning kuhu riiki ta piiriületuse järgselt satub.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks on määruskaebuse esitaja kinnipidamine vajalik.
7.PPA taotluses on isiku kinnipidamise alusena välja toodud VRKS § 361 lg 2 p 4, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
8.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud kinnipidamise alusega seoses on kohtupraktikas (RKHK
30.jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2) selgitatud, et nimetatud alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi piisav selleks, et võtta isikult vabadus. Küll aga võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik.
9.Ringkonnakohtu hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht. Isiku kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli määruskaebuse esitaja ja temaga koos reisivate isikute eesmärgiks jõuda Euroopasse, konkreetset sihtkohta neil ei olnud. Samas on isikul sugulasi erinevates Euroopa riikides (dtl 21 ja 22). Isikul teadaolevalt Eestis sugulasi ja tuttavaid ei ole. Taolises olukorras on tõenäolisem, et isik valib sihtkohaks riigi, kus ootavad ees inimesed, keda tuntakse. Eesti kui sihtriigi väites tekitab kahtlust seegi, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse u 11 tundi pärast kinnipidamist. On usutav, et kui isikul on kindel soov konkreetses riigis varjupaika taotleda, teeb ta seda koheselt. Ilmselt oli varjupaigataotluse esitamine tingitud sellest, et mingil hetkel isik mõistis enda olukorda ning seda, et taotlust esitamata võidakse ta koheselt riigist välja saata. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et taotluse hilinenud esitamist ei põhjustanud väidetav keelebarjäär, sest näiteks rahvusvahelise kaitse menetluses täidetud isikuandmete ankeedist nähtub, et isik mõistab inglise keelt (dtl 16). Ka esitatud riigi õigusabi
taotlusesse on määruskaebuse esitaja märkinud, et on advokaadiga võimeline suhtlema inglise keeles (dtl 78).
10.Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on võrdlemisi ebaselge, mis on need asjaolud, miks isik rahvusvahelist kaitset taotleb. Isik on märkinud, et ta oli inimõiguste aktivist ja tundis end riigis ohustatuna (dtl 17). Samas ei ole ta selle väitega seotud asjaolusid lähemalt lahti seletanud ning need väited vajavad täpsemat väljaselgitamist. Samuti on ebaselge, miks lahkus isik Venemaalt. Ta on kahtlustavana ülekuulamise protokollis Vene Föderatsioonist lahkumist põhjendanud sellega, et seal muutus olukord kriitiliseks. Isik tõi välja Venemaa sõjalise tegevuse ja asjaolu, et nad kartsid ja otsustasid lahkuda. Samas eitab ta kokkupuuteid Vene Föderatsiooni ametivõimudega (dtl 21 ja 22). Seega jääb ebaselgeks, milline oht teda Vene Föderatsioonis ähvardas, nii et ta pidi sealt edasi liikuma. Veel on PPA isikule ette heitnud ka riiki ebaseaduslikult sisenemist ning viidanud, et isik pole proovinudki seaduslikult rahvusvahelise kaitse taotlust esitada. Kokkuvõttes esineb asjas mitmeid ebaselgusi ning vasturääkivusi, mis vajavad lähemat uurimist. Rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvalt esitatud informatsiooni saamiseks ja kontrollimiseks tuleb PPA-l pöörduda välisriikide erinevate ametkondade ja institutsioonide poole ning infovahetus võtab paratamatult aega. VRKS § 181 lg 1 kohaselt vaadatakse rahvusvahelise kaitse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Nimetatud paragrahvi järgnevad lõiked võimaldavad taotluse läbivaatamiseks kuluvat tähtaega teatud asjaolude esinemisel ka pikendada, kuid lg 5 kohaselt vaadatakse taotlus igal juhul läbi 21 kuu jooksul taotluse vastuvõtmisest arvates. Seega on määruskaebuse esitaja etteheited sellele, et PPA ei menetle tema taotlust piisavalt kiiresti ning tema kinnipidamiskeskuses viibimine on ebamõistlik, põhjendamatud. Kui kinnipidamiskeskusesse paigutamist tinginud asjaolud ei ole ära langenud, puudub alus isiku vabastamiseks. Ringkonnakohtule teadaolevalt taolisi asjaolusid praegusel juhul ka ei esine.
11.Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus nii halduskohtu kui ka PPA-ga, et menetluse efektiivsuse tagamiseks on vaja isikut kinni pidada, kuna menetluses tähtsust omavad asjaolud vajavad nende ebaselguse tõttu väljaselgitamist ning ühtlasi esineb reaalne võimalus, et isik põgeneb. Seda enam, et isikul puuduvad mistahes sidemed Eestiga – ta ei oska riigikeelt, siin pole sugulasi ega tuttavaid, kusjuures sugulasi on tal mujal Euroopas, Eestis ei ole tal töökohta, mis tagaks sissetuleku ja puudub ka elukoht, mistõttu on võimalik, et kui isik viibib vabaduses, lahkub ta riigist ja suundub mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine on raskendatud kui mitte just võimatu.
12.Ülaltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. juuni 2023. a määruse muutmata.
13.Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda tõlgi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 5 kohaselt kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks või vabaduse võtmise tähtaja pikendamiseks või tema Eestist väljasaatmiseks, tuleb asja arutada istungil. HKMS § 265 lg 5 ls 2 kohaselt määruskaebuse läbivaatamiseks ei ole vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Eeltoodud sätetest lähtudes kehtib kohtuistungi läbiviimise kohustus eelkõige esmase otsustuse tegemisel, mille õiguspärasust saab ringkonnakohus kontrollida määruskaebemenetluse raames kohtuistungit korraldamata. Määruskaebuse esitaja ei ole ka määruskaebuses põhjendanud, miks on käesolevas asjas tingimata vajalik kohtuistung
korraldada. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Seetõttu puudub ka vajadus tõlgi kaasamiseks kohtuistungile, mistõttu määruskaebuse esitaja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata.
14.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.