Määruse tegemise aeg ja koht 09.08.2023, Tallinna Halduskohus Haldusasja number
3-23-1748
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti 09.08.2023 taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Julia Novodevitšenski von Jung; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (sünd xx xx xxxx, Kõrgõzstani kodanik)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 09.08.2023 (videokonverents)
Resolutsioon
Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.10.2023 (kaasa arvatud)
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
ASJAOLUD JA TAOTUSE SISU
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 09.08.2022 taotluse loa saamiseks X (sünd xx xx xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 1 alusel, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Vastavalt VRKS §361 lg 21 esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §-s 68 p 6 nimetatud asjaolu ehk välismaalane on PPAle teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:
Kõrgõzstani Vabariigi kodanik X (edaspidi isik) oli kinni peetud 08.08.2023 kell 14:13 VRKS § 361 lg 2 p 4 alustel 48-tunniks ja toimetatud PPA kinnipidamiskeskusesse. Isik saabus Schengeni viisaruumi viimati 28.04.2023 läbi Horvaatia Vabariigi C-liiki viisa nr
3-22-903 HUN00343143 kehtivusega 27.04.2023 kuni 06.05.2023 alusel. Isik ei lahkunud Schengenist viisa kehtivuse aja lõppemisel, ega ei taotlenud Schengenis viibides muud viibimisalust, vaid jäi viibima, reisima ja töötama Schengenisse sh Eestisse ebaseaduslikult. Xi viimane seadusliku viibimise päev oli 06.05.2023. Kontrolli tulemusena selgus, et X on teadlik, et viibib Schengenis ilma seadusliku aluseta, kuid ei soovi Eestist lahkuda. Põhjust isik ei seletanud.
1.2.Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbi viimiseks. Taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud VRKS § 15 lg 1 toodud toimingute teostamist. Lisaks peab PPA rahvusvahelise kaitse menetleja VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid.
1.3.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Isiku puhul põgenemisoht on põhjendatud VSS § 68 p 6 kohaselt ehk välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X oli teadlik sellest, et peale viisa kehtivuse lõppemist ta on kohustatud lahkuma oma kodakondsusjärgsesse riiki ehk Kõrgõzstani, kuid selle asemel sõitis 08.05.2023 Poola, Leedu, Läti kaudu Eestisse ning viibis ja töötas alates 08.05.2023 Eestis ebaseaduslikult. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et selleks, et isik ei oleks kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saadetud, esitas isik Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel ja esialgse küsitluse raames X kinnitas, et ei soovi lahkuda oma kodakondsusjärgsesse riiki, aga kuna tal puudub seaduslik alus Schengeni viisaruumis viibimiseks, esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Seega on põhjendatud PPA seisukoht, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati selleks, et vältida väljasaatmist Schengeni ala territooriumilt.
1.4.PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine (nt Vao majutuskeskus), registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA-l puudub alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Lisaks andis isik PPA-le mõista, et ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses ning soovib korraldada oma viibimise Eestis nii nagu tema ise õigeks peab. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja võimalikku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu. Isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.
2.X kohtuistungil sisulisi vastuväiteid PPA 09.08.2023 taotluse osas ei esitanud. Pigem seostusid selgitused rahvusvahelise kaitse taotlusega ning sellekohase konsultatsioonitarvidusega, kuid selles osas ei ole PPA jõudnud veel vastavate toimingutega alustada ning see ei seostu otseselt ka käesoleva 09.08.2023 taotlusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
4.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt 2(4)
3-22-903 kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
5.Rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu kinnipidamise alused on üles loetletud VRKS 361 lõikes 2. Osundatud lõike punktide 4 ja 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
6.VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb nimetatud paragrahvi lõike 2 punktile 4 tuginemisel tõlgendada põgenemisohtu koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega.
7.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
8.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esineb põgenemisoht, samuti on alust arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks.
8.1.PPA on põhjendanud põgenemisohtu viidates VSS § 68 p-le 6, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Antud juhul oli isik sisenenud Schengeni liikmesriikide territooriumile, teades, et peale viisa kehtivuse lõppemist ta on kohustatud lahkuma oma kodakondsusjärgsesse riiki ehk Kõrgõzstani, kuid selle asemel sõitis 08.05.2023 Poola, Leedu, Läti kaudu Eestisse ning viibis ja töötas alates 08.05.2023 Eestis ebaseaduslikult. Kohtuistungi käigus ei selgunud, et PPA taotluses kajastatud faktiliste asjaolude paikapidavuse suhtes võiks olla mingisuguseid küsitavusi. Seega on võimalik taotluses kajastatud andmetest lähtuda ning ühtlasi ei ole ka alust asuda seisukohale, et PPA on põgenemisohtu ebaõigesti hinnanud.
8.2.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohus nõustub PPA-ga, ka selles et VRKS §s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Nimetatud ohtu on aga PPA isiku hoiakute ja käitumise pinnalt asjakohaselt hinnanud, kusjuures vastava hinnanguga mittenõustumiseks ei olnud põhjust. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kui on põgenemise oht. Seoses eelnimetatuga on aga selge, et kuigi rahvusvahelise kaitse taotlus oli esitatud ilmselt lahkumiskohustuse edasilükkamiseks, peab isik vastava taotluse esitamise järgselt selles osas läbiviidava menetluse tarbeks kättesaadav olema. Arvestades asjaolu, et taotluse materjalist nähtuvalt ei ole isikul ka väljakujunenud sotsiaalseid sidemeid Eestiga, võib PPA taotlust kokkuvõttes mõlemal alusel põhjendatuks pidada. Kohtul puuduvad andmed ka selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
8.3.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1, annab kohus Politsei ja Piirivalveametile loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse 3(4)
3-22-903 kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, sest isiku suhtes kohaldub VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning § 361 lg 2 p-s 4 ja 5 sätestatud alused.
9.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.