Tartus, 5. juulil 2023 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 07.07.2023)
Kohtunik
Karin Jõks
Kohtuasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Annaliisa Vincjunaite Isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse - XX, sünniaeg xx.xx.xxxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta taotlus rahuldamata.
2.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi, sünniaeg ja aadress tähemärgiga.
Edasikaebamise kord ja muud 3. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu selgitused Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Puudutatud isikule edastatakse määruse tõlge vene keelde. Asjaolud
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 27.02.2023 puudutatud isiku XX suhtes otsuse nr 15.33.2/92-1. PPA keeldus isikule tähtajalise elamisloa andmisest ja tegi talle lahkumisettekirjutuse Eesti Vabariigist välja saatmiseks Venemaa Föderatsiooni sundtäitmisega pärast tema vanglast vabanemist. Lahkumisettekirjutus tehti koos sissesõidukeelu kohaldamisega kolmeks aastaks. Tartu Halduskohus kohaldas 16.05.2023.a määrusega kohtuasjas 3-23-869 esialgset õiguskaitset ning peatas PPA 27.02.2023.a otsuses nr 15.3-3.2/92-1 sisalduva lahkumisettekirjutuse täitmise.
3.PPA esitas Tartu Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Taotluse õiguslikuks aluseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1, 2 ja 3. PPA tugines järgmistele asjaoludele: - puudutatud isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja tal puudub õiguslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks;
- puudutatud isikut on korduvalt kriminaal- ja väärteo korras karistatud, s.h korduvalt karistatud vangistusega; - puudutatud isikule on kriminaalasjades kohaldatud käitumiskontrolli, ta on katseaja nõudeid rikkunud. See näitab, et vangistuse täitmisele pööramise oht ei motiveeri isikut õiguskuulekale käitumisele; - puudutatud isikul ei ole reisidokumente ja ta on korduvalt keeldunud nende muretsemisele kaasa aitamast. Vangla tegi 20.06.2023 puudutatud isikule ettepaneku täita taotlus tagasipöördumistunnistuse saamiseks, puudutatud isik keeldus sellest ja ei põhjendanud oma keeldumist; - puudutatud isik on selge sõnaga öelnud, et ta ei kavatse lahkuda; - leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kuna PPA-l puudub isiku suhtes tema senise käitumise põhjal sellisel määral usaldus.
4.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil 05.07.2023, et tal on kavas elama asuda X, X pst xxx. Ta hakkab elama koos emaga. Tal oli kavas asuda tööle, aga see võib olla võimatu, kui tal puuduvad Eesti dokumendid. Sel juhul toetavad teda ema, isa ja vanaema. Ta ei aidanud kaasa dokumentide vormistamisele ja tal ei ole kavas minna Vene saatkonda dokumente taotlema, kuna dokumentide saamisel saadetakse ta kohe ilma täiendavate formaalsusteta Eestist välja. Ta soovib jääda Eestisse ning on elamisloa andmata jätmise ja väljasaatmise vaidlustanud. Ta on rikkunud kriminaalasjas kontrollinõudeid sellega, et pani katseajal toime uue kuriteo. Ta ei ole rikkunud nõudeid olla kättesaadav või alluda järelevalvele. Ta vaidleb PPA taotlusele vastu. Kohtu seisukoht
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1, 3 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses, kui seadus ei näe ette teisiti. Menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. HKMS § 134 lg 1 ja 2 kohaselt järgib kohus lihtmenetluses üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Muuhulgas võib kohus lihtmenetluses protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
6.VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 tuleneb, et kui välismaalast on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 1 ja 11 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 p 4 ja 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas juhul, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus, või ta on teada andnud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtupraktikas leitakse, et isiku põgenemisohtu ei saa jäigalt siduda nende asjaoludega, vaid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu lahend 3-3-1-93-16 p 13).
7.Kohus ei anna luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Kohus märgib alustuseks, et puudutatud isikul on õiguslik alus Eestis viibimiseks. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p 5 alusel saab selleks olla vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida. Määruse punktis 1 nimetatud Tartu Halduskohtu 16.05.2023.a määrus on seega käsitletav õigusliku alusena Eestis viibimiseks. Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine (lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise peatamine) põhimõtteliselt ei takista isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse (Riigikohtu lahend 3-3-1-32-15 p 11–12).
8.VSS § 23 lg 1 ja 11 tuleneb, et välismaalase kinnipidamise eesmärgiks on väljasaatmise tagamine ehk see, et isik oleks PPA-le kättesaadav väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kinnipidamise eesmärgiks ei ole välismaalasest avalikkusele või konkreetsetele isikutele lähtuva ohu ärahoidmine. Puudutatud isiku võimalikku ohtlikkust, uute kuritegude toimepanemise tõenäosust ja vajadust rakendada abinõusid selle vähendamiseks käsitleti Viru Maakohtus kohtuasja 1-16-10095 raames toimunud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluses. Maakohus leidis 02.06.2023.a määruses, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. Maakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 20.06.2023. Asjas tuleb seega esmalt vastata küsimusele, kas puudutatud isik on tulevikus tõenäoliselt PPAle kättesaadav või võib ta hakata menetlustoimingutest kõrvale hoiduma.
9.Kohtu hinnangul ei näita puudutatud isikuga seotud asjaolud, et ta tõenäoliselt ei ole PPAle kättesaadav. Puudutatud isikut on küll korduvalt karistatud vangistusega, kuid see teiselt poolt näitab, et ta on olnud kriminaalmenetlustes ja karistuse täitmisele pööramiseks kättesaadav. Puudutatud isikul tõepoolest ei ole õnnestunud edukalt läbida katseaega, kuid katseaja nõuete rikkumiseks ei olnud kõrvalehoidumine menetlustoimingutest või järelevalve nõuete rikkumine, vaid uue kuriteo sooritamine. Isiku põgenemise ohtu ei saa küll täielikult välistada, kuid kohtu hinnangul ei saa seda pidada ka suureks. Puudutatud isiku suhtes saab kohaldada järelevalvemeetmeid, näiteks kohustust elada kindlaksmääratud elukohas ja registreerida ennast regulaarselt PPA-s (VSS § 10 lg 2 p 1 ja 2). Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikul on kindel elukoht. Taotluse põhjal on isikul Eestis mitmeid lähedasi isikuid - kaks alaealist last, ema, isa, kasuisa ja vanaema. Kohtu hinnangul ei saa teada olevate asjaolude põhjal pidada tõenäoliseks, et puudutatud isik läheb pakku või asub ennast varjama, kaotades sellega võimaluse elada tavapärast elu ja suhelda lähedastega.
10.Puudutatud isikule on etteheidetav see, et ta ei ole kaasa aidanud oma reisidokumentide
vormistamisele ja ei avaldanud ka kavatsust vabaduses sellega tegelda. Samas selgus kohtuistungil, et puudutatud isikul on ekslik arusaam, justkui kaasneks dokumentide vormistamisega tema kohene väljasaatmine Eestist. Puudutatud isikul on tulevikus võimalik näidata, kas ta asub kaasaaitamiskohustust täitma pärast seda, kui ta on endale selgeks teinud oma õigusliku olukorra ja tal on tekkinud võimalus pöörduda Venemaa Föderatsiooni saatkonda passi taotlemiseks. Kohus märgib, et kaasaaitamisest tagasipöördumistunnistuse vormistamisele ei oleks ka mingit reaalset kasu olnud. Kohtu teada on tegemist lühikese kehtivusajaga dokumendiga. Avalikult kättesaadavad andmed Venemaa Föderatsiooni Eesti suursaatkonna kodulehel (https://estonia.mid.ru/ru_RU/svidetel-stvo-na-vozvrasenie) ütlevad, et tagasipöördumistunnistus antakse tähtajaks, mis on tagasipöördumiseks vajalik, aga maksimaalselt 15 päevaks. Kui puudutatud isiku väljasaatmine Eestist on tema taotlusel esialgse õiguskaitse korras keelatud kuni kohtuasja 3-23-869 lahendamiseni, siis ei ole tal praegu mõtet taotleda dokumenti, mis kehtib 15 päeva. Kohus peab oluliseks ka seda, et reisidokumendi puudumine iseenesest ei takista puudutatud isiku väljasaatmist, kuna Eesti Vabariik saab esitada Venemaa Föderatsioonile taotluse puudutatud isiku tagasivõtmiseks tema tahtest olenemata. Eeltoodut arvestades ei saa pidada proportsionaalseks puudutatud isiku kinnipidamist põhjusel, et ta ei ole seni kaasa aidanud reisidokumendi vormistamisele.
11.Kohtu hinnangul ei saa ülemäärast tähtsust omistada sellele, et puudutatud isik on teatanud, et ei soovi Eestist lahkuda. Määruse punktis 1 toodud otsuse vaidlustamine ja esialgse õiguskaitse taotlemine on puudutatud isiku õigus. Esialgse õiguskaitse kehtivusajal on puudutatud isiku keeldumine Eestist lahkuda õiguspärane.
12.Kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul täidetud eeldused, mis lubavad isikut kinni pidada. Seetõttu jätab kohus taotluse rahuldamata.
13.Kohus selgitab puudutatud isikule, et PPA võib tema suhtes kehtestada järelevalvemeetmeid. Kui need kehtestatakse, siis tuleb isikul neid hoolsalt täita. Järelevalvemeetmete rikkumise korral võib PPA muutunud asjaolude tõttu taotleda halduskohtult uuesti luba isiku kinnipidamiseks. Kinnipidamiseks võib põhjust anda ka see, kui isik ei täida väljasaatmismenetluses kaasaaitamiskohustust dokumentide hankimisel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.