Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotleja V.M. ́i kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mari Sepp Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – V.M. Kohtuistungi sekretär – Ülle Volmer Tõlk – Alla Lašmanova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 26. juunil 2023
Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba V.M. ́i kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse alates 26. juunist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas Tartu Halduskohtule 26.06.2023 taotluse V.M. ́i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused.
1.1.25.06.2023 kell 18:25 andis Saatse muuseumi lähistel kohalik elanik piirivalve patrullile peatumiseks märku. Tema kõrval oli kaks noormeest mustas riietuses. Kaks noormeest olid tulnud tema juurde ning teatanud, et saabusid Venemaa Föderatsioonist salaja üle piiri ning soovivad ennast üles anda. Kell 18:27 pidasid PPA ametnikud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kuni 48 tunniks kinni Venemaa Föderatsiooni kodaniku, kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Isiku näol on tegemist Venemaa Föderatsiooni kodaniku V.M. ́iga, kes tuvastati Venemaa Föderatsiooni sisepassi nr alusel.
1.2.26.06.2023 kell 01:57 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku väitel ei saa ta Venemaale tagasi pöörduda, sest sõjaväelasena on ta nüüd riigi silmis desertöör ja Venemaal
ootab teda ees kindlasti vangistus. Isik peeti 26.06.2022 kell 01:57 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VSS) alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega.
1.3.Isik selgitas ametnikele, et ületas ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise kontrolljoone. Isik näitas ametnikele ka oma telefonist oletatavat piiriületuse kohta, mis jäi Eesti Vabariigi poolel asuvate piirimärkide 395 ja 396 vahele. Isiku sõnade kohaselt on ta alates 2016. aasta detsembrist kuni tänaseni tööl Venemaa Föderatsiooni relvajõududes, vaatamata sellele, et viimane sõlmitud leping sõjaväega lõppes juba 2022. aasta detsembris. Tema teenistuskohaks on Venemaal Orenburgi linnas asuv väeosa, mis tegeleb tagalaülesannetega. Peale lepingu lõppemist esitas isik taotluse töölt ära minekuks, kuid Venemaa Föderatsiooni presidendi poolt allkirjastatud ukaasi kohaselt on Venemaal välja kuulutatud osaline mobilisatsioon, mille tõttu kedagi sõjaväest minema ei lasta. Isiku sõnade kohaselt ei ole tema otseselt lahingutegevuses osalenud, kuid 2022. aasta veebruarist kuni 2022. aasta mai kuuni oli ta oma väeosaga komandeeritud Brijanski ja Belgorodi oblastisse. Komandeeringus olles, sai ta interneti teel uudiseid lugedes aru, mis tegelikult toimub. Isik sai aru, et Venemaa on tunginud Ukrainasse. Isiku sõnade kohaselt on ta sõja vastane ning ei soovi sõjategevusest osa võtta. Sõjast kõrvale hoidmise pärast võidakse ta Venemaal vastusele võtta, sest sõjaväelasena on tal kohustus alluda Venemaa Föderatsiooni seadustele. Isiku sõnade kohaselt praegu tema suhtes veel mingeid menetlusi sõjast eemale hoidmise pärast alustatud ei ole. Samuti puuduvad tal Venemaal kriminaal- ja administratiivkorras määratud karistused. Isiku sõnul on tema ja tema ema rahvuselt venelased ning Eestis tal sugulasi ega tuttavaid ei ela. Ainus sugulane, kes tal Euroopa Liidus elab on vanaema vend ja tema elab kusagil Saksamaal.
1.4.Vaidlust ei ole, et V.M. saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, kuna Eestis tal lähisugulasi ja tuttavaid ole, kuid Saksamaal elab üks tema sugulane. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Arvestades isiku sugu, vanust, kodakondsust, sõjaväelist tausta, isiku ütlusi ja kaasas olnud varustust võib esineda asjaolu, et isiku suhtes esineb põgenemise oht. Samuti esineb PPA hinnangul võimalus, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
1.5.PPA hinnangul ei ole isiku tausta ning tema riiki saabumise viisi ning eesmärke arvestades välistatud, et V.M. ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule. Isik, kes on varasemalt teeninud ja teenib veel praegugi sõjaväes tagalateenistuse ülema abina ning on oma väeosaga osalenud Venemaa poolse sõjategevuse algfaasis Ukraina piiri lähistel, võib endast kujutada ohtu Eesti riigi avalikule korrale või julgeolekule. PPA hinnangul on mõistetav, et isikust tulenevat või mitte tulenevat võimaliku ohtu ei ole võimalik 48 tunniga tuvastada, mistõttu on põhjendatud tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses eelnimetatud alusel põhjendatud ja proportsionaalne.
1.6.PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA hinnangul esineb V.M.`i suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku kehtiva dokumendi hoiule võtmine ning elama suunamine kindlaks määratud elukohta, ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu. Isik ei oma Eestis lähedasi ega tuttavaid, küll aga omab sugulast Saksamaal. PPA hinnangul annab isiku sõjaväeline taust ja käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Menetlustoimingutel tõi küll isik välja, et ei soovi osaleda sõjategevuses, kuid tegelikkuses on tema juba sõja algfaasis tagalatöötajana sõjas osalenud. PPA hinnangul on
põhjendatud alus arvata, et isiku Vene Föderatsiooni passi hoiule võtmise korral ei ole välistatud, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi mõnda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
1.7.PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
2.Käesolevas haldusasjas toimus 26.06.2023 kohtuistung, kus isik kinnitas, et on valmis igasuguseks koostööks ja kõikide tingimustega ning uurimisele kaasa aitama, et lõpuks saaks taotlus varjupaiga saamiseks rahuldatud.
3.Kohus otsustas 26.06.2023. a määrusega PPA taotluse rahuldada ja anda loa V.M. ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 26.06.2023. a määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus määrust kirjeldava ja põhjendava osaga vastavalt HKMS § 169 lg-le 2. Kohtu seisukoht
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
6.Arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud.
7.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 alusel on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st isiku kinnipidamine on ainus tõhus vahend neid eesmärke saavutada. VRKS § 361 lg 2 p‐de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-s 4. Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12).
8.Praeguses asjas on PPA 26.06.2023. a taotluses tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud kinnipidamise alustele. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseks olla vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav.
9.Kohus nõustub praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, sh rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Isikuandmete ankeedis (p 2) rahvusvahelise kaitse menetluses antud selgituste kohaselt otsustas puudutatud isik Eestis poliitilist varjupaika paluda, kuna Eesti kuulub NATO-sse ja Euroopa Liitu; isik on desertöör.
10.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eelduseks on ka põgenemise ohu olemasolu. VRKS §
36 lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud loetletud VSS §-s 68, kus on esitatud nende asjaolude ammendav loetelu. Taotluses viidatud VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ületas puudutatud isik Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi piiri selleks mitteettenähtud kohas ebaseaduslikult. Isik ise on kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et praegusel juhul esineb isiku suhtes põgenemisoht, kuna Eestis tal lähisugulasi ja tuttavaid ole, kuid Saksamaal elab üks tema sugulane. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku käitumist kogumis hinnates, nõustub kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas.
10.Kohus leiab, et PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav, on põhjendatud. Kinnipidamiseta võib isik liikuda edasi või asuda ennast PPA eest varjama (vt nt Riigikohtu 30.01.2018. a määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18–18.4).
11.Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe VRKS § 361 lg-s 2 toodud aluse esinemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2013. a otsus asjas nr 3-13-2162). PPA on taotlenud kohtult luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks lisaks põgenemisohust tingituna ka teisel alusel, kuna PPA hinnangul ei ole isiku tausta ning tema riiki saabumise viisi ning eesmärke arvestades välistatud, et isik ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule. VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitset taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Isik on 26.06.2023. a antud seletuskirjas selgitanud, et töötab lepinguliselt Venemaa Föderatsiooni relvajõududes. Isik väitis, et kuna ta on sõjaväelane, poleks tal lastud piiripunkti siseneda. Isik tuli Eestisse koos vennaga, kellega koos väidetavalt planeeris Eestisse tulemise plaani.
12.Kohus leiab, et isikust tuleneva võimaliku ohu kindlaks tegemiseks on põhjendatud tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ja PPA taotlus nimetatud alusel on põhjendatud.
13.Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, nt elamine kindlaksmääratud kohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva, isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine. Põhjendatud on tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isiku küsitlemise võimalus ning isiku kättesaadavus. Isikul puudub Eesti Vabariigis koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ning kust ta võiks ennast registreerimas käia. Sel põhjusel pole kohaldatav ka oma eemalviibimisest teavitamine ühe võimaliku abinõuna. Ka pelgalt dokumendi (passi) hoiule andmine ei ole realistlik abinõu olukorras, kus isik on tunnistanud, et teadlikult ületas riigipiiri ebaseaduslikult. Isikul puuduvad teadaolevalt Eestis mistahes sidemed või suhted.
14.Eeltoodust tulenevalt on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab puudutatud isiku õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks. Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt isik kiirabi kontrolli ei soovinud ja tervislik seisund on rahuldav.
15.Kohus rahuldab PPA 26.06.2023. a taotluse ja annab loa paigutada V.M. ́i kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.