lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-391/27

Keskkonnaõigus › Metsandus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-391/27
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Metsandus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1811
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 108 lg 11, 8Menetluskulude jaotusHKMS § 104 lg 1, 10Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 46 lg 1, 7KaebetähtaegMS § 43 lg 1, 2MS § 48 lg 3HKMS § 109 lg 6Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-391/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja30.09.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-22-384/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.07.20233-22-124/56Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.04.20233-22-384/26Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.01.20233-22-395/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.01.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

22.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-391 Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Keskkonnaameti metsateatiste registreerimise otsuste tühistamiseks

Haldusasi Menetlusosalised

Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, volitatud esindaja Kärt Vaarmari Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad vandeadvokaadid Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-22-391.

Rahuldada Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-22-391. Teha uus määrus, millega jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 02.07.20263-24-395/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1641/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-3051/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3025/59Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20263-24-924/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
MTÜ Päästame Eesti Metsad esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-22-124), milles taotles 265 metsaregistris registreeritud metsateatise (raieloa), 4 metsakaitseekspertiisi akti ja Keskkonnaameti 29.12.2021 otsuse nr 1-7/21/121-2 tühistamist ning 23 raieloa õigusvastasuse tuvastamist.

3-22-391

2.Tallinna Halduskohus eraldas 18.02.2022 määrusega 17.01.2022 esitatud kaebusest muu hulgas iseseivaks kaebuseks kaebaja nõuded 9 raieloa tühistamiseks ja 15 raieloa õigusvastasuse tühistamiseks, jättes haldusasjas numbriks 3-22-391. Raieload näevad ette raied Häädemeeste valla rohevõrgustiku ala must-toonekure elupaiga läheduses. Raielubasid taotles Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
3.Tallinna Halduskohus tagastas 25.03.2022 määrusega nõuded 15 raieloa tühistamiseks. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse raielubade nr 50000524467, 50000521407, 50000511405, 50000511403, 50000521405, 50000490725, 50000488729, 50000524543 ja 50000511809 tühistamiseks.
4.Keskkonnaamet ja RMK esitasid taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu.
5.Kaebaja oli seisukohal, et kaebus on tähtaegne, sest raielubasid ei tehtud talle teatavaks, kuid palus alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg.
6.Tallinna Halduskohus tuvastas 30.09.2022 määrusega, et kaebus metsateatiste nr 50000524467, 50000521407, 50000511405, 50000511403, 50000521405, 50000490725, 50000488729, 50000524543 ja 50000511809 tühistamise nõuetes on esitatud kaebetähtaega rikkudes (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2) ning selgitas, et menetlusosalistel on õigus esitada taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 3). Ei saa nõustuda kaebajaga, et tema suhtes kohaldub kaebetähtaja arvestamisel HKMS § 46 lg-s 7 sätestatud erisus, vaid praegusel juhul kohaldub HKMS § 46 lg 1. Metsateatised olid avalikustatud nende väljastamise hetkest alates ja kaebajal oli võimalik nendega ka tutvuda. Seda ei takista asjaolu, et kaebajal ei ole kõigi registreeritavate metsateatiste jälgimiseks piisavalt töötajaid. MTÜ-del ei ole keelatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks töötajaid palgata. Lisaks metsaregistrile on riik loonud võimaluse tutvuda metsateatistega ka WFS-teenuse vahendusel, mille kasutamine on pärast sellega tutvumist kiire ning tulemuslik. Kaebaja peab oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks olema piisavalt aktiivne, et vajalik keskkonnainfo hankida. Kaebetähtaja ennistamine ei ole lubatav, kuna kaebaja rikkus kaebetähtaega subjektiivsetel põhjustel ja esile toodud põhjendused on sellised, mis oleks olnud töökorralduslikult välditavad. Kaebajal on olnud piisavalt aega, et end WFS-teenuse kasutamisega kurssi viia. WFS-teenuse abil on mh uued ja huvipakkuvad metsateatised kiiresti leitavad.
7.Tallinna Halduskohus mõistis 12.10.2022 määrusega kaebajalt RMK kasuks välja menetluskulud 600 eurot (resolutsiooni p 1) ja jättis menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). Ehkki õiguslikus mõttes ei olnud tegemist keeruka haldusasjaga, on kaebus mahukas. Kolmanda isiku tehtud menetlustoiminguid võib pidada põhjendatuks, kuid üle on paisutatud nendele kulunud aeg. Taotluses märgitud toimingute põhjendatud ajakulu on 8 tundi, millele vastab õigusabikulu 1200 eurot. Nimetatud summa kogu ulatuses kaebajalt väljamõistmine ei ole siiski põhjendatud. Keskkonnaasjades ei tohi kohtumenetlus olla takistavalt kallis (vt keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) art 9 lg 4; Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-31-67-14, p 32.2). Menetluskuludel ei tohi olla karistavat eesmärki ega ka seda, et nende väljamõistmise hirmus võiksid keskkonnaorganisatsioonid jätta oma kaebeõiguse kasutamata. Metsandussektoris aktiivselt tegutseval kolmandal isikul tuleb arvestada võimalike kaebustega ning sellega kaasnevate kuludega. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kelle kaebeõiguse 2(5)

3-22-391 eesmärgiks ei ole enda subjektiivsete õiguste kaitse, vaid keskkonna kaitse laiemalt. Samas on kolmanda isiku menetluskulud suuresti tingitud kaebajast endast, kes metsateatiste suuremahulise ja valimatu vaidlustamisega suurendas võimalike menetluskulude suurust. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks mõista välja menetluskulud 600 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, kuivõrd haldusorgani põhitegevusega seotud õigusabikulusid juurdunud kohtupraktika kohaselt välja ei mõisteta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.Päästame Eesti Metsad MTÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.10.2022 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Pikaajalise Riigikohtu praktika kohaselt peavad haldusorganid olema üldjuhul võimelised oma haldusakte kohtumenetluses iseseisvalt kaitsma. Analoogselt tuleks praeguses vaidluses käsitada RMK-d haldusorganina, sest vaidlustatud haldusaktid on seotud tema igapäevase põhitegevusega. RMK peab oma tegevust planeerides ja ellu viies riigile tulu teenimise kõrval tagama riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise ja loodusväärtuste kaitse. Seega ei ole tegemist üksnes majandustegevusele orienteeritud äriühinguga. RMK-l on olemas ka õigusosakond. Kaebaja ei ole vaidlustanud metsateatisi valimatult, vaid üksnes neid, millega on antud RMK-le luba raiete tegemiseks metsise ja must-toonekure elupaikades ja nende lähedal, rohevõrgustiku alal, muude ohustatud liikide elupaigas või Natura 2000 võrgustiku aladel või nende lähedal. Metsatööde kavandamisel ei arvestata piisavalt loodusväärtuste kaitse vajadustega. Metsateatisi kinnitatakse reeglina automaatmenetluses ning ilma keskkonnamõju hindamata. Kaebaja eesmärgiks oli kaitsta metsaraiest ohustatud loodusväärtusi ja seda eesmärki ei täidaks üksnes ühe või paari metsateatise vaidlustamine. Kohus ei ole andnud sisulist hinnangut metsateatiste õiguspärasusele. Kohtupraktika nii metsateatiste andmise praktika õiguspärasuse eelduste kui ka kaebetähtaja osas on alles kujunemisel. Kaebaja jaoks on määrusega väljamõistetud summa märkimisväärne, sest temalt on RMK menetluskulu välja mõistetud ka nt kohtuasjas nr 3-22-124. Erinevates vaidlustes väljamõistetud menetluskulud võivad kokku osutuda nii suureks, et see võib saada takistuseks edasisel kaebeõiguse teostamisel. RMK kasum on võrreldamatult suurem kui kaebaja oma.
9.RMK palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Halduskohtumenetluses tuleb haldusorganiks lugeda isik, kelle tegevus halduskaebusega vaidlustatakse. Kaebaja on vaidlustanud metsateatiste ja metsakaitseekspertiisi aktide registreerimise, mis on vastustaja, mitte RMK pädevuses. Kaebaja ei ole vaidlustanud RMK taotlusi metsateatiste registreerimiseks. Praegune vaidlus väljus nii sisult kui ka mahult RMK igapäevase põhitegevuse raamest. Kaebaja esitas väga suurel hulgal kaebuseid väga lühikese aja jooksul ning vaidlustas raieload argumentidega, mis puudutavad Keskkonnaameti tegevuse õiguspärasust. Kaebaja vaidlustas metsateatisi, mis olid kaebuse esitamise ajaks realiseeritud või mille vaidlustamise tähtaeg oli möödas. Tegemist oli asjaoludega, mida kaebaja sai enne kaebuse esitamist kontrollida. Arvestades teistes pooltevahelistes haldusasjades tehtud otsuseid, oleks kaebaja kaebus jäänud tõenäoliselt rahuldamata. Ka Århusi konventsiooni art 9 lg 4 kohaselt peavad väljamõistetavad menetluskulud olema ausad ja õiglased. See säte ei välista menetluskulude jätmist keskkonnaorganisatsiooni kanda. Väljamõistetud kulusid ei saa pidada ülemääraseks. Haldusasjas nr 3-22-647 on kaebaja ise taotlenud lepingulise esindaja kulude väljamõistmist suures ulatuses. Kaebaja pidi kohtusse pöördumisel arvestama, et kaebuse rahuldamata jätmise korral tuleb tal (vähemalt mingis ulatuses) kanda ka kolmanda isiku, s.t RMK menetluskulud.

3(5)

3-22-391

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.HKMS § 108 lg-st 4 tulenevalt kannab kaebetähtaja ületamise tõttu menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8 esimene lause). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
12.Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et RMK menetluskulude kaebajalt väljamõistmine ei ole praegusel juhul põhjendatud. Praeguses asjas kohaldub RMK-le haldusorgani menetluskulude väljamõistmist puudutav kohtupraktika (nt 18.04.2023 määrus nr 3-22-124).
13.Riigimetsa majandamist ja selle majandamise finantseerimist korraldab riigivara valitseja, kelle valitseda on riigimets riigivarana riigivaraseaduse kohaselt antud. Riigimetsa majandab riigivara valitseja määratud isik või riigiasutus (MS § 43 lg 1). Keskkonnaministeeriumi valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib riigitulundusasutusena RMK (MS § 43 lg 2, § 47 lg 1). RMK põhiülesanne on riigimetsa majandamine ja tegevusalad muu hulgas riigimetsa korraldamine, majandamine ja kasutusse andmine; kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja metsasaaduste müük; metsasaaduste töötlemine ja töötlemissaaduste müük; riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine; loodusväärtuste kaitse (MS § 48 lg-d 1 ja 2). RMK täpsemad tegevusvaldkonnad on nimetatud Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ §-s 9. RMK saab oma majandustegevusega tulu, mis tagab riigimetsa majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele (MS § 48 lg 3). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et RMK täidab seega metsatööde kavandamisega ja mh metsateatiste esitamisega riigi avalikke funktsioone ning selle käigus tuleb tal riigi finantshuvide kõrval arvestada ka loodusväärtuste kaitse eesmärgiga. Ühtlasi saab seega riigimetsa raie kavandamist, mille juures tuleb arvestada loodusväärtuste kaitsega, pidada RMK põhitegevuseks. Seega RMK peab oma põhitegevust puudutavates vaidlustes olema võimeline end ise esindama ning põhjendama raieloa taotlemise kooskõla kehtiva õigusega. Praeguses vaidluses esindavad ühtmoodi riigi huve nii Keskkonnaamet vastustajana kui ka RMK kolmanda isikuna, hoolimata sellest, et need ei pruugi olla samasuunalised. Ka asjaolu, et kohtumenetlustes on RMK riigilõivu arvestamisel loetud HKMS § 104 lg 10 alusel Eesti Vabariigiks (nt haldusasi nr 3-20-2402), osutab, et menetlusosalisena tuleb RMK-d käsitleda sarnaselt riigi haldusorganiga.
14.Riigikohtu pikaajalise praktika järgi mõistetakse üldjuhul kaebajalt haldusorgani kasuks õigusabi kulud välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (vt nt Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 32; 24.03.2021 otsus nr 3-18-687, p 24). Kuna ringkonnakohus leidis eespool, et praegune kohtuasi ei välju RMK põhitegevuse raamidest, tuleb analoogselt jätta ka RMK kui kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. Menetluskulude RMK kanda jätmine on seda enam põhjendatud, et praegusel juhul on tegemist keskkonnavaidlusega. Menetluskulude väljamõistmise ohul ei või olla keskkonnavaidlustes heidutavat mõju (vt Riigikohtu 08.08.2018 otsus nr 3-16-1472, p 54). Siinkohal tuleb arvestada 4(5)

3-22-391 ka asjaoluga, et halduskohus on pidanud vajalikuks eraldada kaebaja esitatud kaebuse mitmesse eraldi kohtuasja, mis kokkuvõttes suurendab võimalikke kaebaja kanda jäävaid menetluskulusid.

15.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja tegevust raielubade vaidlustamisel ei saa pidada pahatahtlikuks. Kaebaja on selgitanud, et paljude raielubade vaidlustamine on vajalik selleks, et kaitsta laiemalt olulisi, metsaraiest ohustatud loodusväärtusi. Kaebusest nähtuvalt tuleb seega võtta arvesse metsateatiste alusel kavandatud raiete võimalikku kumulatiivset mõju ohustatud liikidele või Natura aladele. Samuti ei saa väita, et praeguseks ja veel vähem kaebuse esitamise ajaks oleks välja kujunenud ühene kohtupraktika sarnastes metsateatiste õiguspärasust puudatavates vaidlustes. Mitmete sarnaste kaebaja algatatud kohtuvaidluste menetlemine on alles pooleli halduskohtus või ringkonnakohtus (vt nt haldusasjad nr 3-21-2778, 3-22-368, 322-358). Keskkonnaorganisatsioonide algatatud kaebustes, milles on vaidlustatud rohevõrgustiku aladel raiet lubavad metsateatised, on praegu menetlus käimas ka Riigikohtus (vt nt haldusasjad nr 3-21-979, 3-21-1187).
16.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 12.10.2022 määruse resolutsiooni p 1. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab RMK menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium