Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
18.04.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-124
Haldusasi
Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Keskkonnaameti metsateatiste registreerimise otsuste tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindajad MP ja KV Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad vandeadvokaadid Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Kolmas isik Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus.
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 155 lg 5).
3-22-124 tuvastamiseks, jättes haldusasja numbriks 3-22-124. Raieload on antud Taali metskond 2 ja 5 kinnistutele (katastritunnused 56801:005:0277 ja 62401:001:0846), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Raielubasid taotles RMK.
3-22-124 põhitegevusega seotud vaidlustes õigusabikulud ise. RMK ei ole orienteeritud üksnes äritegevusele, vaid täidab talle seadusega pandud ülesandeid (vt metsaseaduse (MS) § 48 lg-d 1 ja 2). Üksiti on RMK-l õigusosakond. Kaebaja ei vaidlustanud valimatult raielubasid, vaid üksnes neid, mis on antud RMK-le raiete tegemiseks metsise ja must-toonekure elupaikades ja nende lähedal, rohevõrgustiku alal, muude ohustatud liikide elupaigas või Natura 2000 võrgustiku aladel või nende lähedal. Kaebaja soovis kaebusega kaitsta metsaraiest ohustatud loodusväärtusi, millega ei arvestata raiete kavandamisel piisavalt. Halduskohus ei andnud hinnangut raielubade õiguspärasusele. Kaebaja jaoks on välja mõistetud summa suur, sest temalt on RMK menetluskulusid välja mõistetud ka teistes haldusasjades (haldusasi nr 3-22-391). RMK kasum on kaebaja kasumist üüratult palju suurem.
RMK palus jätta määruskaebus rahuldamata.
Halduskohtumenetluses on haldusorganiks isik, kelle tegevuse peale esitatakse kaebus. Kaebaja ei ole vaidlustanud RMK, vaid Keskkonnaameti tegevust (HKMS § 17 lg 1). RMK oli menetlusse kaasatud kolmanda isikuna. Kolmanda isiku menetluskulude jätmist tema enda kanda ei õigusta ka see, et RMK-l on õigusosakond. RMK kasutas välist õigusabi, sest vaidlus väljus sisult ja mahult tema põhitegevuse raamidest: RMK pidi andma hinnangu Keskkonnaameti tegevuse õiguspärasusele väga lühikese aja jooksul ligi 30 erinevas kohtumenetluses. Tähtsust ei ole sellel, et halduskohus ei lahendanud kaebust sisuliselt. Selline kaebus oleks ka jäänud rahuldamata. Kaebaja põhjustas menetluskulude suurenemise, vaidlustades raielubasid, mis olid kaebuse esitamise hetkeks realiseeritud või mille kehtivus või vaidlustamise tähtaeg oli möödunud. Kaebajalt menetluskulude väljamõistmine ja välja mõistetud kulude suurus ei ole vastuolus Århusi konventsiooni art 9 lg-ga 4. Teistes vaidlustes on kaebajal olnud piisavalt raha, et tasuda ise välise õigusabi kasutamise eest.
3(5)
3-22-124
4(5)
3-22-124
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.