X. X kaebus Rae Vallavalitsuse tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Rae vald, esindaja Helle Semmel Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks selle täiendamise teel nõudega Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.07.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (kaebaja) esitas 15.08.2022 Rae Vallavalitsusele (vastustaja) munitsipaaleluruumi üürimise taotluse. Taotluses on märgitud, et kaebaja on vabanenud vanglast 17.06.2022 ja tal ei ole kusagil elada.
2.Rae valla eluasemekomisjoni koosolekul 29.08.2022 arutati kaebaja taotlust ning otsustati lükata taotluse arutamine edasi kuni täpsemate asjaolude selgumiseni, info saamiseni sotsiaalametilt.
3.Rae valla eluasemekomisjoni 19.09.2022 otsusega pakuti kaebajale üürimiseks munitsipaaleluruumi aadressil Xxxxxx xxx x-xx, Xxxxxx küla, Rae vald. Kaebajale saadeti väljavõte eluasemekomisjoni protokollist. Kaebaja ei vastanud eluruumi üürimise pakkumisele ega pöördunud vastustaja poole üürilepingu sõlmimiseks.
4.Kaebaja esitas 03.01.2023 uue munitsipaaleluruumi üürimise taotluse.
5.Rae valla eluasemekomisjoni koosolekul 27.01.2023 arutati kaebaja avaldust ning otsustati, et kuna kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht on alates 10.01.2023 Xxxxxx xx xx-xx, Tallinn, siis puudub alus kaebaja arvamiseks munitsipaaleluruumi üürimiseks õigustatud isikute hulka ning kaebajal puudub seega õigus Rae vallas munitsipaaleluruumi üürimiseks. Kaebajale saadeti väljavõte eluasemekomisjoni koosoleku protokollist. 1(6)
6.Kaebaja esitas 03.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot seoses sellega, et kaebajale ei võimaldatud pärast Tallinna Vanglast vabanemist elamispinda ja vältimatut sotsiaalabi. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 9.03.2023 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 7.1 Kaebaja tegi juba vanglas viibides vastustajale avalduse, et vajab peale vabanemist 17.06.2022 elamispinda (turvakodu teenust). Kaebaja vabanes vanglast ilma elamisloa kaardi ja kehtiva passita. Kaebaja suundus 17.06.2022 Rae valda koos olemas olnud dokumentidega, kuid talle vastati, et vangla õiend ei ole kehtiv dokument ja kaebajale keelduti vältimatut sotsiaalabi andmast. Soovitati pöörduda migratsiooni ametisse kehtiva elukoha kaardi saamiseks. Sellele järgnevalt pidi kaebaja elama õues, sest tal puudusid kehtivad dokumendid, et taotleda sotsiaalabi ja suunduda tööle. 7.2 Kaebaja pöördus migratsiooni ametisse 18.06.2022, kus öeldi, et ametnikud, kes saaksid kaebajat aidata on momendil puhkusel. Soovitati tulla tagasi kuu aja pärast. Kaebaja oli suures paanikas, sest ei teadnud, mida teha. Kaebaja pidi minema poodi ning varastama telgi koos magamisvarustusega. Kaebaja asus elama Männiku karjääri kaldale. Kaebaja oli kogu see aeg šoki seisundis kuni sai kuu aja pärast elamisloa kaardi. 7.3 Olles jätkuvalt šoki seisundis naases kaebaja 18.07.2022 Rae valda sooviga, et talle eraldataks seekord elamispind. Talle vastati, et Rae vallal on munitsipaaleluruumide fond täitsa puudu. Kaebajale väljastati samal päeval 50 eurot vabanemise raha. Eluruumi kompensatsiooni maksmisest kaebajale keelduti. Varem on kaebajale aga sellist toetust makstud. 7.4 Vabanemise toetus väljastati hilinemisega 18.07.2022, ehkki kaebaja vabanes 17.06.2022. Kaebaja suhtes rakendub ka SHS § 131, mis näeb ette sotsiaalteenuse osutamise korraldamise erakorralise olukorra ajal. 7.5 Vastustaja kodulehel olev info sotsiaaltoetuste kohta on puudulik. Eluaseme kompenseerimise info on täitsa puudu. Vastavat infot ei ole ka Tallinna Vanglas. Valitud on kinnipeetavate diskrimineerimine. Vajalik info on kinnipeetavate eest blokeeritud. Eesti kohtusüsteem on korrumpeerunud. 7.6 Väidetavalt oli kaebajale Rae valla eluasemekomisjoni 19.09.2022 otsusega pakutud munitsipaaleluruumi aadressil Xxxxxx x-xx, Xxxxxx küla, Rae vald. See väide ei vasta tõele. Seda eluruumi pakuti kaebajale kaks aastat varem, kui ta eelmine kord vabanes. Eluruum ei vasta eluruumi tingimustele. Tegemata on remont ja puudub pesemise võimalus. Korter on avariilises seisundis. Siis kaebaja keeldus sellest eluruumist. 7.7 Esineb ka soov lisada moraalse kahju hüvitamise nõue Tallinna Vangla vastu seoses diskrimineerimisega. Tallinna Vangla jättis kaebajale väljastamata elamisloa kaardi. Kaebajale Tallinna Vangla poolt tekitatud moraalne kahju on 20 000 eurot. 7.8 Vastustaja tegevus on vastuolus sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-ga 8, kuna kaebaja jäeti õue ja ta oli sunnitud pöörduma varjupaika. Kaebaja on meelega jäetud vältimatust sotsiaalabist ilma ja koheldud diskrimineerivalt ja ebainimlikult ning seeläbi põhjustatud moraalset kahju 50 000 eurot. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 8.1 Rae valla eluasemekomisjoni 19.09.2022 otsusega pakuti kaebajale üürimiseks munitsipaaleluruumi aadressil Xxxxxx xxx x-xx, Xxxxxx küla, Rae vald. Kaebajale saadeti 2(6)
väljavõte eluasemekomisjoni protokollist. Kaebaja ei vastanud eluruumi üürimise pakkumisele ega pöördunud vastustaja poole üürilepingu sõlmimiseks. 8.2 Rae Vallavolikogu 20.01.2015 määruse nr 35 „Rae valla omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise ning nende üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“ § 3 lõike 3 kohaselt peab munitsipaaleluruumi üürimise taotleja rahvastikuregistri järgne elukoht olema Rae vallas. Kuna kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht on alates 10.01.2023 Xxxxxx xx xx-xx, Tallinn, siis puudub alus kaebaja arvamiseks munitsipaaleluruumi üürimiseks õigustatud isikute hulka ning kaebajal puudub seega õigus Rae vallas munitsipaaleluruumi üürimiseks. Kaebajale saadeti väljavõte eluasemekomisjoni koosoleku protokollist. 8.3 Kaebaja on taotlenud Rae vallalt ja talle on makstud toetuseid järgmiselt: 18.07.2022 kinnipidamisasutusest vabanenud isiku toetus 50 eurot; Toimetulekutoetust 200 eurot on makstud seitsmel korral: 22.07.2022; 31.08.2022; 15.09.2022; 10.10.2022; 11.11.2022; 27.12.2022; 10.01.2023. Edasiselt on kaebajale toetusi maksnud PõhjaTallinna Valitsus. Väljavõte sotsiaalteenuste ja – toetuste registrist on esitatud vastuse lisana 6. Kaebajale on võimaldatud ja pakutud ka toidupanga abi pakke. 2022. a novembris pakutud toiduabi pakist kaebaja loobus.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kaebaja esitas 05.06.2023 menetlusdokumendis taotluse mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaraline kahju 20 000 eurot seoses sellega, et Tallinna Vangla jättis kaebajale väljastamata elamisloa kaardi ja ei taga sotsiaalteenuste taotlemiseks vajaliku info kättesaadavust. Tegemist on kaebuse muutmise taotlusega selle täiendamiseks uue nõudega HKMS § 49 lg 1 tähenduses. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd tegemist on uue nõudega uuel alusel ning vastustaja vastu, kes ei ole vastustajaks käesolevas asjas. Kaebaja taotluse rahuldamine venitaks ülemääraselt käesoleva asja lahendamist. Lisaks sisuliste asjaolude kontrollimisele tuleks kontrollida, kas kaebaja on vastava nõudega eelnevalt pöördunud Tallinna Vangla poole. Tasumata on ka riigilõiv. Oma olemuselt on tegemist täiesti uue kaebusega, mille kaebaja saab peale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitada kohtule iseseisva kaebusena ning puudub ka praktiline vajadus menetleda nõuet käesolevas haldusasjas. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
10.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja vabanes Tallinna Vanglast 17.06.2022. Kaebaja esitas 15.08.2022 vastustajale munitsipaaleluruumi üürimise taotluse (dtl 73-76), milles märkis eluruumi vajaduse põhjendusena, et tal ei ole kusagil elada ning ta elab telgis. Eluruumi vajas kaebaja alates 17.06.2022. Rae valla eluasemekomisjoni koosolekul arutati 29.08.2022 kaebaja avaldust ning otsustati lükata avalduse arutamine edasi kuni täpsemate asjaolude selgumiseni, info saamiseni sotsiaalametilt (dtl 77). Rae valla eluasemekomisjoni 19.09.2022 otsusega (dtl 79) pakuti kaebajale üürimiseks munitsipaaleluruumi aadressil Xxxxxx xxx x-xx, Xxxxxx küla, Rae vald. Kaebaja esitas 03.01.2023 vastustajale uue munitsipaaleluruumi üürimise taotluse (dtl 80-82). Taotluses märkis kaebaja, et vajab eluruumi alates 03.01.2023. Rae valla eluasemekomisjoni koosolekul arutati 27.01.2023 kaebaja avaldust (dtl 84) ning otsustati jätta kaebaja taotlus rahuldamata, kuna kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht on alates 10.01.2023 Xxxxxx xx xxxx, Tallinn, mistõttu puudub alus arvata kaebajat munitsipaaleluruumi üürimiseks õigustatud isikute hulka. Vastustaja on maksnud kaebajale 18.07.2022 kinnipidamisasutusest vabanenud isikute toetust summas 50 eurot ja seitsmel korralt toimetulekutoetust (dtl 85). 3(6)
12.Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus on vastuolus sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-ga 8, kuna kaebaja jäeti peale vanglast vabanemist, st alates 17.06.2022 ilma eluruumita ning ta oli sunnitud ööbima telgis. Andmata jäeti vältimatu sotsiaalabi. Samuti on talle vanglast vabanemise toetust makstud alles 18.07.2022, st kuu aega peale vabanemist. Kaebaja leiab, et sellega on kaebaja meelega jäetud vältimatust sotsiaalabist ilma ja koheldud diskrimineerivalt ja ebainimlikult ning seeläbi põhjustatud moraalset kahju 50 000 eurot. Kaebaja väidetel pöördus ta eluruumi saamiseks vastustaja poole juba enne vanglast vabanemist ning läks vastustaja juurde koheselt peale vanglast vabanemist, st 17.06.2022.
13.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja väited viitavad süüliselt väärikuse alandamisele.
14.Selleks, et isikule tekkinud mittevaraline kahju kuuluks hüvitamisele, peavad olema täidetud RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevad eeldused: 1) avaliku võimu kandja on toime pannud õigusvastase teo avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivseid õigusi on rikutud; 3) isikule tekitati kahju; 4) eksisteerib põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) kahju on tekitatud süüliselt; 6) esmased õiguskaitsevahendid on ammendatud. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik nimetatud eeldused.
15.Vastustaja on kohtule esitanud kaebaja eluruumi üürimise taotluse, mis kannab kuupäeva 15.08.2022. Samuti on vastustaja esitanud väljavõtte kaebajale makstud toetustest, mille kohaselt on kaebajale 18.07.2022 makstud vangmast vabanemise toetust 50 eurot, toimetulekutoetust 200 eurot 22.07.2022, 31.08.2022, 15.09.2022, 10.10.2022, 11.11.2022, 27.12.2022 ja 10.01.2023. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kaebaja elukoht alates 10.01.2023 Xxxxxx xx xx-xx, Tallinn.
16.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada mh vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist. SHS § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. SHS § 3 lg 1 p 1 kohaselt lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmisel esmajärjekorras isiku vajadusest. SHS § 15 lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Sama paragrahvi lg 2 järgi lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
17.Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kaebajal õigus nõuda vastustajalt eluruumi tagamist, kui ta ei ole ise võimeline endale ja oma perekonnale eluruumi tagama. Kohtule ei nähtu aga, et kaebaja oleks esitanud vastustajale eluruumi üürimise taotluse enne 15.08.2022. Esimene vastustajale esitatud taotlus kannab nimetatud kuupäeva, mistõttu ei saanud vastustaja kaebaja taotlust varem menetleda ega kaebaja õigusi asjaomase taotluse puudumise tõttu enne nimetatud kuupäeva rikkuda.
18.Vastustaja esitatud materjalide kohaselt on vastustaja kaebaja avaldust menetlenud. Kaebaja avaldust on arutatud eluasemekomisjoni koosolekul 29.08.2022 ning 19.09.2022 on tehtud otsus anda kaebajale üürile korter aadressil Xxxxxx xxx x-xx, Xxxxxx küla, Rae vald. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta on vastava otsuse kaebajale kätte toimetanud ja et kaebaja on olnud sellest 4(6)
otsusest teadlik. Samas oleks ka kaebaja ise pidanud tundma huvi selle vastu, kas tema avalduse osas on tehtud otsus. Pigem viitab kaebaja poolt menetluses avaldatu, mille kohaselt ei vasta vastustaja poolt pakutud korter kaebaja ootustele sellele, et kaebaja ei pidanud vastustaja poolt pakutud korterit sobivaks ning keeldu sellest. Rahvastikuregistri andmetel (kontrollitud kohtu poolt 20.06.2023) on kaebaja lisa-elukoht alates 19.08.2022 Xxxxxxxxxx xx/x-x Tallinn, mis viitab kohtu hinnangul sellele, et kaebaja suundus faktiliselt juba augustis 2022 elama Tallinnasse ega soovinud seetõttu enam asuda elama Rae valla eluasemekomisjoni 19.09.2022 otsusega talle eraldatud eluruumi.
19.Kaebaja poolt vastustajale esitatud taotlus ei sisalda taotlust eluruumi üürimisega tekkida võivate kulude kompenseerimiseks. Seega ei saa vastustajale ka ette heita, et ta kaebajale vastavat teenust ei pakkunud.
20.Kaebaja esitas teistkordse avalduse munitsipaaleluruumi üürimiseks 03.01.2023. Rae Vallavolikogu 20.10.2015 määrusega nr 35 kinnitatud „Rae valla omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise ning nende üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“ § 3 lõige 3 sätestab, et munitsipaaleluruumi üürimise taotleja andmed peavad olema kantud või pidid viimati olema kantud rahvastikuregistrisse Rae vallas. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kaebaja elukoht alates 10.01.2023 Xxxxxx xx xx-xx Tallinn. Seega on vastustaja jätnud õigesti oma 27.10.2023 protokollilise otsusega rahuldamata kaebaja 03.01.2023 taotluse munitsipaaleluruumi üürimiseks, kuivõrd kaebaja elukoht ei olnud taotluse menetlemise ajal enam Rae vallas.
21.Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigusi, jättes talle perioodil 17.06.2023 kuni 27.01.2023 tagamata munitsipaaleluruumi üürimise võimaluse. Asja materjalidest ei nähtu ka, et kaebaja õigusi oleks menetluses rikutud või et teda oleks koheldud diskrimineerivalt. Kaebajale on ka makstud toimetulekutoetust, mistõttu ei ole kaebaja jäänud vältimatust sotsiaalabist ilma.
22.Vastustaja on maksnud kaebajale kinnipidamisasutusest vabanenud isiku toetust 18.07.2022 summas 50 eurot. Kaebaja ei ole tõendnaud, et ta esitas taotluse toetuse saamiseks enne 18.07.2022, so enne päeva, mil kaebaja ise oma väidete kohaselt vastustaja juurde ilmus. Seega ei ole vastustaja ka kinnipidamisasutusest vabanenud isiku toetuse maksmisel rikkunud kaebaja õigusi. Samuti ei nähtu kohtule asja materjalidest, et kaebajat oleks menetluses koheldud diskrimineerivalt.
23.Kaebaja leiab ka, et teda on koheldud diskrimineerivalt põhjusel, et vastustaja kodulehel ei ole toetuste saamiseks vajalik info hõlpsasti leitav. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohus kontrollis vastustaja kodulehel oleva sotsiaalvaldkonda puudutava info olemasolu ning selle leitavust ning leiab, et taotlejale vajalik info on hõlpsasti leitav ning kodulehel orienteerumine ei ole ülemäära keerukas. Kodulehel on ka avaldatud, et kinnipidamisasutusest vabaneval isikul on õigus toetusele. Seega ei ole infot asjast huvitatud isikute, sh kaebaja eest varjatud. Seega ei vasta kaebaja poolt väidetu tõele.
24.Eeltoodut kokku võttes ei viita miski sellele, et kaebaja õigusi sotsiaalabi taotlemisel ja saamisel oleks kuidagi rikutud.
25.Kuna vastustaja ei ole toime pannud õigusvastast tegu avalik-õiguslikus suhtes, ei ole kahju hüvitamise esimene eeldus täidetud. Seega ei saa kahju hüvitamise nõuet rahuldada ja kohus ei kontrolli ülejäänud kahju hüvitamise eeldusi. Kaebus jääb rahuldamata.
MENETLUSKULUD
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. 5(6)
Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.