Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-386
Haldusasi
T.V kaebus Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli 01.02.2023 käskkirja nr 16-Õ tühistamiseks Kaebaja – T.V, esindaja vandeadvokaat Marko Tammann
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Vastustaja – Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, esindaja C.A Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
T.V apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta T.V apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-386 muutmata.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.12.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-23-386 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 01.09.2021 käskkirjaga nr 113-Õ võeti teiste seas T.V (kaebaja) vastu Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli sisetööde elektriku erialale. Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 26.04.2022 käskkirjaga nr 50-Õ arvati kaebaja kooli õpilaste nimekirjast välja. Direktor muutis 01.06.2022 käskkirjaga nr 72-Õ oma 26.04.2022 käskkirja nr 50-Õ koolist väljaarvamise kuupäeva osas. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 26.04.2022 käskkirja nr 50-Õ ja 01.06.2022 käskkirja nr 72-Õ tühistamiseks (haldusasi nr 322-1158). Tallinna Halduskohus tühistas 28.12.2022 otsusega mõlemad nimetatud käskkirjad. Otsus jõustus.
2.Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktor arvas 01.02.2023 käskkirjaga nr 16-Õ kaebaja kooli õpilaste nimekirjast välja õppekorralduse eeskirja (ÕKE) p 5.10.3 alusel õppeperioodil aset leidnud vääritu käitumise tõttu. Kaebaja tarvitas Saksamaal praktika esimesel nädalal 24.03.2022–31.03.2022 alkoholi. Sellele juhtisid korduvalt direktori tähelepanu temaga koos praktikaperioodiks Berliinis üüritud korteris elavad teised praktikandid ja Saksamaa poolne juhendaja. Alkoholi kuritarvitamine segas kaaspraktikantidel normaalset elu-olu ja põhjustas pingeid ka Saksamaa poolsel juhendajal, kes vastutas praktika korralduse eest. Praktikandid kasutasid direktorile saadetud pöördumises kaebaja suhtes väljendit asotsiaal. Kaebaja ei esitanud joomise kohta kirjalikke ega suulisi sisulisi selgitusi, kuigi direktor saatis 01.04.2022 kaks nõuet meili teel. Kaebaja vastused olid mitteadekvaatsed (kaks vastust 01.04.2022 ja üks vastus 02.04.2022). Kaebaja ei järginud kooli direktori-projektijuhi õiguspärast nõuet tulla peale praktikalt eemaldamist tagasi Eestisse kindlaksmääratud päeval (02.04.2022) talle selleks otstarbeks ostetud pileti alusel. Kaebaja ei ole hüvitanud täiendava tagasisõidupileti maksumust 75 eurot, kuigi selline nõue esitati talle 04.04.2022. Kaebaja kahjustas kooli mainet nii kooli õpilaste, õpetajate, Saksamaa partnerorganisatsiooni kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi silmis. Tavapäraselt pääsevad välispraktikale parimad õpilased, kes on vabad sõltuvusainetest ja suudavad näidata end normaalsete kodanikena. Seoses praktikandist tingitud erakorralisel viisil praktika lõpetamisega kandis kool rahalist kahju tema Berliini sõidupiletite ja kindlustuse väärtuses. Kahju kandis ka vastuvõttev organisatsioon SBH Nord, kes pidi maksma korteriüüri tühja koha eest. Lisaks jäi tühjaks kolmekuulise praktika üks praktikakoht (Erasmus+ leping).
3.T.V esitas Tallinna Halduskohtu kaebuse Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli 01.02.2023 käskkirja nr 16-Õ tühistamiseks. Kaebaja arvati nimekirjast välja teistkordselt samade tegude tõttu. Olemuslikult on tegemist distsiplinaarsüüteoga. Õpilase koolist väljaarvamine on lõplik ja selle tagajärjeks on eelkõige soovitud kutse mittesaamine ja tööturul oodatavast sissetulekust ilmajäämine. Asjas tulnuks kohaldada avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 77 lg-s 1 toodud distsiplinaarkaristuse
2(6)
3-23-386 määramise 6-kuulist tähtaega. Haldusorgan ei või oma vigu lõputult parandada ega seada kaebajat ebakindlasse ja määramatusse olukorda. Kaebajat ei teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest. Kaebaja ei pidanud 01.02.2022 ekirjast mõistma, et kahtluse all on tema koolis jätkamine. E-kirjas toodu ei kattu täiel määral käskkirjas toodud asjaoludega. Sellest, et kaebaja ei vastanud seletuskirja nõudele, ei saa teha järeldusi, et ta oleks jätnud vastamata ka väljaarvamise käskkirja eelnõule. Kohtupraktikas mõistetakse mõiste "joobnuna" all alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Käskkirjast jääb mõistetamatuks, milles selline terviseseisund kaebaja osas avaldus ja kuidas kaebaja võimalik joove tuvastati. Kaebaja osas on käskkirjas kasutatud ka sõna „asotsiaal“; mis on teda solvav ja alandav.
4.Pärnu Saksa Tehnoloogiakool palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud põhjenduste juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 19.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Praegusel juhul ei esine korduva haldusmenetluse läbiviimise keeldu. Haldusmenetluse seadus (HMS) valdkonna üldseadusena ei keela koormava haldusakti tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral uue sama resolutsiooniga haldusakti andmist. Korduva haldusmenetluse piirang võib tulla eriseadustest. ATS §-i 77 ei saa kaebaja suhtes kohaldada, sest ta ei ole avalikus teenistuses olevaks ametnikuks. Kutseõpet reguleerib kutseõppeasutuse seadus (KutÕS). Kuna vastustaja on eraomandis olev kool, siis on asjakohane veel erakooliseadus (EraKS). Erakoolist väljaarvamise tingimused kehtestab erakooli nõukogu (EraKS § 12 lg 2). Nimetatud seadused ei sätesta, et kool ei võiks sama küsimust varasema eksimuse korral korduvalt uuesti otsustada. Õige pole kaebaja hinnang, et haldusaktist tulenevad talle pikaajalised rasked tagajärjed. Kaebaja ei ole vanusest lähtuvalt põhihariduse saamiseks kohustatud isik. Õppe jätkumise võimatusel konkreetses koolis ei ole talle takistatud asuda õppima mõnda muusse kooli. Vastavalt KutÕS § 35 lg-le 1 saab kaebaja taotleda mistahes uues koolis varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist. Vastustajal kui erakoolil ei ole kohustust tagada kaebajale hariduse omandamine kaebaja vastusooritusest või käitumisest sõltumata. Erakoolil on märksa suurem kaalutlusõigus valimaks, keda soovitakse kooli õppima ning mis on koolist väljaarvamise tingimused (EraKS § 12 lg-d 1 ja 2). Vastustaja jättis kaebaja ära kuulamata, sest pole küsinud kaebaja seisukohta koolist väljaarvamise kohta. Rikkumise kohta selgituste küsimine (HMS § 38 lg 3) ei ole samastatav ärakuulamisega (HMS § 40). Ei nähtu asjaolusid, mis õigustanuks kaebaja ära kuulamata jätmist (HMS § 40 lg 3). Samas ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Ära kuulamata jätmine on üldjuhul raske rikkumine, mis toob üldjuhul kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamine. Samas tuleb praeguses asjas arvestada ka seda, kas kaebaja on üldse esitanud mingisuguseidki väiteid, mis saanuks haldusakti resolutsiooni mõjutada. Vastustaja ÕKE p 5.10.3 kohaselt rakendatakse vääritu käitumise korral ühe mõjutusvahendina kooli nimekirjast väljaarvamist. Tallinna Halduskohus sedastas juba 28.12.2022 otsuses nr 3-22-1158, et kaebaja pidi olema teadlik, millist osa tema senisest tegevusest peetakse väärituks käitumiseks. Sellegipoolest ei ole kaebaja haldusasja nr 3221158 üheski menetlusdokumendis avaldanud midagi faktiliste asjaolude kohta, mida
3(6)
3-23-386 kaebajalt küsiti juba 01.04.2022. Ka praeguses asjas jaotuvad kaebaja argumendid kolmeks (teistkordse väljaarvamise keeld, õiguse olla ära kuulatud formaalne rikkumine ja joobe tuvastamise ebaselgus) ning kaebaja ei ole menetluse jooksul midagi lisanud. Siinsel juhul ei ole tegemist distsiplinaar- või süüteomenetlusega, kus etteheidetav on alkoholi sisaldus veres või hingeõhus mingist kindlast määrast rohkem. Koolil ei ole ka korrakaitseseadusest või muust eriseadusest tulenevat joobe tuvastamise volitusi. Haldusakti põhjendustest on arusaadav, et kaebajale on etteheidetav mitte võimalik joobeaste, vaid teisi häiriv ning kooli mainet rikkuv käitumine või seisund. Käskkirjas olevaid etteheiteid kinnitavad ka vastustaja esitatud dokumendid (dtl 64–81). Kas ja kui palju kaebaja sellise käitumise või seisundi tekkeks alkoholi tarvitas, ei ole oluline. Kaebaja käitumise peale signaalide saabumisel selgitati kõigile praktikal osalejatele teineteisega arvestamise olulisust nii suhtlemisel kui ka hügieeni pidamisel (dtl 65). Kui kaebaja jätkas samasuguse käitumisega või oleku/seisundiga ka pärast vastustaja selgitusi (dtl 67), ei ole oluline, kas see käitumine oli tingitud alkoholi tarvitamisest või sellest sõltumata. Haldusakti põhjendustest tuleneb tervikuna: kaebaja on käitunud viisil, mis segas teisi, tema käitumine võis halvendada vastustaja mainet praktikapakkujate seas ning tekitas koolile kahju, mis on siiani hüvitamata. Kaebaja käitumine (sõltumata selle põhjustest) kirjeldatud viisil ei vasta üldtunnustatud käitumisnormidele. Mööndes ka vastustaja võimalikke kõrgemaid nõudeid praktikal viibijate käitumisele, mis on erakooli sätestada, ei nähtu, et vastustaja hinnang vääritule käitumisele oleks ilmselgelt meelevaldne või oleks kaebajalt nõutud käitumist, mis on ilmselgelt diskrimineeriv, alandav vms. Vastustaja huvi, et tema maine ei saaks kannatada teiste õppijate ega ka koostööpartnerite seas, on vastustaja erakooli staatust arvestades iseenesestmõistetav – heast mainest sõltub otseselt vastustaja tegevuse edukus, sh kas tal on õppureid ning koostööpartnereid. Vastustaja eesmärk, et praktikal ei viibiks õpilased, kes võivad kooli mainet kahjustada, ei ole ilmselgelt õigusvastane. Vastustaja ei nimetanud haldusaktis kaebajat asotsiaaliks, vaid refereeris üht talle esitatud pöördumist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.T.V palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja teistkordselt koolis väljaarvamine oli lubatav. Väljaarvamine toimus samade väidetavate tegude tõttu. Õige pole halduskohtu arusaam, et praegusel juhul pole tegemist distsiplinaarmenetlusega. Sisuliselt ja olemuslikult on tegemist kooli õpilase poolt väidetavalt toime pandud distsiplinaarsüüteoga. Vääritu käitumine seondub kahtlemata õpilase distsipliiniga. KutÕS § 15 lg 2 p 2 kohaselt teostab kooli direktor ka distsiplinaarvõimu. ÕKE-s sätestatud mõjutusvahendid on olemuslikult karistused. Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast on lõplik ja seotud mitmete ebasoodsate tagajärgedega, mille hulka kuulub soovitud kutse mittesaamine ja sellega seoses tööturul oodatavast sissetulekust ilmajäämine. Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtte tagamiseks peab asjakohases seaduses olema sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg. KutÕSs ega EraKS-s sellist tähtaega pole. Tegemist on lüngaga ning analoogia korras on võimalik kohaldada ATS § 77 lg-s 1 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise 6-kuulist tähtaega. Praegusel juhul on seda tähtaega rikutud.
4(6)
3-23-386 Kui nõustuda halduskohtuga, et erakoolil on märksa suurem kaalutlusõigus valimaks, keda soovitakse kooli õppima ning mis on koolist välja arvamise tingimused, ei saa erakool eirata kaebaja põhiseaduslikke õigusi. Asjakohane pole halduskohtu seisukoht, et õiguse olla ära kuulatud rikkumisega seoses tuleb arvestada, kas kaebaja on esitanud üldse mingisuguseidki väiteid, mis saanuks haldusakti resolutsiooni mõjutada. Kaebajat ei ole distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitatud, mistõttu rikkus vastustaja kaebaja õigust end kaitsta. Vastustaja ei ole kaebajat peale halduskohtu 28.12.2022 otsust ja enne 01.02.2023 käskkirja ära kuulanud. Vastustaja seostas kaaspraktikantide normaalse elu-olu segamist ja Saksamaa poolsel juhendajal pingete põhjustamist just alkoholi kuritarvitamise väitega. Samas ei ole ilma joobeastet tuvastamata võimalik alkoholi kuritarvitamisest või joobest rääkida. Hügieeninõuete rikkumist pole käskkirjas kaebajale ette heidetud. Kohus ei saa haldusakti põhjendusi täiendada. Ainuüksi varalise kahju tekitamist ei saa pidada väärituks teoks.
7.Pärnu Saksa Tehnoloogiakool palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. Võimalikud menetlusvead ei saa kaasa tuua käskkirja tühistamist, sest vastustaja oleks kaebaja pidanud igal juhul koolist välja arvama. Elektriku erialal on põhiõpingute mooduli raames vajalik praktika läbimine, kuid arvestades kaebaja käitumist, ei oleks kool saanud kaebajat enam ühelegi praktikakohale saata. Vastustaja tuvastas liigse alkoholi tarvitamise fakti kaaspraktikantide selgituste (alkoholiga tarvitamisega kaasnev spetsiifiline lõhn, käitumine) ja saadetud foto alusel. Nende põhjal ei olnud alkoholi tarvitamine mõõdukas või juhuslik, vaid igapäevane ja kellaajast sõltumatu. Praktikal ei saa viibida õpilased, kes võivad kahjustada kooli mainet. Oma käitumisega seadis kaebaja ohtu kooli koostöösuhte välispartneritega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Analoogia korras ATS § 77 lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud. Teenistusvaldkonda kuuluvat regulatsiooni pole asjakohane üle kanda haridusõigusesse. Kuigi kaebaja kooli nimekirjast väljaarvamine vääritu käitumise tõttu oli vastavalt ÕKE p-le 5.10.3 mõjutusvahend ning kõigil muudel juhtudel reguleerib õpilase väljaarvamist ÕKE p 6 seda mõjutusvahendina määratlemata, pole siiski põhjust järeldada, et põhiseaduspärase tulemuse tagamiseks peaks koolist väljaarvamisele laienema teenistussuhtega võrreldes samaväärsed tagatised. Tegevus, mida kaebajale ette heidetakse, leidis aset 2022. a märtsis ja aprillis. Vastustaja arvas kaebaja kooli nimekirjast välja 26.04.2022 käskkirjaga. Kuna nimetatud haldusakt tühistati Tallinna Halduskohtu 28.12.2022 otsusega, tegi vastustaja 01.02.2023 uue käskkirja kaebaja kooli nimekirjast väljaarvamise kohta. Seega tegutses vastustaja mõistliku aja jooksul. Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtteid pole rikutud. Kaebaja puudus alus eeldada, et peale halduskohtu 28.12.2022 otsust saab ta oma õpinguid igal juhul koolis jätkata.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ärakuulamise puudulikkus ei too praegusel juhul kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). Kaebaja ei ole esitanud mingeid väiteid selle kohta, et dokumendid, mille alusel vastustaja haldusakti andis (dtl 64–67 ja 67–79), oleksid ebaõiged. Kaebaja vastuväited on formaalset laadi ega seondu tema käitumisele tehtud 5(6)
3-23-386 etteheidetega. Kuna enne 01.02.2023 käskkirja andmist oli toimunud kohtumenetlus asjas nr 3-22-1158, olid kõik kaebaja seisukohad vastustajale teada. Seega ei tekita ärakuulamisviga praegusel juhul kahtlust, et vastustaja võis käskkirja andmisel jätta mingite oluliste asjaoludega arvestamata.
11.Joobeastme tuvastamata jätmine pole käskkirja tühistamise alus. Nagu eelnevalt märgitud, pole kaebaja sisuliselt vastu vaielnud praktikakaaslaste poolt koolile saadetud abipalvetele, mis seonduvad kaebaja käitumisega, sh alkoholi tarbimisega. Adekvaatsed polnud kaebaja 01.04.2022 ja 02.04.2022 vastused kooli järelepärimistele seoses alkoholi tarbimisega: „Asja nimi on ketoos kirjutan selle kirja valmis“, „Tulen tagasi või mitte. Üks kits on siin. Sakslastega on hästi“, „Jõuan Eesti kirjutan“. Vastustaja arvestas põhjendatult ka sellega, et kaebaja ei täitnud korraldust pöörduda 02.04.2022 Eestisse tagasi. Selles osas pole kaebaja samuti mingeid sisulisi selgitusi esitanud.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.