X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.01.2023 rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse nr 12209050053-1 tühistamiseks ning PPA taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja - X. X., riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider Kinnisel kohtuistungil 16.05.2023
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X. kaebus rahuldamata.
2 Peatada esialgse õiguskaitse korras Politsei- ja Piirivalveameti 30.01.2023 rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse nr 12209050053-1 kehtivus kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas asjas.
3.Jätta menetlusabiga seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Esialgse õiguskaitse kohaldamise peale (otsuse resolutsiooni p 2) võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva lahendi määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 3).
Muus osas võib otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.07.2023 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Gruusia kodanik X. X. on aastatel 2006 - 2008 osalenud Gruusia kolmanda jalaväebrigaadi koosseisus rahuvalve missioonidel Kuveitis ja Iraagis ning Venemaa ja Gruusia vahelise sõjas. 25.02.2022 liitus X. X. Gruusia leegioniga Ukrainas ja osales lahingutes. Ukrainas viibides sai X. X. põrutuse ja lahkus Poola. 05.09.2022 saabus X. X. Eestisse ja esitas siin sama päeval rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotlusest kohaselt on X. X. Venemaa Föderatsiooni poolt tagaotsitav. Gruusia praegune valitsus sõbrustab Venemaaga, kus on Gruusia leegion kuulutatud terroristlikuks grupeeringuks. X. X. kaasvõitlejaid on hoiatatud, et nad on Gruusia territooriumil viibides ohus ja et nad lahkuksid Gruusiast koheselt. X. X. ei taha olla esimene inimene Gruusias, kes mõistetaks süüdiebaseaduslikult Gruusia leegioni liikmelisuse pärast.
2.23.09.2022 ja 30.09.2022 toimunud vestlustel avaldas X. X., et tal on info, et need isikud kes on tagasipöördunud Gruusiasse, siis neil on omakorda info, et olukord on keeruline ja ebakindel nende suhtes, kes teenis Gruusia leegionis. X. X. ei tunne ennast Gruusias turvaliselt praeguse olukorra tõttu, sest ta ei tea mida praeguselt valitsevalt režiimilt Gruusias oodata võib. X. X. meelsus ning vaated ei ühti Gruusia valitsuse meelsuse ja vaadetega ning X. X.l on kartus, et praeguse Venemaa sõbraliku Gruusia režiimi tõttu võidakse teda ebaseaduslikult karistada leegionis teenimise eest.
3.13.01.2023 suulisel ärakuulamisel andis X. X. järgmised selgitused: Kuni sõjani X. X. tagakiusamist Gruusias ei tundnud. Tagakius ei ole ainult taotleja suhtes, vaid kõikide leegionäride suhtes. Eelnevalt olid lihtsalt ähvardused, aga nüüd plaanitakse ära võtta kodakondsust. Inimesi, kes on abistanud või pooldavad Ukrainat vallandatakse töökohtadelt ja ähvardatakse. Tagasipöördunud grusiinidele pööratakse kõrgen-datud tähelepanu juba lennujaamas, neid peetakse kinni ja kutsutakse vestlusele. Kui nad paluvad vestlusel advokaati, siis neile seda ei võimaldata. Need inimesed on Gruusiast ära läinud, et mitte oodata seda mis saab edasi. Füüsilist vägivalda ei ole kasutatud. Gruusias vabadusevõitlejaid ei tunnustata. Vabadusest rääkimine ja vabaduses eest võitlemine ei ole Gruusias aktsepteeritud. Sellest
tulenevalt näeb X. X. ohtu enda elule. X. X. ei soovinud jätta oma kodumaad, üle kõige ta tahaks elada oma koduriigis.
4.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 30.01.2023 otsusega nr 12209050053-1 loeti välismaa-lasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt X. X. taotluse põhjendamatuks ning tehti VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. PPA hinnangul on taotlus ka selgelt põhjendamatu, kuivõrd on tõendamist leidnud, et Gruusia on taotleja jaoks turvaline päritoluriik (VRKS § 201 p 1). Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 3.1 Taotleja subjektiivse tagakiusukartuse põhjendatust tuleks hinnata poliitilise meelsusel ja sotisaalsesse gruppi kuulumisel, kuna taotleja on Gruusia leegionis teeninud sõjaväelane ning taotleja võimalikuks tagakiusajaks on tema päritoluriigi ametivõim. 3.2 Päritoluriigi informatsioonile toetudes ei ole infot ega saa tuvastada, et Ukrainas võidelnud ja koju tagasi pöördunud grusiine tagakiusatakse. X. X. puhul peab PPA vähetõenäoliseks, et Gruusia ametivõimud võiks teda tema Gruusia leegionisse kuulumise tõttu tagakiusata. Päritoluriigi informatsioonile toetudes saab järeldada ka seda, et Gruusia ühiskond toetab Gruusia leegioni tegutsemist Ukrainas ja avaldatakse avalikult ka oma meelsust Gruusia venemeelse poliitika suhtes. X. X. tõi vestlusel välja, et ta on 2008 aastal Gruusia – Venemaa vahelises sõjas Gruusia eest võidelnud, lisaks on ta Gruusia sõjaveteranide ja sõdurite sõjavägede liidu liige ning ta on Gruusia kaitseministeeriumi heaks töötanud, millest omakorda PPA peab vähetõenäoliseks, et Gruusia ametivõimud hakkaksid Gruusia eest võidelnud sõjaveterani tagakiusama. Vestlusel kinnitas X. X., et tal isiklikult ei ole Gruusia ametivõimudega probleeme olnud, teda ei ole Gruusias millegi eest karistatud ning ta ei ole tagaotsitav. X. X. väitel ei ole tal Gruusias oma usu tõttu probleeme olnud, poliitilist meelsust ei ole ta väljendanud ega tema kodus pole läbi otsimisi korraldatud. Viimati viibis X. X. oma kodakondsusjärgses riigis 2019 aastal. Piiriületusel tal probleeme ei olnud. 3.3 Puuduvad tõendid, et X. X.st oleksid Gruusia ametivõimud teadlikud kui Gruusia leegionis sõdinud sõdurist. Gruusia leegionis sõdimine on avalikkusele anonüümne ja suure tõenäosusega Gruusia leegion ei väljasta sõdurite andmeid Gruusia valitsusele, võttes arvesse Gruusia leegioni ülema, M. M., meelsust Gruusias valitseva partei ehk Georgian Dream’i osas. X. X. ütlustes puudub viide sellele, et keegi oleks teda soovinud ülesse leida, kätte saada, küsitleda või muul viisil tema suhtes Gruusias huvi tundnud. Sellest järeldab PPA, et tõenäoliselt tagasipöördumisel Gruusiasse ei ohustaks X. X.t tagakius. Puuduvad tõendid, et X. X. oleks Gruusia leegionis osalemise tõttu sattunud ametivõimude huviorbiiti või veelgi enam, et teda soovitakse sel põhjusel Gruusias vastutusele võtta. 3.4 PPA hinnangul on arusaadav, et X. X.le mõjub tema koduriigi poliitiline meelsus ja venemeelse valitsuse režiim vaimselt raskelt. PPA ei eita, et X. X. moraalitunnetus ja arusaamad on keskmise Gruusia kodaniku omadest erinevad. Küll aga ei nähtu X. X. ütlustest seda, et tema asjaoludes oleksid viited sellele, et teda konkreetselt diskrimineeritaks või võidaks Gruusias tagakiusata. X. X.l ei ole olnud ühtegi kokkupuuted Gruusia ametivõimudega, millest saaks järeldada, et pelgalt kahe kuulise teenistus perioodi tõttu oleks võimalik väita, et taotlejast huvitub riigivõim just sellisel määral, et just teda Gruusia leegionis osalemise tõttu tagakiusata. Leegionisse kuulub üle
1000 inimese ja X. X. profiilist tulenevalt ei pea PPA teda võimude huviorbiidis olevaks ning tema suhtes kõrgendatud huvi Gruusias ei ole. X. X. asjaolud kogumis ei viita tema isikulisele tagakiusamisele Gruusias. Eeltoodust tulenevalt ei pea PPA X. X. sõjalist profiili ega isikliku profiili muudest asjaoludest tulenevalt Gruusias selliseks, mis tooks talle koduriigis kaasa tagakiusamise. 3.5 Kuna X. X. isikuline profiil Gruusia ametivõimudele huvi ei paku, ta ei ole võimudele teada kui Gruusia leegioni sõdur, ta ei ole sõjavastane aktivist ega ka poliitaktivist, siis asub PPA seisukohale, et X. X.ga seonduvad asjaolud ei ole seotud rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumisega, mis on 1951.a Genfi konventsiooni ja VRKS alusel üheks võimalikuks pagulaseks tunnustamise asjaoluks. 3.6 X. X. poliitiline meelsus, mis ei pruugi ühtida Gruusias valitseva meelsusega, ei tähenda seda, et Gruusia ametivõimudel on kavatsus X. X.t tagakiusata tema kuulumise pärast Gruusia leegionisse või tema poliitilise meelsuse eest. Vastuseis sõjategevusele Ukrainas ei ole iseenesest alus Gruusia kodanikule rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kuigi Gruusia olukord võib olla teatud ühiskonnagruppidele keerukas, on PPA-l alust arvata, et X. X. on endale valinud meelepärase riigi ning seejärel esitanud siin 05.09.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et viibida Euroopas seaduslikult, sest tema Poola elamisluba lõpetas kehtivuse 28.02.2022. X. X. asjaolud kogumis ei viita tema isikulisele tagakiusamisele Gruusias. PPA-le nähtub, et X. X. on rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud eelkõige seetõttu, et ta ei poolda Gruusia võimu, kuivõrd see, et ta oleks Gruusias tagakiusuohus. PPA on hinnanud X. X. asjaolusid nii individuaalselt, kui määratlenud, et Gruusia on tema jaoks turvaline päritoluriik. Eeltoodust tulenevalt asub PPA seisukohale, et X. X. subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega tõendamist leidnud. 3.7 PPA 20.12.2022 käskkirjaga on Gruusia kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks. Gruusias on toimiv demokraatlik poliitiline süsteem. Seal toimuvad regulaarselt pluralistlikud valimised. Probleemiks on oligarhid, kes omavad suurt mõju poliitikute ja poliitikate üle ning õigussüsteemi mõjutavad täidesaatva ja seadusandliku võimu huvid. Riigis on õigusaktidega ja nende kohaldamise viisiga üldiselt tagatud isikute kaitse tagakiusamise ja väärkohtlemise eest viisil, et taotleja elu ja vabadus ei oleks ohus tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitilise meelsuse tõttu. Kogunemisvabadust riigis tavaliselt austatakse ning viimastel aastatel on riigis toimunud mitmed rahumeelsed meeleavaldused. Sellest hoolimata reageeris politsei mõnedele meeleavaldustele liiga suure jõuga ning need võisid seetõttu vägivaldseks muutuda. Riik on ratifitseerinud peamised inimõigusi käsitlevad rahvusvahelised lepingud. 15 EL+ riiki on lisanud Gruusia turvaliste päritoluriikide nimekirja. PPA ei pea usutavaks, et X. X. oleks oma isiklike asjaolude tõttu Gruusias tagakiusuohus ning samuti ei nähtu, et X. X.t võiks ähvardada VRKS § 4 lg 3 nimetatud tõsine oht (täiendava kaitse vaates). Kuna Gruusia on turvaline päritoluriik, ei ole olukord Gruusias selline, et X. X.le peaks omistama täiendava kaitse saaja staatuse. PPA andis X. X.le 13.01.2023 toimunud vestlusel selle seisukoha osas võimaluse oma arvamust avaldada ja X. X.lt ei olnud midagi PPA seisukohale juurde lisada peale selle, et tuleb jälgida, kui palju inimesi Gruusiast ja mitte ainult vabadusvõitlejad, vaid lihtsad inimesed, on sõnavabaduse eest tagakiusatud ning on pidanud Gruusiast lahkuma.
3.8 X. X. vastuväidetes ei sisaldu midagi sellist, mis tingiks tema olukorra ülehindamise. Ukraina ja Ukrainat toetavate vaadete ning kogemustega inimesi on Gruusias palju ning pelgalt nende asjaolude pinnalt ei ole tegemist riikliku tagakiusamisega. Ka pelk taotleja ja teadmine, et osasid isikuid ähvardatakse Ukraina pooldamise eest, ei tähenda, et X. X. vajaks teiste isikutega aset leidnud asjaolude tõttu rahvusvahelist kaitset. X. X. isiklik profiil ning kogutud päritoluriigiinformatsioon ei luba väita seda, et koheselt Gruusiasse tagasipöördumisel isikule kaasneks ülikahjulikud tagajärjed millest hoiduda ei ole võimalik. Isegi kui jaatada seda võimalust, et X. X.t võidakse Gruusiasse jõudes lennujaamas intervjueerida, et arutada tema leegionis teenimist või tagasipöördumise asjaolusid, ei ole tema varasem profiil Gruusias selline, mis lubab eeldada, et Gruusia leegionis teenimise eest tagakiusamist. X. X. ei ole varem lähtunud oma igapäevaelus poliitilisest meelsusest ega leegionisse kuulumisest ja demonstreerinud seda määral, mis tõstaks ta Gruusia ametivõimude huviorbiiti ning PPA ei näe põhjust miks X. X. ei saa Gruusiasse naasta ning jätkata oma senist elu. Tegelikkuses ei ole teada miks tagasipöördunud grusiine lennujaamas intervjueeritakse ja puudub teave, mis tegelikult kinnitaks ametivõimude huvi, mis põhjusel teiste kohta infot otsiti. Isegi kui lähtuda eeldusest, et teiste vabadusvõitlejate kohta soovitakse infot ning see on tõepoolest seotud leegionisse kuulumise tõttu, ei saa sellest järeldada, et Gruusia riigivõim X. X.t tema meelsuse tõttu tagakiusaks. Kui X. X. olukord Gruusias ametivõimudega piirdub pelgalt infoga, mida ta on oma tuttavatelt saanud ja temal endal puuduvad kokkupuuted Gruusia ametivõimudega, siis ei ole ka õigustatud X. X. rahvusvahelise kaitse alla võtmine, kuna see ei ole tagakius. Subjektiivne hirm ei anna alust arvata rahvusvahelise kaitse vajadust kodakondsusjärgse riigi eest, liiatigi kui ei ole isiklikult kogetud ühtegi asjaolu, mis viitaks tagakiusamisele. X. X. on Gruusia mõistes tavakodanik, kes ei eristu oma käitumise ega eluviisi poolest teistest kodanikest (Gruusias elab üle 9,7 miljoni inimese). X. X.t ei ole Gruusias millegi eest karistatud, teda ei ole kinni peetud, ta ei ole tagaotsitav ning tal puuduvad kokkupuuted Gruusia ametivõimudega. 3.9 VRKS § 20 lg 1 kohaselt on taotlus põhjendamatu, kuna olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. VRKS § 20 lg 2 kohaselt tuleb Politsei- ja Piirivalveametil teha otsus taotluse tagasilükkamise kohta, kuna taotlus on põhjendamatu. PPA hinnangul on tõendamist leidnud, et Gruusia on taotleja jaoks turvaline päritoluriik (VRKS § 201 p 1) ning X. X. 05.09.2022 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse on VRKS § 201 p 1 alusel selgelt põhjendamatu.
5.X. X. esitas 07.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks taotluse uueks läbivaatamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks.
6.Kohus võttis 14.03.2023 kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks PPA. Kohus rahuldas kaebaja menetlusabitaotluse osaliselt ning vabastas kaebaja kohustusest tasuda kaebuselt riigilõivu ja kanda kohtuistungi, kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendava osa tõlkimise kulud.
7.16.05.2023 esitas X. X. kohtule taotluse võimaldada esialgse õiguskaitse korras tal viibida kuni kohtumenetluse lõppemiseni Eestis.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Asjaolust, et vastustaja ei ole päritoluriigi informatsioonile tuginedes leidnud informatsiooni selle kohta, et Ukrainas võidelnud grusiine, kes on koju tagasi pöördunud, tagakiusatakse, ei saa automaatselt teha järeldust, et puudub alus arvata, et Gruusia leegionis sõdinud inimesi tagakiusatakse. Vastustaja hinnang, et kaebaja puhul on vähetõenäoline, et Gruusia ametivõimud võiks teda tema Gruusia leegionisse kuulumise tõttu tagakiusata, on ennatlik ja põhjendamata. Samuti on subjektiivne ja põhjendamata vastustaja arvamus, et kaebaja tagakiusamine Gruusia ametivõimude poolt on vähetõenäoline põhjusel, et kaebaja on 2008 aastal Gruusia – Venemaa vahelises sõjas Gruusia eest võidelnud ning on lisaks Gruusia sõjaveteranide ja sõdurite sõjavägede liidu liige ja Gruusia kaitseministeeriumi heaks töötanud. Vastustaja ei ole arvestanud Gruusia praeguste poliitiliste väljavaadete ja olukorraga. Kaebaja leiab, esiteks, et kaebaja sõdis Gruusia eest 2008 aastal, so, 14 aastat tagasi. Praegune valitsev partei ei suhtu Venemaa vastu sõdimisse positiivselt, nagu oma otsuses on leidnud ka vastustaja. Seega ei ole sellise arvamuse kujundamine põhjendatud ja selleks puudub alus. Kuna Eesti toetab Ukrainat, siis on isikul, kes võitles vapralt Ukraina eest Venemaa agressiooni vastu, põhjendatud ootus, et Eesti kaitseb isikut kes võitles Euroopa Liidu vabaduse eest.
9.Kuna kaebaja viibis viimati Gruusias 2019 aastal ja seejärel on riigivõimu osas toimunud muutused, siis ei saa aluseks võtta asjaolu, et kaebajal ei olnud sel ajal Gruusia ametivõimudega probleeme, teda ei ole Gruusias millegi eest karistatud ning ta ei ole tagaotsitav ning temal ei olnud piiriületustel probleeme. Arvestada tuleb käesoleval ajal valitseva olukorraga Gruusias ja sellest lähtuva tagakiusuohuga kaebajale.
10.Vastustaja märgitu, et puuduvad tõendid selles osas, et kaebajast oleksid Gruusia ametivõimud teadlikud kui Gruusia leegionis sõdinud sõdurist, on samuti ennatlik. Kuidas saab vastustaja seda teada, jääb kaebajale arusaamatuks. Vastustaja ei tohi alla hinnata Gruusia võimustruktuuride tööoskusi ja informeerimistaset. Asjaolu, et Gruusia leegionis sõdimine on avalikkusele anonüümne, tekitab samuti küsimuse, kust vastustaja seda täpselt teab ja miks ta arvab, et info leegionis sõdinute kohta ei pruugi lekkida. On arusaadav, et Gruusia leegion ei tohiks väljasta sõdurite andmeid Gruusia valitsusele, kuid see ei välista infolekkeid. Vastustaja väitest, et kaebaja ütlustes puudub viide sellele, et keegi oleks teda soovinud ülesse leida, kätte saada, küsitleda või muul viisil tema suhtes Gruusias huvi tundnud, ei saa kuidagi teha järeldust, et kaebaja naastes koduriiki seda ei juhtuks. Vastustaja selline hinnang on põhjendamata.
11.Arusaamatuks jääb väide, et kaebaja ütlustest ei nähtu, et tema asjaoludes oleksid viited sellele, et teda konkreetselt diskrimineeritaks või võidaks Gruusias tagakiusata. Kaebaja on vastustajale selgitanud, et tema kaasvõitlejaid on hoiatatud Gruusias viibimise eest ning on teada juhtumid, kus Gruusia leegionis võidelnutel on lõpetatud töölepingud ja ähvardatud riigi julgeolekutöötajate poolt. Kaebaja leiab, et asjaolu, et temal ei olnud Gruusias viibimise ajal kokkupuuteid Gruusia ametivõimudega ning seetõttu ei saa järeldada, et tema teenistuse tõttu leegionis oleks võimalik väita, et kaebajast huvitub riigivõim ja teda ähvardab tagakiusamine, on alusetu ja põhjendamata kuna kaebaja viibis Gruusias vaid kuni 2019 aastani. Seega ei saa vastustaja järeldada, et kaebaja isikuline profiil Gruusia ametivõimudele huvi ei paku. Samuti ei ole tõendeid ega ole põhjendatud väita, et kaebaja ei ole võimudele teada kui Gruusia leegioni
sõdur. Asjaolu, et kaebaja ei ole sõjavastane- ega poliitaktivist, ei puutu asjasse kuna kaebaja on võidelnud Ukraina eest Venemaa vastu Gruusia leegionis. Kuna kaebaja võitles Gruusia Leegionis ning leegionis võidelnuid kiusatakse Gruusias ametivõimude poolt, siis on antud asjaolu aluseks Genfi konventsiooni ja VRKS alusel pagulaseks tunnustamise asjaoluks.
12.Vastustaja on teinud vale järelduse, et kaebaja on valinud endale meelepärase riigi ning esitanud siin rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et viibida Euroopas seaduslikult, sest tema Poola elamisluba lõpetas kehtivuse 28.02.2022. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja ütluste ja tegelike asjaoludega. Kaebaja tuli Ukrainast Poola peale elamisloa kehtivuse lõppu ning seega ei omanud mingit tähendust, millal lõppes kaebajal Poola elamisluba.
13.Asjaolu, et PPA 20.12.2022 käskkirjaga kuulutanud Gruusia turvaliseks päritoluriigiks, ei tähenda automaatselt, et kaebajal puuduks tagakiusuoht. Kaebaja on enda selgituste ja asjaolude kirjeldusega selgitanud, et Gruusia Leegionis võidelnuid tagakiusatakse Gruusia võimude poolt, kuna praegune võimupartei ei toeta Gruusia kodanike Ukraina poolt Venemaa vastu võitlejaid. Kaebaja on oma isiklike asjaolude tõttu Gruusias tagakiusuohus ning kaebajat ähvardab potentsiaalselt VRKS § 4 lg 3 nimetatud oht. Vastustaja ei ole menetluse käigus arvestanud oluliste asjaoludega (Venemaa agressioon ja sõda Ukrainas) ning Gruusia võimupartei ebasoosing riigi kodanike suhtes, kes Ukraina poolt Venemaa vastu võitlevad. Vastustaja oleks pidanud ülalmärgituga arvestama ning leidma, et kaebajat ähvardab seetõttu tagakiusuoht. Sellest tulenevalt on kaebaja varjupaigataotlus põhjendatud. Vastustaja ei ole ka arvestanud kaebaja poolt toodud asjaolude kirjelduse ja ütlustega. Tagakiusamise hindamisel ei ole oluline, kas välismaalasel reaalselt on tagakiusamise alus, vaid üksnes tagakiusamise asjaolu. Vastustaja ei ole enda otsuses arvestatud kaebaja esitatud argumentidega, ei ole viinud läbi nõuetekohast menetlust, pole täitnud uurimiskohustust, ega võtnud arvesse tegelikku olukorda seonduvalt kaebajaga Gruusias ega piisavalt põhjendatud otsust, miks ei anta kaebajale rahvusvahelist kaitset.
14.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et tema ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele. Kaebaja on menetluse käigus välja toonud ja põhjendanud tagakiusu seoses tema võitlemisega Ukraina poolel Venemaa vastu Gruusia Leegionis. Vastustaja ei ole enda otsustes toonud välja veenvaid põhjusi ega aluseid kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Seega leiab kaebaja, et vastustaja arvamus, et kaebaja tegevus ei ole Gruusias tagakiusamise põhjuseks, on põhjendamata ja alusetu. Vastustaja poolt otsuses väljatoodud Gruusias valitseva üldise olukorra kirjeldus võib olla õige, aga samas on kaebaja eelpool välja toonud olukorra seoses tema võitlemisega Ukraina poolel Venemaa vastu Gruusia Leegionis ja sellega seotud tagakiusuohuga Gruusia ametivõimude poolt. Vastustaja oleks antud asjaoluga pidanud arvestama. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
16.Rahvusvahelise kaitse menetluses on päritoluriigi informatsioonil oluline tähtsus. Läbi päritoluriigi informatsiooni saab selgitada välja, kas kaebaja subjektiivne tagakiusu kartus on
objektiivsete asjaoludega põhjendatud ning kas kaebaja ütlused oma päritoluriigi kohta on tõesed. Vaidlusaluses otsuses selguvad PPA seisukohtade kujundamise aluseks olev informatsioon ning põhjendused. Samuti on jälgitav mõttekäik, kuidas vastavatele seisukohtadele jõuti. See, et kaebaja ei pea neid seisukohti ja järeldusi õigeteks, ei tähenda et otsuses kajastatud seisukohad oleksid väärad. Kaebaja ei ole veenvalt suutnud selgitada, miks tema profiil on taoline, et Gruusia ametivõimud soovivad teda tagakiusata.
17.Vastustaja pöörab tähelepanu Eesti suursaadiku Thbilisis Riina Kaljurand vikerraadios öeldule, et Gruusia vabatahtlikud, kes on Ukrainas sõdinud ja kes on langenud, võetakse Gruusias kangelasena vastu ja nende matustel tavaliselt osalevad ka valitsustegelased. Sellest tuleneb, et kuigi Gruusias võib esineda mingil määral venemeelseid poliitikuid ei tähenda see seda, et Gruusias üldiselt järgitakse Vene Föderatsiooni retoorikat ja toetakse sõjategevust Ukrainas. Päritoluriigiinformatsiooni kohaselt liitusid paljud Gruusia vabatahtlikud Ukrainas Venemaa vastu peetava võitlusega, mille hulka kuuluvad ka kõrgete profiilidega inimesed s.o 2 endist Gruusia kaitseministrit. PPA leiab, et, kui esineks antud rühma kuuluvate inimeste tagakiusamisi, oleks see meediasse kajastatud, kuid kättesaadavates allikates pole uudiseid, artikleid ega teateid, mis kirjeldaksid Ukrainas võidelnud grusiinide kohtlemist, kes on koju tagasi pöördunud. Märkimisväärne on ka see, et Gruusia leegioni komandöri M. M. vastu algatati kriminaalasi Venemaal, mitte aga Gruusias, mis oleks loogiline, kui Gruusia valitsus ei toeta leegioni võitlust Venemaa vastu. Seega jäi kaebaja taotlus rahuldamata põhjusel, et kaebaja väited ei kinnitanud tema tagakiusamist VRKS § 4 lg 1 tähenduses ning olukord Gruusias pole VRKS § 4 lg 3 mõttes selline, mis välistaks tema tagasipöördumise.
18.PPA on vaidlustava otsuse p-s 5.3.1 põhjalikult hinnanud päritoluriigi informatsiooni ja põhjendanud, miks PPA hinnangul ei ohusta kaebajat koduriigis tõsine oht elule ja tervisele. PPA on vaidlustavas otsuses samuti selgitatud, et isegi, kui riigivõimu esindajad peaksid teada saama kaebaja osaluses Gruusia leegionist, siis ei ole alust arvata, et teda sel põhjusel kiusataks taga. Tuleb arvesse võtta, et vaatamata sellele, et Gruusia on sõja algusest peale oma väljaütlemistes Venemaa suunal olnud väga mõõdukas, mõistab Gruusia sõda hukka.
19.PPA on selgitanud vaidlustava otsuse p-des 5.3.1 ning 5.3.2., miks ei ole usutav, et kaebajat ootab ees tõsine oht elu ja tervisele eelkõige tema suhtes piinamise, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise tõttu. Lisaks ei ole kaebaja Gruusias tagaotsitav. PPA on hinnanud kaebaja võimalusi pöörduda tagasi oma päritoluriiki ning leidnud, et kaebajal puuduvad põhjused, miks kaebaja ei peaks saama ohutult päritoluriiki tagasipöörduda. 2.11 Vastustaja märgib samuti, et isegi kui Gruusia leegionis võidelnutel on lõpetatud töölepingud, siis ka see ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Tagakiusuks ei saa pidada mitte igasugust negatiivset sündmust või väärkohtlemist, vaid arvesse tuleb võtta tegude iseloomu, korduvust ning meetmete kogumi tagajärgi. Märkimisväärne on see, et kaebajat otseselt ega kaudselt pole keegi ähvardanud. Kaebaja hirm tugineb kaasvõitlejatelt saadud infol. Samas aga isegi kaasvõitlejate olukorra kirjeldus ei viita tagakiusamisele. Päritoluriigiinfo ei kinnita, et Gruusia leegionis sõdinud sõdureid ähvardaks Gruusias tagakius.
20.Päritoluriigiinfo põhjal ei tuvastanud PPA, et üldine turvalisuse olukord Gruusias oleks murettekitav ja tõsine, et see vastaks VRKS-s sätestatud täiendava kaitse kriteeriumitele. Gruusias küll esineb korruptsiooni ja kuritegevust, nagu kõikides teisteski ühiskondades, kuid tegemist ei ole valitsuse sihikindla tegevuse või tegevusetusega oma kodanike kohtlemisel. Eeltoodu põhjal asus PPA seisukohale, et üldist kuritegevust ja korruptsiooni
ning konflikti üksikisikute vahel ei saa käsitleda tõsise ohuna VRKS § 4 lg 3 mõistes. Korruptsiooni ja kuritegevuse tase ei ohusta kõikide Gruusia elanike elu ja vabadust ohtu seadval tasemel. Kaebaja suhtes ei esine ka reaalse surmanuhtluse või piinamise kohaldamist ning Gruusias ei ole käimas relvakonflikti. Seetõttu on PPA arvamusel, et kaebaja ei satu Gruusiasse naastes tõsisesse ohtu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
22.Rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsus nr 12209050053-1 on õiguspärane. Otsus on kooskõlas siseriikliku õigusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL ja Genfi pagulaskonventsiooniga, mistõttu puudub kohtul alus selle tühistamiseks. Otsuses on piisavalt põhjendatud miks kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks või täiendava kaitse saajaks VRKS § 4 tähenduses. Kohus nõustub otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Kohus märgib täiendavalt järgmist (vt käesoleva otsuse p-d 23-29).
23.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning direktiivi 2011/95 art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95 ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning PPA lükkab taotluse tagasi (VRKS § 20 lg-d 1 ja 2).
24.VRKS § 11 lg-st 2 ja § 14 lg-st 5 tuleneb rahvusvahelise kaitse taotleja kohustus esitada tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. Eeltoodu on reguleeritud ka Euroopa Liidu direktiivi 2011/95/EL art-s 4. Euroopa Liidu Kohus on 25.01.2018 kohtuotsuses F, C-473/16 selgitanud, et kui 2011/95/EL direktiivi art 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi art 4 lg 5 p-des a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud.
25.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Gruusia kodanik, kes lahkus Gruusiast 21.06.2021 Poola tööle omades seal töötamiseks elamisluba. Ka pole vaidlust selles, et kaebaja osales aastatel 2006-2008 rahuvalve missioonidel Kuveitis ja Iraagis ning Venemaa ja Gruusia vahelises sõjas. Samuti pole vaidlust selles, et kaebaja liitus 2022 Gruusia leegioniga Ukrainas ja võttis osa lahingutest, sai põrutuse ja lahkus Poola, kust saabus 05.09.2022 Eestisse ja esitas sama päeval rahvusvahelise kaitse taotluse.
26.PPA kogutud päritolumaa info kohaselt loodi Gruusia leegion 2014. aastal ning peale Venemaa esmaseid anneksioone Ukrainas läksid Gruusia vabatahtlikud sõjalise kogemusega ohvitserid Ukrainasse, et alustada kohalike võitlejate väljaõpetamist. Samuti on PPA tuvastanud, et 2014-2016 oli tegemist vabatahtliku üksusega, sest Ukraina seadusandlus ei võimaldanud vabatahtlikke sõjalisi üksusi liita armeega, kuid tänaseks on Gruusia Leegion liidetud Ukraina armeega, kuuludes sõjaväeluure koosseisu. Leegionisse kuulub üle 1000 inimese. Kuigi kohe pärast Gruusia leegioni osalemise algust Donbassis kaaluti parlamendis seaduseelnõu, millega kehtestataks karmid karistused Gruusia kodanikele, kes "võitlevad ebaseaduslike relvastatud rühmituste koosseisus välismaal", nähtub siiski, et eelnõu sõnastati ümber selliselt, et see ei kehtinud neile, kes seaduslikult Ukraina poolel võitlevad. Sel hetkel polnud küll leegionil ametlikku staatust, kuid 2016. aastal integreeriti Gruusia leegion viimaks ametlikult Ukraina relvajõudude koosseisu. Ehkki Gruusia valitsus mõistis Venemaa agressiooni 2022 intensiivistunud sõjas hukka, kuid jättis Venemaa vastu sanktsioonid kehtestamata ning valitseva partei poliitikutelt tuli ähvardusi Ukrainas võitlevatelt grusiinidelt kodakondsuse äravõtmise kohta, ei ole siiski kogutud päritoluriigiinfot kogumis arvestades alust arvata, et kaebaja puhul selline ähvardus realiseeruks, liiatigi et kahekuuline leegionis teenimine võiks viia kirjeldatud tagajärjeni. PPA on välja toonud olulise infona ka asjaolu, et avalik toetus Ukrainale on grusiinide seas üldine ja suurimad meeleavaldused on sel aastal toimunud sõja vastu, absoluutne enamus gruusia rahvast toetab endiselt nii Euroopa Liidu kui NATOga liitumist. Samuti on PPA vaidlustatud otsuses välja toonud „Vikerraadio“ saate intervjuus Eesti suursaadiku öeldu, mille kohaselt Ukrainas sõdinud ja langenud Gruusia vabatahtlikke peetakse kangelasteks ja nende matustel osalevad tavaliselt ka valitsustegelased. Seega ühiskond ja laiem avalikkus leegionis võidelnud grusiine toetab ning valitsustegelaste osalemine sõjas langenud grusiinide matustel viitab, et valitsuse reaktsioonid on kahetised ega ole järjekindlalt venemeelsed. Et poliitikute seas on ka venemeelseid mõjuisikuid, ei tähenda, et sellest saab objektiivselt järeldada leegionis teeninud ja riiki naasnud isikute tagakiusamist.
27.Seejuures ei tuvastatud Ukrainas võidelnud ja oma päritoluriiki tagasipöördunud grusiinide tagakiusamist. Kaebaja ei ole ka ise esitanud ühtegi objektiivset asjaolu või tõendit, mis kinnitaks kaebaja subjektiivset hirmu ja oletusi, et temast saab esimene grusiin, kes tema Gruusia leegioni liikmelisuse pärast süüdimõistetakse. Kaebaja on ise välja toonud, et tema kaasvõitlejad on Gruusias, kuid kaebaja ei väida, et nende suhtes sellist süüdimõistmist oleks toimunud või võetud neilt kodakondsus. PPA toob põhjendatult siinkohal märkimisväärsena välja asjaolu, et Gruusia leegioni komandöri M. M. vastu algatati kriminaalasi Venemaal, mitte aga Gruusias, mis oleks loogiline, kui Gruusia valitsus ei toeta leegioni võitlust Venemaa vastu. Kaebaja küll märgib, et tema kaasvõitlejate kaudu on saabunud teavet, et olevat teada juhtumid, kus Gruusia leegionis võidelnutel on lõpetatud töölepingud ja ähvardatud riigi julgeolekutöötajate poolt, kuid kaebaja ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Seejuures on PPA õigesti märkinud, et igasugune negatiivne tagajärg ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Kohtule ei nähtu ei PPA kogutud teabe ega kaebuse
põhjal ühtegi veenvat argumenti või tõendit, mis viitaks kaebaja hirmu põhjendatusele ja sellele, et kaebajat ähvardaks selline isiku õiguste rikkumine, mis võimaldaks tunnustada kaebaja pagulase staatuse. Seega puuduvad objektiivsed asjaolud, mis kaebaja tagakiusukartust tõendaksid. Seejuures on PPA õigesti arvestanud asjaoluga, et ka kaebaja isikuga seonduvad muud asjaolud ei viita, et ta võiks leegionis teenimisega seoses osutuda tagakiusatavaks või et ta pakuks oma isikust tulenevalt ametivõimudele erilist huvi. PPA on esile toonud ja kaebaja ei vaidlusta, et tal isiklikult ei ole Gruusia ametivõimudega probleeme olnud, teda ei ole Gruusias karistatud, ta ei ole tagaotsitav ning tal pole olnud ka piiriületusel probleeme. PPA on kaalut-lenud leidnud, et kaebaja sõjaveterani staatus vähendab võimalust, et kaebajat asutakse taga-kiusama.
28.PPA on põhjendatult viidanud ka asjaolule, et puuduvad tõendid selles osas, et kaebajast oleksid Gruusia ametivõimud teadlikud kui Gruusia leegionis sõdinud sõdurist. Kaebaja seejuures ei vaidlusta asjaolu, et keegi pole teda soovinud ülesse leida, küsitleda või oleks muul viisil tema suhtes Gruusias huvi tundnud. Kaebaja hinnangul ei tähenda eeltoodu, et koduriiki naastes ei võiks see juhtuda. Kohus on seisukohal, et ka võimalik ametivõimude huviorbiiti sattumine riiki naasmisel, tema leegionis teenimise tuvastamine ja kaebaja küsitlemine leegionis teenimise osas ei tähendaks iseenesest automaatselt, et sellega kaebaja õigusi rikutaks ja teda asutaks tagakiusama. Seejuures on PPA vaidlustatud otsuses ka nimetatud asjaolu käsitlenud ja põhjendatult märkinud, et isegi, kui riigivõimu esindajad peaksid teada saama kaebaja osaluses Gruusia leegionist, siis ei ole alust arvata, et teda sel põhjusel hakataks taga kiusama. Ühegi Gruusiasse naasnud leegioni liikme suhtes ei ole pagulase staatuse jaatamist võimaldavaid tagajärgi kaasnenud. Seejuures kaebaja poliitiline meelsus ja selle ühtimatus venemeelsete poliitikute vaadetega, ei tähenda samuti automaatselt et kaebaja tagakiusukartus oleks objektiivselt põhjendatud.
29.PPA leidis vaidlustatud otsuses, et kuna Gruusia on kaebaja jaoks turvaline päritoluriik, ei ähvarda taotlejat selles riigis ka VRKS § 4 lg 3 nimetatud tõsine oht (VRKS § 8 lg 2 p 5) ja ta ei vaja täiendavat kaitset. VRKS § 4 lg 3 järgi (samuti direktiivi 2011/95/EL art 2 p f, art 15 järgi) on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või 3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C-465/07, punkt 31, jt). Täiendava kaitse saamiseks puudub praegusel juhul alus. Kaebajat ei ähvarda päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebaja ei satuks päritoluriiki väljasaatmise korral tõsisesse ohtu, eelkõige ei ähvarda teda surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ega karistamine. Samuti ei toimu sellist relvakonflikti, mis võiks tingida kaebaja elu ohtu sattumise või tema kallal vägivalla rakendamise, kui ta peaks Gruusiasse naasma. Olukord Gruusias pole selline, mis takistaks kaebaja tagasipöördumist. Päritolumaateabest ei saa järeldada, et leegionis teeninud isikud oleksid reaalses ohus, veelgi enam sellisel tasemel tõsise ohu, mis annaks aluse täiendava kaitse
saamiseks. Kaebaja ei ole toonud esile isiklikult temaga või mõne teise leegionis teeninud isikuga seotud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada tõsist ja reaalset ohtu kaebajale.
30.VRKS § 10 lg 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. VRKS § 31 lg 1 p 1 mõttes ei ole lõplikku otsust kui PPA keeldub rahvusvahelise kaitse andmisest ja edasikaebamise tähtaeg veel kestab. Haldusakti edasikaebamisel loetakse lõplikuks otsuseks sama paragrahvi lõike 2 kohaselt halduskohtu otsus, millega on jäetud kaebus rahuldamata (halduskohtu otsus ei pea olema jõustunud) (vt RKHKm 02.03.2017, nr 3-3-1-54-16, p 16). VRKS § 31 lg 2 kohaselt lõpeb varjupaigamenetlus lõpliku otsuse tegemisega. Seega lõpeb kaebaja varjupaigataotleja staatus halduskohtu otsuse tegemisest ja sellega lõpevad ka varjupaigataotlejale ettenähtud õigused. Kui kaebaja saadetakse praeguse asja menetluse kestel aga Eestist välja, võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kaebajale kohtumenetluse ajaks Eestis viibimise õiguse andmine ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi (HKMS § 249 lg 3). Seega rahuldab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab PPA 30.01.2023 rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse nr 12209050053-1 kehtivuse kuni käesolevas asjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Esialgne õiguskaitse kohaldub viivitamatult (HKMS § 252 lg 3). Esialgse õiguskaitse kehtivusajal puudub kehtiv otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, mistõttu on taotlejal õigus Eestis viibida (VRKS § 10 lg 2 p 2).
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kaebaja sai menetlusabi ning ta vabastati kohustusest tasuda kaebuselt riigilõivu ning kanda kohtuistungi, kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendava osa tõlkimise kulusid. HKMS § 118 lg 2 alusel jäävad need kulud riigi kanda.
32.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks ja tema õiguste kaitseks tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.