Fuxia Holdings OÜ kaebus Viimsi Vallavolikogu 18.04.2023 otsuse nr 16 ja Viimsi Vallavalitsuse 28.04.2023 pakkumuse nr 11-10/1914 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Fuxia Holdings OÜ esitas 29.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse: - tühistada Viimsi Vallavolikogu 18.04.2023 otsus nr 16 osaliselt reaalservituutide sundvõõrandamises osas, kuid mitte sundvõõrandamismenetluse läbiviimise osas või tunnistada see osaliselt õigusvastaseks; - tühistada Viimsi Vallavalitsuse 28.04.2023 haldusakt reaalservituutide sundvõõrandamise osas ja teekinnistute eest pakutava hinna osas, kuid mitte sundvõõrandamismenetluse läbiviimise osas või alternatiivnõudena tunnistada see osaliselt õigusvastaseks. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus haldusaktide täitmise peatamiseks.
Asja materjalide kohaselt kuuluvad kaebajale kinnistud: - Kesk-Kaare tee L7 (registriosa nr 7683102, dtl 23); - Kesk-Kaare tee L9 (registriosa nr 9761002, dtl 26); - Suur-Kaare tee L13 (registriosa nr 7683202, dtl 30). Viimsi Vallavolikogu 18.04.2023 otsusega nr 16 (dtl 18 jj) otsustati algatada nimetatud kinnistute osas sundvõõrandamise menetlus, eesmärgiga omandada kinnisasjad ja sellega kaasnevad kinnisasja koormavad piiratud asjaõigused erateede avalikuks kasutamiseks. Otsusega anti vallavalitsusele menetluse läbiviijana korraldus, teavitada kinnisasjade omanikku kinnisasjade omandamise menetlusest lähtuvalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 7 sätestatust ning alustada kinnisasjade omanikuga läbirääkimisi kinnisasjade omandamiseks. Viimsi Vallavalitsus tegi 28.04.2023 kaebajale pakkumuse nr 11-10/1914 (dtl 51 jj), kus pakub kinnistute osas hüvitusväärtust koos motivatsioonitasuga. Kaebaja pidi vastama hiljemalt 29.05.2023.
1(3)
Vastustaja selgitas, et kaebaja esitas pakkumusele vastuväited, mida vastustaja saab analüüsida ja kaaluda ning vastustaja ei ole järgmisi toiminguid teinud.
3.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebaja on vaidlustanud menetlustoiminguid, mitte lõplikku haldusakti. Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). Kaebuses ja vastustajale esitatud vastuväidetes (dtl 81) leiab kaebaja põhimõtteliselt: - sundvõõrandamisega ei saa muuta poolte kokkulepet ning reaalservituudi lõpetamiseks on nõutav notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus; - kaebaja vaidleb vastu hüvitusväärtusele ja menetluse läbiviimise ajale. Vastustaja otsused on menetlustoimingud. Volikogu on otsustanud menetluse algatamise ning vallavalitsus on algatamisest kaebajat teavitanud (KAHOS § 7). Kaebajale on tehtud pakkumus (KAHOS § 26 lg 2). Kui kinnisasja omanik nõustub menetluse läbiviija pakkumusega, kuid ei nõustu tasu või vahetamiseks pakutava kinnisasja hindamise tulemusega, võib ta teha võrdlevale hindamisaruandele tuginedes omapoolse ettepaneku. Seejärel asuvad menetlusosalised läbi rääkima (KAHOS § 26 lg 7). Kuivõrd kaebaja on esitanud vastustajale alternatiivse käsitluse, kuidas tuleks väärtust arvestada, ei ole haldusmenetlus veel lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et haldusmenetluse algatamise ja pakkumuse tegemisega oleks rikutud kaebaja mittemenetluslikke õiguseid. Ka ei nähtu, et vältimatult antaks kaebaja õiguseid rikkuv haldusakt. Vastustajal on läbirääkimiste käigus võimalus oma pakkumust korrigeerida ning igal juhul on kaebajal võimalik kaitsta oma õiguseid kohtus, kui sundvõõrandamine lõpliku haldusaktiga otsustatakse. Vastustajal ei ole 18.04.2023 ega 28.04.2023 menetlustoiminguid võimalik kaebaja arusaama kohaselt sundtäita. Praegu puudub ka selge keelunorm, mis välistaks kaebaja kinnistute suhtes kinnisasja omandamise menetluse algatamise. KAHOS § 4 lg 2 keelab küll kinnisasja omandamise, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus, kuid sellest ei tulene keeldu kinnisasja omandamise menetluse läbiviimiseks, mille tulemusel alles saabki üldjuhul selguda, kas avaliku eesmärgi saavutamiseks on kinnisasja omandamine vältimatult vajalik või mitte. Vastustaja on 18.04.2023 otsuse osades I ja III (dtl 34 ja 36) piisavalt põhjendanud, milles võib seisneda avalik huvi kinnistute omandamiseks. Kohtule ei nähtu, et menetluse algatamine oleks olnud ilmselgelt meelevaldne (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2019 määruse nr 3-18-2196 p 11 jj). Kui kaebaja esitab vastavad vastuväited, tuleb vastustajal avaliku huvi olemasolu või leebemaid meetmeid kaaluda veelkord lõplikus haldusaktis. Kohtule nähtub kaebaja väidetest, et ennekõike on kaebaja huvitatud suuremast hüvitisest.
4.Motivatsioonitasu makstakse juhul, kui pooled jõuavad kinnisasja omandamises kokkuleppele (KAHOS § 15 lg 1). Nagu kohus eelnevalt selgitas, toimuvad praegu läbirääkimised (KAHOS § 26) ning on võimalik kokkuleppe sõlmimine (KAHOS § 27). Põhiseaduse § 32 lg 1 ls 2 kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Kaebajal on võimalik hüvitise suurust, sh õiglast suurust kohtus vaidlustada. Motivatsioonitasu ei ole õiglase suuruse osaks, vaid riigi poolt seatud täiendav hüve. Riigikohus selgitas 06.06.2023 otsuses nr 5-22-15, et motivatsioonitasu eesmärk pole aga isikule kinnisasja väärtuse hüvitamine, vaid tema motiveerimi2(3)
ne kinnisasja võõrandamiseks kokkulepet sõlmima. Motivatsioonitasu maksmist põhiseadus ei nõua (p 57). Seega kui kaebaja kokkuleppele jõuda ei soovi, ei pea talle ka motivatsioonitasu maksma. Tallinna Ringkonnakohus selgitas ka 27.07.2021 määruses nr 3-21-1598, et kaebajal on võimalik saamata jäänud motivatsioonitasu nõuda kahju hüvitamise nõudega (p 17). Seega on kaebajal võimalik oma õiguseid kaitsta, esitades hüvitamisnõude koos sundvõõrandamise otsuse tühistamise nõudega, kui haldusmenetlus peaks sinnamaani jõudma.
5.Kohus selgitab, et kaebajal ei ole võimalik kaitsta isiklike kasutusõiguste omanike õiguseid. Kinnisasja omandamist ei välista seaduse sätted, mis keelavad või kitsendavad kinnisasja võõrandamist või jagamist, samuti kinnistusraamatusse kantud kolmanda isiku õigused (KAHOS § 2 lg 4). Omandatavat kinnisasja koormav piiratud asjaõigus või märge kustutatakse kinnisasja omaniku ja piiratud asjaõiguse või märke omaja nõusolekul (KAHOS § 271 lg 1), kuid võimalik on ka sundkustutamine (lg 2). Kinnisasja koormanud ja menetluse käigus kinnistusraamatust kustutatud õiguste omajal on õigus ühe aasta jooksul pärast omandatud kinnisasja tagastamist nõuda kinnisasja omandajalt talle kuulunud õiguste ennistamist (KAHOS § 38). Arvestades isiklike kasutusõiguste sisu (dtl 23 jj), siis peab kohus väheusutavaks, et vastustaja on huvitatud nende kustutamiseks, kuivõrd need tagavad ennekõike elektri-, gaasi-, vee- ja sidevõrgu toimimise.
6.Kuivõrd kohtule ei nähtu, et menetlustoimingud rikuksid juba praegu kaebaja õiguseid nii, et haldusmenetluse käigus ei oleks võimalikke kaebaja väidetud minetusi kõrvaldada; või et vastustaja annaks vältimatult õigusvastase lõpliku haldusakti, puudub kaebajal kaebeõigus ja kaebus tuleb tagastada. Kaebajal on võimalik osaleda haldusmenetluses, esitada kõik asjakohased seisukohad, arvamused ja vastuväited seal ning lõpptulemusega mittenõustumisel esitada kaebus koos võimaliku hüvitamisnõudega halduskohtule.
7.Hetkel puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja viidatud dokumendid ei ole haldusaktid, vaid on menetlustoimingud. 18.04.2023 otsuse ega 28.04.2023 pakkumuse alusel ei ole võimalik midagi sundtäita. Kohtule nähtub ka, et kaebajat häirib ennekõike pakutav hind, mitte aga sundvõõrandamise võimalus ise. Igal juhul on kaebajal mõlemal juhul võimalik esitada sundvõõrandamise otsusele kaebus ja taotleda siis esialgset õiguskaitset.
8.Kuivõrd kaebajal on lepinguline esindaja ja kohus on küsinud vastustajalt seisukohta, selgitab kohus selguse mõttes, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 4), sh kuna vaidlus puudutab vastustaja põhitegevust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.