lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1045/3

Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1045/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2346
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 45 lg 1, 3Kaebeõiguse piirangudHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175Otsuse avaldamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõud

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-1045

Kohtuasi X-i kaebus seoses Lüganuse Vallavalitsuse algatatud menetlusega kinnisasja avalikes huvides omandamiseks Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Lüganuse vald

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta X-i ekspertiisi määramise taotlus läbi vaatamata.
4.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi ja tema korteriomandi aadress tähemärkidega X ja Y. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni punktide 1 kuni 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-24-3365/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 37 lg 2Kaebus
HKMS § 43 lg 2Korduv kaebus
HKMS § 5 lg 1Halduskohtu volitused
HMS § 37 lg 1Dokumentidega tutvumine
KAHOS § 29Sundvõõrandamise otsus
KAHOS § 30 lg 2Tasu ja täiendava hüvitise väljamaksmine
KAHOS § 4 lg 1Kinnisasja omandamise lubatavus
KAHOS § 7Kinnisasja omandamise menetlusest teavitamine
1.
X (kaebaja) esitas 7. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis puudutab talle kuuluva korteriomandi (Y) avalikes huvides omandamist. Kaebusest ja selle juurde lisatud dokumentidest nähtuvad järgmised asjaolud.
1.1.OÜ Kapitaalehitus koostas 15. mail 2025 Lüganuse Vallavalitsuse tellimusel Y asuva kortermaja tehnilise seisundi auditi (dtl 65-102). Auditi kohaselt on kortermaja amortiseerunud ning ekspluatatsioonikõlbmatu.

3-26-1045

1.2.Lüganuse Vallavalitsus edastas kaebajale 20. juunil 2025 teate nr 4-13/1043 („Teade sundvõõrandamise algatamise kohta“; dtl 53), milles tõi välja, et X korterelamu on amortiseerunud ning korterelamu 12-st korterist elatakse vaid kahes. Vallavalitsus selgitas, et kohalik omavalitsus hakkab tegelema korterite omandisse saamisega ja edasine plaan on korterelamu lammutada. Teates viidati kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 1 lg-le 5 ja § 4 lg 1 p-le 10 ning selgitati, et kohalik omavalitsus tellib kaebaja korteri kohta eksperthinnangu ning kaebajal on võimalik viibida hindamise juures. Kaebajale anti tähtaeg omapoolse arvamuse esitamiseks. Kaebaja esitas oma seisukohad 24.-25. juunil 2026 (dtl 59-63). Seejärel on Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ koostanud 29. juulil 2025 eksperthinnangu kaebaja korteri turuväärtuse määramiseks (dtl 13-51).
1.3.Lüganuse Vallavalitsus edastas 26. novembril 2025 kaebajale kirja nr 4-13/1043-2 („Kirjalik pakkumus korteriomandi avalikes huvides omandamiseks kokkuleppel“; dtl 54-55), milles tegi kaebajale ettepaneku, et vald omandab korteri eksperthinnangus märgitud turuväärtuse ehk 314 euro eest, millele lisandub motivatsioonitasu 1513 eurot. Kaebajal paluti kinnitada pakkumusega nõustumist või esitada põhjendatud vastuväited. Kaebaja edastas 30. novembril 2025 vallavalitsusele vastuse, mille kohaselt ta ei ole pakkumusega nõus, sest korteri väärtus on suurem. Vald vastas pöördumisele 17. detsembril 2025 (dtl 52), märkides, et kaebajal tuleb sellisel juhul tellida võrdlev hindamisaruanne, mille alusel on võimalik pidada edasisi läbirääkimisi. Vastuse kohaselt tuli kaebajal esitada vastav hindamisaruanne vallale hiljemalt 1. veebruaril 2026.
1.4.Lüganuse Vallavalitsus avaldas 7. aprillil 2026 Ametlikes Teadaannetes kinnisasja omandamise menetluse teate, viitega KAHOS § 7 lg-le 4 (dtl 103). Teade puudutas kaebaja Y korteriomandit ning selles selgitati, et kui kinnisasja omanik võtab ühendust Lüganuse Vallavalitsusega ühe kuu jooksul alates teate avaldamisest, teeb Lüganuse Vallavalitsus kinnisasja omanikule pakkumuse korteri omandamiseks kokkuleppel, määrates tähtaja pakkumusega nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks. Kui kinnisasja omanik ei võta ühe kuu jooksul Lüganuse Vallavalitsusega ühendust, teeb Lüganuse Vallavalitsus vastavalt KAHOS § 29 lg-le 3 kinnisasja suhtes sundvõõrandamise otsuse ning tasu hoiustatakse ja makstakse välja KAHOS § 30 lg-s 2-5 sätestatud korras.
1.5.Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja sellega, et vallavalitsus algatas kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse. Kaebaja märgib kokkuvõtvalt järgmist. Kaebaja hinnangul on korterelamu audit koostatud ebapiisava metoodika alusel ning võib olla kallutatud. Audit ei vasta ehitustehnilise ekspertiisi miinimumnõuetele, sest põhineb üksnes visuaalsel vaatlusel, ei sisalda instrumentaalseid mõõtmisi, konstruktsioonide arvutusi ega süvauuringut. Vastustaja ei ole tõendanud rekonstrueerimise võimatust, selle majanduslikku ebaotstarbekust ega alternatiivsete lahenduste puudumist. Vastustaja seisukohad on motiveerimata ning rikutud on hea halduse põhimõtet. Pakutud hüvitis ei ole õiglane ega täielik ning ei vasta omandi tegelikule väärtusele. Kaebaja palub, et kohus tunnistaks kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse õigusvastaseks, kohustaks vastustajat menetlust lõpetama või menetlust uuesti läbi viima kooskõlas seadusega, kohustaks vastustajat korraldama uus sõltumatu ehitustehniline ekspertiis vastustaja kulul ning kohustaks vastustajat esitama kaebajale kogu menetlusmaterjali. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras peatada menetlus kuni käesoleva vaidluse lõpliku lahendamiseni, sest menetluse jätkumine võib kaasa tuua pöördumatu kahju omandi kaotuse näol. Ühtlasi taotleb kaebaja kohtult ehitustehnilise ekspertiisi määramist.

KOHTU SEISUKOHT

3-26-1045 Kaebuse tagastamine

2.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
3.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
4.Kaebaja märgib, et ta vaidlustab Lüganuse Vallavalitsuse poolt algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse. Ta palub, et kohus tunnistaks kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse õigusvastaseks, kohustaks vastustajat menetlust lõpetama või menetlust uuesti läbi viima kooskõlas seadusega. HKMS § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus selgitab, et õigusvastaseks saab tunnistada konkreetse toimingu või haldusakti (HKMS § 5 lg 1 p 6), mistõttu mõistab kohus kaebust selle eesmärgist lähtudes nii, et kaebaja soovib menetluse algatamise teate (s.o Lüganuse Vallavalitsuse 20. juuni 2025. a teade nr 4-13/1043) õigusvastasuse kindlakstegemist (HKMS § 37 lg 2 p 6) ja Lüganuse vallale kohustava ettekirjutuse tegemist lõpetada kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlus või viia see uuesti läbi kooskõlas seadusega (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kaebust on võimalik tõlgendada ka keelamiskaebusena (s.o nõudena keelata kinnisasja avalikes huvides omandamine; HKMS § 37 lg 2 p 3).
5.Kohus leiab, et olenemata sellest, kas kaebaja on esitanud praegusel juhul tuvastamis-, kohustamis- või keelamiskaebuse, puudub kaebajal kaebuse esitamiseks kaebeõigus. Kohus põhjendab seda järeldust alljärgnevalt.
6.Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja algatanud kaebajale kuuluva kinnisasja (korteriomandi) avalikes huvides omandamise menetluse. Menetlus on hetkel staadiumis, kus vald soovib teha kaebajale uuesti pakkumuse korteri omandamiseks kokkuleppel. Kaebajal on seejärel võimalik pakkumusega nõustuda või esitada vallale vastuväiteid (dtl 103). Seega ei ole kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluses veel tehtud lõplikku otsust.
7.Lüganuse Vallavalitsuse 20. juuni 2025. a teate nr 4-13/1043 puhul on tegemist haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 2). Selle teatega ei ole määratud õiguslikult siduvalt kindlaks ühtegi asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu (vt ka haldusasjad nr 3-24-1590, 3-23-1173, 3-18-2196). Kuigi menetlus on suunatud korteriomandi omandamisele, ei ole teatega veel omandamist otsustatud. Kohaliku omavalitsuse soov omandada kaebaja korter ega seda soovi väljendav teade ei riku eraldiseisvalt kaebaja õigusi, vaid õigusi saab rikkuda üksnes omandamise otsus.
8.Tartu Ringkonnakohus on 22. oktoobri 2024. a määruse asjas nr 3-24-1590 p-s 14 märkinud järgmist: „Kohtupraktikas on selgitatud, et menetlustoimingu suhtes laienevad menetlustoimingute vaidlustamisele ettenähtud piirangud. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingut vaidlustada eraldiseisvalt, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Viimati nimetatud alternatiiv hõlmab ka juhtumid, kus haldusmenetluse läbiviimine ei ole üldse lubatav. Haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei

3-26-1045 saa olla õiguspärane. Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamine saaks õigusvastane olla eeskätt juhul, kui menetluse esemeks olevate kinnisasjade omandamine ei saaks ilmselgelt olla õiguspärane, kuna kinnisasjade omandamiseks puudub üldse äratuntav avalik huvi või on välja toodud avalik huvi sedavõrd väheoluline, et ei kaaluks konkreetsel juhul ilmselgelt üles eraomaniku huve. Isikul saab olla kohustus taluda üksnes sellise tema õigusi puudutava haldusmenetluse läbiviimist, mille tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu õiguspärasus ei ole ilmselgelt välistatud. Kui menetluse algatamisel on avalik huvi välja toodud ja see võib olla kinnisasja omandamiseks piisav, tuleb puudutatud isikul taluda menetluse läbiviimist ja tal on võimalik halduskohtus hiljem vaidlustada üksnes menetluse lõpptulemust. Halduskohtul tuleb avaliku huvi olemasolu ja piisavust kontrollida üksnes sellest aspektist, kas menetluse tulemusel oleks õiguspäraselt võimalik kaebajale kuuluvat (või tema õigustega muul viisil seotud) kinnisasja sundvõõrandada. Menetluse algatamise teates esitatavad andmed peavad olema piisavad, et isik saaks soovi korral realiseerida oma õigust olla ära kuulatud. Menetluse algatamise teates tuleb välja tuua kinnisasja omandamise esialgne põhjendus, mida on lubatud põhjendada või selle põhjendusi täiendada ka tagantjärele“.

9.Kohus märgib, et kaebaja korteriomandi avalikes huvides omandamise menetluse algatamiseks puudub seaduses selge keelunorm. Lüganuse Vallavalitsuse 20. juuni 2025. a teates nr 4-13/1043 on tuginetud KAHOS § 4 lg 1 p-le 10, mille kohaselt on kinnisasja omandamine lubatud elamumajanduse ümberkorraldamisel korteriomandi omandamiseks, kui on loobutud alates 18 korteriga korterelamus rohkem kui poolte korterite ja muudel juhtudel rohkem kui kolme neljandiku korterite kasutamisest ning korterelamut ei ole otstarbekas rekonstrueerida. Vallavalitsus on teates märkinud, et korterelamus Y elatakse ainult kahes korteris.. Seega on täidetud KAHOS § 4 lg 1 p-s 10 sätestatud tingimus. Teates on ka märgitud, et korterelamu üldine tehniline seisukord on mitterahuldav, amortiseerunud on sise- ja väliskommunikatsioonid, välisseinad, vahelaed, katusekonstruktsioonid, elektrisüsteemid. Samas viidatakse, et hävinenud konstruktsioonid võivad osutuda ohtlikuks elanikele, kes selles majas veel elavad, ning korterelamu soovitakse lammutada. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul väita, et kaebaja korteriomandi omandamiseks puudub üldse äratuntav avalik huvi või see oleks väheoluline. Amortiseerunud kortermaja puhul, kus enamikes korterites ei elata, võib avalikku huvi selle omandamiseks ja lammutamiseks eeldada. Küsimus sellest, kas asjas esineb tegelikult piisavalt tungiv avalik huvi kaebajale kuuluva korteri sundvõõrandamiseks, puudutab sundvõõrandamise otsuse materiaalset õiguspärasust, mida halduskohus saab kontrollida alles sundvõõrandamise otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel (vt Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2024. a määrus asjas nr 3-24-1590, p 15).
10.Kokkuvõtteks ei ole põhjust asuda seisukohale, et algatatud kinnisasja omandamise menetlus rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata lõplikust haldusaktist. Samuti ei ole menetluse alustamine ilmselgelt õigusvastane. Vastustaja tugineb menetlust algatades KAHOS-e asjakohastele sätetele ja kaebaja on menetlusest teavitatud ning kaasatud. Seega ei ole alust arvata, et menetluse algatamine tooks vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kaebajal tuleb aktsepteerida menetluse läbiviimist ja tal on võimalik halduskohtus hiljem vaidlustada menetluse lõpptulemust, st haldusakti, millega otsustatakse korteriomandi avalikes huvides omandamine ning sh ka sundvõõrandamise tasu ja võimalikud kaasnevad hüvitised.. Arvestades seda, et kaebaja on viidanud ka sellele, et talle pakutud hüvitis ei ole piisav, ning on alternatiivselt välja toonud menetluse uuesti läbiviimise nõude, ei saa välistada, et kaebaja võib ka korteri sundvõõrandamisega nõustuda, kui talle pakutakse suuremat tasu. Asja materjalidest nähtuvalt saab kaebaja praegusel ajal veel vallaga tasu osas läbirääkimisi pidada ning seejuures ei ole ka välistatud kaebaja poolt korteri väärtuse kohta vallale võrdleva eksperthinnangu esitamine.

3-26-1045

11.Eeltoodut arvestades ei ole menetluse alustamise teate vaidlustamine HKMS § 45 lg 3 kohaselt lubatud. Kui menetluse alustamine ei ole ilmselgelt õigusvastane, puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda selle menetluse lõpetamist, kui mingeid muutunud asjaolusid ei esine.
12.Mis puudutab võimalikku keelamisnõuet (s.o keelata kinnisasja avalikes huvides omandamine), siis ka selline nõue ei ole praegusel juhul lubatav. Kohtupraktikas on leitud, et keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks peavad olema täidetud kolm HKMS § 45 lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud eeldust. See tähendab, et peab olema põhjust arvata, et: 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu; 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi; 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 21. oktoobri 2021. a otsus nr 3-20-286, p 11; 24. novembri 2017. a määrus nr 3 17 1398, p 12). Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuli 2022. a määrus nr 3-22-1220, p-d 16 ja 19). Kohus märgib, et kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta, kui ta vaidlustab kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluses tehtava lõpliku otsuse. Kui vald otsustab kaebaja korteriomandi sundvõõrandada, antakse selle kohta haldusakt, mida kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada. Kaebaja saab sellisel juhul taotleda kohtult ka esialgse õiguskaitse korras vastava haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul ei oleks seega käesoleval juhul keelamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kaebaja saab oma õigusi efektiivselt kaitsta, vaidlustades sundvõõrandamise otsust, kui vald sellise otsuse teeb. Keelamiskaebuse esitamine ei aitaks aga kaebaja õigusi kuidagi efektiivsemalt kaitsta kui see on võimalik tulevikus tehtava sundvõõrandamise otsuse vaidlustamisega. Lisaks ei ole käesolevas asjas ka veel välistatud kinnisasja omandamine kokkuleppel, kui kaebaja ja vastustaja jõuavad hüvitise suuruse osas üksmeelele.
13.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebajal puudub praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
14.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 1), milles soovib korteriomandi avalikes huvides omandamise menetluse peatamist kohtumenetluse ajaks. Kaebaja märgib, et menetluse jätkumine võib kaasa tuua pöördumatu kahju omandi kaotuse näol. Kohus mõistab, et sisuliselt soovib kaebaja, et kohus keelaks vallal sundvõõrandamise otsuse tegemise kohtumenetluse ajal (HKMS § 251 lg 1 p 2).
15.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Arvestades, et kaebajal puudub kaebeõigus kaebuse esitamiseks, ei saa tal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus. Kohtu hinnangul saab kaebaja enda õigusi tõhusalt kaitsta, kui ta vaidlustab tulevikus tehtava sundvõõrandamise otsuse, taotledes samaaegselt ka esialgse õiguskaitse korras vastava otsuse kehtivuse või täitmise peatamist (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kui kohus siis esialgse õiguskaitse

3-26-1045 taotluse rahuldab, puudub oht, et kaebaja kaotab omandiõiguse korteriomandile enne kohtumenetluse lõppu. Kaebajale ei kaasne praegusel juhul esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega mingeid pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi.

16.Eeltoodu tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Muud menetluslikud otsustused
17.Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, puudub ka vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlust ekspertiisi määramiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
18.Mis puudutab kaebaja soovi, et vastustaja esitaks talle kogu menetlusmaterjali, siis on kaebajal võimalik selle taotlusega pöörduda otse vastustaja poole. Kaebajal on õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga (HMS § 37 lg 1).
19.Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele, kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel. See kulu jääb seega kaebaja enda kanda.
20.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus HKMS § 175 lg-le 3 tuginedes kaebaja nime ja tema korteriomandi aadressi tähemärkidega X ja Y. Kui kaebaja ei soovi eeltoodud andmete asendamist tähemärkidega, tuleb sellest kohut teavitada enne lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.07.20263-26-1780/24Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium