lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-656/23

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 06.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-656/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1579
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-656

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.02.2023 otsuse nr 12209260015-1 tühistamiseks ning kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised esindajad

ja

Asja läbivaatamise vorm Resolutsioon

Edasikaebamise kord

nende Kaebaja – X, volitatud esindajad Uljana Ponomarjova ja Kertu Tuuling Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindaja Regina Lider Kinnisel kohtuistungil 24.05.2023

1.Tühistada Politseija Piirivalveameti 09.02.2023 otsus nr 12209260015-1.
2.Kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 356 eurot, mis tuleb üle kanda SA-le Eesti Inimõiguste Keskus.
4.Kohtuotsusest võib avaldada üksnes resolutsiooni ja põhjendused, jättes avaldamata põhjenduste punktid 10.2 ja 11. Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 06.07.2023 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

1(4)

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kaebus tuleb rahuldada ja saata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus PPA-le uuesti läbivaatamiseks (HKMS § 5 lg 1 p-d 1 ja 2).
8.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3). Kaebaja kuulub VRKS § 4 lg 1 mõttes sotsiaalsesse gruppi – transsooline inimene Venemaal, milles ei saa olla mõistlikku vaidlust. Kaebaja väidab ka VF võimudest erineva poliitilise meelsuse omamist ja enese ukrainlasena määratlemist. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole ka alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13). Kui isik vastab pagulase seisundile puudub vajadus hinnata täiendava kaitse vajadust.
9.PPA on keelduva otsuse tegemisel tuginenud VRKS § 20 lg-le 1 ja 2 (põhjendamatu taotlus, mille kohta tehakse tagasilükkamise otsus). Kaevatava otsuse leheküljel 12 (esimene lõik) on PPA märkinud, et ei nähtu, miks taotleja ei kasutanud võimalust kaitset taotleda mujal Euroopa Liidu liikmesriigis viibides. Pole arusaadav, kas tegemist on haldusaktis esitatud retoorilise küsimusega kaebajale või haldusorgani viitega, et kaebaja taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p 7 alusel (esimesel võimalusel taotluse esitamata jätmine). Kuna vastav õiguslik viide puudub, siis kohus seda haldusakti õiguslikuks aluseks ei loe. HMS § 56 lg 2 näeb ette haldusaktis selle õigusliku ja faktilise aluse märkimise ning HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Faktilise aluse märkimiseks haldusaktis tuleb tähtsust omavad asjaolud eelnevalt välja selgitada. Rahvusvahelise kaitse menetluses on haldusorganil kohustus hinnata isiku võimet (mh tema võimalikku menetluslikku erivajadust) välja tuua taotlemise olulised asjaolud ning ise täita seadusega ettenähtud uurimisprintsiipi. Pelgalt haavatavuse (VRKS § 151 mõttes) kohta õiendi täitmine ei pruugi olla piisav depressioonidiagnoosiga LGBT+ inimese menetlusliku erivajaduse hindamiseks. Kohus ei saa kohtuistungil kaebajaga kokkupuute põhjal järeldada, et kaebaja sellist tuge ilmselgelt ei vajanud. Kui inimene ise oma abivajadust ei mõista või ei tunnista, ei tähenda see alati seda, et ta abi ei vajaks. Vähim, mida PPA sellises olukorras teha saab, on veenda isikut võtma ühendust SA Eesti Inimõiguste Keskusega, et juba haldusmenetluses oleks tagatud menetluslik tugi (esindaja). Kohtu hinnangul on läbiviidud haldusmenetlus katastroofiliselt puudulik ning ka kaevatav haldusakt eelviidatud nõuetele ei vasta, mh ka põhjusel, et haldusaktis toodud päritoluriigi info ja haldusorgani poolt selle põhjal tehtud järeldused pole täiel määral loogilised ega jälgitavad (eelkõige haldusakti p 5.3.3). Asjaolust, et riik kõiki Ukraina relvajõududele annetajaid uurida ei suuda ega ka vangi panna, ei järeldu see, et ka kaebaja, kelle annetus (vähemalt üks) on VF võimudele väidatavalt teada ja teda on seetõttu otsitud, ei oleks võimude huviorbiidis ning teda ebaproportsionaalne karistus ei ähvarda. Kohatu on võrrelda Eesti politsei külaskäiku kellegi koju VF politsei külaskäiguga seoses Ukrainale annetuste tegemisega (haldusakti lk 14). Samuti jääb arusaamatuks, kuidas välistab kaitsevajaduse see, et kaebaja juba 2014. aastal, kui Krimm annekteeriti, ei taotlenud varjupaika ning viib järelduseni, et kaebaja Eestisse saabumine on nn forum shopping (haldusakti lk 11-12). Arusaamatu on transinimese määratlemine Venemaa võimude silmis ja ühiskonnas täiesti tavalise kodanikuna (haldusakti lk 14). Kuna puudub igasugune analüüs kaebaja suhtes kohase VRKS § 4 lg 1 aluse osas – transsooline Venemaal, on kokkuvõttes kontrollimatu ka järeldus, et puuduvad diskrimineerivad meetmed, mis puudutatud isikut oluliselt kahjustaks (lk 15). Kõiki taotlemise põhjusi tuleks hinnata koosmõjus, mida antud juhul samuti tehtud pole. Õige on ka kaebaja osundus (23.03.2023 kaebuse p 2.15), et lisaks riigile võib olla põhjendatud analüüsida, kas tagakiusajana saab käsitleda ühiskonda.

2(4)

10.PPA on kaevatavas otsuses kaebaja subjektiivset tagakiusukartust käsitlenud üksnes poliitilise meelsuse (sh omistatav) alusel (p 5.2), milles vaidlus puudub. 10.1 Haldusakti leheküljel 6 on põgusalt käsitletud ka kaebaja rahvuslikku identiteeti (ukrainlane), kuid mitte kumulatiivselt eelneva alusega ega kohaselt seostanuna kaebaja isiklike asjaoludega, et ta on rahaliselt toetanud Ukraina relvajõude ning alustanud Ukraina kodakondsuse taotlemist. Kohtumenetluse aja seisuga on Ukraina kohtu poolt tuvastatud kaebaja põlvnemine Ukraina kodanikust ning kaebaja selgitas, et järgmisena saab tema advokaat Ukrainas esitada tema nimel kodakondsuse taotluse. Kaebaja märkis istungil, et sõja lõppedes soovib ta elama asuda Ukrainasse. Kaebaja poolt Ukraina toetuseks tehtud rahaülekandeid tuleb PPA-l nende kahtluse alla seadmise korral sisuliselt analüüsida haldusaktis (kaevatavas haldusaktis vastav analüüs puudub), küsides eelnevalt kaebaja selgitusi. 10.2 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 10.3 Seejuures tuleb ka silmas pidada, et tegeliku tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud (VRKS § 19 lg-d 1 ja 2), vaid piisab sellest, kui tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). PPA on kaevatavas otsuses keskendunud peamiselt sellele, kas Venemaal on kaebaja juba tagakiusu alla sattunud (kaevatava otsuse p 5.3.1). Seejärel hinnanud tema poliitilise meelsuse väljendamist (p 5.3.2), leides kokkuvõtvalt, et väärinfo levitamise ja/või sõjaväe diskrediteerimise süüdistus oleks vähetõenäoline, kuna kaebaja isiklik profiil pole võimudele huvipakkuv (lk 6) ning meelsuse väljendamine pole isiku enda jaoks fundamentaalse tähtsusega (tema põhitegevus ja igapäevase elu osa (lk 7). Kaebaja väidab seda, et ta kardab tagakiusu Venemaale naastes. Olukord VF-s pole üldiselt teadaolevalt vahepeal paranenud, vaid vastupidi. Lisaks ei saa kohtupraktika kohaselt tagakiusu eest varjupaiga otsijalt oodata, et ta päritoluriigis oma poliitilist meelsust varjaks selleks, et tagakiusu vältida (Euroopa Kohtu lahendid asjades C-199-201/12, C-71/11 ja C-99/11; C-56/17; vt ka haldusasjad 3-19-2090, 3-18-388 ja 3-18-248). Seega ei saa ka kaebajalt nõuda, et ta hoiaks jätkuvalt poliitilise meelsuse avalikul väljendamisel nö madalat profiili nagu seni ning lõpetaks ka annetuste tegemise Ukraina toetuseks, mis on samuti käsitletav poliitilise meelsuse väljendamisena. Samuti, isegi kui see oleks objektiivselt võimalik, ei saa nõuda ka oma transsoolisuse varjamist, et vältida väärkohtlemist võimude või ühiskonna poolt, kus meelsus LGBT-inimestesse on järjest halvenenud. Seetõttu ei ole oluline, kuidas kaebaja peaks käituma või võiks käituda päritoluriiki naastes, et vältida tagakiusu, vaid hinnata tuleb tema eeldatavat (eelkõige sisemisest veendumusest ajendatud) käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu. Haldusakti leheküljel 6 (teise lõigu viimane lause) PPA paistab eeldavat, et kaebaja peaks hoiduma oma meelsuse väljendamisest mistahes moel. Asjas puudub vaidlus, et VF-i sõjaväge diskrediteerivad avaldused, väärinfo levitamine VF karistusõiguse mõttes ning Ukraina armee rahaline abistamine on Venemaal keelatud ja karistatavad. PPA on kaevatavas otsuses ise välja toonud, et riigireetmine on karistatav kuni 20 aastase vangistusega1 ehk on juba ainuüksi karistusmäära põhjal VF-s väga tõsine kuritegu.
11.xxxxxxxxxxxxxx
12.PPA on jätnud täielikult hindamata kaebaja tagakiusuohu sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel (soovahetusoperatsiooni läbinud isik Venemaal). Kuigi rahvuselt ukrainlaseks olemine VFs võib kaasa tuua teatava diskrimineerimise teatud ühiskonnaliikmete ja võimude poolt, ei küüni see VF-i kodanikust ukrainlase puhul, kes pole lisaks ka Ukrainas elanud, tagakiusu lävendini

https://www.consultant.ru/document/cons_doc_LAW_10699/2ca391674eeaa02069722fa3f13cbb41cce0a95d/

3(4)

Genfi konventsiooni mõttes. Kõiki tagakiusukartuse aluseid (rahvuslik kuuluvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitiline meelsus) tuleb aga hinnata kumulatiivselt, mida PPA praegusel juhul teinud ei ole. Kohus on seisukohal, et PPA pole vaadanud kaebaja taotlust läbi kooskõlas VRKS § 18 lg-ga 2 (individuaalne ja erapooletu läbivaatamine). PPA ei selgitanud piisavalt välja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid, sh ei kogunud piisavalt asja- ja ajakohast päritoluriigi teavet. HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See tähendab kohustust võtta arvesse uusi asjaolusid ja tõendeid, mis ilmnesid pärast vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115 ja seal viidatud lahendid). Küll ei tähenda see seda, et halduskohus peaks PPA eest uuesti läbi viima haldusmenetluse, mis on olnud niivõrd puudulik. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 05.05.2023 haldusasjas nr 3-22-1925 (otsus jõustumata) selgitanud, et haldusmenetlus ei saa, vaatamata HKMS § 158 lg-s 31 ettenähtud võimalusele kaalutlusi täiendada, kanduda üle kohtumenetlusse (p 33). Seetõttu ka ülejäänud kohtule esitatud väidete analüüsimine asja lahendamiseks vajalik ei ole.

13.Eelnevast tulenevalt tühistab kohus PPA otsuse tervikuna (HKMS § 5 lg 1 p 1). Puudub vajadus lisaks käsitleda kaebaja vastavust täiendava kaitse andmise alustele ning rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumisega olemuslikult seotud lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu õiguspärasust. Kohtul pole puuduliku pärioluriigi info põhjal ja oluliste puudustega haldusmenetluse tõttu võimalik hinnata, kas kaebaja vastab pagulasena tunnustamise eeldustele. Selle peab PPA välja selgitama taotluse uuel läbivaatamisel. Kohus rahuldab ka kohustamisnõude selliselt, et kohustab PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja palub PPA-lt välja mõista kohtukuluna riigilõivu 20 eurot (HKMS § 101 lg 2) ja asja läbivaatamise kuluna tõlgikulu (HKMS § 102 p 1) 336 eurot (sisaldab käibemaksu). Arve on esitatud (HKMS § 109 lg 1) ning selle on tasunud SA Eesti Inimõiguste Keskus. Nimetatud kulud tuleb vastustajalt summas 356 eurot kaebaja kasuks välja mõista. Kohtuotsuse avaldamise piirang
15.Kohus avaldab otsuse isiku identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja