Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. mai 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1173
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa 14. märtsi 2022. a otsuse nr TVH/22/010635, 15. märtsi 2022. a otsuse nr TVT/22/014178 ja 3. mai 2022. a vaideotsuse nr VO/22/951 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. novembri 2022. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja HR
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Eesti Töötukassa 23. jaanuari 2023. a menetlusdokumendi lisa haldusasja toimikusse.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. novembri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-22-1173 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 14. juunil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-1173 Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
X esitas 01.03.2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused.
Taotluse järgi esinevad tal piirangud liikumise ja suhtlemise valdkondades.
2.Medicum Perearstikeskus AS ekspertarst (TTO ekspertarst) KP koostas 05.03.2022 eksperthinnangu, milles leidis, et taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on lihasluukonna ja sidekoe haigused. Ekspertarst on võtmetegevuse põhjendustena välja toonud järgmise: „1.1. Liikumine eri tasapindadel: puusaliigese piirangute kohta andmeid ei ole. Liikumisel abivahendeid ei kasuta. Esineb valu parema jala reie ja sääre välisküljel. Valuravi vajadus äärmiselt harva. Taastusravi vajadust ei ole esinenud. Püsivalt töövõimetu (haiguslehel) ei ole olnud vajadust viibida. Peale 3 korruse läbimist on südamekloppimine ja hingeldus tavapärased. 2015 tehtud koormustest, kus hea koormustaluvus (10,3 MET), tekkis tüüpiline valu rinnus ja horisontaalsed ST-depr inferioorsel ja küllalt sage VES. Vt. eelnev ja järgnev. Tehtud SKG: hemodünaamiliselt olulisi ahenemisi ei olnud. Puuduvad hilisemad andmed koormustaluvuse vähenemise kohta, st ei ole lisandunud vastavaid terviseseisundeid. Hindan liikumispiirangu kergeks.“ Suhtlemise valdkonna piiranguid ekspertarst ei tuvastanud ja tervise infosüsteemi (TIS) andmed taotleja sellekohaseid väiteid ei kinnita. Ekspertarst märkis, et terviseandmete alusel on anamneesis 2018. a diagnoositud depressioon ja taotleja on seisundi ravimiseks tarvitanud ka psühhotroopseid ravimeid. Eriarsti (psühhiaatri) konsultatsiooni terviseandmed ei kajasta ja viimati on perearsti poolt ravimeid välja kirjutatud 14.09.2020 (siis kolmest koostatud retseptist välja ostetud 1 retsept, teised retseptid annulleeritud aegumise tõttu). Terviseandmetes puudub info kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemise ja olukorrale mittevastava käitumise kohta, seega ei leia enesehinnangulised kaebused terviseandmetes kinnitust.
3.Eesti Töötukassa 14.03.2022 otsusega nr TVH/22/010635 tuvastati, et X töövõime ei ole vähenenud. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge liikumispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on lihasluukonna ja sidekoe haigused. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Pikkade vahemaade käimisel ja füüsilisel koormusel võib esineda parema jala reie ja sääre välisküljel valu. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast (www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/202201/metoodika_luhikokkuvote.docx), milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
4.Eesti Töötukassa 15.03.2022 otsusega nr TVT/22/014178 jäeti X-le töövõimetoetus määramata, kuna tema töövõime ei olnud vähenenud.
5.X esitas 24.03.2022 Eesti Töötukassale vaide vastustaja 14.03.2022 otsusele nr TVH/22/010635 ning 15.03.2022 otsusele nr TVT/22/014178.
2(7)
3-22-1173
Eesti Töötukassa 03.05.2022 vaideotsusega nr VO/22/951 jäeti vaie rahuldamata.
Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb TTO ekspertarsti arvamusele. Vaide esitaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline. Siiski peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Taotluses kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kuigi vaide esitajal esineb piirang liikumise valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Seetõttu ei tuvastatud vaide esitajal töövõime vähenemist. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste valdkondade piiranguid ei tuvastatud (vt TVTS § 5 lg-d 1 ja 2; terviseja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1, § 6 lg-d 1, 3, 6, § 8 lg-d 5 ja 6). Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. Eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluses veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh lisandunud andmeid: perearsti AK 29.04.2022 epikriisi, perearsti AG 29.04.2022 epikriisi ja onkoloogi EV 27.03.2022 epikriisi andmeid ning vaides kirjeldatud asjaolusid. Ekspertarst jäi esialgse arvamuse juurde. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele. Eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. Vaide esitajal võib pikkade vahemaade käimisel ja füüsilisel koormusel esineda parema jala reie ja sääre välisküljel valu. Terviseandmete alusel vaide esitaja abivahendeid liikumisel ei kasuta. Valuravi vajadus esineb äärmiselt harva. Taastusravis osalemist terviseandmed ei kajasta. Ajutist töövabastust ei ole vaide esitaja liikumisprobleemidega seoses vajanud. Vaide esitaja märgitud südamekloppimine ja hingeldus kolmanda korruse läbimise järel on tavapärased ülekaalulise ja vähese treenitusega suitsetaja puhul. Terviseandmete alusel on vaide esitaja seisund ravi foonil stabiilne. Vaide esitaja kasutab vererõhuravi, kolesterooliravi ja kusihappe korrigeerimise ravi. Podagra ja hüpertensioon on raviga kompenseeritud ja üldist töövõimet ei mõjuta. Taotluses märgitud puusaliigese piirangute kohta objektiviseerivaid terviseandmeid ei ole. Terviseandmete alusel on vaide esitajal 2022. a veebruaris olnud pahaloomulise melanoomi lõikus. Melanoom opereeritud, üldseisund on hea; uuringute alusel kasvaja levikule viitavat ei ole. Töövõimet see seisund püsivalt ei piira. Vaide raames on terviseandmetesse lisandunud onkoloog EV 27.03.2022 epikriis, mis otsust ei mõjuta, sest üldseisund on hea, kasvaja levikut ei esine. Taotluses kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust, kuna terviseandmetes ei ole nimetatud valdkonnas hinnatavaid vaimse tervise probleeme käsitletud. Vaide esitaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja viimase viie aasta terviseandmeid kogumis arvesse võttes ei ole piirangud väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav osaline töövõime. Terviseandmetes puuduvad viited üldist töövõimet vähendava terviseseisundi halvenemise kohta.
3(7)
3-22-1173 Vaides viidatud visiidipõhine hindamine ei ole vajalik, sest vaide esitaja tervislik seisund on TIS-s piisava põhjalikkusega kirjeldatud ja terviseandmetes ei ole vastuolulist informatsiooni, mida olnuks vajalik täpsustada. Terviseandmetesse lisandunud perearst AK 29.04.2022 epikriisi ja perearsti AG 29.04.2022 epikriisi andmed hinnangut vaide esitaja töövõimele ei mõjuta, kuna neis on kajastatud gripi põdemist. Tegemist on ägeda haigusega, mis on raviga paranev ning püsivalt üldist töövõimet ei piira. Kuna vaide esitaja töövõime ei ole Töötukassa 14.03.2022 otsuse nr TVH/22/010635 kohaselt vähenenud, siis puudub tal õigus töövõimetoetusele (TVTS § 11).
7.X esitas 26.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 14.03.2022 otsuse nr TVH/22/010635, 15.03.2022 otsuse nr TVT/22/014178 ning 03.05.2022 vaideotsuse nr VO/22/951 tühistamise nõudes. Kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud. Kaebajal on krooniline haigus, millest kaebaja ei parane.
Eesti Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata.
Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst LA koostas 12.08.2022 seisukoha, milles nõustus TTO ekspertarsti arvamusega. Kokkuvõtlikult esinevad kaebajal ekspertarstide hinnangul püsivad tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas, mis on hinnatavad kergetena. Põhiliseks töövõimet mõjutavaks haigusseisundiks on laminektoomiajärgne sündroom (TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse kokkuvõttes toodud „Peamine piiranguid põhjustav diagnoos“), mille tõttu esineb kaebajal ägenemistega kulgev seljavalu, mis ägenemiste perioodil võib kiirguda ka jalgadesse. Kaebajale ei sobi kestev raske füüsiline töö, samuti ei sobi pidevates sundasendites tegutsemist nõudev töö. Ülejäänud kroonilised terviseseisundid on raviga kompenseeritud ja töövõimet ei mõjuta. Kaebajal leitud melanoom töövõimet püsivalt ei piira. Perearsti AG 16.05.2022 epikriisi ei saa arvesse võtta, sest see lisandus vaidlustatud haldusaktide andmise järel. Varem Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud püsivat töövõimetust ei saa siduda töövõime hindamisega töötukassa poolt, sest need on reguleeritud erinevalt. Vaidlustatud otsus on kooskõlas TVTS § 5 lg-tega 1 ja 2 ning määruse nr 39 §-ga 6 ja § 8 lgga 6.
9.Tallinna Halduskohtu 25.11.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Töövõime hindamisse kaasatud TTO ekspertarst KP on leidnud 05.03.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on lihasluukonna ja sidekoe muud haigusseisundid. Kerget piirangut tähistatakse võtmetegevuse raskusastmega 1 ning tegemist on piiranguga, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (vt määruse nr 39 § 6 lg 3 p 2). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem (määruse nr 39 § 8 lg 5). Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuna eksperdiarvamuse järgi on võtmetegevuse raskusaste 1, siis ei ole kaebaja töövõime vähenenud. LA nõustus oma eksperdiarvamuses nende järeldustega, tuginedes seejuures TIS-i andmetele. Ta leidis, et ravipotentsiaal on seni täies mahus kasutamata. Vaideotsuses on asjakohaselt selgitatud, et vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist. 4(7)
3-22-1173 Kaebaja kohtumenetluses esitatud ambulatoorsed epikriisid on koostatud pärast vaidlusaluste haldusaktide andmist ja neid ei saa HKMS § 158 lg 2 järgi arvesse võtta. Vastustaja on tõendanud, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei ole leidnud objektiivsete andmetega kinnitust. Sellekohaseid andmeid ei ole esitatud ka vaidemenetluses ega kohtumenetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 25.11.2022 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebaja terviseseisund ei ole pärast 2005. a insulti ja 2007. a seljaoperatsiooni paranenud. Kaebaja enesetunne iga aastaga halveneb. Kaebaja oli 2020. a augustist 2021. a detsembrini tööl välisriigis, ostis seal ravimeid ilma retseptita ja Eestis arsti juures ei käinud. Kaebaja ei olnud teadlik taastusravi võimalustest. Kaebaja käib aga omal kulul sanatooriumites ja tervisekeskustes.
11.Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Eesti Töötukassa 12.04.2021 otsusega nr TVH/21/016944 tuvastati apellandil osaline töövõime kestusega üks aasta. See ei tähenda, et ka 01.03.2022 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata. Tegemist on erinevate töövõime hindamise menetlustega ning apellandil ei saa tekkida õiguspärast ootust, et uue taotluse esitamisel on isikul esinevad tegutsemispiirangud automaatselt hinnatavad samas ulatuses kui varasemate taotluste alusel. Vastustaja lähtus vaidlustatud haldusaktide andmisel TVTS-st, määrusest nr 39 ja töövõime hindamise metoodikast. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ainult konkreetsele ametikohale sobivust. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TVTS § 6 lg-st 4 tulenevalt peab isik olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Praegusel juhul olid andmed tervise infosüsteemis piisavad apellandi töövõime hindamiseks. LA esitas täiendava seisukoha ka apellatsioonimenetluses. Põhiliseks töövõimet mõjutavaks haigusseisundiks on laminektoomiajärgne sündroom (TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse kokkuvõttes toodud peamine piiranguid põhjustatav diagnoos), mille tõttu kaebajal esineb ägenemistega kulgev seljavalu ja mis ägenemiste perioodil võib kiirguda ka jalgadesse. Töövõime hindamise taotluses kirjeldas kaebaja väheseid piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevuses liikumine eri tasapindadel, kus ekspertarst hindas piirangu raskemaks kui kaebaja. Muid selle valdkonna piiranguid kaebaja ei kirjeldanud. Apellandi üldine töövõime ei ole vähenenud. Töötamise registri andmetel töötab apellant täistööajaga töödejuhatajana C OÜ-s alates 2019. aastast. Kaebaja ajuinfarkt ja seljaoperatsioon
5(7)
3-22-1173 olid TTO ekspertarstile teada ja need on ekspertarvamuses välja toodud. Valuraviga on arvestatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Töötukassa esitas apellatsioonimenetluses ekspertarst LA täiendava arvamuse. Ringkonnakohus peab seda tõendit asja lahendamisel oluliseks ja võtab selle kohtuasja toimikusse.
13.Halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata.
14.Määruse nr 39 § 8 lg 1 sätestab, et eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse vastavustabeli järgi nii, et hinne 0 tähendab, et piirangut ei tuvastatud, 1 – kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse § 6). Määruse nr 39 § 8 lg 5 järgi hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.
15.Määruse nr 39 § 5 lg 3 järgi arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piirangutega. Töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks. Seega tuleb enne osalise või puuduva töövõime tuvastamist teha kindlaks, et haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite või füsioteraapiaga.
16.Kaebaja hindas TTO ekspertarstist erinevalt piiranguid liikumisel ja suhtlemisel. TTO ekspertarst sellega ei nõustunud ja on oma seisukohta arvamuses põhjendanud. Vaide- ja kohtumenetluses koostatud arvamustes on seda arvamust kontrollitud ja üle hinnatud ning hinnangut, mis langeb TTO ekspertarsti arvamusega kokku, põhjendatud.
6(7)
3-22-1173
17.TTO ekspertarst hindas kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevusi (vt määruse nr 39 § 3 lg 2 p 1) kokku hindega 1 (kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast – määruse nr 39 § 6 lg 3 p 2). Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. LA selgitas, et piirangud vajavad tähelepanu töötingimuste valikul, kuid ei vähenda püsivalt üldist töövõimet. Apellatsioonimenetluses esitatud arvamusest leidis LA järgmist: „Valuravi vajadus esineb äärmiselt harva (keskmiselt 2 korda aastas, 2021. aastal retseptipõhist valuravi ei vajanud). Taastusravis osalemist terviseandmed ei kajasta, kuigi seljavalude esinemisel on määrava tähtsusega pidev võimlemine lihaskorseti tugevdamiseks ja normaalse eluga jätkamine, mis juhib tähelepanu valust eemale ning soodustab tegutsemisvõime paranemist.“
18.TTO ekspertarst on põhjendanud oma hinnanguid kõigis valdkondades, milles ta andis erineva hinnangu kui kaebaja ise. TTO ekspertarsti seisukohad on jälgitavad ja ringkonnakohtu jaoks veenvad. Apellant ei ole esitanud tõendeid, mis ekspertarsti hinnangu kahtluse alla seaks. Kohtumenetluses esitas vastustaja ekspertarst LAi seisukoha, milles on TTO ekspertarsti hinnangut kontrollitud ja ka need hinnangud on kirjalikult põhjendatud ja kontrollitavad. LA ei ole asunud teistsugusele seisukohale kui TTO ekspertarst.
19.Ringkonnakohus nõustub ekspertarsti põhjendusega, et ägenemistega kulgeva seljavalu korral ei hinnata piirangute raskusastmeid ägenemise hetkel, sest tegemist ei ole püsivate piirangutega töövõime hindamise kontekstis. Olukorras, kus apellant tegelikult töötab ning TISi kanded ei kinnita püsivaid vaevusi, pidevat valuvaigistite tarvitamist või taastusravis osalemist, ei ole ekspertarvamuste põhjendatuses alust kahelda. Olukorras, kus kaebaja ei olnud oma sõnutsi taastusravi võimalustest teadlik, saab järeldada, et kaebaja ei ole taastusravi kestvalt kasutanud ning vaevusi on sellisel juhul võimalik suuremal määral kõrvaldada. Sellest, et kaebaja on käinud sanatooriumites ja tervisekeskustes, ei saa järeldada vaidlustatud haldusaktide õigusvastasust. Töötukassa sai otsuste tegemisel tugineda eelkõige TIS-i kannetele ja üksnes taotluses näidatud asjaolude ning TIS-i kannete vastuolude korral oli vajalik apellandi terviseseisundi täiendav, visiidipõhine hindamine.
20.TIS-i andmete hindamisel ei ole ekspertarstid jätnud olulisi andmeid tähelepanuta. Vaideotsuse põhjendused on selles osas õiged ja põhjendatud.
21.Kaebajal ei saanud varasematel perioodidel töövõime vähenemise tuvastamisest tekkida õiguspärast ootust, et sama järelduseni jõutakse ka 2022. aastal töövõime hindamisel. Töötukassa hindas kaebaja töövõimet muutunud õigusnormide alusel, mis seavad töövõime hindamisele erinevad kriteeriumid võrreldes varasema otsuse tegemise ajal kehtinud kriteeriumidega.
22.Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja esitanud ega kulude kandmist väitnud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.