Xi kaebus Eesti Töötukassa 14.03.2022 otsuse nr TVH/22/010635, Eesti Töötukassa 15.03.2022 otsuse nr TVT/22/014178 ning Eesti Töötukassa 03.05.2022 vaideotsuse nr VO/22/951 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
1.X esitas 01.03.2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused.
2.Eesti Töötukassa 14.03.2022 otsusega nr TVH/22/010635 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse põhjendused olid järgmised. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge liikumispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on lihasluukonna ja sidekoe haigused. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Pikkade vahemaade käimisel ja füüsilisel koormusel võib esineda parema jala reie ja sääre välisküljel valu. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast (www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/202201/metoodika_luhikokkuvote.docx), milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
3.Eesti Töötukassa 15.03.2022 otsusega nr TVT/22/014178 jäeti kaebajale töövõimetoetus määramata, kuna tema töövõime ei olnud vähenenud.
4.X esitas 24.03.2022 Eesti Töötukassale vaide vastustaja 14.03.2022 otsusele nr TVH/22/010635 ning 15.03.2022 otsusele nr TVT/22/014178.
5.Eesti Töötukassa 03.05.2022 vaideotsusega nr VO/22/951 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja Medicum Perearstikeskus AS ekspertarst (TTO ekspertarst). Vaide esitaja on 01.03.2022 töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise ja suhtlemise valdkonnas. TTO ekspertarst tuvastas 05.03.2022 TIS terviseandmete alusel, et vaide esitajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on lihasluukonna ja sidekoe haigused. Vaide esitaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, siiski peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Taotluses kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kuigi vaide esitajal esineb piirang liikumise valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Seetõttu ei tuvastatud vaide esitajal töövõime vähenemist. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste valdkondade piiranguid ei tuvastatud (vt TVTS § 5 lg-d 1 ja 2; terviseja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu (määrus nr 2(8)
3-22-1173
39) § 5 lg 1, § 6 lg-d 1, 3, 6, § 8 lg-d 5 ja 6). Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. Eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst analüüsis veel kord vaide raames vaide esitaja terviseandmeid, sh lisandunud perearst dr Anastasia Kudryashova 29.04.2022 epikriisi, perearst dr Anna Gretšeko 29.04.2022 epikriisi ja onkoloog dr Elen Vettus 27.03.2022 epikriisi andmeid ning vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jääb oma esialgse arvamuse juurde. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. Vaide esitajal võib pikkade vahemaade käimisel ja füüsilisel koormusel esineda parema jala reie ja sääre välisküljel valu. Terviseandmete alusel vaide esitaja abivahendeid liikumisel ei kasuta. Valuravi vajadus esineb äärmiselt harva. Taastusravis osalemist terviseandmed ei kajasta. Ajutist töövabastust (haiguslehel) ei ole liikumisprobleemidega seoses vajanud. Vaide esitaja poolt taotluses märgitud südamekloppimine ja hingeldus peale 3. korruse läbimist on tavapärased ülekaalulise, vähese treenitusega suitsetaja puhul. 2015. a on vaide esitajale tehtud koormustest, kus on hea koormustaluvus (10,3 MET), tekkis tüüpiline valu rinnus ja horisontaalsed ST-depr inferioorsel ja küllalt sage VES. Tehtud SKG: hemodünaamiliselt olulisi ahenemisi ei olnud. Puuduvad hilisemad andmed koormustaluvuse vähenemise kohta, ei ole lisandunud vastavaid terviseseisundeid. Terviseandmete alusel on vaide esitaja seisund ravi foonil stabiilne. Vaide esitaja kasutab vererõhuravi, kolesterooliravi ja kusihappe korrigeerimise ravi. Podagra ja hüpertensioon on raviga kompenseeritud ja üldist töövõimet ei mõjuta. Taotluses märgitud puusaliigese piirangute kohta objektiviseerivaid terviseandmeid ei ole. Terviseandmete alusel on vaide esitajal 2022. a veebruaris olnud pahaloomulise melanoomi lõikus. Melanoom opereeritud, üldseisund on hea; uuringute alusel kasvaja levikule viitavat ei ole. Töövõimet antud seisund püsivalt ei piira. Vaide raames on terviseandmetesse lisandunud onkoloog dr Elen Vettuse 27.03.2022 epikriis, mis otsust ei mõjuta, sest üldseisund on hea, kasvaja levikut ei esine. Taotluses kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust, kuna terviseandmetes ei ole nimetatud valdkonnas hinnatavaid vaimse tervise probleeme käsitlenud. Vaide esitaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja viimase viie aasta terviseandmeid kogumis arvesse võttes ei ole piirangud väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav osaline töövõime. Terviseandmetes puuduvad viited üldist töövõimet vähendava terviseseisundi halvenemise kohta. Vaide esitaja poolt vaides viidatud visiidipõhise hindamise läbiviimine ei ole antud juhul vajalik, sest vaide esitaja tervislik seisund on TIS-s piisava põhjalikkusega kirjeldatud ja tema terviseandmetes ei ole vastuolulist informatsiooni, mida olnuks vajalik täpsustada. Terviseandmetesse lisandunud perearst dr Anastasia Kudryashova 29.04.2022 epikriisi ja perearst dr Anna Gretšeko 29.04.2022 epikriisi andmed hinnangut vaide esitaja töövõimele ei mõjuta, kuna neis on kajastatud gripi põdemist, tegemist on ägeda haigusega, mis on raviga paranev ning püsivalt üldist töövõimet ei piira. Kuna vaide esitaja töövõime ei ole töötukassa 14.03.2022 otsuse nr TVH/22/010635 kohaselt vähenenud, siis puudub tal õigus töövõimetoetusele (TVTS § 11).
6.X esitas 26.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 14.03.2022 otsuse nr TVH/22/010635, Eesti Töötukassa 15.03.2022 otsuse nr TVT/22/014178 ning Eesti Töötukassa 03.05.2022 vaideotsuse nr VO/22/951 tühistamise nõudes.
3(8)
3-22-1173
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja leiab, et vaidlusalused töötukassa otsused on õigusvastased, kuivõrd kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud. Kaebajal on krooniline haigus, mis ei parane.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
8.1.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Lisaks töövõime hindamise metoodikale lähtuvad töövõime hindamise ekspertarstid ka metoodikale tuginevast töövõime hindamise ekspertarvamuse andmise juhendist (vt vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisa 4). TTO K. Pari koostas 05.03.2022 eksperdiarvamuse (vt vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisa 6), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. TTO ekspertarst analüüsis 02.04.2022 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi oma esialgse hinnangu juurde (vt vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisa 7). TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Lembi Aug. Viimati nimetatud ekspertarst on 12.08.2022 koostanud seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega (vt vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisa 8).
8.2.Kaebaja on 01.03.2022 töövõime hindamise taotluses märkinud tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas (1.1. liikumine eri tasapindadel) ning suhtlemise valdkonnas (7.2. kohane käitumine). TTO ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonnas võtmetegevuse 1.1. liikumine eri tasapindadel arvväärtusega 1 ning teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. Kokkuvõtlikult esinevad ekspertarstide hinnangul püsivad tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas, mis on hinnatavad kergete tegutsemispiirangutena. Põhiliseks töövõimet mõjutavaks haigusseisundiks on laminektoomiajärgne sündroom (TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse kokkuvõttes toodud „Peamine piiranguid põhjustav diagnoos“), mille tõttu esineb kaebajal ägenemistega kulgev seljavalu ja mis ägenemiste perioodil võib kiirguda ka jalgadesse. Kaebajale ei sobi kestev raske füüsiline töö, samuti ei sobi pidevates sundasendites tegutsemist nõudev töö. Ülejäänud kroonilised terviseseisundid on raviga kompenseeritud ja töövõimet ei mõjuta. Kaebajal leitud melanoom töövõimet püsivalt ei piira.
8.3.Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Olulised ei ole ainuüksi diagnoositud haigused, vaid neist põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud püsivad tegutsemispiirangud (vt metoodika).
8.4.Kaebaja on kaebusele lisanud perearst Anna Gretšenko 16.05.2022 epikriisi. Terviseandmeid, mis lisandusid või lisanduvad peale 03.05.2022 (st peale vaideotsuse koostamist) ei saa vastustaja hindamisel arvesse võtta ja palub jätta tähelepanuta. Kaebaja töövõimet tuleb hinnata vaidlustatud haldusotsuste tegemise seisuga (HKMS § 158 lg 2). Arvesse võetakse kaebaja hinnanguid oma tegutsemisvõimele ning vaidlustatud otsuse tegemise seisuga olemas olnud objektiivseid terviseandmeid. Isegi juhul, kui kohtu hinnangul peaks 16.05.2022 epikriisi arvestama, ei mõjuta need hinnangut kaebaja üldisele töövõimele (vt vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisa 8).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
4(8)
3-22-1173
10.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja töövõimet ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole.
11.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
12.Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ning kord on kehtestatud TVTS-s (vt TVTS § 1 lg 2). Lisaks reguleerib töövõime hindamist määrus nr 39. Vaidlusaluses 14.03.2022 otsuses on õiguslike alustena märgitud TVTS §-d 5-9 ning määrus nr 39. Ühtlasi on 14.03.2022 otsuses selgitatud, et töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast1. Kohtupraktikas on selgitatud, et haldusorgan võib anda õigusnorme, sh metoodikat, selgitavaid juhiseid, mis lihtsas keeles ja vajaduse korral näidete varal avavad metoodika sisu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-171110/84, p 18). Seetõttu on vastustaja tuginenud asjakohastele õigusaktidele.
13.Riigikohus on selgitanud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada asjaolud, millest sõltub haldusakti õiguspärasus; muuhulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24).
14.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Isikul ei ole töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes); 2) TVTS § 7 lg-s 5 sätestatud andmed (TIS-i kantud taotleja terviseandmed); 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1).
15.Käesoleval juhul on kaebaja töövõime hindamise taotluses välja toonud piirangud liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.1. liikumine eri tasapindadel ning suhtlemise valdkonna võtmetegevuses 7.2. kohane käitumine (vt vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisa 1, lkd 5 ja 7)). Liikumise valdkonna piirangud
16.Töövõime hindamisse kaasatud TTO ekspertarst K. Pari on leidnud 05.03.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on lihasluukonna ja sidekoe muud haigusseisundid (vt vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisa 6, lk 4). Kerget piirangut tähistatakse võtmetegevuse raskusastmega 1 ning tegemist on piiranguga, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (vt määrus nr 39 § 6 lg 3 p 2). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Käesoleval juhul on vastustaja juhindunud 05.03.2022
eksperthinnangust ning leidnud, et kuivõrd kaebajal esineb kerge liikumispiirang (võtmetegevuse raskusaste 1), siis ei ole tema töövõime vähenenud ning kaebaja on töövõimeline. See tähendab, et kaebaja töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoose ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud (vt TVTS § 5 lg 2 ja lg 3 p 1).
17.Ekspertarst on võtmetegevuse põhjendustena välja toonud järgmise: „1.1. Liikumine eri tasapindadel: puusaliigese piirangute kohta andmeid ei ole. Liikumisel abivahendeid ei kasuta. Esineb val[u] parema jala reie ja sääre välisküljel. Valuravi vajadus äärmiselt harva. Taastusravi vajadust ei ole esinenud. Püsivalt töövõimetu(haiguslehel) ei ole olnud vajadust viibida. Peale
3.korruse läbimist on südamekloppimine ja hingeldus tavapärased. 2015 tehtud koormustest, kus hea koormustaluvus (10,3 MET), tekkis tüüpiline valu rinnus ja horisontaalsed ST-depr inferioorsel ja küllalt sage VES. Vt.eelnev ja järgnev. Tehtud SKG: hemodünaamiliselt olulisi ahenemisi ei olnud. Puuduvad hilisemad andmed koormustaluvuse vähenemise kohta, st ei ole lisandunud vastavaid terviseseisundeid. Hindan liikumispiirangu kergeks.“ (vt vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisa 6, lk 4).
18.TTO ekspertarsti hinnanguga on nõustunud ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst L. Aug, märkides 12.08.2022 koostatud arvamuses järgmist: „Kokkuvõtlikult esinevad Xil püsivad tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas, mis on hinnatavad kergete tegutsemispiirangutena. Põhiliseks töövõimet mõjutavaks haigusseisundiks on ägenemistega kulgevad seljavalud (laminektoomiajärgne sündroom), kuid terviseandmete alusel on ägenemised harva( pöördunud valude tõttu arsti vastuvõtule keskmiselt üks kord aastas), ajutist töövabastust (haigusleht) ei ole liikumisprobleemidega seoses vajanud, kuigi töötamise registri andmetel töötab täiskoormusega. Kõrvalabi püsivat vajadust terviseandmed ei kajasta, retseptipõhist valuravi pidevalt ei vaja ja taastusravis osalemist terviseandmed ei kajasta, kuigi seljavalude esinemisel on määrava tähtsusega pidev võimlemine lihaskorseti tugevdamiseks, mis vähendab valu ning soodustab tegutsemisvõime paranemist. Kaasuvad kroonilised seisundid on raviga kompenseeritud ja töövõimet ei mõjuta. Ravipotentsiaal on seni täies mahus kasutamata ning terviseseisundid mõjutavad küll teatud määral igapäevaelu, kuid ei takista töötamist, sest töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida.“ (vt vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisa 8, lk 5). Seejuures on mõlemad eriteadmistega isikud viidanud oma hinnangutes TIS andmetele, millest on hinnangu andmisel lähtutud (vt vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisa 6, lk-d 3-4; lisa 8, lk 1). Kohtu hinnangul ei nähtu, et vastustaja oleks mõned andmed tähelepanuta või arvestamata jätnud või andmeid ebaõigesti kasutanud. Seda ei väida ka kaebaja.
19.Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule2. Praegusel juhul on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst L. Aug leidnud, et ravipotentsiaal on seni täies mahus kasutamata (vt vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisa 8, lk 5).
20.Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi taotleja hinnang oma terviseseisundile on oluline, siiski peab see hinnang saama kinnitust TIS-is sisalduvate objektiivsete andmetega (tervishoiuteenuse osutaja sissekannetest)3. Kaebaja on väitnud kaebuses, et tema tervislik
Metoodika, lk 7. Vt Metoodika, lk-d 7 ja 12.
6(8)
3-22-1173
seisund ei ole muutunud ning tegemist on kroonilise haigusega, siiski ei ole kaebaja välja toonud, milles on vastustaja oma järelduses eksinud.
21.Kaebaja on esitanud 24.10.2022 kohtule 20.07.2022 ambulatoorse epikriisi nr 99726, 19.08.2022 ambulatoorse epikriisi nr 1075155 ning 27.09.2022 ambulatoorse epikriisi nr 101103. Vaidlusalused otsused on tehtud 14.03.2022, 15.03.2022 ja 03.05.2022, seega enne ülalmärgitud epikriiside koostamist. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (vt HKMS § 158 lg 2 lause 2). Seetõttu ei oma 24.10.2022 esitatud tõendid asja lahendamisel tähtsust, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta (HKMS § 62 lg-d 2 ja 6).
22.Kaebaja on esitanud koos kaebusega 16.05.2022 ambulatoorse epikriisi nr 98354. Arvestades, et tegemist on peale vaidlusaluste otsuste koostatud epikriisiga ei saa see mõjutada vaidlustatud otsuste õiguspärasust. Seetõttu jätab kohus ka nimetatud epikriisi asja lahendamisel tähelepanuta (HKMS § 62 lg-d 2 ja 6).
23.Samas ei anna kaebaja esitatud täiendavad tõendid (kaebusega koos esitatud 16.05.2022 epikriis ning 24.10.2022 kohtule esitatud epikriisid) alust järeldamaks, et vastustaja oleks olemasolevate andmete alusel ebaõigesti tuvastanud, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole. Vastustaja on õigesti märkinud, et 16.05.2022 epikriisis kirjeldatud terviseandmed (põhihaigus gripp) ei mõjuta hinnangut kaebaja üldisele töövõimele. Ka 20.07.2022 ja 19.08.2022 epikriisides kirjeldatud terviseandmed (tromboseerunud välimised hemorroidid) ei mõjuta hinnangut kaebaja üldisele töövõimele.
24.Teisalt ei ole vastustaja leidnud, et kaebajal piirangud liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.1 üldse puuduksid. Vastupidi, vastustaja on nõustunud kaebajaga, et tal esinevad piirangud liikumise valdkonnas, kuid leidnud, et tegemist on kerge liikumispiiranguga. Vaideotsuses on asjakohaselt selgitatud, et vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist (vt kaebuse lisa 2, lk 5).
25.Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja õigesti tuvastanud, et liikumisvaldkonnas esineb kaebajal kerge piirang. Suhtlemise valdkonna piirang
26.Kaebaja on märkinud oma taotluses, et tal esinevad piirangud suhtlemise valdkonna võtmetegevuses 7.2. Samas on 05.03.2022 eksperthinnangus leitud, et TIS andmed ei toeta kaebaja toodud väidet (vt vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisa 6, lk 8). Selle seisukohaga on nõustunud ka töötukassa ekspertarst, selgitades oma arvamuses järgmist: „Terviseandmete alusel on anamneesis 2018. aastal diagnoositud depressioon ja kaebaja on seisundi ravimiseks tarvitanud ka psühhotroopseid ravimeid. Eriarsti (psühhiaatri) konsultatsiooni terviseandmed ei kajasta ja viimati perearsti poolt ravimeid välja kirjutatud 14.09.2020 (siis kolmest koostatud retseptist välja ostetud 1 retsept, teised retseptid annulleeritud aegumise tõttu). Terviseandmetes puudub info kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemise ja olukorrale mittevastava käitumise kohta, seega ei leia enesehinnangulised kaebused terviseandmetes kinnitust.“ (vt vastustaja 15.08.2022 menetlusdokumendi lisa 8, lk 4).
27.Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi taotleja hinnang oma terviseseisundile on oluline, siiski peab see hinnang saama kinnitust TIS-is sisalduvate objektiivsete andmetega (tervishoiuteenuse osutaja sissekannetest)4. Vastustaja on tõendanud, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei ole leidnud objektiivsete andmetega kinnitust. Vastavasisulisi andmeid ei ole esitatud ka vaidemenetluses ega kohtumenetluses.
Vt Metoodika, lk-d 7 ja 12.
7(8)
3-22-1173
28.Ülaltoodust lähtuvalt on vaidlusalused otsused õiguspärased, mistõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulud ja andmete avaldamine otsuses
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
30.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.