Balti Kinnisvaraportfell AS hagi M&G Invest OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1723.80 eurot • Hageja Balti Kinnisvaraportfell AS (registrikood 10830872; asukoht A. Lauteri 5 Tallinn 10114) • Hageja esindaja Monika Sori ([email protected]) • Kostja M&G Invest OÜ (registrikood 12104578; asukoht Ranna tee 36 Tallinn 12111; [email protected]) • Kostja esindaja Armin Karu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungita lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista M&G Invest OÜ-lt Balti Kinnisvaraportfell AS kasuks välja põhivõlg 972.90 eurot ning 17.10.2015 kuni 10.01.2017 (k.a) eest viivised 879.50 eurot.
3.Mõista M&G Invest OÜ-lt Balti Kinnisvaraportfell AS kasuks välja viivised 0.2% päevas põhivõlalt 972.90 eurolt alates 11.01.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
2.Mõista M&G Invest OÜ-lt Balti Kinnisvaraportfell AS kasuks välja menetluskuludena 585 eurot. Kostjat tuleb tasuda välja mõistetud menetluskulude summalt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemise on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid ning see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Balti Kinnisvaraportfell AS esitas 06.11.2015 maakohtusse hagi, milles palus M&G Invest OÜ-lt välja mõista põhivõlgnevuse 972.90 eurot ja viivised. 08.02.2016 täpsustas hageja viiviste nõuet ning palus kostjalt välja mõista viivised kuni 09.11.2015 summas 40.86 eurot ja alates sellest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,2 % päevas. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja poolte vahel 16.05.2011 sõlmitud äriruumide üürilepingu alusel Tartus, Raekoja plats 16/Kompanii 2 asuvaid ruume. 02.09.2013 parkimislepingu alusel kasutas kostja samal aadressil asuvat parkimiskohta. Alates 01.10.2014 oli üüri suurus koos käibemaksuga 2287.58 eurot, millele lisanduvad lisa- ja üldteenused. Parkimislepingust tuleneva üüri suurus oli 30 eurot kuus, lisaks käibemaks. Kostja jättis tasumata lisa- ja üldteenuste 31.05.2015 arve summas 1133.52 eurot, 01.06.2015 arve üüri kohta summas 1500 eurot, lisa- ja üldteenuste 30.06.2015 arve summas 1159.28 eurot ning parkimislepingu üüri 2015. a jaanuari – juuni eest summas 216 eurot (29.06.2015 arve). Kokku oli kostja võlgnevus 4008.80 eurot. Üürilepingute kohaselt oli äriruumi üürilepingu viivise määr 0,2 % päevas ja parkimiskoha viivise määr 0,5 % päevas. Pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist tasus kostja hagejale 22.09.2015.a 300 eurot, 15.10.2015.a 2549.52 eurot ja 16.10.2015.a 1159.28 eurot, kokku 4008.80 eurot. Hageja luges rendilepingu üldtingimuste p 5.3 alusel kostja poolt tasutud summade alusel täidetuks esimeses järjekorras viivised ja seejärel põhivõla. Kostjal oli tasumata 01.06.2015 arvest summa 972.90 eurot ning sellelt kogunenud viivis. Hageja vaidles vastu kostja väitele, et poolte kokkuleppe kohaselt on hageja viivise nõudest loobunud. Hageja on kostjalt ka varasemalt viivised nõudnud.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.Kostja oli nõus, et enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist oli hagejal kostja vastu nõue kokku 4008.80 eurot. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja vaidles vastu viiviste nõudele, väites, et kokku on lepitud viivistest loobumises. Hageja esindaja kinnitas kostjale 2015. aasta juulis, et põhiosa tasumisel sanktsioone ei rakendata. Hageja ei ole 4-aastase lepinguperioodi kestel ühtegi sanktsiooni kasutanud. Kostja palus lugeda viiviste nõudmine hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kostja vaidles vastu VÕS § 88 lg 8 rakendamisele, kuna sellest on antud teada alles kohtumenetluses.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 16.05.2011 sõlmisid pooled äriruumide üürilepingu, mille alusel kostja kasutas Tartus, Raekoja plats 16/Kompanii 2 asuvaid ruume. Alates 01.10.2014 oli rendi suurus koos käibemaksuga 2287.58 eurot, millele lisanduvad lisa- ja üldteenused. (lk 24-35, 43-45). • 02.09.2013 sõlmitud parkimislepingu alusel kasutas kostja samal aadressil asuvat parkimiskohta (lk 36-42). Parkimislepingust tuleneva üüri suurus oli 30 eurot kuus, lisaks käibemaks. • Hageja esitas kostjale 31.05.2015 lisa- ja üldteenuste arve summas 1133.52 eurot (lk 46), 01.06.2015 üüriarve summas 2287.58 eurot (lk 47), 30.06.2015 lisa- ja üldteenuste arve summas 1159.28 eurot (lk 48) ning 29.06.2015 parkimiskoha üüri arve 2015. a jaanuari – juuni eest summas 216 eurot (lk 49). • Kostja tasus neist arvetest 01.06.2015 üüriarve osaliselt, tasumata jäi 1500 eurot. Kokku oli kostja võlgnevus 4008.80 eurot. • Pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist tasus kostja hagejale 22.09.2015.a 300 eurot, 15.10.2015.a 2549.52 eurot ja 16.10.2015.a 1159.28 eurot, kokku 4008.80 eurot. Kohus analüüsib kõigepealt kostja vastuväidet viivise nõude olemasolule. Kuna kostja vaidles vastu VÕS § 88 lg 8 rakendamisele, analüüsib kohus kohustuste täitmise järjekorda.
4.Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väide, et hageja on poolte vahelise kokkuleppega viivise nõudmisest loobunud. Kostja on väidetava kokkuleppe tõendamiseks esitanud 09.07.2015 e-kirja, milles kostja esindaja lubab kolme arve tasumist hiljemalt 20.08.2015 (lk 87). Teiseks on kostja esitanud hageja 20.10.2015 e-kirja selle kohta, et hageja nõuab põhivõla ja viiviste tasumist (lk 88). Rohkem tõendeid ei ole kostja hoolimata kohtu ettepanekust esitanud. Hageja vaidles viivistest loobumise kokkuleppe sõlmimisele vastu, hageja on esitanud ka poolte sellekohase kirjavahetuse (lk 98-102). Kohus leiab, et võlgniku lubadus võlgnevus mingiks kuupäevaks likvideerida ei ole samastatav poolte kokkuleppega. 09.07.2015 e-kirjast ei nähtu poolte kokkulepet, mille kohaselt hageja loobub viiviste nõudmisest. Riigikohus on korduvalt selgitanud (näiteks Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-14, p 11), et aegumistähtaja jooksul saab nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel. Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud. Kohtu hinnangul antud olukorras selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Hageja on viivisnõude esitanud maksekäsu kiirmenetluses koos tasumata põhinõudega ja mõisliku aja jooksul pärast võlgnevuse tekkimist. Kostja väitel ei ole hageja 4-aastase lepinguperioodi kestel ühtegi sanktsiooni kasutanud. Selle väite on hageja ümber lükanud 18.10.2013 ja 30.06.2014 kirjadega, milles samuti on esitanud kostjale viiviste nõue (lk 102-104). Seega ei ole hageja vastuoluliselt käitunud ning viiviste nõudmine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus.
5.VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks põhikohustuse katteks. 16.05.2011 sõlmitud lepingu punkti 5.3 ja 02.09.2013 sõlmitud lepingu punkti 4.3 kohaselt loetakse raha laekumisel kõigepealt tasutuks viivis, seejärel leppetrahv, tasu lisa- ja üldteenuste eest ning viimasena üür. Seega on pooled kokku leppinud VÕS §-le 88 lg 8 sarnases regulatsioonis.
Lisaks tuleb VÕS § 88 lg 6 kohaselt lugeda esimesena täidetuks esimesena sissenõutavaks muutnud kohustus. Pooled on sellest sättest erinevalt kokku leppinud, et esmalt loetakse tasutuks lisa- ja üldteenuste arve ning viimasena sama kuu üür. Seega tuleb tasumiste puhul esmalt lugeda tasutuks 2015. a maikuu lisa- ja üldteenuste arve, siis 2015. a juuni lisa- ja üldteenuste arve ja 2015. a juuni üür, kusjuures esmalt tuleb lugeda tasutuks kõik viivised ja seejärel põhisummad. Kuna parkla üür muutus sissenõutavaks pärast 2015. a juuni lisa- ja üldteenuste arvet, tuleks parkla üüri arve VÕS § 88 lg 6 alusel tasuda pärast seda. Hageja on kohtu hinnangul kustutanud võlgnevust üldiselt õiges järjekorras (lk 54). Hageja on arvestanud 22.09.2015 tasutud kogusumma ja osa 15.10.2015 tasutud summast viiviste katteks, nii et kõik viivised on seisuga 15.10.2015 tasutud. Seejärel on hageja arvestanud õigesti tasutuks 2015. a maikuu lisa- ja üldteenuste põhivõla. Järgmisena oleks hageja pidanud tasutuks arvestama 2015. a juuni lisa- ja üldteenuste arve, kuid ta on lugenud tasutuks parkla üüri ning järele jäänud summa maha võtnud kommunaalteenustest. Kohus leiab, et selline tasumise järjekord on küll ebaõige, kuid kostja huvidega kooskõlas, kuivõrd parkla üüri viivise määr on suurem kui kommunaalteenustel. 16.10.2015 tasutud summast on hageja õigesti maha arvestanud alates 15.10.2015 tekkinud viivised ning seejärel põhivõla. Hageja on õigesti leidnud, et kostjal on tasumata põhivõlg 972.90 eurot. Hageja tabeli kohaselt on põhivõlg jäänud 2015. a juuni üüriarvest, mis on kooskõlas kohtu seisukohaga. Alates viimasest võlgnevuse tasumisest 16.10.2015 (viivised algavad 17.10.2015) kuni kohtuotsuse tegemiseni on põhivõla viiviste suuruseks 879.50 eurot (viivisekalkulaatorit kasutades), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista jooksev viivis alates otsuse kuulutamisest.
6.Kohus ei analüüsi 01.07.2015 teatist üürileandja vahetuse kohta (lk 86), kuna selle üle ei ole pooltel vaidlust.
7.Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulud kokku summas 360 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja esindaja töömaht 6 tundi ja esindaja tunnihind 60 eurot ilma käibemaksuta on käesolevas asjas mõistlikud ja põhjendatud. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohuslane ja palub menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus loeb ebaõigeks kostja vastuväite, et hageja esindaja on hageja töötaja. Monika Sori kontaktandmetest nähtuvalt on ta EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ töötaja ning esindab hagejat volikirja alusel. Kohus mõistab eeltoodu alusel kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 585 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohustab kohus kostjat tasuma väljamõistetud menetluskulude summalt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.