3-21-2917 X kaebus Siseministeeriumi 25.05.2021 otsuse nr 124/103 tühistamiseks ja avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Kaebaja X, volitatud esindaja HP Vastustaja Siseministeerium, volitatud esindaja PA
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 01.03.2021 Jõhvi Vallavalitsusele uue perekonnanime andmise avalduse, mille kohaselt soovib saada uueks perekonnanimeks Y.
2.Siseministeerium selgitas 26.04.2021 kirjas nr 10-6/6/1628-2 X-le, et isikunimekomisjon arutas avaldust 08.04.2021 koosolekul ja leidis, et valitud perekonnanimi ei ole perekonnanimeks sobiv eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi ja häälduse tõttu. Tegemist on võõrkeelse perekonnanimega, kuna sisaldab y-tähte. Eesti omasõnadele pole omane, et nimi algab d-tähega. Vastustaja selgitas, et avalduse esitajal on võimalik valida muu perekonnanimi. Kui avalduse esitaja jääb oma avalduse juurde, on tal võimalik enne keelduva haldusakti andmist esitada arvamus isikunimekomisjoni seisukohtadele. Ministeerium ootas vastust 11.05.2021.
3.X esindaja vastas 10.05.2021 kirjaga ministeeriumi 26.04.2021 kirjale, milles väljendas kokkuvõtlikult seisukohta, et jääb avalduse juurde.
4.Siseministeerium jättis 25.05.2021 otsusega nr 1-24/103 X avalduse uue perekonnanime Y andmiseks rahuldamata. Uueks perekonnanimeks ei või olla nimi, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu. Ministeerium jättis nimeseaduse § 171 lõikes 4 sätestatud erandi rakendamata, kuna X-l ei ole kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või usu tõttu isiklikku seost perekonnanimele Y vastava muukeelse nimetraditsiooniga.
5.X saatis 11.11.2021 Siseministeeriumile e-kirja, milles soovis teavet taotluse lahendamise kohta.
6.Siseministeerium teavitas 15.11.2021 e-kirjas, et X avalduse menetluses on tehtud keelduv otsus 25.05.2021, millest on teavitatud ka avaldajat 31.05.2021 ning avaldaja on otsuse Jõhvi Vallavalitsusest kätte saanud.
7.X esitas 15.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 25.05.2021 otsuse nr 1-24/103 tühistamiseks ja 01.03.2021 avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse tähtaegsusega seoses selgitas kaebaja, et lepinguline esindaja pöördus 11.11.2021 Siseministeeriumi poole, kuna kaebaja ega tema esindaja ei olnud saanud pärast 26.04.2021 vastuse esitamist Siseministeeriumilt mingit otsust ega teadet. Siseministeeriumi teate kohaselt oli tehtud otsus avalduse suhtes 25.05.2021 ja Jõhvi Vallavalitsus oli teavitanud sellest avaldajat 31.05.2021. Tegelikult ei saanud kaebaja vallavalitsusest seda otsust nimetatud ajal kätte . Otsus oli saadetud avaldaja e-posti aadressile alles 15.11.2021.
8.Siseministeerium märkis 23.02.2022 vastuses, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Siseministeeriumile teadaolevalt teavitas Jõhvi Vallavalitsus kaebajat uue perekonnanime andmisest keeldumise otsusest hiljemalt 2021. aasta juuni esimestel päevadel. Kui see nii ei peaks olema, tuleks kaebajal esitada kohtule selgesõnaline kinnitus selle kohta, et ta ei saanud Siseministeeriumi 25.05.2021 otsust nr 1-24/103 kätte enne 15.11.2021.
9.Kaebaja teatas 12.01.2023 vastuses, et tema lepinguline esindaja pöördus 11.11.2021 Siseministeeriumi poole, kuna kaebaja ega esindaja ei olnud saanud pärast 26.04.2021 vastuse esitamist Siseministeeriumilt mingit otsust ega teadet. Alles pärast seda pöördumist saadeti 15.11.2021 otsus avaldaja e-posti aadressile.
10.Siseministeerium palus 09.02.2023 vastuses lõpetada asjas menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Vaidlusaluse dokumendi kättetoimetamise aeg jääb 2021. a juuni algusesse. Sellest ajast on möödunud aasta ja 8 kuud. Arvestades möödunud aega, ei ole Jõhvi Vallavalitsusel enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid dokumendi kättetoimetamise kohta. Kaebaja lepinguline esindaja pöördus Siseministeeriumi poole alles 11.11.2021. Isiku ärakuulamise kiri saadeti juba aprillis ja sellele eeldati vastust 11.05.2021. Mõistlikuks ega põhjendatuks ei saa pidada menetlusosalise mitmeid kuid kestvat passiivsust ja oodati, kui ta on ise esitanud taotluse haldusmenetluse algatamiseks ja saanud vahepealses menetluses juba kätte haldusorgani poolt kavandatava otsuse.
2(5)
3-21-2917
11.Tallinna Halduskohus tuvastas 20.02.2023 määrusega, et kaebus esitati tähtaja rikkumisega ja tähtaja ennistamiseks alust pole (resolutsiooni p 1). Halduskohus lõpetas asja menetluse (resolutsiooni p 2). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). 30-päevasest kaebetähtajast sätestab erandi HKMS § 46 lg 7 ning selle kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega; 2) vastustaja selgituste kohaselt teavitas Jõhvi Vallavalitsus kaebajat uue perekonnanime andmisest keeldumise otsusest hiljemalt 2021. aasta juuni esimestel päevadel. Jõhvi Vallavalitsuse ametnik on Siseministeeriumile selgitanud, et ta helistas kaebajale ning ametnik on toimikusse märkinud, et kaebajale on helistatud. Perekonnaseisuametnikul ei ole enam toimiku vahel väljaprinditud uue perekonnanime andmisest keeldumise otsust, järelikult on see üle antud. Täiendavas 09.02.2023 vastuses on Siseministeerium toonud välja, et menetluse kronoloogiast on näha, et X esitas Jõhvi Vallavalitsusele uue perekonnanime andmise avalduse 01.03.2021. Siseministeeriumi isikunimekomisjon arutas avaldust 08.04.2021. Siseministeerium selgitas 26.04.2021 kirjas nr 10-6/1628-2, et uue perekonnanime andmine ei ole võimalik ning X-l on enne keelduva haldusakti andmist võimalik esitada oma arvamus ja vastuväited. X lepinguline esindaja vastas 10.05.2021, et kaebaja jääb enda soovi ja selle põhjenduste juurde. Seega oli kaebaja kavandatavast otsusest teadlik juba 2021. aasta aprillis. Kaebaja ei ole selles osas vastupidist väitnud; 4) kohus nõustub vastustajaga, et isik peab ise mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui taotleja ei saa menetlust lõpetavat haldusakti või eksisteerib ebaselgus menetluse jätkumise suhtes, siis võiks keskmise hoolsuskohustuse nõude põhjal eeldada, et mõistliku aja jooksul küsitakse ise oma õiguseid mõjutav otsustus haldusorganilt välja. Arvestades et kaebaja kasutas enda ärakuulamisel õigusteadmistega esindaja abi, on mõistlik eeldada, et tal olid ka teadmised selle kohta, et taotluse esitamise korral on menetlusosalisel hoolsuskohustus selgitada mõistliku aja jooksul välja menetluse lõpptulemus. Kohtupraktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Praegusel juhul ei tõusetu seda küsimust. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad, kusjuures ka õiguslikult kogenematul isikul ei oleks alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08, p 17). Haldusasja materjalidest nähtuvalt oli kaebajal haldusmenetluses lepinguline esindaja, keda ei saa pidada kogenematuks; 5) lähtuvalt eeltoodust on kaebetähtaeg ületatud ja selle ennistamiseks ei ole alust. Kaebetähtaja möödalaskmiseks ei olnud objektiivset põhjust; 6) menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel tuleb tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 4).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebus halduskohtule on esitatud tähtaegselt, kuna kaebaja sai vaidlustatud otsuse kätte 25.11.2021 ja esitas kaebuse 15.12.2021. Tallinna Halduskohus on menetluse lõpetamise põhjendamisel lähtunud ainuüksi vastustaja selgitustest; 2) vastustaja pole kättetoimetamise asjaolude kohta esitanud kohtule ühtki asjakohast tõendit;
3(5)
3-21-2917 3) ükski õigusnorm ei saa lähtuda loogikast, et kui avalikku võimu teostav ametnik jätab oma ametiülesanded täitamata, siis vastutab selle eest ja on sunnitud saabunud tagajärjega leppima hoopis avaliku võimu poole pöördunud kodanik; 4) koroonapandeemiast tingitud piirangutest tulenevalt oli kaebajal täiesti mõistlik eeldada, et tema küsimuse lahendamine võtab seepärast kauem aega.
13.Siseministeerium palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. 1) vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde; 2) vastustajal polnud võimalik esitada tõendit selle kohta, et otsus oli kaebajale teatavaks tehtud enne 25.11.2021, sest puuduvad dokumentaalsed tõendid vaidlustatava haldusakti teatavakstegemise kohta. Haldusakti kättetoimetamise kohta tõendite puudumist on omakorda ära kasutanud kaebaja, arvates, et see annab talle õiguse enda algatatud haldusmenetluse lõpptulemust vaidlustada endale sobival ajal mõistlikkuse ja hoolsuskohustuse põhimõtteid eirates; 3) usutav ei ole, et kaebaja sai vaidlustatavast haldusaktist teada alles 25.11.2021. Kuid isegi kui asuda seisukohale, et kaebajal puudus teadmine vaidlustatavast haldusaktist kuni 25.11.2021, ei saa viivitust kaebaja enda algatatud haldusmenetluse lõpptulemuse väljaselgitamisel pidada mõistlikuks. Kaebajat teavitati kavandatavast haldusaktist juba 26.04.2021 ning kaebaja esindaja vastas sellele 10.05.2021. Seega oli kaebaja enda väidete kohaselt üle poole aasta haldusmenetluse lõpptulemuse väljaselgitamisel passiivselt ootel; 4) haldusmenetluse kronoloogiaga tutvudes, sh taotluse esitamise, isikunimekomisjoni toimumise ja kavandatava haldusakti ajalist kulgu jälgides, ei olnud põhjust eeldada koroonapandeemiast tulenevat viivitust lõppotsuse tegemisel. Pigem on tegemist kaebaja esindaja otsitud põhjusega, et vabandada oma ebamõistlikult pikka passiivsust haldusmenetluse lõpptulemuse väljaselgitamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Nimeseaduse § 24 lg 1 kohaselt isik, kes leiab, et tema õigusi on isikunime andmise või kohaldamise menetluse käigus rikutud, või kes ei ole nõus talle või tema lapsele antud või kohaldatud isikunimega või isikunime andmisest või kohaldamisest keeldumisega, võib esitada 30 päeva jooksul vaide Siseministeeriumile või kaebuse halduskohtule. Tähtaja arvestus algab päevast, millal isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest või antud või kohaldatud isikunimest või selle andmisest või kohaldamisest keeldumise otsusest.
15.Seadus ei sätesta uue perekonnanime andmise taotluse lahendamiseks konkreetset tähtaega. Seega tuleb sellise taotluse lahendamise menetlus läbi viia mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 21.09.2011 otsus asjas nr 3-3-1-5-11, p 24). Vastustaja 25.05.2021 otsus nr 124/103, millega jäeti kaebaja avaldus uue perekonnanime andmiseks rahuldamata, tuli kaebajale teatavaks teha (vt siseministri 12.12.2017 määruse nr 45 "Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja avalduse vorm" § 10 lg 1). Praegusel juhtumil pole vastustaja tõendanud, et on vaidlustatud otsusest kaebajat teavitanud enne 25.11.2021. Kuna vastustaja eksis otsuse teatavaks tegemisel haldusmenetluse normide vastu, tuleb kaebetähtaja arvestamisel lähtuda nõuetekohaselt teatavaks tegemata jäetud haldusaktide puhul kohalduvast tähtajast.
16.HKMS § 46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse 4(5)
3-21-2917 esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Soodustava haldusakti taotleja ei saa ebamõistlikult kaua oodata taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamist, vaid ta peab ka ise tundma huvi taotluse lahendamise vastu ja pöörduma haldusorgani poole mõistliku aja jooksul pärast seda, kui on ilmne, et tema taotlus jäeti rahuldamata (Riigikohtu 09.05.2008 otsus asjas nr 3-3-1-22-08, p 14; 29.04.2009 otsus asjas nr 3-3-1-19-09, p 19; 10.06.2009 määrus asjas nr 3-3-1-25-09, p 11; 12.12.2017 otsus asjas nr 5-17-10, p 62). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10; 28.01.2008 otsus nr 3-3-1-82-07, p 15; 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16). Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7; vt Riigikohtu 16.06.2021 määrus asjas nr 3-20-999, p 19).
17.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlustatud otsuse väljanõudmine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul ning kaebus halduskohtule on esitatud hilinenult.
18.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et uue perekonnanime andmise menetlus algas 01.03.2021, kui kaebaja esitas vastustajale taotluse. Vastustaja palus 26.04.2021 kirjas kaebajal esitada vastus esitatud küsimustele 11.05.2021. Viidatud kirjas selgitas vastustaja, et isikunimekomisjon arutas kaebaja avaldust 08.04.2021 ning taotletav nimi pole sobiv eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi ja häälduse tõttu. Kaebajale selgitati võimalust valida teine nimi. Vastustaja andis selle kirjaga kaebajale võimaluse esitada enda seisukohad. Kaebaja esitas vastuse 10.05.2021, milles jäi seisukohale, et taotletaval kujul nime andmine on seadusega kooskõlas. Kaebaja, kelle esindajaks oli õigusteadmistega isik, oli teadlik tema taotluse lahendamise menetlusest ning tal oli huvi menetluse tulemuse vastu. Sellises olukorras võis kaebaja puhul eeldada, et ta pöördub haldusorgani poole varem kui 11.11.2021. Kaebajale oli juba 26.04.2021 kirja kättesaamisel teada, et komisjon ei pidanud 08.04.2021 toimunud istungil võimalikuks anda kaebajale taotletud nime. Kaebajale oli teada, et tema 01.03.2021 esitatud avaldus vaadati komisjoni istungil läbi kiiresti ehk 08.04.2021. Kuna eelnev haldusmenetlus oli toimunud kiiresti, ei saanud kaebaja eeldada, et taotletaval kujul nime andmise otsustamine võiks toimuda sedavõrd hilja. Kaebaja viivitas vastustaja poole pöördumisega pärast 10.05.2021 vastuse esitamist umbes pool aastat. Tegemist pole mõistliku viivitusega. Koroonapandeemiast tingitud piirangud ei andnud kaebajale alust arvata, et taotluse menetlemine võtab rohkem aega, ega ole selliseks vabandavaks asjaoluks, mis õigustaks huvi puudumist taotluse lahendamise käigu suhtes.
19.Kuna kaebaja on määruskaebuses jäänud seisukohale, et kaebus esitati tähtaegselt ning ta ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist, siis ei pea ringkonnakohus analüüsima seda, kas esineb mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks või mitte.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.