X kaebus Siseministeeriumi 25.05.2021 otsuse nr 1-24/103 tühistamise ja 01.03.2021 avalduse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja Harland Paas; Vastustaja – Siseministeerium, esindaja Piret Alamaa
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et kaebus Siseministeeriumi 25.05.2021 otsuse nr 1-24/103 tühistamise nõudes on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja selle ennistamiseks ei oleks alust;
2.Lõpetada haldusasja nr 3-21-2917 menetlus;
3.Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot;
4.Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele avaliku etoimiku kaudu
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
X esitas 01.03.2021 Jõhvi Vallavalitsusele uue perekonnanime andmise avalduse. Avalduse kohaselt soovitakse saada uueks perekonnanimeks X.
2.Siseministeerium jättis 25.05.2021 otsusega nr 1-24/103 X avalduse uue perekonnanime X andmiseks rahuldamata, kuna uueks perekonnanimeks ei või olla nimi, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu ning nimeseaduse § 171 lõikes 4 sätestatud erand jäeti rakendamata, kuna X ei ole kodakondsuse,
peresuhete, rahvuskuuluvuse või usu tõttu isiklikku seost perekonnanimele X vastava muukeelse nimetraditsiooniga.
3.X esitas 15.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 25.05.2021 otsuse nr 124/103 tühistamise ja 01.03.2021 avaldus uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes. Seonduvalt kaebuse tähtaegsusega on kaebaja selgitanud, et lepinguline esindaja pöördus 11.11.2021 Siseministeeriumi poole, kuna kaebaja ega esindaja ei olnud saanud pärast 26.04.2021 vastuse esitamist Siseministeeriumilt mingit otsust ega teadet. Siseministeeriumi teate kohaselt oli tehtud otsus avalduse suhtes 25.05.2021 ja Jõhvi Vallavalitsus oli teavitanud sellest avaldajat 31.05.2021. Tegelikkuses vallavalitsusest seda otsust nimetatud ajal kätte ei saadud – otsus oli saadetud avaldaja e-posti aadressile alles 15.11.2021. Kaebuse juurde on esitatud ka 02.12.2021 maksekorraldus 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohta.
4.Tallinna Halduskohus võttis 21.01.2022 määrusega kaebuse menetlusse.
5.Siseministeerium esitas kaebusele oma seisukoha 23.02.2022. Vastustaja asus seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, sest Siseministeeriumile teadaolevalt teavitas Jõhvi Vallavalitsus kaebajat uue perekonnanime andmisest keeldumise otsusest hiljemalt 2021. aasta juuni esimestel päevadel, aga kui see nii ei peaks olema, tuleks kaebajal esitada kohtule selgesõnaline kinnitus selle kohta, et ta ei saanud Siseministeeriumi 25.05.2021 otsust nr 1-24/103 „Uue perekonnanime andmisest keeldumine“ kätte enne 15.11.2021.
6.Tallinna Halduskohus võimaldas 05.01.2023 määrusega kaebajal esitada kirjalik arvamus Siseministeeriumi 23.02.2022 vastuse osas ja vastata kas ta nõustub vastustajaga selles, et kaebetähtaeg on ületatud ja kas ta taotleb kaebetähtaja ületamise korral tähtaja ennistamist või mitte, kusjuures tähtaja ennistamise taotlemisel oli vaja ära näidata need objektiivsed põhjused, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist.
7.Kaebaja teatas 12.01.2023 vastuses, et tema lepinguline esindaja pöördus 11.11.2021 Siseministeeriumi poole, kuna kaebaja ega esindaja ei olnud saanud pärast 26.04.2021 enda vastuse esitamist Siseministeeriumilt mingit otsust ega teadet. Alles pärast seda pöördumist saadeti 15.11.2021 otsus avaldaja e-posti aadressile.
8.Kohus küsis vastustajalt 02.02.2023 seisukohta, kas vastustaja peab kaebetähtaja küsimust endiselt aktuaalseks ja taotleb menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu või mitte. Juhul kui vastustaja peaks kinnitama, et vastav menetluslik taotlus oli esitatud, siis on vaja see kohtumäärusega lahendada, mis on ka vaidlustatav (HKMS § 124 lg 4). Taolisel juhul oleks otstarbekas esitada ka vastav tõend või selgitada täiendavalt 23.02.2022 vastuse punktiga 2.2. seonduvat.
9.Siseministeerium teatas 09.02.2023 vastuses, et vaidlusaluse dokumendi kättetoimetamise aeg jääb 2021. aasta juuni algusesse. Sellest ajast on möödunud 1 aasta ja 8 kuud. Arvestades möödunud aja pikkust ei ole Jõhvi Vallavalitsusel enam võimalik täiendavaid tõendeid dokumendi kättetoimetamise kohta esitada, kuid Siseministeeriumi hinnangul on tõendeid kogumis hinnates kaebetähtaeg siiski ületatud. Menetluse kronoloogiat jälgides on näha, et X esitas Jõhvi Vallavalitsusele uue perekonnanime andmise avalduse 01. märtsil 2021. Siseministeeriumi isikunimekomisjon arutas avaldust 8. aprillil 2021. Siseministeeriumi 26. aprilli 2021. aasta kirjas nr 10-6/1628-2 selgitati avalduse esitajale järgnevat: „/.../ Uue perekonnanime X andmine ei ole võimalik, kuna see ei vasta eesti keelekasutusele ning usu tõttu erandi tegemine ei ole võimalik. Teil on võimalik valida muu perekonnanimi. Kui jääte oma avalduse juurde, on Teil võimalus esitada enne keelduva haldusakti andmist oma arvamus ja vastuväited isikunimekomisjoni seisukohtadele. Teil on ka võimalus loobuda
uue perekonnanime taotlemisest, sellisel juhul lõpetatakse menetlus avaldusest loobumise tõttu../.../. Kui taotlete sama menetluse raames muud nime, siis riigilõivu lisaks tasuma ei pea./.../“. Avaldaja vastas 10. mail 2021, jäädes vastuses enda soovi ja selle põhjenduste juurde. Avaldaja vastus oli koostatud lepingulise esindaja poolt. Eeltoodust nähtub, et kaebaja oli kavandatavast otsusest teadlik juba 2021. aasta aprillikuus. Kavandatava haldusakti puhul ei ole tegemist küll lõpliku haldusaktiga, kuid arvestades asjaolu, et kaebaja kasutas õigusteadmistega esindaja abi ärakuulamismenetluses, on mõistlik eeldada, et tal olid ka teadmised selle kohta, et taotluse esitamise korral on ka menetlusosalisel hoolsuskohustus selgitada mõistliku aja jooksul välja menetluse lõpptulem. Kaebaja lepinguline esindaja pöördus Siseministeeriumi poole alles 11. novembril 2021. Isiku ärakuulamise kiri saadeti juba aprillikuus ja sellele eeldati vastust 11. maiks, seega ei saa pidada menetlusosalise pool aastat kestvat passiivsust menetluse lõpptulemi väljaselgitamiseks põhjendatuks. Mõistlikuks ei saa pidada menetlusosalise mitmeid kuid kestvat passiivsust ja ootel olekut haldusorgani tegevusest, kui ta on taotluse haldusmenetluse algatamiseks ise esitanud ja saanud vahepealses menetluses ka haldusorgani poolt kavandatava otsuse juba kätte. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja lõpetada asjas menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja taotleb Siseministeeriumi 25.05.2021 otsuse nr 1-24/103 tühistamist ja 01.03.2021 avalduse uuesti läbivaatamise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määrusega menetlusse võetud.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (HKMS § 124 lg 4). Antud juhul on vastustaja taotlenud menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu.
12.Kaebetähtaegasid reguleerib HKMS § 46, kusjuures tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). 30-päevasest kaebetähtajast sätestab erandi HKMS § 46 lg 7 ning selle kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega.
13.Siseministeerium leiab kaebuse kohta esitatud 23.02.2022 vastuse punktis 2.2, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Vastustaja selgitusute kohaselt teavitas Jõhvi Vallavalitsus Siseministeeriumile teadaolevalt kaebajat uue perekonnanime andmisest keeldumise otsusest hiljemalt 2021. aasta juunikuu esimestel päevadel. Jõhvi Vallavalitsuse ametnik on Siseministeeriumile selgitanud, et ta helistas kaebajale - tal on toimikusse märgitud, et kaebajale on helistatud. Väljaprinditud uue perekonnanime andmisest keeldumise otsust enam perekonnaseisuametnikul toimiku vahel ei ole, järelikult on see üle antud. Täiendavas 09.02.2023 vastuses on Siseministeerium toonud välja, et menetluse kronoloogiat jälgides on näha, et Jelena Davõdova esitas Jõhvi Vallavalitsusele uue perekonnanime andmise avalduse 01.03.2021. Siseministeeriumi isikunimekomisjon arutas avaldust 08.04.2021. Siseministeeriumi 26.04.2021 kirjas nr 10-6/1628-2 selgitati, et uue perekonnanime andmine ei ole võimalik ning J. Davõdoval on enne keelduva haldusakti andmist võimalik oma arvamus ja vastuväiteid esitada. J. Davõdova lepinguline esindaja vastas 10.05.2021 (Vt vaidlustatud haldusakti p 5), jäädes enda soovi ja selle põhjenduste juurde.
Seega oli kaebaja kavandatavast otsusest teadlik juba 2021. aasta aprillikuus. Kaebaja ei ole selles osas ka vastupidist väitnud.
14.Kohus nõustub vastustajaga selles, et isik peab ise mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui taotleja ei saa menetlust lõpetavat haldusakti või eksisteerib ebaselgus menetluse jätkumise suhtes, siis võiks keskmise hoolsuskohustuse nõude põhjal eeldada, et mõistliku aja jooksul küsitakse ise oma õiguseid mõjutav otsustus haldusorganilt välja. Arvestades seejuures asjaoluga, et kaebaja kasutas õigusteadmistega esindaja abi ärakuulamismenetluses, on mõistlik eeldada, et tal olid ka teadmised selle kohta, et taotluse esitamise korral on menetlusosalisel hoolsuskohustus selgitada mõistliku aja jooksul välja menetluse lõpptulem. Kohtupraktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Antud juhul seda küsimust ei tõusetu. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad, kusjuures ka õiguslikult kogenematul isikul ei oleks alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Vt ka Riigikohtu 16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08, p 17). Haldusasja materjalidest nähtuvalt oli kaebajal haldusmenetluses lepinguline esindaja, keda ei saa pidada kogenematuks.
15.Lähtuvalt eeltoodust ei ole põhjust vastustaja taotlusega mitte nõustuda. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebetähtaeg on ületatud ja selle ennistamiseks ei ole alust. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa. Antud juhul taolise situatsiooniga siiski tegemist ei ole. Kaebetähtaja järgimise nõue on oluline aspekt õiguskindluse tagamise juures, mille puhul on tegemist küllalt põhimõttelise ning järgimist vajava printsiibiga.
16.HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Antud juhul tähtaeg ennistamisele ei kuuluks, mis tähendab seda, et käesoleva haldusasja menetlus on vaja lõpetada.
17.Arvestades asjaolu, et menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv summas 15 eurot lähtuvalt HKMS § 104 lg 5 punktist 4 kaebajale tagastada. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel.
18.Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4), välja arvatud eelnevalt nimetatud riigilõivu osas. Menetluskulude vastustaja kasuks väljamõistmise küsimust antud juhul sisuliselt tekkida ei saa, sest haldusasja materjalist ei nähtu, et ametkonnavälist õigusabiteenust oleks kasutatud, kusjuures kohtupraktika käigus on asutud valdavalt seisukohale, et kui vaidlus ei välju haldusorgani põhitegevuse raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.