Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamiseks X suhtes Taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse – X
Menetlusosalised Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) X (registrikood xxxxxxxx) ettemaksukontole aresti seadmist summas 21 052,99 eurot.
3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada loa alusel täitetoimingu sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikutelt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ega sätesta kohustust lahendada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. Ka Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa 1(5)
eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-14, p 11.5).
4.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas pöörata sissenõue rahalisele õigusele (MKS § 130 lg 1 p 3).
5.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
6.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS§ 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
7.Taotlus vastab praegusel juhul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.1.Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotluse lahendamise hetkel on MTA alustanud 20.01.2023 korralduse nr 12.2-3/060313-1 (dtl 20-22) alusel X ovember 2022 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning maksustamisperioodide august–november 2022 käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Seega on olemas maksumenetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
7.2.Taotluse ja selle lisade kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk maksuotsuse koostamine, mille tõenäoliseks tulemuseks on võimaliku maksukohustuse määramine
2(5)
47 420,58 euro ulatuses. MTA 20.01.2023 korralduse alusel teostatud kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et äriühing on november 2022 käibedeklaratsioonil deklareerinud alusetult käibemaksu 15 478,33 eurot ning teostanud ettevõtlusega mitteseotud makseid, kuid jätnud väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu kokku 31 942,25 eurot. Kuna äriühing ei ole esitanud MTA-le kõiki tõendeid ning menetlus kestab, ei saa väljastada kontrolliakti, millega tagada menetlusosalisele ärakuulamisõigus, kuid MTA-l tekib kohustus vabastada X november 2022 KMD esitamisega tekkinud tagastusnõue 21 052,99 eurot 18.04.2023 äriühingu ettemaksukontole enne käibemaksu korrigeerimiseks maksuotsuse väljastamist.
7.3.Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest ja selle lisadest jälgitav. Taotluses ja selle lisades sisalduvaid järeldusi ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuteks. Taotluse asjaolude ja lisatud tõendite pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. MTA esitatud põhjenduste ja tõendite alusel saab maksuotsuse tegemist pidada tõenäoliseks. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Maksukohustuse määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98 lg 1).
8.Täidetud on ka eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur tugineb põhjendustes, miks võib eeldatava maksuotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, ka sellele, et äriühingul puuduvad eeldatavalt rahalised vahendid maksukohustuse tasumiseks.
8.1.Maksuhaldur on näidanud, et oli seisuga 30.11.2022 kontrollimiseks esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvalt pangakontode saldo kokku 507,97 eurot (taotluse p 3.b, dtl 14) ja kassaraamatu andmetel oli seisuga 28.11.2022 kassa jääk 2230,82 eurot (dtl 8081). Kohtule esitatud kontode väljavõtetest nähtuvalt oli äriühingu saldo 30.11.2022 seisuga aga 504,58 eurot (SEB arveldusarve saldo 501,42 eurot, dtl 88-121; LHV arveldusarve saldo 3,15 eurot, dtl 122-125). Maksuhaldur on välja toonud, et puudub teave X taotluse esitamise hetkel pangakontol olevatest vabadest vahenditest. X ei oma kinnisvara, sõidukeid ega väärtpaberite kontosid. Seega ei võimaldaks äriühingu varaline seis taotluse esitamise hetkel maksukohustust tasuda.
8.2.Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et X on kontrollitaval perioodil teadlikult deklareerinud november 2022 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu Y arvete alusel, teades, et Y ei tasu arvetel kajastatud müügitehingute alusel tekkinud maksukohustust. X on deklareerinud novembris 2022 sisendkäibemaksu kokku 25 608,04 eurot, millest 15 478,33 eurot on deklareeritud Y arvete alusel. Seeläbi on tekkinud alusetu tagastusnõue 21 052,99 eurot. MTA on tuvastanud, et maksustamisperioodil november 2022 on Y esitanud X arved ning arvete esitamise ajal oli mõlema äriühingu juhatuse liikmeks Q (taotluse p 2.1.1.b ja p 2.1.1.c, dtl 5-6). Samuti on MTA tuvastanud V. Kingi ja temaga seotud ettevõtete ebausaldusväärse käitumise maksuõigussuhetes. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X ei ole huvitatud kontrollis tähendust omavate kõikide asjaolude kiirest väljaselgitamisest, vaid püüab võimaliku maksukohustuse tekkimist vältida või edasi lükata. Kohtu hinnangul
3(5)
ei saa põhjendamatuks pidada maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Selliseks kahtluseks annavad alust maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).
8.3.MTA on taotluses põhjendanud, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse toime panemises pikema aja vältel kui kontrollitav periood, kuivõrd äriühing väldib tahtlikult MTA-le täiendava teabe andmist ja dokumentide esitamist. Kuna X on jätnud MTA-le maksumenetluse käigus tõendid osaliselt esitamata, on ta rikkunud kaasaaitamiskohustust. Kohtule esitatud kontrollimenetluse käigus kogutud dokumentidest nähtub, et X ei ole täitnud MTA korraldusi, sh ei ole äriühing esitanud raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted ning on andnud ebausaldusväärseid selgitusi (nt sularaha väljamaksed Valgevene äriühingule, ülekanded eraisikutele; 03.03.2023 ärakuulamise protokoll, dtl 82-87). MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine suurendab vajadust täitmist tagavate toimingute tegemise järele, sest maksukohustuslane on juba maksumenetluse senist läbiviimist raskendanud.
8.4.Eeltoodut arvestades on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.
9.Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 kohaselt peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust (p 57). Seega peab täitetoimingu valiku puhul hindama, kas valitud meede riivab ebaproportsionaalselt isiku õigusi. Üldjuhul ei tohiks eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine. Avalik huvi maksuvõla laekumise vastu kaalub maksukohustuslase õigused siiski üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-201838, p 12). Seejuures on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt tema osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-191672, p 27; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-2657, p 15).
10.Taotluses on piisavalt põhistatud täitetoimingu valikut. MTA taotleb luba X ettemaksukontole aresti seadmiseks sinna laekunud november 2022 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude aluseks oleva enammaksele 21 052,99 eurot. Maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on juurdemääramisele kuuluv maksusumma 47 420,58 eurot. Maksumenetluse, MTA tagastusnõude vabastamise tähtaega (18.04.2023), maksukohuslaste varasemat käitumist ja võimaliku kohtumenetluse pikkust arvestades on
4(5)
vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni osutuda võimatuks.
11.Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud täitetoimingu, kui äriühing esitab maksuhaldurile vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121 tagatise, mis katab maksekohustuse ja võimalikud sundtäitmise kulud, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui äriühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 21 052,99 eurot.
12.Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada. Kohus annab MTAle taotletud loa.
13.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. X toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingu sooritamisest.
14.HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.