X kaebus Siseministeeriumi 08.03.2022 otsuse nr 1-24/40 tühistamiseks kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamise osas
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindajad Sofja Pevzner-Belošitski ja Jelena Karžetskaja Vastustaja – Siseministeerium, volitatud esindaja Liisa Olesk Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Hoida 13.11.2022 määruse punktides 1 ja 2 nimetatud teavet kohtutoimikust eraldi, kaasatud haldusorgani juures.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.04.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Siseministeeriumi 08.03.2022 otsusega nr 1-24/40 (dtl 10) kohaldati sama otsuse lisas 2 nimetatud isikute suhtes tähtajalist sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki kehtivusajaga 5 aastat. Kaebaja on nimetatud lisas 2 (dtl 32). Otsuses on tuginetud, et kuivõrd julgeoleku kaalutlustest lähtuv oht on maailmas üha suurenev ning aset leidnud sündmuste pinnalt ei ole kahtlust, et see on võrreldes varasemaga saanud uue mõõtme, siis on käesoleval juhul viieaastase sissesõidukeelu kohaldamine käesoleva otsuse lisades 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes proportsionaalne ja kohane vahend, et tagada Eesti Vabariigi ja teiste Schengeni liikmesriikide julgeolek. Teadaolevalt ei esine isikute suhtes asjaolusid, mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kehtestamata jätmise.
2.X esitas 15.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 08.03.2022 otsuse nr 124/40 tühistamiseks kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamise osas.
1.Kaebaja sai otsusest teada 16.08.2022, kuigi ta külastas pärast 08.03.2022 korduvalt Eestit.
1(6)
2.Otsus on eesti keeles ega sisalda kaebaja nime. Otsuses puudub adressaat ja sissesõidukeelu kohaldamise põhjus. Kaebaja ei tea, kas sissesõidukeeld kehtib Eesti Vabariigi või Schengeni alale. Vastustaja ei ole kaebajat korralikult otsusest teavitanud.
3.Haldusakti tuleb põhjendada ja selles peavad sisalduma kaalutlused. Kaebaja on Läti kodanik, kelle viibimist Eestis reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus, mis peab vastama direktiivile 2004/38/EÜ. Vastustaja pidi tõendama, et kaebaja tegu reaalselt ja piisavalt tõsiselt ähvardab ühiskonna põhihuvi. Vastustaja peab tagama kaebajale juurdepääsu andmetele, mille alusel on otsus tehtud.
4.Kohtumenetluses esitatud vastused ei ole andnud teavet ega põhjendanud, miks on kaebaja teod ohuks Eesti julgeolekule. Kaebaja täidab oma ülesandeid ajakirjanikuna. Sõnavabadus on üks ühiskonna alusväärtuseid. Kui kaebaja on olnud ohuks julgeolekule alates 2012. aastast, on kaebaja saanud probleemideta käia Eestis kuni augustini 2022. a. Kaalumata on sissesõidukeelu pikkus.
3.Vastustaja ja kaasatud haldusorgan esitasid ühise seisukoha, milles vaidlevad kaebusele vastu.
1.Alates 24.02.2022 kui Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin taasalustas provotseerimata ja põhjendamatut laiaulatuslikku sõjalist agressiooni Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu, on kõikide isikute, kes toetavad Venemaa Föderatsiooni Balti riikide vastu suunatud vaenulikke propagandanarratiive, Eesti Vabariiki sisenemine ja siin viibimine teravdatud tähelepanu all. Venemaa Föderatsiooni jätkuv sõjategevus Ukrainas mõjutab negatiivselt nii Eesti Vabariigi kui Euroopa Liidu julgeolekut. Venemaa mõjutustegevuses on desinformatsioon ja propaganda üheks instrumendiks välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Seetõttu on mõjutustegevus muutunud oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool Venemaa Föderatsiooni, ka Balti riikides, sealhulgas Eestis. Arvestama peab võimalusega, et Venemaa Föderatsiooni valitsev režiim võib kasutada ära Venemaaga sidemeid omavaid ning Kremli režiimi toetavaid eraisikuid, sealhulgas Euroopa Liidu kodanikke, et pääseda mööda Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest ja/või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust.
2.X on töötanud Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) Latvija Balti büroos produtsendina. Tema tegevuspiirkonnaks olid Balti riigid ja Põhja-Euroopa. Kaebaja poolt toodetud saateid lasti eetrisse kanalis PBK Latvija, NTV-s ja raadiokanalis BALTCOM. Läti rahvuslik elektroonilise meedia nõukogu (NEPLP) oli juba 21.10.2021 tühistatud PBK Latvija litsentsi Läti elektroonilise massiteabevahendite seaduse korduva rikkumise tõttu. Kaebaja reportaažid olid Balti riikide suhtes laimavad ja kantud vaenulikest Venemaa propagandanarratiividest. Vaenulikke reportaaže iseloomustab info moonutamine või valikuliselt edastamine, aga ka otsene valeinfo. Reportaažid valmisid sellistel teemadel ja võtmes, mida Venemaa Föderatsioon saab oma Eesti ja teiste Balti riikide vastases mõjutustegevuses ära kasutada. Tegemist ei ole erapooletu ajakirjanikuga, vaid teadlikult ja aktiivselt Venemaa Föderatsiooni välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks teostatavat mõjutustegevust ellu viinud isikuga. Seetõttu oli põhjendatud alus arvata, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuses osalev isik ja tema Eestis viibimine või ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Ülevaade kaebaja tegevusest on esitatud 11.01.2023 vastuses.
3.Kaitsepolitseiamet on aastaid enda aastaraamatutes kirjutanud Venemaa mõjutustegevusega kaasnevast ohust. Juba 2014. aasta aastaraamatus kirjutas amet, et seoses Ukraina tollaste sündmustega aktiviseerusid mõned nn Kremli käsilased, kes sisuliselt tegelesid vaenu õhutamisega, eesmärgiga püüda luua Eestist läbikukkunud ja perspektiivitu riigi kuvandit ning õõnestada Euroopa Liidu ja NATO ühtsust. Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuses osalevate isikute sisserändega kaasnevaid ohte Eesti julgeolekule. Eriti oluline oli ohtude ennetamine vahetult pärast Venemaa sõjategevuse algust 2022. a veebruaris.
4.Kaitsepolitseiameti ettepanek sissesõidukeelu kehtestamiseks tehti 03.03.2022, so 8 päeva pärast Venemaa sõjalist rünnakut Ukraina vastu. Tol hetkel ei olnud teada, kas V. Putin piirdub üksnes Ukraina sõjalise ründamisega või laiendab sõjategevust ka teistesse riikidesse. Ohu ennetamisel tuleb eeldada, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud. 2(6)
Seetõttu oli oluline tegutseda ohtude ennetamisel võimalikult laiapindselt ja kiiresti ning rakendada ennetavaid meetmeid, sh sissesõidukeelde. Ohu ja selle vastu peetava võitluse tingimused erinevad olenevalt kohast ja ajast, kuna ohu intensiivsus ja tegelikkus võivad kõikuda vastavalt maailma geopoliitiliste tingimuste ja julgeolekuolukorra muutumisele.
5.Kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamine oli proportsionaalne meede. Kaebaja oli seotud tegevusega, mille eesmärk on Eesti Vabariigi halvustamine nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelise avalikkuse ja liitlaste silmis ning lääneriikide ühtsuse lõhkumine. Teisisõnu, tema tegevus oli Eesti julgeolekut ohustav, mistõttu oli sissesõidukeelu kohaldamiseks alus olemas. Isikul, kes ei ole selle riigi kodanik, puudub inimõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida. Kaebaja on Läti kodanik, kelle õigusi sissesõidukeelu kehtestamine Eestisse olulisel määral ei piira. Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikuna on tal jätkuvalt liikumisvabadus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kaebaja suhtes rakendatud meede on seda vähemintensiivne kuivõrd teadaolevalt kaebajal Eestiga kaitsmist väärivaid sidemeid ei ole. Samuti ei ole tegu isikuga, kes elaks Eestis. Seetõttu sai määravaks asjaolu, et kaebaja varasem tegevus telekanalis PBK Latvija oli olnud Balti riikide suunal vaenulik ning kantud olulisel määral Venemaa Föderatsiooni propagandanarratiividest. Võttes arvesse maailma julgeolekuolukorda, kaebajast lähtuvat ohtu ning asjaolu, et kaebajal puuduvad teadaolevalt Eestis kaitsmist väärivad sidemed, on kaebajale sissesõidukeelu kohaldamine tähtajaga 5 aastat proportsionaalne ja kohane meede. Sissesõidukeelu kohaldamisel ja selle kehtivusaja määramisel on oluline ka ohu jätkuvus. See tähendab, et kuivõrd mõjutustegevus on pikaajaline tegevus, siis ei ole põhjust eeldada, et see oht lähiajal muutuks või kaoks. Kuigi kaebajal puuduvad Eestis isiklikud sidemed ja huvid, on ta ise kinnitanud Eestis viibimist. Arvestades tema varasemat aastatepikkust töökogemust VF propagandakanali korrespondendina, ei saa välistada, et Eestisse toovad kaebajat just nimelt tööalased huvid, mis täidavad Venemaa Föderatsiooni vaenuliku mõjutustegevuse eesmärke.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS) § 5210 lg 1 kohaselt võib Euroopa Liidu kodaniku suhtes sissesõidukeeldu kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist. Käesoleval juhul nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest, et sissesõidukeelu aluseks on riigi julgeolek. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ1, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, sätestab sissesõidukeelu kohta käesoleva kohtuasja lahendamisel asjakohases ulatuses järgmist: - Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid piirata avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides liidu kodanike ja nende pereliikmete liikumis- ja elamisvabadust, sõltumata nende kodakondsusest (art 27 lg 1). - Avaliku korra või julgeoleku huvides võetud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhinevad eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel (art 27 lg 2). - Asjaomasele isikule teatatakse täpselt ja täielikult, millistel avaliku korra, julgeoleku või tervishoiuga seotud kaalutlustel tema kohta otsus on tehtud, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega (art 30 lg 2). Direktiiv annab täiendava kaitse isikutele, kes on sissesõidukeeldu kohaldava riigi territooriumil elanud (art 28 lg 1 ja lg 3 p (a)), kuid käesolevas asjas ei ole kaebaja elukohaks Eesti Vabariik (dtl 3).
Viimane konsolideeritud versioon: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02004L003820110616&from=EN
3(6)
Euroopa Kohus on 13.07.2017 otsuses nr C-193/16 selgitanud täiendavalt, et artikli 27 lg-t 2 tuleb tõlgendada nii, et asjaomane käitumine peab kujutama endast tõelist ja vahetut ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna või vastuvõtva liikmesriigi põhihuvi, ning see eeldab üldjuhul asjaomase isiku kalduvust sellist käitumist tulevikus jätkata (p 23).
5.Vaidlusaluse otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kuidas kaebajat otsusest teavitati. Nimetatud asjaolu mõjutaks üksnes kaebetähtaja küsimust, mis ei ole käesolevas asjas vaidluse all. Euroopa Kohus on 14.09.2017 otsuse nr C-184/16 resolutsiooni punktis 4 märkinud, et direktiivi 2004/38 artikkel 30 paneb liikmesriikidele kohustuse võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et asjaomane isik saaks aru selle direktiivi artikli 27 lõike 1 alusel tehtud otsuse sisust ja mõistaks selle tagajärgi, kuid see artikkel ei nõua, et kõnealune otsus tehtaks sellele isikule teatavaks keeles, millest ta aru saab või on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama. Kaebaja 16.08.2022 päringule on 17.08.2022 on vastatud inglise keeles Siseministeeriumi poolt (dtl 9). Vastusele on lisatud ka vaidlustatud otsus ise eesti keeles. Olukorras, kus kaebajale on selgitatud, et ta nimi on lisas 2 (vt ka dtl 32) pidi nii kaebajale kui ka tema õigusteadmistega esindajale olema vaidlustatud otsuse punkti 3 teisest lõigust selge, et kaebaja suhtes on kohaldatud tähtajalist sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki kehtivusajaga 5 (viis) aastat (dtl 11). Kohus möönab, et siinkohal sisaldab 17.08.2022 teavitus eksitavat teavet (Schengeni sissesõidukeelu kohaldamise kohta), kuid see ei muuda vaidlustatud otsust õigusvastaseks.
6.Vaidlustatud otsuses on üldistatuna toodud selle andmise põhjus: /.../kuivõrd julgeoleku kaalutlustest lähtuv oht on maailmas üha suurenev ning aset leidnud sündmuste pinnalt ei ole kahtlust, et see on võrreldes varasemaga saanud uue mõõtme, siis on käesoleval juhul viieaastase sissesõidukeelu kohaldamine käesoleva otsuse lisades 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes proportsionaalne ja kohane vahend, et tagada Eesti Vabariigi ja teiste Schengeni liikmesriikide julgeolek. Teadaolevalt ei esine isikute suhtes asjaolusid, mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kehtestamata jätmise. Euroopa Liidu kodaniku suhtes sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel kohaldatakse VSS 5. peatükis sätestatut (ELKS § 5210 lg 3). Sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevaid põhjendusi, sealhulgas menetluses kogutud andmeid ja tõendeid, ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, ulatuses, mis on vastuolus Eesti Vabariigi julgeolekuga (VSS § 336 lg 3 p 3 ja § 301 lg 3). Ka direktiivi 2004/38/EÜ art 30 lg 2 lubab jätta julgeolekukaalutlustel põhjused isikule avaldamata.
7.Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on avaldanud kohtumenetluse kestel otsustuse tausta kaebajale ning täiendavalt 15.12.2022 üksnes kohtunikule osas, milles tegemist on riigisaladusega. Kohtumenetluses mh kaebajale esitatud teabe alusel ei ole kohtul kahtlust, et tegemist on põhjendustega, mis olid vaidlusaluse otsuse tegemise aluseks (RK otsus nr 3-3-1-29-12). Arvestada tuleb ka otsuse tegemise ajalist konteksti – Venemaa Föderatsioon ründas 24.02.2022 Ukrainat ning tegemist on üle 80 aasta Euroopa südames toimuva agressiooniga teise suveräänse riigi vastu. Olukorra kriitilisust ja erakorralisust ning samuti Venemaa Föderatsioonist tulenevat julgeolekuohte nende mitmekesisuses arvestades, oli äärmiselt vähe aega tõkestamaks välismaalaste sissepääs Eestisse, kes võiksid olla Eestile täiendavaks julgeolekuohuks. Kaasatud haldusorgan tegi ettepaneku 04.03.2022 ning vastustaja tegi otsuse 08.03.2022. Seetõttu peab kohus lubatavaks, et põhjenduste olemasolu otsuse tegemise ajal saab tõendada kohtumenetluses ning kaasatud haldusorgan on seda ka teinud. Põhjendamiskohustuse suuremas ulatuses täitmine juba vaidlustatud otsuses oleks olulisem siis, kui kaalumisel oleksid kaebaja olulised huvid. Otsuses on toodud, et teadaolevalt ei esine isikute suhtes asjaolusid, mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kehtestamata jätmise. Kaebaja ei ole tõendanud vastu4(6)
pidist – kaebaja elukohaks ei ole Eesti Vabariik; vaidlustatud otsusega on aga piiratud aga üksnes kaebaja viibimist siin. Kaebaja ei väida mistahes isiklike, äriliste või tööalaste sidemete olemasolu Eesti Vabariigis, millest saaks järeldada kaebaja õiguste tõsist riivet ja mida tuleks viidatud direktiivi art 28 alusel täiendavalt kaaluda.
8.Euroopa Kohus on 04.07.2013 otsuses nr C-300/11 selgitanud, et direktiivi 2004/38/EÜ artikli 30 lõiget 2 ja artiklit 31 tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 arvesse võttes tõlgendada nii, et need nõuavad pädevalt siseriiklikult kohtult selle tagamist, et puudutatud isikule pädeva siseriikliku ametiasutuse poolt täpselt ja täielikult nende põhjuste, millel põhineb selle direktiivi artikli 27 alusel tehtud otsus, ja nendega seotud tõendite avaldamata jätmine oleks piiratud hädavajalikuni, ning et puudutatud isikule tehakse igal juhul nende põhjenduste põhisisu teatavaks viisil, mis võtab nõuetekohaselt arvesse tõendite vajalikku konfidentsiaalsust. Kohtumenetluse käigus on kohus taganud, et kaebajal oleks võimalik tutvuda põhjendustega võimalikult suures ulatuses. Osas, milles kohus kaebaja eest teavet varjas, oli kaebajal võimalik kohtu otsustust (13.11.2022 määrust) määruskaebekorras vaidlustada.
9.Kaebajale avaldatud teabest tuleneb üheselt, et kaebaja järjepidevast tegevusest korrespondendi ametis tuleneb reaalne ja piisavalt tõsine oht ühiskonna põhihuvile, s.o õigus saada tõest teavet ning jääda puutumata eksitavast narratiivist ja ühiskonna lõhestamisest Venemaa Föderatsiooni huvides. Sõnavabadus ja ajakirjandusvabadus ei ole piiramatud ning neid võib piirata, kui need hakkavad riivama mõnda muud ühiskonna olulist põhihuvi. Sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse esemeliseks kaitsealaks ei ole õigus esitada eksitavat või manipuleerivat teavet. Ajakirjanduslik tekst, uudis või lähenemine peab panustama üldises huvis olevasse debatti. Kaasatud haldusorgan on toonud näiteid kaebaja töödest: - Läti leegionäride mälestusüritus kui „fašistide marss“; - CIA vanglad Leedus ja Rumeenias; - COVID pandeemia ajaks jäeti inimesed Lätis ja Leedus ilma igasugusest arstiabist; - lätlased õhutavad viha venelaste vastu; - EL ja USA on süüdi energiakriisis Euroopas. Tegemist on narratiividega ehk terviklike maailmavaadete loomisega, mis toetab Venemaa Föderatsiooni püüdluseid saavutada oma mõisteaparaadi kohaselt n.ö lähivälismaal mõjuvõim. Meedia kasutamist sel eesmärgil on tunnistanud ka Kremliga seotud isikud ise2. Venemaa kontrollitud meediakanalite poolt sõnumite edastamist on käsitletud ka mh 2018. a aastaraamatus3 ja 2017. a aastaraamatus4. 2016. a aastaraamatus on ka selgitatud, et sellise lõhestuspoliitika eesmärk on nõrgestada Euroopa Liidu ja NATO ühtsust, pannes kahtluse alla liitlassuhted ning õõnestades selleks ühiskondi eraldi ja püüdes muuta nende suhtumist Kremli tegevuse suhtes soodsamaks5, milleks kasutatakse ka propagandaportaale6. Kohus märgib, et lisaks kaasatud haldusorgani analüüsile, mis avaldub avalikkusele ennekõike aastaraamatutes, on samale järeldusele jõudnud ka Euroopa Liit. 02.03.2022 sanktsioneeris EL Venemaa omandis olevate kanalite RT/RussiaToday ja Sputnik edastamist ELis7, leides:
Venemaa Föderatsioon on läbi viinud süstemaatilist rahvusvahelist desinformatsiooni levitamise, teabe manipuleerimise ja faktide moonutamise kampaaniat, et tõhustada oma naaberriikide, ELi ja selle liikmesriikide destabiliseerimise strateegiat. Eelkõige on desinformatsiooni ja manipuleeritud teabega korduvalt ja järjepidevalt rünnatud Euroopa tasandi erakondi, eeskätt valimiste ajal, kodanikuühiskonda ning soolisi ja etnilisi vähemusi Venemaal, varjupaigataotlejaid ning demokraatlike institutsioonide toimimist ELis ja selle liikmesriikides. Selleks et õigustada ja toetada oma sõjalist agressiooni Ukraina vastu, on Venemaa Föderatsiooni pidev ja kooskõlastatud desinformatsiooni levitamine ja teabe manipuleerimine olnud suunatud ELis ja selle naabruses asuvate kodanikuühiskonna liikmete vastu, rängalt moonutades ja manipuleerides fakte. Kohus leiab, et täiendav tõendamine Venemaa Föderatsiooni desinformatsiooni levitamise ja lõhestuspoliitika rakendamise kohta ei ole vajalik. Kaebaja artiklid sobituvad sellesse narratiivi. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks ühiskondlikku debatti abistama artiklid teemal „fašistide marss“, igasugusest arstiabist ilmajätmine ja väide, et lätlased õhutavad viha venelaste vastu. Analoogsed teemapüstitused ei ole ka Eestis tundmatud, mistõttu on põhjendatud otsuse aluseks olnud kaalutlus, et vältida tuleb kaebaja kui Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuses osalev isiku viibimist Eestis (dtl 38, p 15). Otsuse andmise ajal ei olnud võimalik ette näha ohu kestvust ega intensiivsust pikema aja jooksul. Kuivõrd kaebaja on Kremli propagandanarratiivi edastanud kaasatud haldusorgani 11.01.2023 vastuse kohaselt ligikaudu viimase 10 aasta jooksul, viimati veel vähemalt 2021. aastal; ei saa järeldada, et kaebaja on oma tegevusvaldkonda muutnud ning temast tulenev oht oleks vähenenud. Pigem on pärast Venemaa Föderatsiooni poolt aktiivse sõjategevuse algust põhjust eeldada, et intensiivistatakse ka muude vahendite kasutamist, mis võimaldab vähendada Lääne ühtsust Venemaa agressioonile vastamisel. Seetõttu ei ole kaebajast tulenev oht ajas ammendunud. Kaebajal on asjaolude olulisel muutumisel võimalik taotleda ka sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist.
10.Eeltoodud järeldus on ka kooskõlas kohtuniku poolt tutvutud teabega. Kohus küsis teabega tutvumisel, miks oli kaebajal võimalik Eestit külastada kuni augustikuuni ja sai ammendava vastuse. Vastus on kajastatud tutvumisel saadud selgituste juures ning kohus neid kaebajale täiendavalt ei tutvusta (vt 13.11.2022 määrus).
11.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuivõrd vaidlustatud otsus on kohtumenetluse käigus toodud põhjendusi arvestades õiguspärane. Kohtul puudub kahtlus, et neist põhjustest lähtuti otsuse andmise ajal. Kaebaja ei ole välja toonud ka vastanduvaid, tema isikuga seotud riiveid, mis kaaluvad Eestisse sissesõidukeelu julgeoleku kaitsmise eesmärgil üles. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
12.HKMS § 175 alusel toimub käesoleva otsuse avaldamine pärast jõustumist Riigi Teataja kodulehel. Kohus asendab omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega. Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaaken taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.