X.X kaebus Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks lõpetada viivituseta telefoninumbrite vaba valimise piiramine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-78.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja Viru Vanglale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla andis 18. mail 2020 korralduse nr 1-4/454-1, millega kohustas alates
maist 2020 Viru Vangla II üksuse kinnipeetavaid enne telefonikõne tegemist esitama andmed, kellele kinnipeetav soovib helistada.
2.X.X (kaebaja) esitas 9. ja 11. jaanuaril 2023 (viimane adresseeritud Justiitsministeeriumile) vaide Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 kehtetuks tunnistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks lõpetada helistamisel numbrite vaba valimise piiramine ja võimaldada valida vajalikke numbreid ja helistada neile piiranguteta. Kaebaja osutas 9. jaanuari 2023. a vaides, et vaidlusalune korraldus on üldkorraldus ning see avaldas talle järjekordselt mõju 7. jaanuaril 2023. 11. jaanuaril 2023 esitatud vaides märkis kaebaja, et üldkorraldus avaldas talle mõju 9. ja 10. jaanuaril 2023. Kaebaja viitas, et ta ei saanud nendel päevadel soovitud numbritele helistada.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 12. jaanuaril 2023 kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 täitmise/kehtivuse peatada ning Viru Vanglat kohustada lõpetama helistamisel numbrite vaba valimise piiramine ja tagama helistamisel numbrite vaba valimine. Viru Vangla II üksuse kinnipeetavad, sh kaebaja on kohustatud esitama enne helistamist andmed, kellele nad
3-23-78 soovivad helistada päeva jooksul. Viru Vangla 18. mai 2020. a korraldus nr 1-4/454-1 blokeerib helistamisel numbrite vaba valimise, mille tõttu ei ole võimalik helistada numbritele, millele helistamise vajadus tekib näiteks helistamise ajal (telefonikõne käigus saab kaebaja teada uue telefoninumbri). Kaebaja saab helistada peale seda, kui vangla on kontrollinud taotlusel olevaid andmeid ja telefoninumbri vastavasse süsteemi sisestanud. Kaebaja osutab, et tal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest numbrite vaba valimise piiramisega rikutakse iga päev tema põhiõigusi ja vabadusi, takistatakse suhtlemist, ettevõtlusega tegelemist ning era- ja perekonnaelulisi tegevusi. Rikkumisi ei ole võimalik hiljem heastada. Kaebaja märgib, et Viru Vangla 18. mai 2020. a korraldus nr 1-4/454-1 avaldas talle mõju
6.jaanuaril 2023, kui ta ei saanud helistada Tallinna Ringkonnakohtule, ning 7. jaanuaril 2023, kui tal oli vaja helistada kiiresti tuttavale, juriidilisele isikule ja müügikuulutuses märgitud numbrile, kuid ta ei saanud helistada, sest numbrite vaba valimine oli blokeeritud vaidlusaluse korralduse alusel.
4.Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 17. jaanuaril 2023 esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvad materjalid ja seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatusele. Viru Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Viru Vangla osutas, et kaebaja 9. ja 11. jaanuari 2023. a vaided Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 peale tagastati 16. jaanuari 2023. a otsusega nr 6-12/19-2, sest vaide esitamise tähtaeg on mööda lastud ning seda ei ennistatud.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 25. jaanuaril 2023 kaebaja kaebus Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamiseks, helistamisel numbrite vaba valimise piiramise õigusvastaseks tunnistamiseks, ettekirjutuse tegemiseks lõpetada viivituseta telefoninumbrite vaba valimise piiramine ja numbrite vaba valimise piiramise keelamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kaebusest nähtub kaebaja tahe helistada vanglas enda valitud numbritele vanglapoolsete piiranguteta. Kaebaja taotleb Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamist, helistamisel numbrite vaba valimise piiramise õigusvastaseks tunnistamist, Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist lõpetada viivituseta telefoninumbrite vaba valimise piiramine ja numbrite vaba valimise piiramise keelamist. Kohus leiab, et kaebajal puudub vajadus eraldiseisvate kohustamis- ja keelamisnõuete esitamiseks, sest mõlemad nõuded teenivad täpselt sama eesmärki. Kohus tõlgendab kaebaja kohustamis- ja keelamisnõudeid ühtse kohustamisnõudena. Samuti puudub vajadus eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks, sest tühistamis- ja kohustamisnõuete lahendamise raames tuleb kohtul nagunii vangla tegevuse õiguspärasusele hinnang anda. Seetõttu loeb kohus tuvastamisnõude tühistamis- ja kohustamisnõuetega hõlmatuks. Niisiis tuleb kaebust mõista nii, et kaebaja on esitanud tühistamis- ja kohustamisnõuded.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks
3-23-78 ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ning kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 5. VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
9.Kohus selgitab, et kaebus Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks lõpetada telefoninumbrite vaba valimise piiramine on lubatav vaid juhul, kui kaebaja vastavasisuline vaie on tagastatud ebaõigesti. Seega peab kohus hindama, kas Viru Vangla 16. jaanuari 2023. a otsus nr 6-12/19-2 on õiguspärane. Kui kohus leiab, et vangla tagastas vaide ebaõigesti, tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue lugeda täidetuks. Kui aga vaide tagastamine oli õiguspärane, esineb alus kaebuse tagastamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
10.Praeguses asjas vaidlustas kaebaja vaidemenetluse korras Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduses nr 1-4/454-1 sätestatud teises üksuses paiknevate kinnipeetavate kohustust esitada enne telefonikõne tegemist andmed, kellele nad soovivad helistada. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune korraldus on üldkorraldus, s.t see on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikutele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõige 2). Vaie üldkorralduse kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada 30 päeva jooksul alates selle mõju ilmnemisest isiku suhtes. Sama tähtaja jooksul tuleb esitada ka kohustamisnõue, mis on kehtetuks tunnistamise nõudega tihedalt seotud ja teenib üldkorralduse mõju kõrvaldamise eesmärki. (Vt Riigikohtu 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610 ja Tartu Ringkonnakohtu 16. juuni 2022. a määrus asjas nr 3-22-748.) Kaebaja on vanglale 9. jaanuaril 2023 esitatud vaides asunud seisukohale, et vaidlusalune korraldus avaldas talle järjekordselt mõju 7. jaanuaril 2023, ning 11. jaanuari 2023. a vaides osutanud, et korraldus avaldas mõju 9. ja 10. jaanuaril 2023, mistõttu on vaided esitatud tähtaegselt. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Viru Vangla on 16. jaanuari 2023. a vaiete tagastamise otsuses nr 6-12/19-2 viidanud, et kaebaja saabus Tartu Vanglast Viru Vanglasse 26. mail 2020 ning samal kuupäeval teavitati kaebajat suuliselt vaidlusaluse korralduse olemasolust. Vangla märkis, et asjaolu, et kaebaja korralduse sisust teada sai, tõendab kaebaja 27. mail 2020 esitatud blankett (kokku 4 lehel), milles kaebaja esitas edaspidi helistamiseks vajalikud andmed (number, isiku täisnimi, seos isikuga). Vaiete tagastamise otsusest nähtub, et kaebaja suhtes kohaldati vanglasse saabumise päevast Viru Vangla 26. mai 2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/164 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Helistamise korraldamist reguleeris julgeolekuabinõude kohaldamise ajal Viru Vangla kodukorra punkt 13.9.1.2. Vangla lisas, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal eraldatud lukustatud kambris viibides ei saanud kaebaja ise telefoninumbreid valida, vaid seda tegi tema eest vanglaametnik. Kohus leiab, et vaidlusalune korraldus ei hakanud kohe Viru Vanglasse saabumisel kaebajale mõju avaldama, sest kaebaja suhtes ei kehtinud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu tavapärane helistamise kord. Vaiete tagastamise otsusest nähtub, et Tartu Halduskohus peatas 25. juuni 2020. a määrusega asjas nr 3-20-1181 Viru Vangla 26. mai 2020. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja täitmise 14 päevaks. Selle määruse alusel paigutati kaebaja avatud režiimile ning tal oli võimalik helistada vaid numbritele, mille andmed oli ta varem vanglateenistuse ametnikele esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja õigustele hakkas Viru Vangla 18. mai
3-23-78 2020. a korraldus nr 1-4/454-1 vahetult mõju avaldama alates 25. juunist 2020, mil ta paigutati Viru Vangla teise üksusesse avatud režiimile ning ta oli kohustatud esitama enne telefonikõne tegemist andmed, kellele ta soovib helistada. Seega lõppes vaide esitamise tähtaeg juulis 2020. Kaebaja esitas vaided 9. ja 11. jaanuaril 2023, seega tähtaega ületades. Ekslik on kaebaja arusaam, et vaide saab iga kord esitada uuesti, kui vaidlusalune korraldus on järjekordselt talle mõju avaldanud. Kaebetähtaeg selle korralduse vaidlustamiseks saab kulgema hakata ainult ühe korra, s.o alates esmakordsest mõju avaldamisest.
11.HMS § 77 kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada sama seaduse §-s 34 sätestatud tingimustel. Vangla on 16. jaanuari 2023. a vaiete tagastamise otsuses nr 6-12/19-2 sedastanud, et vaide esitamise tähtaeg on mööda lastud ning seda ei ennistata. Kuivõrd vaide esitamise tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta, siis on vaidetähtaja ennistamine välistatud (HMS § 34 lõige 3). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Viru Vangla jättis õigesti kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamata.
12.HMS § 79 lõike 1 punkti 3 kohaselt tagastatakse vaie, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. Arvestades, et kaebaja esitas vanglale vaided tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamine polnud võimalik, leiab kohus, et vangla on kaebaja vaided tagastanud õiguspäraselt HMS § 79 lõike 1 punkti 3 alusel.
13.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete osas. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
14.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 täitmise/kehtivuse peatamist ning Viru Vangla kohustamist lõpetada helistamisel numbrite vaba valimise piiramine ning tagada helistamisel numbrite vaba valimine. Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik sisuliselt lahendada. Vastavalt HKMS § 249 lõikele 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine ja/või kahjulike tagajärgede tõrjumine. Seega esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav vaid siis, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav kohtumenetlus või vaidemenetlus on pooleli. Käesoleval juhul esitas kaebaja kohtule lisaks esialgse õiguskaitse taotlusele ka kaebuse, kuid kohus tagastab selle kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (määruse punktid 7–13). Kuna vaidemenetlust seonduvalt Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 kehtetuks tunnistamise nõudega ning kohustamise nõudega lõpetada helistamisel numbrite vaba valimise piiramine ning tagada helistamisel numbrite vaba valimine ei ole käimas, on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused täitmata ja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Ka kohtupraktika kohaselt tuleb kohase põhivaidluse, mille raames saaks esialgset
3-23-78 õiguskaitset kohaldada, puudumise korral jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (Tartu Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2023. a määrus asjas 3-22-1988, punkt 8).
15.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.