lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2106/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-2106/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1664
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 29. september 2023, Tartu 3-22-2106 X (endise nimega Y) kaebus Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks seoses telefoni kasutamise ja pöördumistele vastamisega Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 31. mai 2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai 2023. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja selgitas, et alates 20. maist 2020 kehtib õigusvastane helistamise kord, mil kinnipeetavad peavad helistamiseks esitama telefoninumbrid ja isikuandmed, kellele helistada soovitakse. Lisaks piirab vangla teise telefoni kasutamist. Kaebaja viitab ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes teistes osakondades ja vanglastes paiknevate kinnipeetavatega, kelle kambrivälise liikumise aeg on kaheksa tundi päevas. Riigiasutustele ja advokaatidele ei ole ajanappuse tõttu võimalik üldse helistada. Helistamist tuleks võimaldada lisaks kambrivälisele ajale (neli tundi päevas) ka sel ajal kui kambrid on suletud. Kaebaja poolt vanglale ja justiitsministeeriumile esitatud helistamisega seotud pöördumised on jäänud vastuseta. Lisaks ei anna vangla kinnipeetavate õiguste piiramisel välja kirjalikke haldusakte. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda vaidlustatud haldusakt ja kõik tema poolt ajavahemikul 1. märts 2022 kuni 26. september 2022 esitatud pöördumised. Kaebuse nõuetena taotles kaebaja:

- Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, mis seisneb volitatud esindajatele ja vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele taotluse alusel helistamise mittevõimaldamises; - Viru Vangla kohustamist lõpetada volitatud esindajatele ja VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele helistamiste piiramine ja kohustamist helistamiste tagamiseks vastavalt esitatud taotlustele, s.h ajavahemikul kell 20:00 kuni 22:00, - Viru Vangla kohustamist vastata pöördumistele õigusaktides sätestatud tähtaegade jooksul; - Viru Vangla kohustamist väljastada õiguste piiramisel viivituseta haldusakt; - Viru Vangla kohustamist tagada V7 osakonnas teise telefoni kasutamine helistamiseks; - Viru Vangla kohustamist tagada helistamistel telefoninumbrite vaba valimine; - Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 põhiseadusevastaseks tunnistamist ja tühistamist/kehtetuks tunnistamist; - Jätta asjas kohaldamata Viru Vangla kodukorra punktid 13.9.1.1 ja 13.9.1.4 ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51 lg 2, § 511 lg-d 1-5 ja lg 21 ning VangS § 29 lg 21 ja § 28 lg 3 (osas, mis ei sätesta notariaalselt volikirjaga volitatud esindajatele helistamiste piiramise keeldu) ning tunnistada need Põhiseaduse (PS) § 11, § 13 esimese lausega, § 26 ja § 19 ning EIÕK artikkel 8 lg-ga 1 vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 31. mai 2023. a määrusega kaebuse ja jättis kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise ja tõendite kogumise taotlused läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et kaebaja nõuded kohustada vanglat järgima pöördumistele vastates õigusaktides sätestatud tähtaegu ja väljastada õiguste piiramisel haldusakt kuuluvad tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Esitatud nõuded on väga üldised ja abstraktsed. Vanglal on kohustus järgida pöördumiste lahendamisel õigusaktides sätestatud menetlemise korda ja tähtaegu ning kui vangla seda ei tee, on kaebajal õigus esitada konkreetset haldusakti või toimingut puudutav nõue. Kaebaja ei saa nõuda, et vanglas igal juhul tagataks pöördumiste tähtaegne lahendamine. Kui vangla suure töökoormuse tõttu ei vasta pöördumisele tähtaegselt, ei ole kaebaja õiguste kaitse oluliselt riivatud, sest ta saab vangla tegevuse vaidlustada kohtus. Vangistust reguleeritavates õigusaktides on sätestatud juhud, mil vanglal tuleb kinnipeetavate õiguste täiendav piirang vormistada haldusaktiga. Ei ole mõeldav, et seda tuleks teha iga tegevuse korral. Kaebaja saab konkreetset piirangut, mida ei vormistatud haldusaktiga, vaidlustada kohtus. Halduskohus tagastas kaebuse Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamise ja helistamisel telefoninumbrite vaba valimise tagamise kohustamise nõuetes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna esitatud nõuetes ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda. Eelnev järeldus on tuvastatud haldusasjas nr 3-23-78, kus kaebaja esitas samad nõuded. Kaebaja nõude tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus, mis seisneb volitatud esindajatele ja VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele taotluse alusel helistamise mittevõimaldamises saab hõlmatuks lugeda kohustamisnõuetega lõpetada helistamiste piiramised, tagada helistamised vastavalt taotlustele, s.h kell 20:00-22:00 ja tagada teise telefoni kasutamine. Kaebus kõnealuste kohustamisnõuete osas tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kaebajale on võimaldatud kasutada telefoni tunduvalt rohkem kui üks kord nädalas (VSkE § 51 lg 2) ja takistatud ei ole ka VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele helistamine, siis ei saa etteheidetav vangla tegevus seoses helistamisega riivata kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt, et oleks õigustatud täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine. Samuti ei ole kaebus sel põhjusel kuigi perspektiivikas. Helistamise õigus vanglas ei ole piiramatu ning piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral. Kehtiv helistamise kord ei muuda asutuste ametiisikutega, kaitsjaga ja volitatud esindajatega suhtlemist võimatuks. Näiteks sai kaebaja ajavahemikul 1.-19. jaanuar 2023 helistada igapäevaselt erinevatel kellaaegadel, mõnel juhul ka mitu korda päevas ning iganädalaselt rohkem kui 10 minutit. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja nõue võimaldada ametiasutustele ja esindajatele helistada

kell 20:00-22:00, kuna sellisel ajal on ametiasutused suletud ja esindajatel üldjuhul tööpäev lõppenud. Viru Vangla on veenvalt põhjendanud, et kaebajat ei kohelda teistes osakondades paiknevate kinnipeetavatega võrreldes ebavõrdselt ja tema soodsamaks kohtlemiseks ei ole alust. Mõistlikul määral on võimalik helistada ka olukorras, kus kasutusel on üks telefon.

3.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles märgib, et halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti, kuna vanglale ei tulene ühestki seadusest õigust kehtestada numbrite valimisele ja seeläbi helistamistele piiranguid. Samuti ei tulene vanglale ühestki õigusaktist õigust piirata osakonnas tehniliselt tagatud teise telefoni kasutamist, mistõttu on selline tegevus õigusvastane. Kohtunikud usuvad vangla esitatud valeinformatsiooni ja ei tee ise asjaolusid kindlaks. Riigikohus on rõhutanud, et vanglal pole õigust piirata helistamisi VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele ning esindajatele, kes ei ole advokaadid ning vanglal on kohustus tagada nendega suhtlemine piisaval määral, mis on kinnipeetaval vaja. Halduskohus jättis tähelepanuta, et VangS ja VSkE normid on ca 20 aastat vanad ning ei ole viidud kooskõlla kaasajaga ja kohtupraktikaga. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebajal on läbimata kohtueelne menetlus, sest kaebuse üldkorralduse tühistamiseks saab esitada 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist adressaadile. Kaebaja esitas tühistamis- ja kohustamisnõuded alates vangla haldusakti ja tegevuse mõju ilmnemisest. Halduskohus teostas kaalutlusõigust vangla eest ja õigustas vangla poolt kaebaja põhiõiguste piiramist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Tartu Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda. Halduskohus kohaldas kehtivat õigust õiguspäraselt.
5.Kaebaja ei ole kaebuse kohaselt rahul vanglas kehtiva helistamise korraga ning leiab, et vangla peaks tagama ka teise telefoni kasutamise võimaluse, helistamise kambrite suletud oleku ajal ja õhtusel ajal kell 20:00-22:00. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse asudes seisukohale, et osaliselt on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, osaliselt on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kahe nõude osas puudub kaebeõigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu arvamusega. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
6.Halduskohus tuvastas, et kaebaja on saanud helistada rohkem kui vangistust reguleerivate õigusaktidega sätestatud miinimumaeg. Miinimumnõudeks on helistamine üks kord nädalas ja kaebaja puhul kambrite avatud oleku ajal. Kaebaja tõi välja, et kui kõik tema osakonnas viibivad kinnipeetavad soovivad helistada, siis kambrite lahtioleku ajal, kell 11:00-12:00, 15:05-17:05 ja 18:55-19:55 saaks ta helistada hommikul 5 minutit, lõunal 10 minutit ja õhtul 5 minutit. Kohus märgib, et kaebaja saab sellisel juhul helistada kolm korda päevas ning erinevatel ajavahemikel ja tal on võimalik päevas helistamise teel suhelda kuskil 20 minutit. Sellistel asjaoludel ei saa järeldada, et Viru Vangla riivaks kehtiva korra alusel kaebaja õigust telefoni kasutamisele intensiivselt. Ringkonnakohus mõistab, et kuigi helistamise teel saab vahetada infot kiiremini ja tõhusamalt, on ametiasutustele või advokaadile helistades võimalik ka 5minutilise kõne ajal põhilised küsimused välja tuua ja edasise suhtlemise vajaduse ja ka vormi kokku leppida.
7.Halduskohus leidis õigesti, et kaebajalt ei ole telefoni kasutamise õigust ära võetud või liigselt piiratud, ta on saanud helistada isegi rohkem kui minimaalne aeg ette näeb. Samas on Viru Vangla selgitanud, et kui kaebaja soovib helistada esindajale või ametiasutusele kambrite suletud oleku ajal, siis vastava põhjendatud taotluse alusel talle seda ka võimaldatakse. Eelneva alusel ei ole tõsiselt võetav kaebaja märkus nagu advokaadile helistamine oleks ajanappuse tõttu võimatu.
8.Halduskohus tõi vaidlustatava määruse p-s 5.2. välja kõik asjakohased sätted, mis puudutavad kinnipeetava õigust telefoni kasutamisele, s.h VangS § 28 lg 3, mis sätestab alused telefoni kasutamise õiguse piiramisele. Kehtiv õigus ei näe ette tavaolukorras võimalust

kasutada telefoni kambrite suletud oleku ajal (nii päeval kui ka õhtul). Samuti ei ole sätestatud, mitut telefoni peavad saama kasutada ühes osakonnas viibivad kinnipeetavad. Seega on kaebaja väited kehtiva helistamise korra ja vangla tegevuse õigusvastasuse kohta ülepaisutatud. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ei ole ka konkreetselt välja toonud, millised tagajärjed on talle tekkinud kehtiva telefoni kasutamise korra tõttu ja mis tingib tema vajaduse igapäevaselt pikemalt telefoni kasutada. Asjaolu, et telefoni kasutamise võimalus on vanglas piiratud, on vangistusega kaasnev ja sellega peab kaebaja arvestama.

9.Seoses kaebaja väitega, et tal on kohtueelne menetlus läbitud ringkonnakohus selgitab, et haldusasjas nr 3-23-78 esitas kaebaja samuti nõuded Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamiseks ja helistamisel telefoninumbrite vaba valimise tagamise kohustamiseks. Halduskohus tagastas need nõuded HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt, kuna esitatud nõuetes ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda. Haldusasjas nr 3-23-78 halduskohus tuvastas, et kaebaja õigustele hakkas Viru Vangla 18. mai 2020. a korraldus nr 1-4/454-1 vahetult mõju avaldama alates 25. juunist 2020, mil ta paigutati Viru Vangla teise üksusesse avatud režiimile ning ta oli kohustatud esitama enne telefonikõne tegemist andmed, kellele ta soovib helistada. Seega lõppes vaide esitamise tähtaeg juulis 2020. Kaebaja esitas vaided 9. ja 11. jaanuaril 2023, seega tähtaega ületades. Ekslik on kaebaja arusaam, et vaide saab iga kord esitada uuesti, kui vaidlusalune korraldus on järjekordselt talle mõju avaldanud. Kaebetähtaeg selle korralduse vaidlustamiseks saab kulgema hakata ainult ühe korra, s.o alates esmakordsest mõju avaldamisest. Eelneva alusel ei ole asjakohane kaebaja määruskaebuses märgitu, et tal on kohtueelne menetlus läbitud ja ta esitas tühistamis- ja kohustamisnõuded alates vangla haldusakti ja tegevuse mõju ilmnemisest.
10.Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai 2023. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium