XX kaebus Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks seonduvalt telefoni kasutamise ja pöördumistele vastamisega
Menetlusosalises
Kaebaja – XX Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-23-95 materjalide juurest praeguse asja juurde Viru Vangla 19. jaanuari 2023. a vastus kohtunõudele koos selle lisadega nr 1, 4 ja 7.
2.Tagastada XX kaebus haldusasjas nr 3-22-2106.
3.Jätta XX riigilõivust vabastamise ja tõendite kogumise taotlused läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Kinnipeetav XX esitas 29. septembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb järgmist: 1) Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, mis seisneb kaebajale volitatud esindajatele ja VangS § 28 lõikes 3 sätestatud isikutele taotluse alusel helistamise mittevõimaldamises. 2) Viru Vangla kohustamist lõpetada volitatud esindajatele ja VangS § 28 lõikes 3 sätestatud isikutele helistamiste piiramiste lõpetamiseks ja kohustamiseks helistamiste tagamiseks vastavalt esitatud taotlustele, sh ajavahemikul kl 20:00 kuni 22:00. 3) Viru Vangla kohustamist järgida pöördumiste (taotlused, vaided, teabenõuded, selgitustaotlused jne) menetlemisel/vastamistel õigusaktides sätestatud tähtaegu ehk vastata pöördumistele/lahendada pöördumised õigusaktides sätestatud tähtaegade jooksul. 4) Viru Vangla kohustamist väljastada õiguste piiramisel viivituseta haldusakt. 5) Viru Vangla kohustamist tagada V7 osakonnas riigi poolt tagatud teise telefoni kasutamine helistamiseks.
3-22-2106 6) Viru Vangla kohustamist tagada helistamistel telefoninumbrite vaba valimine. 7) Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 põhiseadusevastaseks tunnistamist ja tühistamist/kehtetuks tunnistamist. 8) Jätta asjas kohaldamata Viru Vangla kodukorra punktid 13.9.1.1 ja 13.9.1.4 ning VSKE § 51 lõige 2, § 511 lõiked 1-5 ja lõige 21 ning VangS § 29 lõige 21 ja § 28 lõige 3 (osas, mis see ei sätesta notariaalselt volikirjaga volitatud esindajatele helistamiste piiramise keeldu) ning tunnistada need PS § 11, § 13 esimese lausega, § 26 ja § 19 ning EIÕK artikkel 8 lõikega 1 vastuolus olevaks ja kehtetuks. Kaebaja põhjendab, et ta viibib Viru Vangla 2. üksuses ning alates 20. maist 2020 kehtib kaebaja arvates õigusvastane helistamise kord, kus kõik kinnipeetavad on kohustatud helistamiseks esitama telefoninumbrid ja isikuandmed, kellele helistada soovitakse. Samuti piiratakse riigi poolt tagatud teise telefoni kasutamist. Kaebaja leiab, et helistamist tuleks võimaldada mitte üksnes kambriväliseks liikumiseks mõeldud ajal, mis on kaebaja osakonnas üksnes 4 tundi 1-2 tunni kaupa, vaid helistamist tuleks võimaldada ka siis, kui kambrid on suletud. Päevakava järgi on V7 osakonnas, kus kaebaja viibib, kambrivälise liikumise aeg kl 11:00-12:00, 15:05-17:05, 18:55-19:55 ning kaebaja väitel saab ta telefoni kasutada hommikul 5 minutit, lõuna ajal 10 minutit ja õhtul 5 minutit. Kaebaja viitab ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes teistes osakondades ja teistes vanglates paiknevate kinnipeetavatega, kelle kambrivälise liikumise aeg on 8 tundi päevas. Riigiasutustele ei ole kaebaja väitel võimalik ajanappuse tõttu üldse helistada, samuti advokaatidele, kuna neil on helistamise ajal tavaliselt kohtuistungid. Kaebaja väitel on ta esitanud nii vangla direktorile kui ka Justiitsministeeriumile eelnevaga seoses pöördumisi ja vaideid, kuid need on jäetud vastuseta ja lahendamata. Lisaks ei anta kaebaja sõnul Viru Vanglas õiguste piiramisel välja kirjalikke haldusakte. Kaebaja märgib, et 2. üksuse juht järjepidevalt lukustab osakonda tööjõu puuduse tõttu (vaidlus ka Tartu Halduskohtus) ja kontaktisik piirab õigusi kokkusaamistele jne, kuid kirjalikke haldusakte selle kohta ei väljastata. Kaebaja palub kohtul vanglalt välja nõude vaidlustatud haldusakti ja kõik tema poolt ajavahemikul 1. märts 2022 kuni 26. september 2022 esitatud pöördumised (taotlused, vaided ja teabenõuded). Kaebaja soovib asja arutamist kohtuistungil ning leiab, et tunnistajana tuleks üle kuulata 2. üksuse juht T. Salomets. Kaebuses on esitatud ka riigilõivust vabastamise taotlus.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et XX kaebus tuleb tervikuna tagastada alljärgnevatel põhjustel.
3.Kaebaja on kaebuse nõuetena taotlenud muuhulgas Viru Vangla kohustamist järgida pöördumiste (taotlused, vaided, teabenõuded, selgitustaotlused jne) menetlemisel/vastamistel õigusaktides sätestatud tähtaegu. Samuti taotleb kaebaja vangla kohustamist väljastada tema õiguste piiramisel viivituseta haldusakt. Kohus leiab, et nende nõuete osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3.1.Kohtu hinnangul ei saa kaebaja esitada taolist üldist kohustamisnõuet, et vangla järgiks tema pöördumistele vastamiseks õigusaktides sätestatud menetlustähtaegu. Kohus märgib, et
3-22-2106 vanglale esitatavad pöördumised võivad olla sisult ja ka mahult väga erinevad. Erinevate pöördumiste menetlemise kord ja lahendamise tähtajad on sätestatud erinevates õigusaktides. Seejuures on vanglal kohustus neid tähtaegu järgida. Kui vangla vastavaid õigusnorme ei järgi, siis on kaebajal võimalik esitada kindlat vangla haldusakti või toimingut puudutav konkreetne nõue. Näiteks kui vangla ei ole kaebaja mingit vaiet tähtaegselt lahendanud, siis ei ole kaebajal takistusi esitamaks halduskohtule kaebus selle vaide esemeks olevas põhinõudes. Kaebaja ei saa nõuda, et vanglas igal juhul tagataks erinevate vanglale esitatud pöördumiste tähtaegne lahendamine. Kohtu hinnangul on mõistetav, et suure töökoormuse tõttu võib vanglas esineda olukordi, kus pöördumistele ei jõuta tähtaegselt vastata. Kuna kaebaja õiguste kaitse ei ole kohtu hinnangul sellisel juhul oluliselt riivatud, sest kaebaja saab konkreetsete pöördumistega seonduva vangla tegevuse kohtus vaidlustada, siis ei pea kohus põhjendatuks jaatada kaebeõigust taolise üldise kohustamisnõude osas kõikidele pöördumistele tähtaegselt vastata.
3.2.Samamoodi ei pea kohus lubatavaks kaebaja kohustamisnõuet, et vangla väljastaks mingi tema õigusi piirava tegevuse korral viivituseta haldusakti. See, millisel juhul tuleb vanglal kinnipeetavate õiguste täiendav piirang vormistada haldusaktiga, on sätestatud vangistust reguleerivates õigusaktides. Kohus märgib, et vanglakaristust kandma asudes pidi kaebaja arvestama sellega, et võrreldes vabaduses viibijatega on tal nagunii oma õiguste realiseerimisel teatud piirangud. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav, et vanglal tuleks absoluutselt iga kaebaja õigusi piirava tegevuse korral väljastada viivituseta haldusakt. Kui kaebaja leiab, et vangla on seadnud talle mingeid õigusvastaseid piiranguid, mis tulnuks vormistada haldusaktiga, siis on kaebajal võimalik seda konkreetset vangla tegevust vaidlustada, mitte aga taotleda abstraktse kohustamiskaebusega haldusaktide andmist ilma mingit konkreetset piirangut vaidlustamata.
4.Kaebaja on esitanud praeguses kaebuses ka nõude Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks tagada helistamisel telefoninumbrite vaba valimine. Viru Vangla andis 18. mail 2020 korralduse nr 1-4/454-1, millega kohustas alates 18. maist 2020 Viru Vangla 2. üksuse kinnipeetavaid enne telefonikõne tegemist esitama andmed, kellele kinnipeetav soovib helistada. Sisuliselt sama nõude nagu praeguses kaebuses on kaebaja esitanud ka kohtuasjana nr 3-23-78 registreeritud 25. jaanuari 2023. a kaebuses, nõudes selles asjas Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamist, helistamisel numbrite vaba valimise piiramise õigusvastaseks tunnistamist ning ettekirjutuse tegemist lõpetada viivituseta telefoninumbrite vaba valimise piiramine ja numbrite vaba valimise piiramise keelamist. Nimetatud kohtuasjas esitatud kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust, mistõttu tegi kohus selles asjas lõpplahendi viivitamatult. Tartu Halduskohus tagastas 6. veebruari 2023. a määrusega kaebaja kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete osas. Kohus jääb nimetatud kohtuasjas 6. veebruaril 2023 tehtud määruses antud seisukohtade juurde ning leiab, et esitatud nõuetes ei saa endiselt vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikest 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda (vt viidatud määruse punkte 8-13). Seega tagastab kohus kaebuse Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamise ning helistamisel telefoninumbrite vaba valimise tagamise kohustamise nõuetes HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
5.Kaebaja nõuab ka Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, mis seisneb volitatud esindajatele ja VangS § 28 lõikes 3 sätestatud isikutele taotluse alusel helistamise mittevõimaldamises ning Viru Vangla kohustamist lõpetada nimetatud isikutele helistamiste piiramised ja tagada helistamised vastavalt esitatud taotlustele, sh ajavahemikul 20:00-22:00. Samuti nõuab kaebaja Viru Vangla kohustamist tagada vangla V7 osakonnas teise telefoni
3-22-2106 kasutamine helistamiseks. Kohus leiab, et kaebajal puudub vajadus eeltoodud eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks, sest kohustamisnõude lahendamise raames tuleb kohtul nagunii vangla tegevuse õiguspärasusele hinnang anda. Seetõttu loeb kohus selle tuvastamisnõude kohustamisnõudega hõlmatuks ja käsitleb kaebust antud nõuetes kohustamiskaebusena. Kohus leiab, et kaebus kõnealuste kohustamisnõuete osas tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.1.Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
5.2.VangS § 28 lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama sätte lõike 3 kohaselt võib kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Viru Vangla kodukorra punkti 13.9.2.1 kohaselt on avatud osakondades lubatud telefoni kasutada päevakavas märgitud ajal. Kui kinnipeetav tahab muul ajal helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. Kui avatud osakond on lukustatud, määratakse lukustamise käskkirjas lukustamise ajal toimuv helistamise kord.
5.3.Tartu Halduskohus lahendas 23. jaanuari 2023. a määrusega kohtuasjas nr 3-23-95 kaebaja ja teiste 2. üksuses asuvate kinnipeetavate esialgse õiguskaitse taotluse seoses telefoni kasutamisega vanglas, jättes esialgse õiguskaitse kohaldamata. Tartu Ringkonnakohus tagastas selle määruse peale esitatud määruskaebuse. Kohus võtab nimetatud haldusasja materjalide juurest praeguse asja juurde Viru Vangla 19. jaanuari 2023. a vastuse kohtunõudele koos selle lisadega nr 1, 4 ja 7. Nimetatud lisana nr 1 esitatud Viru Vangla 2. üksuse juhi T. Salometsa
19.jaanuari 2023. a õiendi kohaselt paikneb kaebaja Viru Vanglas 2. üksuses tugevdatud järelevalvega osakonnas ning päevakava kohaselt on kinnipeetavad avatud 11.00-12.00, 15.0517.05 ja 18.55-19.55 (V7 idapoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava). Antud osakonnas paiknes õiendi andmise hetkel 12 kinnipeetavat, kuid ajas võib see muutuda (toimuvad vangide ümberpaigutused; kinnipeetavad on määratud kartserisse või lukustatud kambritesse ning ei ole päevakava järgselt avatud režiimil). Keskmiselt teeb see päevas 20 minutit ühele kinnipeetavale telefonikõne aega. Kuigi tavaosakondades on kinnipeetavatele helistamiseks mõeldud kaks telefoni (mitte kolm nagu taotlejad seda väitsid), siis tavaosakonnad mahutavad 40-50 kinnipeetavat ning telefone soovib kasutada palju rohkem kinnipeetavaid kui Viru Vangla 2. üksuses. Mitte üheski Viru Vangla osakonnas ei ole tehnilise võimekuse poolest võimalik kasutada korraga rohkem kui kahte telefoni. Mis puudutab kinnipeetavate soovi helistada kinnisel ajal kambritest, siis selles osas on vangla selgitanud, et
3-22-2106 samal ajal kui V7 idapoolsed kambrid on päevakava järgi suletud, on avatud V7 läänepoolsed kambrid ning osakonna telefon on kasutusel avatud kinnipeetavate poolt. Seeläbi välditakse olukorda, kus kedagi koheldakse teistest erinevalt ja võetakse telefoni kasutamise võimalus üldse ära. V7 osakonnas on ka osakonnasisene nn lõunapoolne osakond, kes kasutab V7 osakonna teist telefoni päevakavas ettenähtud (avatud) ajal. Kui lõunapoolsetes kambrites paiknevad kinnipeetavad telefoni ei kasuta, siis saab seda telefoni kasutada selleks, et võimaldada helistamist lukustatud- või kartserirežiimil paiknevatele kinnipeetavatele kogu V7 osakonnas. Seega on V7 osakonnas asuvad telefonid vangla väitel sisuliselt kogu aeg hõivatud.
5.4.Viru Vangla poolt haldusasjas nr 3-23-95 kohtule lisana 4 esitatud kaebaja telefonikõnede väljavõtetest nähtub, et ajavahemikul 1. jaanuar kuni 19. jaanuar 2023 on kaebaja saanud helistada sisuliselt igapäevaselt erinevatel kellaaegadel, mõnel juhul ka mitu korda päevas ning iganädalaselt rohkem kui 10 minutit. Seega on kaebaja saanud helistada oluliselt suuremas ulatuses kui VSkE § 51 lõikes 2 sätestatud miinimum seda ette näeb. Lisaks on T. Salomets
19.jaanuari 2023. a õiendis välja toonud, et kui kinnipeetav soovib helistada riigiasutustele, siis vangla selleks takistusi ei sea ning kinnipeetavail on võimalus need kõned teostada ajal, mil nad on päevakava järgselt avatud. Juhul, kui kinnipeetavad soovivad helistada advokaadist esindajatele või volitatud esindajatele kambrite kinnioleku ajal, siis tuleb kinnipeetavail ka põhjendada helistamise vajadust (tuues välja näiteks haldusasja numbri, mille raames kõne on vajalik või esitavad muid tõendeid, et tegemist on advokaadist esindajaga). Sellisel juhul on võimalik lubada kinnipeetavail helistada täiendavalt ka kinnisel ajal kambris ning vangla on seda ka taganud.
5.5.Arvestades seda, et kaebajale on võimaldatud kasutada telefoni tunduvalt rohkem kui VSkE § 51 lõikes 2 sätestatud miinimum ette näeb ning takistatud ei ole ka VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele helistamine, siis ei saa kaebaja poolt etteheidetav helistamisega seonduv vangla tegevus kohtu hinnangul tema õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimise praeguses vaidluses. Samuti ei pea kohus kaebust sel põhjusel kuigi perspektiivikaks. Kohus märgib, et helistamise õigus vanglas ei ole piiramatu ning seda isegi olukordades, mis puudutavad helistamist VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele ja asutustele. Samas peavad piirangud olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral (Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07). Kohus ei näe kaebaja poolt välja toodud normides põhiseadusevastasust. Praegu vanglas oleva helistamise korralduse puhul on igal osakonnas viibival kinnipeetaval võimalik telefoni kasutada enam kui seaduses sätestatud miinimummääras ning kohtule ei nähtu, et ka vangla 2. üksuse tugevdatud järelevalvega osakonna helistamise kord moonutaks kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et asutuste ametiisikute, kaitsja ja volitatud esindajaga suhtlemine oleks muutunud sisuliselt võimatuks. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaebaja nõuet võimaldada nimetatud isikutele helistamist ajavahemikul kl 20:00 kuni 22:00, kuivõrd sellisel ajal on ametiasutused tavapäraselt suletud ning ka volitatud esindajate ja kaitsjate tööaeg on sellisel kellaajal reeglina lõppenud. Kohus nõustub
23.jaanuari 2023. a määruses haldusasjas nr 3-23-95 toodud seisukohtadega ning leiab, et Viru Vangla on veenvalt põhjendanud, et kaebajat ei kohelda teistes osakondades paiknevate kinnipeetavatega võrreldes ebavõrdselt ja tema soodsamaks kohtlemiseks ei ole praegusel juhul alust. Kaebajal on võimalik mõistlikul määral helistada ka olukorras, kus kasutusel on üks telefon. Kaebaja kõnedele kulutatavast ajast nähtub, et tema võimalus helistada soovitud isikutele ei saa olla oluliselt piiratud.
6.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus XX kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4, § 121 lõike 2 punkti 1 ning § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele
3-22-2106 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus kaebaja tõendite kogumise (s.o
2.üksuse juhti tunnistajana ülekuulamise) ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluste lahendamiseks. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.