lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1804/43

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1804/43
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1897
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1804

Haldusasi

X kaebus Anija Vallavolikogu 13. augusti 2020. a otsuse nr 180 tühistamiseks osas, millega määrati kindlaks Soodla harjutusvälja asukoht ja piiranguvööndi ulatus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25. veebruari 2022. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X Vastustaja – Anija vald, esindajad HL ja RN

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja toimikusse X 5. jaanuari 2023. a menetlusdokumendi lisa ja Anija valla 12. jaanuari menetlusdokumendi lisad.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. veebruari 2022. a otsus haldusasjas nr 3-20-1804 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 6. märtsil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-20-1804 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldusega nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“ nähti ette relvaseaduse (RelvS) § 85 lg 3 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 7 alusel asutada Harju maakonnas Kuusalu ja Anija valla territooriumil Soodla harjutusväli. Soodla harjutusvälja asukoha kaart on esitatud korralduse lisas; Soodla harjutusvälja rajamisega seotud riigi eriplaneeringu koostamise korraldamine tehti ülesandeks Kaitseministeeriumile.
2.Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga Harju maakonnaplaneeringu 2030+, mille seletuskirja kohaselt on Kuusalu ja Anija vallas asuv Soodla harjutusväli riigikaitseline ehitis. Harjutusvälja piiranguvööndi ulatus on kuni 2000 m kinnisasja välispiirist (p 4.3.1). Harjutusvälja pindala on 5865 ha (lk 72) ning selle täpsem asukoht on näha jooniselt
3.Kavandataval harjutusväljal Anija vallas Pillapalu külas asuva Jõe kinnistu (katastritunnus 14001:003:0064, 26,05 ha) omanik X esitas kaebuse Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korralduse nr 282 tühistamise ja riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ osalise tühistamise nõudes. Kaebus jäeti tühistamisnõuete osas rahuldamata (Riigikohtu 21.10.2021 otsus asjas nr 3-18-913).
4.Anija Vallavolikogu kehtestas 13.08.2020 otsusega nr 180 üldplaneeringu, mille seletuskirja kohaselt kajastatakse üldplaneeringus üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste ehitiste asukohad ja määratakse riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatus (p 4.9, lk 28). Soodla harjutusvälja põhimõtteline asukoht tuleneb Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldusest nr 282 ning Harju maakonnaplaneeringust 2030+. Soodla harjutusvälja piiranguvööndi ulatus on kuni 2000 m kinnisasja välispiirist. Võimaldamaks sõjaliseks väljaõppeks kasutada korraga kahte harjutusvälja, on vajalik uue harjutusvälja ja keskpolügooni vahele rajada ühendusteed. Harjutusvälja planeerimisega seonduv, sh välispiiri kulgemine, harjutusvälja ja keskpolügooni vaheliste ühendusteede asukohad, harjutusvälja laske- ja õppeväljade asukohad jm vajaliku taristu vajadus ja paiknemine täpsustatakse Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringuga. Soodla harjutusväljast tulenevad maakasutuspiirangud hakkavad kehtima alles pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist ja riigi eriplaneeringuga määratud alal. Riigi eriplaneeringu kehtestamiseni jätkub alal senine maakasutus. Harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne).
5.X esitas 24.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Anija Vallavolikogu 13.08.2020 otsuse nr 180 tühistamiseks Soodla harjutusvälja asukoha ja piiranguvööndi ulatuse kindlaksmääramise osas. Kaebus on esitatud nii avalikes huvides kui subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub Soodla harjutusvälja ekslik planeeringuline käsitlemine füüsilisel kujul eksisteeriva riigikaitselise ehitisena. 2(6)

3-20-1804 Riigikohtu otsuses asjas nr 3-18-913 selgitati, et Soodla harjutusvälja asutamine seisnes üksnes teatud maa-alale harjutusvälja avalik-õigusliku staatuse andmises ning harjutusväli eksisteerib praegu seega vaid õigusliku abstraktsioonina. Sellisele harjutusväljale ei saa enne riigi eriplaneeringu koostamist määrata kindlaid piire ja piiranguvööndit. Üldplaneering ei kehtesta küll kohe jõustuvaid kitsendusi kaebaja maakasutusele, kuid viib nendeni vältimatult tulevikus, määrates juba enne riigi eriplaneeringu algatamist suure täpsusega ära Soodla harjutusvälja asukoha, piirid ja isegi piiranguvööndi ning mõjutades nõnda kaalutlusõiguse teostamist riigi eriplaneeringu võimalikul menetlemisel (sh asukoha eelvalikul) ja kehtestamisel. Piiranguvöönd saab olla vaid konkreetsel riigikaitselisel ehitisel. Avalike huvide rikkumine seisneb selles, et Anija vald ei ole Soodla harjutusvälja vajalikkust, mõjusid, asukohta ega piire sisuliselt kaalunud. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruanne ei kaalu kavandatava harjutusvälja keskkonnamõjusid, kuigi see hõlmaks ulatusliku maa-ala, mis muu hulgas paikneb väärtuslikel maastikel, Natura 2000 aladel ja PõhjaKõrvemaa looduskaitsealal. Harjutusvälja kavandatav piiranguvöönd hõlmab lisaks väärtuslikele puhkealadele ka mitut küla (Härmakosu, Pillapalu). Kuigi ulatuslik keskkonnamõju on ilmne, ei ole kaalutud kavandatava harjutusvälja mõju puhkealade kättesaadavuse, müra ja vibratsiooni, väärtuslike maastike kaitse jm aspektidest. Mitmes kohas viidatakse planeeringudokumentides üldsõnaliselt sellele, et kavandatava harjutusvälja mõjusid hakatakse tegelikult uurima ja hindama alles kavandatava riigi eriplaneeringu koostamisel.

Anija vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja oli üldplaneeringu koostamisel kohustatud arvesse võtma Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldust nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“ ja riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirja (PlanS § 55 lg 2). Vastustaja toimis kooskõlas PlanS § 55 lg-ga 2 ja § 56 lg 1 p-dega 10 ning 11, kajastades üldplaneeringus Soodla harjutusvälja asukoha valikut ja määrates piiranguvööndi ulatuse vastavalt neis dokumentides antud juhistele. Soodla harjutusvälja asukoha kajastamine üldplaneeringus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, sest senine maakasutuskord ei muutu. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ ega üldplaneeringuga ei ole määratud harjutusvälja välispiire. Seda tehakse riigi eriplaneeringuga. Olukorras, kus Soodla harjutusvälja välispiiri ei ole kindlaks määratud, on maakonnaplaneeringus kajastatud kuni 2000 m puhul tegemist piiranguvööndi täpsustamata ulatuse määramisega, mis lähtub ehitusseadustiku (EhS) § 120 lg 2 p-st 3. ÜP pidi kajastama piiranguvööndi ulatust (PlanS § 56 lg 2 p 11).

7.Tallinna Halduskohtu 25.02.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Üldplaneering ei riku kaebaja õigusi ega ole vastuolus avaliku huviga. Soodla harjutusvälja asukoht on kindlaks määratud korraldusega nr 282 ja maakonnaplaneeringuga. Need haldusaktid on läbinud kohtuliku kontrolli. Vastustaja oli üldplaneeringut kehtestades kohustatud määrama riigikaitselise otstarbega maa-alad (PlanS § 75 lg 1 p 19) ja lähtuma seejuures maakonnaplaneeringust (PlanS § 55 lg 2). Riigikohus tõdes viidatud otsuses (p 26), et maakonnaplaneeringus ei ole tehtud nõuetekohast harjutusvälja asukoha eelvalikut. See tuleb teha riigi eriplaneeringus. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta (PlanS § 30 lg 2). Eelvaliku tegemine eeldab riigi eriplaneeringu menetluse ja KSH algatamist (PlanS § 28 lg 1).

3(6)

3-20-1804 Kaebaja subjektiivseid õigusi saaksid rikkuda üldplaneeringust lähtuvad kitsendused (PlanS § 74 lg 3). Üldplaneeringu seletuskirjast nähtub, et Soodla harjutusväljast tulenevad maakasutuspiirangud hakkavad kehtima alles pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist ja riigi eriplaneeringuga määratud alal. Riigi eriplaneeringu kehtestamiseni jätkub alal senine maakasutus. Üldplaneeringu seletuskiri on kooskõlas PlanS § 27 lg-ga 5, mis sätestab, et kinnisomandile võib kitsendusi seada riigi eriplaneeringu alusel. Kuna harjutusvälja asukoha eelvalik tehakse riigi eriplaneeringu menetluses, mille üheks osaks on KSH, siis ei pidanud vastustaja üldplaneeringu menetluses hindama kavandatava harjutusvälja keskkonnamõjusid. Maakonnaplaneeringuga ega üldplaneeringuga ei ole määratud harjutusvälja välispiire. Seda tehakse riigi eriplaneeringuga. Olukorras, kus Soodla harjutusvälja välispiiri ei ole kindlaks määratud, on maakonnaplaneeringus kajastatud kuni 2000 m puhul tegemist piiranguvööndi täpsustamata ulatuse määramisega, mis lähtub EhS § 120 lg 2 p-st 3. Üldplaneering pidi kajastama piiranguvööndi ulatust (PlanS § 56 lg 2 p 11).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.X esitas 28.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 25.02.2022 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Üldplaneering ei kehtesta küll kohe jõustuvaid kitsendusi kaebaja maakasutusele, kuid viib nendeni vältimatult tulevikus, määrates juba enne riigi eriplaneeringu algatamist suure täpsusega ära harjutusvälja asukoha, piirid ja piiranguvööndi ning mõjutades nõnda kaalutlusõiguse teostamist riigi eriplaneeringu võimalikul menetlemisel (sh asukoha eelvalikul) ja kehtestamisel. Üldplaneeringus on määratud täpselt kindlaks harjutusvälja piirid. Üldplaneeringu põhijoonisel on harjutusvälja piirid määratud täpselt nii, nagu Vabariigi Valitsuse korralduses, kasutatud on leppemärgile „Riigikaitse harjutusväli“ vastavat tähistust. Määratud on ka selle piiranguvöönd, mis on tähistatud leppemärgiga „Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd“. Täpse piiri saaks kindlaks määrata üksnes eriplaneeringus, mida ei ole algatatud. Kuna planeeringu põhijoonisel on selgelt kajastatud Soodla harjutusväli kavandatud piirides ja piiranguvööndiga, tulnuks planeeringu koostamisel hinnata kavandatava harjutusvälja ilmselgelt väga ulatuslikke keskkonnamõjusid. Seda ei ole tehtud.

Anija vald palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Vastustaja toimis kooskõlas PlanS § 55 lg-ga 2 ja § 56 lg 1 p-ga 11, kajastades üldplaneeringus Soodla harjutusvälja maa-ala paiknemist ning piiranguvööndi ulatust vastavalt maakonnaplaneeringule ja Vabariigi Valitsuse korraldusele. Kaebaja sai planeerimismenetluses osaleda. Üldplaneeringuga ei määratud harjutusvälja piiri täpselt. Kuna harjutusvälja välispiiri kindlaks määratud ei ole, on nii maakonnaplaneeringus ka üldplaneeringus tegemist piiranguvööndi täpsustamata ulatuse kajastamisega. Alles riigi eriplaneeringu käigus täpsustatakse Soodla harjutusvälja välispiir ja määratakse piiranguvööndi täpne ulatus. Nii nagu maakonnaplaneering, ei ole ka üldplaneering aluseks Soodla harjutusvälja rajamiseks vajaliku projekti koostamisele ja lubade andmisele. Seetõttu ei pidanud vastustaja üldplaneeringu menetluses analüüsima kavandatava harjutusvälja keskkonnamõjusid. Alles riigi eriplaneering loob õigusliku aluse Soodla harjutusvälja rajamiseks vajalikuks ehitustegevuseks. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus hinnatakse ka kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

3-20-1804

10.Ringkonnakohus võtab haldusasja toimikusse apellandi 05.01.2023 menetlusdokumendi lisa (Rahandusministeeriumi 25.11.2022 kiri nr 1.4-1/8539-2 apellandile, kus selgitatakse 13.01.2022 jõustunud planeerimisseaduse redaktsiooni). Samuti tuleb asja õigemaks lahendamiseks võtta haldusasja toimikusse Anija valla 12.01.2023 menetlusdokumendi lisad (Kaitseministeeriumi 26.10.2022 kiri nr 12-1/22/4364 seoses Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu algatamisega ja 18.10.2022 Anija Vallavalitsuses toimunud riigi eriplaneeringut käsitleva kohtumise kohta koostatud memo).
11.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selle põhjendusi korrata ja nõustub nendega (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Vastustaja pidi üldplaneeringu kehtestamisel arvestama nii Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldusega kui maakonnaplaneeringuga. 09.07.2015 korraldusega asutati Soodla harjutusväli. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21.10.2021 otsuses asjas nr 3-20-286 (p 15.1), et harjutusvälja loomise korralduse kehtivus ei sõltu ühegi õigusnormi järgi planeeringu kehtestamisest. Planeeringute ja teiste aktidega võidakse aga määrata tegevuste lubatavus harjutusväljal. Maakonnaplaneeringuga (vt seletuskirja lk-d 72–75) on nähtud ette Soodla harjutusvälja asukoht umbkaudselt, nagu ka vaidlustatud üldplaneeringus. Maakonnaplaneeringu seletuskirja järgi määratakse planeeringualal Soodla harjutusvälja laskeja õppeväljade ning teede asukohad riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel. Üldplaneeringuga ei ole harjutusvälja asukohta täpsustatud. Üldplaneeringu seletuskirja lk-l 29 on märgitud: „Harjutusvälja planeerimisega seonduv, sh välispiiri kulgemine, harjutusvälja ja keskpolügooni vaheliste ühendusteede asukohad, harjutusvälja laske- ja õppeväljade asukohad jm vajaliku taristu vajadus ja paiknemine, täpsustatakse Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringuga. Riigi eriplaneeringu koostamise raames hinnatakse harjutusvälja kavandamisega kaasnevaid mõjusid, sh ebasoodsa mõju esinemise võimalusi Natura 2000 võrgustiku aladele ning määratakse vajadusel leevendusmeetmed. Soodla harjutusväljast tulenevad maakasutuspiirangud hakkavad kehtima alles pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist ja riigi eriplaneeringuga määratud alal. Riigi eriplaneeringu kehtestamiseni jätkub alal senine maakasutus.“
13.Üldplaneeringuga on määratud harjutusvälja piiranguvööndi ulatus, ent mitte selle paiknemine. Üldplaneeringu seletuskiri (lk 29) näeb ette, et harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). Sellest ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada ühtki maakasutuspiirangut, sest üldplaneering on ehitamisel andnud selles alas vaid soovitusi, seadmata kindlaid tingimusi. Kuna piiranguvööndi asukoht ei ole üldplaneeringuga kindlaks määratud, ei saa sellised soovitusedki omada enne riigi eriplaneeringu kehtestamist üheski asukohas tähendust.
14.Kuna riigi eriplaneeringuga ei ole Soodla harjutusvälja välispiiri täpset asukohta kindlaks määratud, ei saanudki üldplaneeringus kajastada selle asukohta teisiti kui 09.07.2015 korralduses. Et tegemist ei ole asukoha täpse määramisega, ei kitsenda üldplaneering riigi eriplaneeringu otsustamisel pädevale haldusorganile jäetud kaalutlusruumi.
15.KSH ei olnud üldplaneeringu kehtestamisel Soodla harjutusvälja asukoha, seal lubatud tegevuste ega sellest tulenevate maakasutustingimuste seadmisel vajalik. Riigikohus märkis otsuses asjas nr 3-18-913 (p 28), et algatatud riigi eriplaneeringu menetluses tuleb analüüsida harjutusväljale kavandatava riigikaitselise otstarbega ehitiste kompleksi asukohavalikut, seega saab harjutusväljal kavandatavate tegevuste mõju Natura aladele vajaduse korral hinnata selle 5(6)

3-20-1804 menetluse raames. Soodla harjutusvälja riigi eriplaneering ja KSH algatati Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 147.

16.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb jätta kaebaja kanda apellatsioonimenetluse menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses taotlenud, mistõttu neid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja