lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1804/28

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 25.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1804/28
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1546
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1804

Haldusasi

Xi kaebus Anija Vallavolikogu 13.08.2020 otsuse nr 180 tühistamiseks osas, millega määrati kindlaks Soodla harjutusvälja asukoht ja piiranguvööndi ulatus Kaebaja: X Vastustaja: Anija vald Kirjalik menetlus, digitoimik

Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vabariigi Valitsus võttis 09.07.2015 vastu korralduse nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“. Korralduse sisu oli järgmine: „Relvaseaduse § 85 lõike 3 ja planeerimisseaduse § 27 lõike 7 alusel: 1. Asutada Harju maakonnas Kuusalu ja Anija valla territooriumil Soodla harjutusväli. Soodla harjutusvälja asukoha kaart on esitatud korralduse lisas. 2. Soodla

harjutusvälja rajamisega seotud riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Kaitseministeerium.“

2.Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga Harju maakonnaplaneeringu 2030+, mille seletuskirja kohaselt on Kuusalu ja Anija vallas asuva Soodla harjutusväli riigikaitseline ehitis. Harjutusvälja piiranguvööndi ulatus on kuni 2000 m kinnisasja välispiirist (p 4.3.1., lk 68). Harjutusvälja pindala on 5865 hektarit (lk 72) ning selle täpsem asukoht on näha jooniselt 12 (lk 75).
3.X (edaspidi kaebaja) on Anija vallas, Pillapalu külas asuva Jõe kinnistu (katastritunnus 14001:003:0064, 26,05 ha) omanik. Jõe kinnistu asub Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt kavandataval harjutusväljal.
4.Kohus jättis rahuldamata kaebaja kaebuse Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korralduse nr 282 tühistamise ja riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ osalise tühistamise nõudes (Riigikohtu 21.10.2021 otsus asjas nr 3-18-913).
5.Anija Vallavolikogu kehtestas 13.08.2020 otsusega nr 180 valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP), mille seletuskirja kohaselt kajastatakse ÜP-s üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste ehitiste asukohad ja määratakse riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatus (p 4.9., lk 28). Soodla harjutusvälja põhimõtteline asukoht tuleneb Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldusest nr 282 ning Harju maakonnaplaneeringust 2030+. Soodla harjutusvälja piiranguvööndi ulatus on kuni 2000 m kinnisasja välispiirist. Võimaldamaks sõjaliseks väljaõppeks kasutada korraga kahte harjutusvälja, on vajalik uue harjutusvälja ja keskpolügooni vahele rajada ühendusteed. Harjutusvälja planeerimisega seonduv, sh välispiiri kulgemine, harjutusvälja ja keskpolügooni vaheliste ühendusteede asukohad, harjutusvälja laske- ja õppeväljade asukohad jm vajaliku taristu vajadus ja paiknemine, täpsustatakse Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringuga. Soodla harjutusväljast tulenevad maakasutuspiirangud hakkavad kehtima alles pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist ja riigi eriplaneeringuga määratud alal. Riigi eriplaneeringu kehtestamiseni jätkub alal senine maakasutus. Harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne).
6.Kaebaja esitas 24.09.2020 kohtule kaebuse Anija Vallavolikogu 13.08.2020 otsuse nr 180 tühistamiseks Soodla harjutusvälja asukoha ja piiranguvööndi ulatuse kindlaksmääramise osas. Kaebaja täpsustas tühistamisnõude põhjendusi 04.02.2022 (vastusena kohtu küsimustele).

KAEBAJA NÕUDE PÕHJENDUSED

7.Kaebaja vaidlustab ÜP-d nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides (04.02.2022 p 1).
8.Kaebaja subjektiivseid õigusi riivas Vabariigi Valitsuse korraldus nr 282 (Riigikohtu 21.10.2021 otsus, p. 12), siis kahtlemata riivab neid veelgi enam vaidlustatud ÜP (04.02.2022 p 3).
9.Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub Soodla harjutusvälja ekslik planeeringuline käsitlemine füüsilisel kujul eksisteeriva riigikaitselise ehitisena. Riigikohtu arvates (haldusasi 3-18-913) tähendas Soodla harjutusvälja õigusvastane asutamine üksnes teatud maa-alale harjutusvälja avalik-õigusliku staatuse andmist. See nn. harjutusväli

eksisteerib praegu seega vaid õigusliku abstraktsioonina, mille täpsemat sisu (peale selle, et piirkonna riigimetsas võib valitsuse eriloata sõjaväe regulaarõppusi pidada) ei pidanud Riigikohus vajalikuks selgitada. Relvaseadus, millele tuginedes harjutusväli tühjusest loodi, ei sätesta sellisele abstraktsioonile mingit piiranguvööndit. Küll aga selgitas Riigikohus (otsuse p. 11), et faktiliselt, füüsilisel kujul, harjutusvälja alles hakatakse rajama ja selleks on vaja koostada täiemahuline riigi eriplaneering alates asukoha eelvalikust. Alles eriplaneeringu koostamisel selgub, milline saab harjutusväli olema füüsilisel kujul: millised on selle täpsed piirid, kus saavad asuma ehitised, võimalik kaitsevöönd jne. Kaebaja kinnistule on Vabariigi Valitsus praeguse seisuga andnud teatud abstraktse avalikõigusliku staatuse, kuid see ei põhine ühelgi planeeringul. Riigikohtu hinnangul ei olnud selleks planeeringut ega üldse mingeid tegelikke eeldusi vaja. Piisas Vabariigi Valitsuse haldusaktist. Planeeringulisest aspektist vaadates ei ole seega õige väide, et minu maa asub Soodla harjutusväljal ning ma ei nõustu sellise seisukohaga. Tõsi on, et Soodla harjutusväli kavatsetakse paigutada minu maale (04.02.2022 p 2).

10.ÜP ei kehtesta küll koheselt jõustuvaid kitsendusi kaebaja maakasutusele, kuid viib nendeni vältimatult tulevikus, määrates juba enne riigi eriplaneeringu algatamist suure täpsusega ära Soodla harjutusvälja täpse asukoha, piirid ja isegi piiranguvööndi ning mõjutades nõnda kaalutlusõiguse teostamist riigi eriplaneeringu võimalikul menetlemisel (sh asukoha eelvalikul) ja kehtestamisel. Kohtus on vaidlustatavad ka kaudsed ja faktilised riived, mitte ainult otsesed omandiõiguse kitsendused (vt. nt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-3-1-12-16 (p 13), 3-3-1-5215 (p 11), 3-3-1-22-15 (p-d 13–14)) (04.02.2022 p 3).
11.Harjutusvälja piiranguvööndi ÜP-s määratlemine eraldivõetuna kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku ja kaebaja ei ole seda ka eraldi vaidlustanud. Piiranguvöönd ei olegi iseseisev nähtus, see saab olla vaid olemasoleval riigikaitselisel ehitisel (EhS § 120 lg 2) (04.02.2022 p 2).
12.Avalike huvide rikkumist näeb kaebaja selles, et Anija vald ei ole Soodla harjutusvälja vajalikkust, mõjusid, asukohta ega piire sisuliselt kaalunud. Keskkonnamõjude strateegiline aruanne (edaspidi KSH) aruanne ei kaalu kavandatava harjutusvälja keskkonnamõjusid, kuigi see hõlmaks ulatusliku maa-ala, mis muu hulgas paikneb väärtuslikel maastikel, Natura 2000 aladel ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal. Harjutusvälja kavandatav piiranguvöönd hõlmab lisaks väärtuslikele puhkealadele ka mitut küla (Härmakosu, Pillapalu). Kuigi ulatuslik keskkonna- jm mõju on ilmne, ei ole kaalutud näiteks kavandatava harjutusvälja mõju puhkealade kättesaadavuse, müra ja vibratsiooni, väärtuslike maastike kaitse jm aspektidest. Mitmes kohas viidatakse planeeringudokumentides üldsõnaliselt sellele, et kavandatava harjutusvälja mõjusid hakatakse tegelikult uurima ja hindama alles kavandatava riigi eriplaneeringu koostamisel (24.09.2020 p 1.3, 04.02.2022 p 1).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13.Vastustaja oli ÜP koostamisel kohustatud arvesse võtma Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldust nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“ ja Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringut 2030+ (Planeerimisseaduse, edaspidi PlanS, § 55 lg 2). Vastustaja toimis kooskõlas PlanS § 55 lg-ga 2 ja § 56 lg 1 p-dega 10, 11 kajastades ÜP-s Soodla harjutusvälja asukoha valikut ja määrates piiranguvööndi ulatust vastavalt nimetatud dokumentidest saadud juhistele.
14.Soodla harjutusvälja asukoha kajastamine ÜP-s ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, sest senine maakasutuskord ei muutu.
15.Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ ega ÜP-ga ei ole määratud harjutusvälja välispiire. Seda tehakse riigi eriplaneeringuga. Olukorras, kus Soodla harjutusvälja välispiiri ei ole kindlaks määratud, on maakonnaplaneeringus kajastatud kuni 2000 m puhul tegemist piiranguvööndi täpsustamata ulatuse määramisega, mis lähtub ehitusseadustiku § 120 lg 2 p-st
3.ÜP pidi kajastama piiranguvööndi ulatust (PlanS § 56 lg 2 p 11). Piiranguvööndi täpsustamata ulatus määratlus ei riku senist maakasutust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16.Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest ÜP ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega ole vastuolus avaliku huviga.
17.ÜP lähtub kehtivatest haldusaktidest: Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldusest nr 282 ja riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga kehtestatud Harju maakonnaplaneeringust 2030+. Need haldusaktid, milles on kajastatud kavandatava Soodla harjutusvälja asukoht, on materiaalselt õiguspärased (Riigikohtu 21.10.2021 otsus asjas nr 3-18-913, p 28). Vastustaja oli ÜP-d kehtestades kohustatud määrama riigikaitselise otstarbega maa-alad (PlanS § 75 lg 1 p 19) ja lähtuma seejuures maakonnaplaneeringust (PlanS § 55 lg 2). Seega on vastustaja tegevus õiguspärane. Tõsi, Riigikohtu tõdes samas otsuses, et maakonnaplaneeringus ei ole tehtud nõuetekohast harjutusvälja asukoha eelvalikut (p 26). Kohus teeb sellest järelduse, et kuna eelvalikut ei ole tehtud, siis tuleb see teha riigi eriplaneeringu menetluses (PlanS § 27 lg 9). Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta (PlanS § 30 lg 2). Eelvaliku tegemine eeldab riigi eriplaneeringu menetluse ja KSH algatamist (PlanS § 28 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja poolne planeerimisalane tegevus – ÜP-s teatud maa-ala kajastamine võimaliku Soodla harjutusväljana – ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
18.Kaebaja subjektiivseid õigusi saaksid rikkuda ÜP-st lähtuvad kitsendused (PlanS § 74 lg 3). ÜP seletuskirjast nähtub, et Soodla harjutusväljast tulenevad maakasutuspiirangud hakkavad kehtima alles pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist ja riigi eriplaneeringuga määratud alal. Riigi eriplaneeringu kehtestamiseni jätkub alal senine maakasutus. ÜP seletuskiri on vastavuses PlanS § 27 lg-g 5, mis sätestab et kinnisomandile võib kitsendusi seada riigi eriplaneeringu alusel.
19.Kohus nõustub vastustajaga, et maakonnaplaneeringuga ega ÜP-ga ei ole määratud harjutusvälja välispiire. Seda tehakse riigi eriplaneeringuga. Olukorras, kus Soodla harjutusvälja välispiiri ei ole kindlaks määratud, on maakonnaplaneeringus kajastatud kuni 2000 m puhul tegemist piiranguvööndi täpsustamata ulatuse määramisega, mis lähtub ehitusseadustiku § 120 lg 2 p-st 3. ÜP pidi kajastama piiranguvööndi ulatust (PlanS § 56 lg 2 p 11). Piiranguvööndi täpsustamata ulatus ei riku senist maakasutust.
20.Kuna harjutusvälja asukoha eelvalik tehakse riigi eriplaneeringu menetluses, mille üheks osaks on KSH, siis ei pidanud vastustaja ÜP menetluses analüüsima kavandatava harjutusvälja keskkonnamõjusid. Harjutusvälja kajastamine ÜP-s ei too kaasa kahjulikku keskkonna- või muud mõju.
21.Kaebaja saab vajadusel edaspidi oma õigusi kaitsta riigi eriplaneeringu menetluses.
22.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja