Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, esindaja v.adv Aldo Vassar
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.03.2023 (k.a).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, ja teiste määruses nimetatud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.24.01.2023 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p 1 sätestatud kinnipidamise alused. PPA põhjendab oma taotlust alljärgnevaga:
1.1.PPA selgitab esmalt, et PPA 09.01.2023 otsusega nr 12211030126-1 lõpetati isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus. Isik sai vastava otsuse kätte 11.01.2023. Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsust on võimalik vaidlustada 10 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. 24.01.2023 kinnitas X, et ei vaidlustanud PPA rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsust. Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega, pidas PPA 24.01.2023 kell 9:00 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1 p 1 alusel 48 h kinni. Isikul puudub välismaalasteseaduses sätestatud alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning PPA koostab isikule lahkumisettekirjutuse koos sissesõidukeeluga Schengeni alale. Isikul on kehtiv Armeenia rahvuspass nr XXXXXX, millega saab isiku Eesti Vabariigist välja saata Armeeniasse, kuid väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, sest esimene võimalik lend Armeeniasse on alles 30.01.2023.
1.2.Seoses isiku viibimisega Eestis toob PPA välja, et 03.11.2022 saabus Venemaa Föderatsioonist Koidula piiripunkti isik, kelle kontrollimisel selgus, et isikuks on Armeenia Vabariigi kodanik X, sünd. XX XX XXXX. PPA tuvastas, et isikul puudub seaduslik alus riigis viibimiseks ja siia saabumiseks. 03.11.2022 kell 14.45 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku väitel taotleb ta rahvusvahelist kaitset, sest tema abikaasa tervis on halb. Isik peeti 03.11.2022 kell 16.30 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ning alustati menetlustoimingutega. 29.11.2022 toimus rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuu. 06.01.2022 kirjutas X taotluse, millega loobus rahvusvahelise kaitse menetlusest. Isik oli paigutatud kinnipidamiskeskusesse haldusasjas 322-2367 kuni 04.05.2023.
1.3.PPA toob välja, et ka varasemalt, nimelt 03.05.2016 kell 12.00 saabusid Narva raudteepiiripunkti Vene Föderatsioonist reisirongiga Moskva-Tallinn neli Armeenia Vabariigi kodanikku. Ida prefektuuri PMJVT ametnikud tuvastasid, et Eestisse saabus ebaseaduslikult Armeenia Vabariigi kodanikest koosnev perekond: 1977. aastal sündinud mees; 1983. aastal sündinud naine ning kaks alaealist last (tüdrukud, sündinud 2006 ja 2007). Isikutel puudus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks välismaalaste seadusest tulenev seaduslik alus. Eestisse saabumisel esitasid isikud rahvusvahelise kaitse taotlused. 03.05.2016 võeti Xilt ja tema alaealistelt lastelt vastu vormikohased rahvusvahelise kaitse taotlused, mis registreeriti nr-tega 7001610075, 7001610076, 7001610077 ning alustati esmaste menetlustoimingutega: tutvustati õigusi ja kohustusi; koostati isiku ja tema asjade läbivaatuse ja asjade hoiule võtmise protokoll; võeti sõrmejäljed ning saadeti rahvusvahelisse andmebaasi, andmebaasist saadud vastuseks „No Hit“. Isiku sõnul on ta palunud kaitset 2015 ja 2016 a Valgevenes. Perekond pandi elama Vao keskusesse. 26.05.2016 tegi PPA isikule rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse. Armeenia Vabariigi kodanikud X, X ja kaks alaealist last lahkusid omavoliliselt Vao keskusest 21.06.2016 ning 22.06.2016 peeti nad Läti Vabariigis kinni ning saadeti tagasi Eesti Vabariiki. Isikud majutati koos Vägeva rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse. X paigutati Tartu Maakohtu 30.06.2016 määruse nr 2-16-10024 alusel Sihtasutus Viljandi Haiglasse tahtest olenematule ravile, sest lahkus omavoliliselt statsionaarist ja keeldus ravist. Alates 16.08.2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja määrusega nr 2-16-10024 lõpetati Xi sundravi ning isik vabanes SA Viljandi Haiglast ravilt.
25.08.2016 avaldas X PPA-le, et loobub rahvusvahelise kaitse taotlusest ning soovib koos lastega naasta oma koduriiki. Isiku ja ta laste tagasipöördumise Armeenia Vabariiki korraldas 26.08.2016 IOM Varre programmi raames.
1.4.VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. 21.06.2016, kui X oli rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluse raames määratud elama Vao keskusesse, lahkusid X ja X koos alaealiste lastega omavoliliselt Vao keskusest ning nad peeti kinni 22.06.2016 Läti Vabariigis. Isikud majutati Vägeva majutuskeskusesse, kust X viidi tahtest olenematule ravile SA Viljandi Haiglasse. Isiku käitumine nii kinnipidamiskeskuses, kui varasemalt toimunud istungitel ei ole olnud õiguskuulelik ega koostööaldis. Ka käesoleva Eesti Vabariigis viibimise ajal ei ole isiku käitumine olnud õiguskuulekas. 18.01.2023 toimus KPKs intsident, kus X koos oma abikaasaga eirasid korduvalt ametnike korraldusi ning rikkusid KPK kodukorda. Välja kutsutud kiirabi peale X karjus ning keeldus koostööst. Nimetatud intsidendi osas on algatatud distsiplinaarmenetlus. Intsidendid, kus X koos oma abikaasaga ei täida korraldusi ja käituvad verbaalselt agressiivselt ametnikega on igapäevased.
1.5.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku käitumisest kinnipidamiskeskuses ning tema väljaütlemistest saab järeldada, et isik ei kavatse vabatahtlikult täita lahkumiskohustust. Varasemas menetluses PPA hinnangul teadis isik, et tal puudub alus riiki sisenemiseks ning ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. PPA toob välja, et varasema Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal toimus suhtlus isikuga suuremas osas vene keeles, kohtuistung haldusasjas 3-16-1656 isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks tõlgiti isikule vene keelde ning isikul ei olnud probleemi vene keelest aru saamisega. Käesoleva rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise ajal suhtles isik alguses vene keeles, kuid seejärel väitis, et ei oska vene keelt ja vajab armeenia keele tõlki. PPA hinnangul on väheusutav, et varasemalt vene keelt osanud ja aru saanud isik enam vene keelt ei valda. Seda enam, kui isik on viibinud pikemat aega Venemaal. PPA hinnangul on see pahatahtlik menetluse takistamine ja PPA järeldab sellest, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku esitatud passis on väljastatud sisenemiskeelud 07.07.2015 Poolas, 15.08.2015 Poolas, 04.09.2015 Poolas, 09.09.2015 Poolas, 29.01.2019 Poolas, 09.02.2019 Rumeenias, septembris 2021 a Bulgaarias ja 26.09.2022 Leedus. Seega on isik korduvalt proovinud siseneda erinevatesse Euroopa riikidesse, kuid on saanud sisenemiskeelud seadusliku viibimisaluse puudumise tõttu. Sellest tulenevalt on PPA arvamusel, et isik teab Schengeni riikidesse sissepääsemise aluseid ning seda, et seadusliku viibimisaluse puudumisel väljastatakse talle riigipiiril sisenemiskeeld. Isiku sõnade kohaselt on ta varasemalt rahvusvahelist kaitset taotlenud Valgevenes, Eestis, Lätis ja Moldovas. Arvestades asjaolu, et isik on korduvalt mitmetes riikides rahvusvahelist kaitset palunud, on PPA hinnangul isikule teada, et rahvusvahelise kaitse taotlemisel saab ta taotluse menetluse ajaks riiki siseneda. Isik on varasemalt Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud ning taotluse esitas samamoodi riiki sisenemisel piiripunktis. PPA hinnangul on aru saada, et isik on proovinud siseneda erinevatesse riikidesse ja proovinud sisenemiseks ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. PPA hinnangul tuleb isiku esialgu öeldud reisieesmärgist välja, et isik tuli siia tagasi mehe arstiravi jaoks, sest eelmisel korral mees sai ravi. Seega on PPA hinnangul isik teadlik, et ilma rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseta oleks talle piiripunktis väljastatud sisenemiskeeld ning sellest tulenevalt esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et selleks, et isikut ei saadetaks kodakondsusjärgsesse riiki tagasi, esitas isik Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse.
1.6.Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna PPA-l on alus arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma ning põgeneda temale sobivasse riiki. X on oma eelneva käitumisega näidanud, et ta ei ole usaldusväärne isik, ei tee koostööd ametnikega ega soovi järgida kehtivat õiguskorda. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA hinnangul näitab isiku varasem käitumine (omavoliline lahkumine sundravilt, lahkumine Eestist, korduv EU erinevates riikides rahvusvahelise kaitse taotlemine, kinnipidamiskeskuses sisekorra eeskirjade mitte täitmine jmt) isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla vabatahtlikult kättesaadav väljasaatmiseks. Põgenemisohu hindamisel on tegemist PPA poolse prognoosotsusega, mis põhineb isikuga seonduvatel asjaoludel ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, mitte ainuüksi omavolilist riigist lahkumist. Riigikohtu halduskolleegium on tõdenud, et prognoosotsused isiku õiguskuulekuse kohta saavad põhineda tema varasemal käitumisel (RKHK 23.09.2019 otsus asjas nr 3-16-2436, p 15). PPA rõhutab, et põgenemisohu prognoosotsus ei tugine ainuüksi isiku karistatuse faktil, vaid isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis, sh isikut iseloomustaval varasemalt käitumisel, mis näitab tema suhtumist kehtivatesse õigusnormidesse. Isiku eelnev käitumine näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle määratud järelevalvemeetmeid. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi Xi kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, isikul puudub seaduslik alus Schengeni territooriumil, sh Eestis, viibimiseks ning ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale. Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole see ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Käesolevaks ajaks on isik VRKS alusel kinnipidamiskeskuses viibinud ligi 2,5 kuud
2.Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde.
3.Kohtuistungil väitis X istungi alguses, et ta ei valda vene keelt ja palub armeeniakeelset tõlget. Pärast kohtu selgitusi selle võimatuse osas ja selle kohta, et kohtule teadaolevatel andmetel ta siiski valdab vene keelt ja venekeelse tõlke jätkamisel võttis isik passiivse positsiooni ja ise olulises määras kohtuistungil seisukohti ei avaldanud. Küll aga võttis ise vene keeles sõna ja soovis saada kohtuotsuse tõlget vene keeles, kuigi kohus selgitas, et seda on võimalik saada ka advokaadi vahendusel armeenia keeles. Samuti selgitas isik istungi lõpuosas vastates kohtu küsimusele tema tervise kohta pärast küsimuse tõlget vene keelde vene keeles, et tema tervis on korras ja mure on abikaasa tervise pärast. Isiku esindaja vaidles taotlusele vastu ja leidis, et isiku kinnipidamine pole põhjendatud, kuna ta on avaldanud soovi koduriiki naasta. Esindaja leidis, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusse pole vältimatult vajalik väljasaatmisotsuse elluviimiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on VSS § 15 lg 2 ja VSS § 23 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.VSS § 15 lg 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. VSS § 23 lg 11 kohaselt halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
6.Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Sama paragrahvi p 9 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Nagu Tallinna Halduskohus oma 04.01.2023 määruses nr 3-22-2376 märkis, tuleb nõustuda PPA hinnanguga, et puudutatud isiku taustast ja tema varasemast käitumisest tulenevalt põhjendab isiku kinnipidamist tema põgenemise oht. PPA on taotluses seostanud põgenemisohu isikuga seotud konkreetsete asjaoludega, tuginedes VSS § 68 p-le 9 ning ka kohtu hinnangul lubavad taotluse põhjendused praegusel juhul jaatada põgenemisohu esinemist vastavalt VSS § 68 p-le 9. Kohus jagab Tallinna Halduskohtu 04.01.2023 määruses väljendatud seisukohta ka selles, et põgenemisohu lõplikuks kindlaks tegemiseks tuleb vaadelda välismaalasega seotud asjaolusid kogumis ning keelatud ei ole arvestada isiku minevikusündmusi ja tema varasemat käitumist (vt ka Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17, 19). VSS § 68 p-st 9 ei nähtu, et see hõlmaks üksnes käimasolevat menetlust. Taotluses toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole põgenemisoht väike. Kohus arvestab seejuures isiku varasemat loata lahkumist Vao keskusest 2016. a, millest ilmneb, et isik on juba varem loata lahkunud varjupaigataotlejate keskustest.
Arvestades, et kaebaja varjupaigataotluse menetluse on käesolevaks ajaks lõppenud, on põhjendatud PPA kahtlus, et isik võib asuda vältima enda võimalikku väljasaatmist. PPA on põgenemisohu osas välja toonud ka asjaolud seoses isikule ravi osutamisega aastal 2016, mis samuti näitavad, et isik ei ole varem korda järginud ja on kindlaksmääratud kohast omavoliliselt lahkunud ning mis viitavad ohule, et ta võib omavoliliselt lahkuda ka edaspidi. Isik on korduvalt eri riikides (Valgevenes, Eestis, Lätis ja Moldovas) esitanud rahvusvahelise kaitse taotlusi. Samuti on isiku esitatud passis väljastatud sisenemiskeelud 07.07.2015 Poolas, 15.08.2015 Poolas, 04.09.2015 Poolas, 09.09.2015 Poolas, 29.01.2019 Poolas, 09.02.2019 Rumeenias, septembris 2021 a Bulgaarias ja 26.09.2022 Leedus. Seega on isik korduvalt proovinud siseneda erinevatesse Euroopa riikidesse, kuid on saanud sisenemiskeelud seadusliku viibimisaluse puudumise tõttu. Eelneva tõttu on jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et ilma kinnipidamiseta võib isik asuda ennast varjama ja üritab pääseda mõnesse muusse EL riiki kasutades Schengeni riikide vahel sisuliselt puuduvat piirikontrolli. Lisaks nõustub kohus Tallinna Halduskohtu määruses nr 3-22-2367 toodud seisukohaga ka selles, et: „PPA asjakohaselt põhjendanud, et hinnangut põgenemisohu osas kinnitab täiendavalt asjaolu, et isik on takistanud menetlustoimingute läbiviimist ega ole soovinud koostööd teha, mida ilmestab nt PPA taotluses kirjeldatud vaheldumisi vene ja armeenia keele tõlgi nõudmine. Selles võib näha soovi takistada menetlustoimingute kiiret tegemist, mis võimaldaks kiiresti teha otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Puudutatud isiku käitumine esmaste menetlustoimingute tegemisel haldusmenetluses viitab kohtu arvates sellele, et tema koostöötahe ei ole kõrge ning isik võib edasist menetlust jätkuvalt takistada ega pruugi soovida olla PPA-le menetluse läbiviimiseks kättesaadav. Koostöötahte puudumist kinnitab ka isiku kohatu käitumine 04.01.2023 videokonverentsi teel toimunud kohtuistungil haldusasjas nr 3-22-2376, kus ta kinnipidamiskeskuses viibides korduvalt segas vahele, võimaldamata tõlgil lauseid lõpuni tõlkida, ei vastanud kohtu küsimusele seoses kinnipidamiskeskuse tingimustega ega soostunud ilma esindajata kohtuistungil osalemist jätkama hoolimata kohtu selgitustest, et kohus soovib küsimusi esitada just puudutatud isikule.“ Vastavad seisukohad on jätkuvalt asjakohased ka käesoleva taotluse lahendamisel. Isiku koostöö tahte puudumist kinnitab täiendavalt isiku käitumine ka käesolevas asjas 25.01.2023 toimunud kohtuistungil, kus isik vaatamata vene keele oskusele, keeldus sisuliselt istungil osalemast ilma armeeniakeelse tõlgi osavõtuta. Kohus on nii varasemast kohtule teadaolevast teabest (osalemine haldus- ja kohtumenetlustes vene keelse tõlgi abil, elamine Venemaal) lähtudes kui ka kohtuistungil isiku poolt antud üksikutest vene keeles antud vastustest lähtuvalt seisukohal, et isik oskab vene keelt piisaval tasemel kohtumenetluses sisuliselt osalemiseks. Kohus märgib, et selgitas isikule ka istungi alguses, et tulenevalt menetluse läbi viimise kiireloomulisusest ei olnud kahjuks võimalik leida armeenia keelt valdavat tõlki ja seda, et seadus lubab ja kohtupraktikas ei ole ebatavaline kasutada istungil tõlget menetlusosalise poolt vallatavasse muusse keelde, kui emakeelde. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isiku suhtumist vene keele kasutamisse kohtumenetluses näitab teisest küljest ta enda kohtuistungil vene keeles väljendatud soov saada kohtumääruse tõlge just vene keeles, mitte armeenia keeles nagu pakkus välja kohus. Kohtu arvates näitab isiku selline käitumine kohtuistungil selgelt, et isik ei soovi ametivõimudega teha konstruktiivset koostööd, mis seab kahtluse alla ka tema koostöösoovi väljasaatmise teostamisel ehk kohtul ei tekkinud usaldust, et isiku poolt seni menetlustes väljendatu on siiras ja tema tegelik soov. PPA on kohtule esitanud 23.01.2023 distsiplinaarmenetluse protokolli, mille kohaselt KPK öörahu ajal, 17-18.01.2023 kella 23:40- 02:08 vahel X koos abikaasaga lärmasid, mis segas teisi kinnipeetavaid enda ruumides. Protokollist nähtub, et kontrollides Xi eluruumi avastas grupijuht Vahur Tamuri koos arestimaja spetsialist Leonhard Põderiga, et uksesilm on kinni kleebitud, takistades teostada eluruumi kontrolli. Ka teistkordsel kontrollil oli uksesilm uuesti kinni kaetud vaatamata sellele, et isikutele selgitati, et seda teha ei tohi. Isikud karjusid ja solvasid ametnikke. (vt dtl 15-17). Ka eeltoodud asjaolud näitavad üheselt ja selgelt isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda.
Isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda näitab ka vahetult enne kohtuistungit toimunud intsident, kus isik püüdis väidetavalt vastavalt KPK ametnike seletustele jõuga ja ametnike korraldustele allumata tungida läbi koridoriuste, et otsida üles oma abikaasa, kes viibis videokonverentsiruumis kohtuistungil. Kuigi nimetatud intsidendi menetlus on alles algusjärgus, ei eitanud isik kohtuistungil, et ta püüdis teada saada, kus tema abikaasa on ja mis temaga juhtunud on. Kohus märgib, et vaatamata intsidendi uurimise algusstaadiumile on vaieldamatu, et see on toimunud ja et esines konflikt isiku ja kinnipidamiskeskuse ametnike vahel. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Kohus nõustub kokkuvõtvalt siinkohal ka PPA seisukohaga selles, et isik on oma käitumisega näidanud (mh oma lahkumisega Vao keskusest 2016. aastal), et tema suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav, juhul kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.
7.Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274 p 9). Kohtuistungil leidis isiku esindaja, et puudub vältimatu vajadus isiku kinnipidamiskeskuses hoidmiseks ja seetõttu tuleb ta vabastada. Kohtu küsimusele, et milline seaduses ettenähtud muu meede oleks kohane isiku väljasaatmismenetluse tagamise kohaldamiseks esindaja vastata ei osanud ja ütles ainult seda, et seda peab selgitama meetme taotleja. Kohus leiab, et selline selgitus ei anna alust väita, et PPA poolt taotletav meede oleks sobimatu või ebaproportsionaalne. PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks kuuks. Arvestades, et isik ilmselt ei soovi Schengeni alalt lahkuda ega Armeeniasse naasta ning isik ei ole koostööaldis ning tegelikult teeb kõik, et vältida või vähemalt edasi lükata enda väljasaatmist kodumaale, on tõenäoline, et ilma kinnipidamiskeskusesse paigutamiseta ei ole võimalik isikut tulemuslikult Eestist välja saata.
8.Kohus leiab, et isiku kinnipidamise eeldused on täidetud. Isiku kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 loetletud meetmeid. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks.
9.Eeltoodud põhjustel annab kohus loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.03.2022 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.