Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-23-12/3
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 23.01.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 513

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2023, Tallinn

Haldusasja number Haldusasi

3-23-12 X. X. kaebus Rae Vallavalitsuse 11.10.2022 korralduse nr 1579 ja 20.12.22 vaideotsuse nr 2144 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X. Vastustaja: Rae vald

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.

2.Saata määrus kaebajale ja teadmiseks Rae vallale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Rae Vallavalitsus algatas 11.10.2022 korraldusega nr 1579 „Pajupea küla Sillaotsa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ Harjumaal Rae vallas Pajupea külas asuva Sillaotsa (kt 65301:001:5357) kinnistu detailplaneeringu (DP) koostamise. DP koostamise eesmärgiks on jagada kinnistu elamumaa, maatulundusmaa ja üldkasutatava maa kinnistuteks ning määrata ehitus- ja hoonestustingimused, juurdepääsud, tehnovõrgud ja haljastus. X. X. esitas 18.11.2022 Rae Vallavalitsus 11.10.2022 korraldusele nr 1579, mis jäeti Rae Vallavalitsuse 20.12.2022 vaideotsusega nr 2144 rahuldamata.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus

4.Haldusorgani otsus algatada planeering ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mille vaidlustamine pole reeglina lubatav. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-3-1-73-13, p 15). Menetlustoimingu tegemise ajal pole üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus. Nii pole DP algatamise staadiumis (s.o planeerimismenetluse esimene etapp) võimalik otsustada, kas ja kui jah, siis millisel kujul DP kehtestatakse. Sellest tulenevalt ei saa DP algatamisega kaasneda ka kaebuses väidetud kaebaja õiguste kahjustamist (sh kaebaja kinnistul elamuarenduse võimaluste kitsendamist). Kaebajal pole alust nõuda, et tema huve arvestataks juba enne DP algatamist või keelataks sellise DP menetlemine, mis võib talle kaasa tuua piiranguid või muutusi senises elukeskkonnas. Asjast huvitatud isikute kaasamine, nende seisukohtade ning võimalike planeeringulahenduste nendele avaldava mõju väljaselgitamine ning lõppastmes erinevate huvide väärtustamine ja tasakaalustamine toimubki olemuslikult planeerimismenetluse käigus, mitte enne seda. See on vajalik selleks, et kohaselt saaksid arvesse võetud nii planeeringu kehtestamisest huvitatud isiku kui ka planeeringust negatiivselt mõjutatud isikute huvid ja õigused, sh omandiõigus, samuti avalik huvi. Isik peab taluma, et pädev haldusorgan menetleb planeeringut, mis tema olukorda võib mõjutada ning ta saab oma huve kaitsta selles menetluses osaledes, mitte seda menetlust ära keelates (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2022 määrus nr 3-21-2681, p 10). Kaebajal on õigus vaidlusaluses DP menetluses esitada enda arvamusi ja ettepanekuid. Vajadusel on kaebajale tagatud tõhus võimalus oma õigusi kaitsta ka siis, kui vastustaja peaks DP kehtestama. Kaebaja saab DP kehtestamise otsust vaidlustada nii enda õiguste kui ka avalike huvide kaitseks.