3-23-48 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamiseks OÜ X suhtes Taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse – OÜ X (registrikood XXXXXX)
Haldusasi Menetlusosalised
Menetlustoiming
Haldustoiminguks lahendamine
loa
andmise
taotluse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
2.1.OÜ-le X (registrikood XXXXXX) kuuluva AS-s LHV Pank asuva arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX arestimist summas 19 294,62 eurot;
2.2.OÜ X tulevikus tekkivate rahaliste õiguste AS X, OÜ X ja OÜ X vastu arestimist summas, mis jääb puudu määratavast maksusummast peale arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX aresti ning mis kokku ei ületa 19 294,62 eurot. Keelata OÜ-l X käsutada tulevikus tekkivaid nõudeid AS X, OÜ X ja OÜ X vastu. Anda Maksu- ja Tolliametile luba kohustada AS-i X, OÜ-d X ja OÜ-d X tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole SEB Pank AS-is kontole nr XXXXXXXXXXX või Swedbank AS-is kontole nr XXXXXXXXXXX.
3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte OÜ-le X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab 1(5)
taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikutelt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ega sätesta kohustust lahendada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. Ka Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-14, p 11.5).
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas pöörata sissenõue rahalisele õigusele (MKS § 130 lg 1 p 3).
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.1.Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotluse lahendamise hetkel on MTA alustanud 05.09.2022 korralduse nr 12.2-3/059200-2 alusel kontrolli OÜ X erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse tuvastamiseks ajavahemikul juuni-juuli 2022. Lisaks alustas MTA 03.06.2022 korralduse nr 12.2-3/058658-1 ja 26.08.2022 korralduse nr 12.2-3/058658-5 alusel kontrolli OÜ X (kuni 03.08.2022 OÜ X; edaspidi: OÜ X) erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse tuvastamiseks ajavahemikul veebruar-juuli 2022. Seega on olemas
2(5)
maksumenetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
7.2.Taotluse ja selle lisade kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk maksuotsuse koostamine, mille tõenäoliseks tulemuseks on OÜ-le X 19 294,62 euro suuruse maksukohustuse määramine. MTA on 05.09.2022 korralduse nr 12.2-3/059200-2 alusel teostatud kontrolli käigus jõudnud kontrolliakti projekti kohaselt (taotluse lisa nr 2, dtl 18-37) järeldusele, et OÜ X maksukohustust suurendatakse kinnipeetud tulumaksu (2413,47 eurot), erijuhtude tulumaksu (792,58 eurot), sotsiaalmaksu (4349,52 eurot), töötuskindlustusmakse (295,69 eurot) ja kohustusliku kogumispensioni makse (57,73 eurot) võrra (kokku 7908,99 eurot). Äriühingu maksuvõlg koosneb ka 03.06.2022 korralduse nr 12.2-3/058658-1 ning 26.08.2022 korralduse nr 12.2-3/058658-5 alusel teostatud kontrolli käigus (ajavahemiku veebruar-juuli 2022 kohta) tuvastatud asjaoludest, mille kogumis hinnates on MTA kontrollakti projektis (taotluse lisa nr 3, dtl 38-55) jõudnud seisukohale, et toimus varjatud ettevõtte üleminek OÜ-st X OÜ-sse X ning OÜ X maksuvõla eest vastutab OÜ X. OÜ X perioodi veebruar-juuli 2022 kohta läbi viidud maksukontrollis selgus, et OÜ X on jätnud deklareerimata ja tasumata erijuhtude tulumaksu ja tööjõumakse kokku summas 11 385,63 eurot.
7.3.Kohus leiab, et tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest ja sellele lisatud kontrollakti projektidest jälgitav. Kohtu hinnangul ei saa ka kontrollakti projektides sisalduvaid järeldusi pidada ilmselgelt põhjendamatuteks. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Maksukohustuse määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98 lg 1).
8.Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur tugineb põhjendustes selle kohta, miks võib eeldatava maksuotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, peaasjalikult sellele, et äriühingul puuduvad eeldatavalt rahalised vahendid maksukohustuse tasumiseks ning äriühingu juhatuse liikme varasemast käitumisest tulenevalt ei saa välistada, et OÜ X käivet ei juhita mujale, nt teiste ettevõtete pangakontodele, jättes maksukohutuse täitmata. Maksuhaldur on näidanud, et OÜ-l X ei pruugi maksukohustuse määramise hetkeks olla piisavalt rahalisi vahendeid määratava kohustuse täitmiseks. MTA-l puudub teave OÜ X pangakonto ja sularaha jäägi kohta taotluse esitamise ajal. Äriühing ei oma kinnisvara, sõidukeid, samuti väärtpaberite kontosid ega väärtpabereid. Kohtule esitatud OÜ X pangakonto (taotluse lisad 13-14) väljavõttest nähtub, et 06.07.2022 oli konto lõppsaldo 0,00 eurot ja algsaldo 01.02.2022 seisuga 5204,88 eurot. Pangakontolt on välja võetud ka sularaha. Kohtule esitatud OÜ X pangakonto (taotluse lisa 36, dtl 528-532) väljavõttest nähtub, et 31.07.2022 seisuga oli konto lõppsaldo 3072,23 eurot, väljaminekuid kokku 30 352,89 eurot ning sissetulekuid 33 365,27 eurot. Pangakontolt on kontrollitaval perioodil välja võetud sularaha 3780 eurot. Äriühingu juhatuse liikme 07.12.2022 selgituste kohaselt on sularaha saldo seisuga 13 000 eurot (taotluse lisa 25, dtl 297). Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Selliseks kahtluseks annavad alust maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-
3(5)
16-12, p 10.4). MTA on taotluses põhjendanud, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse toime panemises seeläbi, et äriühing maksab pangakontolt väljavõetud sularaha arvelt varjatult töötasu ning jätab tegelikud tööjõumaksud deklareerimata ja tasumata. Äriühingu poolt pangakontodelt vaba raha sularahas välja võtmine seab ohtu tulevikus määratava maksukohustuse täitmise. Arvestades, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse toimepanemises, ei pruugi pangakonto arestimine hilisemas menetlusstaadiumis eesmärki täita, kuna kontrolli käigus on pangakonto analüüsimisel selgunud, et äriühing viib ettevõtte pangakontolt sularahas välja vahendeid, mille kasutamine ettevõtluse tarbeks on tõendamata. Eeltoodut arvestades on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.
9.Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 kohaselt peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust (p 57). Seega peab kohus täitetoimingu valiku puhul andma hinnangu, kas valitud meede riivab ebaproportsionaalselt isiku õigusi. Üldjuhul ei tohiks eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine. Avalik huvi maksuvõla laekumise vastu kaalub maksukohustuslase õigused siiski üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-201838, p 12). Seejuures on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt tema osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-2657, p 15).
10.Taotluses on piisavalt põhistatud täitetoimingu valikut. MTA taotleb luba OÜ X AS LHV Pangas asuvale arvelduskontole XXXXXXXXXXX aresti seadmiseks. Kuigi pangakontode arestimine on äriühingu majandustegevust tugevalt riivav abinõu, puudub OÜ-l X muu vara, mille arvelt oleks võimalik ja otstarbekas tulevikus tehtavat maksuotsust täita. Maksukohustuse täitmine on avalikes huvides ning juhul, kui maksusumma laekumise tagamiseks ei ole võimalik rakendada ühtegi muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskonto arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata, ei saa arvelduskonto arestimist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks meetmeks. Kohus ei näe praegusel juhul pangakontode arestimisele vähem koormavat alternatiivi. Kohus märgib, et MKS § 131 lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid maksuhalduri loal, st vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohustuste täitmine. Eelnevat arvestades peab kohus äriühingu pangakontode arestimist 19 294,62 euro ulatuses põhjendatuks ja proportsionaalseks.
11.MTA on põhjendanud, et ei ole teada, milline on hetkel äriühingu AS-is LHV Pank asuva arvelduskonto jääk. Seetõttu on võimalik, et kontol olev raha ei pruugi tagada maksotsusega määratava maksusumma laekumist nin pärast pangakontole aresti seadmist võib maksukohustuslane juhtida ettevõtte käibe mujale ja välistada täiendavad laekumised pangakontole. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud äriühingu tulevikus tekkivate rahaliste nõuete arestimine, mis tekivad peale akteerimist järgmiste lepingute alusel: -
OÜ X vastu lepingu nr 93-AL-11_1MK ja lepingu nr 93-AL-18_2MK alusel;
-
AS-i X vastu lepingu nr 144-AL96 alusel;
-
OÜ-ga X vastu lepingu nr 2022-27 alusel.
4(5)
Tulevikus tekkiva rahalise nõude arestimine riivab intensiivselt maksukohustuslase õigusi, kuid ei takista äriühingul majandustegevusega tegelemist. Kolmandate isikute vastu suunatud tulevikus tekkivate nõuete arestimine ja kolmanda isiku kohustamine nõue tasuda selle tekkimisel maksuhalduri tagatiste kontole ei koorma kolmandat isikut edaspidises maksumenetluses.
12.Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui äriühing esitab maksuhaldurile vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121 tagatise, mis katab maksekohustuse ja võimalikud sundtäitmise kulud, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui OÜ X soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 19 294,62 eurot. Eelnevast nähtub, et maksuhalduriga koostööd tehes ning tagatist esitades saab äriühing ise kontode aresti alt vabastamisele kaasa aidata.
13.Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada.
14.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) OÜ-le X kuuluva AS-s LHV Pank asuva pangakonto arestimiseks summas 19 294,62 eurot ning sissenõude pööramiseks OÜ X tulevikus tekkivatele rahalistele õigustele AS X, OÜ X ja OÜ X vastu summas, mis jääb peale pangakonto aresti määratavast maksusummast puudu.
15.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. OÜ-le X toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.