1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 11. jaanuaril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse X.X. (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks. PPA hinnangul esinevad puudutatud isiku osas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. PPA tegi 2. juulil 2021 otsuse nr 7002010054-2, millega lükkas puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas sissesõidukeelu. Isik vaidlustas otsuse kohtus. Tallinna Halduskohus jättis 21. jaanuari 2022. a
otsusega asjas nr 3-21-2069 isiku kaebuse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis
17.oktoobri 2022. a otsusega isiku apellatsioonkaebuse rahuldamata. Mõlemad kohtuotsused jõustusid, kui Riigikohus ei võtnud 27. detsembri 2022. a määrusega isiku kassatsioonkaebust menetlusse. Isik peeti 10. jaanuaril 2023 kell 11.25 lahkumisettekirjutuse täitmiseks VSS § 15 lõike 1 alusel ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna 48 tunniks kinni. Isiku suhtes esineb VSS § 23 lõike 1 punktis 1 nimetatud kinnipidamise alus (esineb välismaalase põgenemise oht). VSS § 68 punkti 2 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal esitas isik PPA-le vastuolulisi ja eluliselt mitteusutavaid väiteid nii oma seksuaalse orientatsiooni, koduriigis kinnipidamiste kui Euroopasse tulemise teekonna kohta. Seega on isik rahvusvahelise kaitse taotlemisel esitanud valeandmeid. Lisaks nõustus ka Tallinna Halduskohus PPA-ga, et isiku ütlused on ebausaldusväärsed. Isik taotles Saksamaa saatkonnast Ugandas äriviisa Eestisse, kuid ei mäleta Eestis olemist ja väidetavalt ei öelnud Hollandi ametnikele, et suundub Eestisse laste- ja inimõigustele pühendatud konverentsile. Sellest tulenevalt esitas isik valeandmeid ka viisamenetluses Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel. Samuti esineb VSS § 68 punkti 6 kohaselt välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on küll suuliselt PPA-le öelnud, et soovib lahkuda, kuid pole reaalselt teinud mingeid samme enda lahkumiseks Eestist. Isik ütles PPA-le, et ei olnud teadlik Riigikohtu 27. detsembril 2022 tehtud kohtumäärusest kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta ning pole seda enda esindajalt saanud, kuid samas allkirjastas enda kirjutatud seletused, kus kinnitab eelnimetatud määruse kättesaamist 27. detsembril 2022 ning määrusest teadlik olemist. Vastuolude kohta küsimisel tunnistas isik, et ta pole kontrollinud, kas esindaja on talle 27. detsembril 2022 või hiljem kirjutanud. Samuti ütles isik, et teeb lahkumiseks kõik mis võimalik, kuid variantidena oskab nimetada vaid ise lahkumise või IOM-iga kontakteerumise. Konkreetselt isik midagi enda lahkumiseks teinud pole, ütles ka, et ei oodanud negatiivset otsust, seega pole täpsemaid plaane teinud. Isik on ka varem avaldanud soovi Eestist lahkuda ning esitas 31. jaanuaril 2022 allkirjastatud sooviavalduse minna tagasi Ugandasse, loobuda rahvusvahelise kaitse taotlusest ning mitte edasi kaevata rahvusvahelise kaitse otsust, kuid hoolimata selgelt väljendatud soovist ei ole isik Eestist Ugandasse lahkunud. Isiku suhtes esineb ka VSS § 23 lõike 1 punktis 3 sätestatud kinnipidamise alus (välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib). Isikul on küll olemas kehtiv pass, kuid arvestades praeguseid lennupiiranguid, ei ole võimalik isikut 48 tunni jooksul Ugandasse saata. PPA on alustanud isiku väljasaatmise planeerimist, kuid väljasaatmise korraldamiseks peab PPA hankima transiidi load ka teistest riikidest ning tavapärase praktika kohaselt on transiidiriigil transiiditaotlusele vastamiseks aega viis päeva. Esimesed saadaolevad lennud on veebruari keskel läbi Türgi või Brüsseli. VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis elukohta. Siiani viibis isik enda töökoha poolt pakutavas elukohas, kuid ebaseaduslikult Eestis viibiva isikuna ei ole tal lubatud töötada ning seega puudub isikul ka elukoht. Kuna isiku esialgne soov oli jääda Hollandisse, Eestile üleandmist rahvusvahelise kaitse menetluseks isik
ei soovinud ning isiku rahvusvahelise kaitse menetlus Eestis on lõppenud ja Riigikohtu kohtumäärusega lõplik, võib isik liikuda ebaseaduslikult Hollandisse. Isiku Uganda passi hoiule jätmise korral ei ole välistatud, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi Hollandisse või mujale Schengenisse, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Ühtlasi puudub PPA-l tulenevalt isiku esitatud valeväidetest ning ebausutavatest ja ajas muutuvatest ütlustest usaldus isiku vastu, mistõttu ei näe PPA võimalust kohaldada järelevalvemeetmeid.
Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et sooviks elada ükskõik millises riigis peale Uganda. Isik ei tea, mis temaga võib Ugandas juhtuda, ta võib sattuda vanglasse, arvestades tema seksuaalset orientatsiooni. Isikul Eestis ega mujal Euroopas tuttavaid ega perekonnaliikmeid ei ole. Isik kinnitas istungi alguses, et korteris, kus tööandja tal võimaldas elada, ta kauem elada ei saa, sest tal pole Eestis töötamiseks enam õiguslikku alust, kuid istungi lõpus väitis, et tööandja siiski lubaks tal selles korteris kuni Eestist väljasaatmiseni elada. Isik võiks elada ka Vao majutuskeskuses. Isikul on tööandjalt saada detsembri palk, mis on netos 900 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. HKMS § 264 lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VSS § 23 lõige 1 sätestab: „PPA või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.“ VSS § 23 lõige 11 sätestab: „Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.“
6.Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lõikele 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Puudutatud isikul sellist seaduslikku alust Eestis viibimiseks ei ole. Kui Riigikohus keeldus 27. detsembril 2022 isiku kassatsioonkaebust haldusasjas nr 3-21-2069 menetlusse võtmast, kaotas oma kehtivuse ka Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2022. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millest tulenevalt oli isikul kuni kohtumenetluse lõpuni õiguslik alus Eestis viibimiseks.
7.PPA taotleb puudutatud isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VSS § 23 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud alustel ehk PPA hinnangul esineb vajadus paigutada isik kinnipidamiskeskusesse seetõttu, et isikust lähtub põgenemisoht ja isiku tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib.
8.Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni tema väljasaatmise lõpuni. Kui välismaalase puhul esineb oht, et ta võib enne väljasaatmise lõppu põgeneda, on õigustatud tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille aluseks on PPA taotluse lahendamise hetkel tuvastatud asjaolud. VVS § 68 punkti 2 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. VSS § 68 punkti 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA osutas sellele, et isik esitas viisa ja rahvusvahelise kaitse taotlemisel valeandmeid. Viisat taotledes väitis isik, et vajab seda ärilisel eesmärgil Eestisse tulemiseks, kuid isik liikus hoopis oma lõppeesmärgina Hollandisse, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, ning Eestis ta mingeid ärilisi tegevusi ei teinud. Samuti on Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-21-2069 tehtud kohtuotsustes põhjalikult esile toonud, millised vastuolud isiku esitatud väidetes on tema rahvusvahelise kaitse küsimust puudutavates menetlustes esinenud. Kohtute hinnangul olid isiku ütlused ebausaldusväärsed ja ajas muutuvad ning ta oli teadvalt valeütlusi andnud. Kohtud leidsid, et isiku väidete alusel ei saa asuda seisukohale, et ta oleks homoseksuaal või et teda võiksid homoseksuaaliks pidada teised Ugandas elavad isikud. Samuti tõid kohtud esile, et isik esitas erinevaid versioone tema Euroopasse saabumise teekonna ja asjaolude kohta. Lisaks viitasid kohtud, et kord väitis isik, et ei tunne G. Namwanjet, kuid hiljem ütles, et G. Namwanje aitas tal pabereid korda ajada. PPA osutas sellele, et kuigi isik on väljendanud soovi Eestist lahkumiseks, pole ta reaalselt selleks mingeid samme astunud. PPA viitas konkreetselt isiku 31. jaanuaril 2022 allkirjastatud avaldusele, kus isik kinnitas, et on otsustanud tagasi minna Ugandasse ning loobuda rahvusvahelise kaitse taotlusest ja selles osas apellatsioonkaebuse esitamisest. Sellest avaldusest hoolimata isik Eestist ei lahkunud ega rahvusvahelise kaitse taotlusest loobunud, vaid jätkas haldusasja nr 3-21-2069 menetlust edasikaebuste esitamisega. Kui kohus kohtuistungil küsis, miks isik selle avalduse esitamise järel Eestist ei lahkunud, andis isik puiklevaid vastuseid. Isik selgitas, et kuna tal oli kohtuasi pooleli, ei olnud tal põhjust lahkuda, mõni hetk hiljem üritas isik väita, et ta ei olegi sellist avaldust esitanud, kuid kui kohus seda avaldust näitas, möönis isik veidi hiljem, et avalduse esitamisest hoolimata ei olnud tal tegelikult sel hetkel plaanis Eestist lahkuda. Seega kuigi isikul oli lahkumise võimalus ja näiline soov olemas, ei soovinud ta tegelikult seda teha. Isiku kirjeldatud käitumine näitab selgelt, et ta on valmis Eesti riigi asutustele ka kirjalikult väljendama soove ja kinnitusi lahkumise kohta, ehkki tal tegelikult ei ole plaanis neid täita. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et isik esitas selle avalduse hoopis sooviga pääseda kinnipidamiskeskusest, sest isik viibis sel ajal seal. Isik on ka
31.jaanuari 2022. a avalduses osutanud sellele, et ei saa enam kauem kinnipidamiskeskuses olla ning kohtuistungil vältis isik vastamist kohtu küsimusele, kas isik esitas selle avalduse, sest ei tahtnud enam kinnipidamiskeskuses olla. Isiku poolt viisa ja rahvusvahelise kaitse taotlemisel valeväidete esitamine ning PPA-le
31.jaanuari 2022. a avalduse esitamine tegelikult lahkumise soovi omamata kinnitab isiku põgenemise ohtu. Isiku selline käitumine näitab, et isik on valmis Eesti riigi asutustele
valetama, et iga hinna eest vältida tema kinnipidamiskeskuses hoidmist ja Ugandasse saatmist. Isiku kinnitused Ugandasse väljasaatmisega nõustumise osas ei ole usaldusväärsed. Täiendavalt kinnitab isiku põgenemise ohtu see, et isik kinnitas kohtuistungil, et soovib elada ükskõik millises riigis peale Uganda. Seega ei ole isikul tegelikult jätkuvalt mingit tahet Ugandasse tagasi minna. Isik kordas kohtuistungil samu põhjendusi, mis ta esitas rahvusvahelise kaitse taotlemisel ja mida kohtud on pidanud ebausaldusväärseteks. Sellest hoolimata, et kohtud ei ole tuvastanud, et isikut võiks Ugandas ohustada tagakius, jätkab isik samade põhjenduste esitamist, millest saab järeldada, et isik ei ole aktsepteerinud tema Ugandasse tagasisaatmist ja võib selles osas takistusi teha. Isiku puhul esineb oht, et ta võib väljasaatmise menetluse ajal põgeneda mõnda muusse Euroopa riiki, sest Schengeni alal piirikontrolli pole. Seda ohtu kinnitab muu hulgas asjaolu, et ehkki isik taotles viisat Eestisse saabumiseks, ei olnud Eesti tema tegelik sihtkoht, vaid ta reisis kiiresti edasi Hollandisse, kuhu lootis elama jääda. Isikul ei ole Eestis ka selliseid sidemeid, mis välistaksid tema omavolilise lahkumise Eestist. Isiku kinnitusel ei ole tal siin tuttavaid ega perekonnaliikmeid, samuti mitte püsivat elukohta ega tööd. Isik on varem Eestis viibimiseks õiguslikku alust omades siin töötanud ja sel ajal saanud ajutiselt elada tööandja korteris, kuid isikul enam Eestis töötamiseks õiguslikku alust ei ole. PPA suhtles pärast istungit isiku tööandjaga ja saatis kohtule e-kirja, kust nähtub, et isiku endine tööandja ei soovi isikule enam elukohta võimaldada, sest isikul ei ole Eestis viibimiseks ja töötamiseks seaduslikku alust. Samuti selgitas PPA istungil, et isik ei saa viibida ka Vao majutuskeskuses. Isikul on endiselt tööandjalt saada 2022. a detsembri eest palka 900 eurot (neto), seega on isikul ka piisavalt raha, et mõnda muusse riiki edasi liikuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et eeltoodu kogumis kinnitab isiku põgenemise ohtu (VSS § 23 lõike 1 punkt 1).
9.PPA selgitas, et ehkki isikul on pass olemas, võtab tema muude reisidokumentide hankimine kauem kui 48 tundi aega. PPA selgitas, et isiku Ugandasse tagasisaatmiseks on vaja kasutada transiitriiki, kuid transiiditaotlusele vastatakse üldjuhul viie päeva jooksul. Samuti selgitas PPA, et esimesed saadaolevad lennud läbi Türgi või Brüsseli toimuvad veebruari keskel. Seega võtab transiidiriigist dokumentide hankimine ja muude väljasaatmise lõpuleviimiseks vajalike toimingute tegemine kauem kui 48 tundi aega (VSS § 23 lõike 1 punkt 3).
10.Kohtu hinnangul on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse põhjendatud ja proportsionaalne, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise. VSS § 10 lõikes 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei saa praegusel juhul põgenemisohu tõttu tõhusaks pidada, teisisõnu ei taga need suure tõenäosusega puudutatud isiku kättesaadavust väljasaatmise korraldamiseks.
11.Kõike eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud puudutatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
12.HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.