Swedbank AS-i hagi XXXX(XXX) vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
19 170 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 10140 Tallinn) Lepinguline esindaja Külli XXXX (elektronpost [email protected])
Kostja
XXXX(isikukood XXXX, aadress XXXX, elektronpost
XXXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
11.08.2015,
pärast
kohtuistungit
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista XXXX(XXXX, isikukood XXXX) Swedbank AS-i (registrikood 10060701) kasuks 19 170 (üheksateist tuhat ükssada seitsekümmend) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista XXXX(XXXX, isikukood XXXX) Swedbank AS-i (registrikood 10060701) kasuks menetluskulud 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot.
6.Välja mõista XXXX(XXXX, isikukood XXXX) Swedbank AS-i (registrikood 10060701) kasuks viivis menetluskulude 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord
1 (6)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Swedbank AS (hageja) esitas 21.12.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX(kostja) vastu (I kd, tl-d 1-4). Kohus võttis hagi 11.01.2013 menetlusse (I kd, tl 28). Kostja vastas hagile 20.03.2013 (I kd, tl-d 95-100, 104-106). Hageja esitas kostja vastuse kohta arvamuse 11.04.2013 (I kd, tl-d 115-118). Kohus jättis 04.11.2013 hagi käiguta (I kd, tl 121). Hageja esitas 22.11.2013 menetlusdokumendi (I kd, tl-d 135-139). Kohus jättis hagi 27.11.2013 läbi vaatamata (I kd, tl 146). Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2014 määrusega tühistati Harju Maakohtu 27.11.2013 määrus ja saadeti tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks (I kd, tl 173). Eelistung toimus 19.05.2015 (II kd, tl-d 1-2). Hageja esitas 15.07.2015 menetlusdokumendi hagi täpsustamiseks (II kd, tl-d 1014). Eelistung asjas toimus 11.08.2015 (II kd, tl 45). Kohus määras 28.11.2016 tähtajad ja andis korraldused asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (II kd, tl 59). Hageja esitas 05.12.2016 menetluskulude nimekirja (II kd, tl 62). Kostja esitas 12.12.2016 seisukohad (II kd, tl-d 65-67). Hageja esitas 14.12.2016 seisukoha kostja menetlusdokumendi kohta (II kd, tl-d 73-76).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja XXXX AS sõlmisid 04.10.1995 laenulepingu nr 849. Hageja andis XXXX AS-ile laenu 3 202 508 Eesti krooni. Hageja ja kostja sõlmisid 23.10.1998 võla ülekandmise lepingu, millega kostja kohustus tasuma laenulepingust tuleneva laenusumma tagastamise kohustuse 3 202 508 Eesti krooni maksegraafiku alusel 1 067 523 Eesti krooni ulatuses. Kostja tegi viimase makse 26.02.2010. Makse arvel loeti täidetuks 20.03.2002 osamakse. Kõik osamaksed alates 20.03.2002 osamaksest on tervikuna tasumata. Hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise avalduse. Avaldus on saadetud 08.11.2012 kostja elektronpostiaadressile XXXX ja tähitud kirjaga. Avalduse on 09.11.2012 allkirja vastu kätte saanud kostja abikaasa. Kostja saatis 12.11.2012 hagejale vastuse, mille kohaselt puudub tal vanust ja tervislikku seisundit arvestades igasugune võimalus nimetatud summa tasumiseks. Hageja andis kostjale kohustuste täitmiseks tähtaja kuni 23.11.2012. Kostja ei ole kohustusi täitnud. Hageja nõuab kostjalt 19 170 euro tasumist. Nõue koosneb 20.08.2010 osamaksest 193,20 euro ulatuses ja neljakümnest osamaksest summas 474,42 eurot alates 20.09.2010 kuni 20.12.2013 (II kd, tl-d 10-13).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. 1998.a sõlmitud lepingust tulenevad nõuded peaks olema aegunud. Kostjal on rahalised raskused. Väljavõte võlasumma ja maksete kohta ning arvestused ei ole arusaadavad ja selged. Kostjal ei ole võimalik hagis nimetatud nõuet täita (I kd, tld 104-106). Laenu ülekandmise lepingu allkirjastamine oli antud hetkel nö sundsituatsioon, millele eelnesid mitmed ähvardused. Võla ülekandmise lepingu punktis 2 on viidatud kohtuotsusele, mille olemasolust ei ole kostja teadlik. XXXXAS ei olnud võla ülekandmise lepingu osapooleks, kuigi oleks seda pidanud olema (II kd, tl-d 66-67) II.
Kohtuotsuse põhjendav osa 2 (6)
4.Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu järgmiste asjaoludega: hageja ja XXXXAS sõlmisid laenulepingu, hageja ja kostja sõlmisid lepingu, millega kostja võttis üle XXXXAS laenulepingust tulenevad kohustused, kostja ei ole kohustusi täitnud, hageja on lepingu üles öelnud ja nõuab sellest tulenevate kohustuste täitmist.
5.Hageja ja XXXXAS sõlmisid 04.10.1995 laenulepingu nr 849. Hageja andis XXXXAS-ile laenu 3 202 508 Eesti krooni (II kd, tl 10). Kostja ei ole väitele laenulepingu sõlmimise kohta vastuväiteid esitanud. Kohus loeb asjaolu laenulepingu dokumendiga tõendatuks (II kd, tl-d 15-21).
6.Hageja ja kostja sõlmisid 23.10.1998 võla ülekandmise lepingu, millega kostja kohustus tasuma laenulepingust tuleneva laenusumma tagastamise kohustuse 3 202 508 Eesti krooni maksegraafiku alusel 1 067 523 Eesti krooni ulatuses (II kd, tl 110-11). Kostja ei ole väitele võla ülekandmise lepingu sõlmimise kohta vastuväiteid esitanud. Kohus loeb lepingu sõlmimise lepingudokumendiga tõendatuks (I kd, tl-d 7-9).
7.Hageja tugineb sellele, et võla ülekandmise lepinguga kohustus kostja tasuma 04.10.1995 laenulepingust nr 849 tuleneva laenusumma tagastamise kohustuse. Kostja on osundanud lepingu punktile 2: „Võlgnik võtab Panga nõusolekul Lepingu punktis 1 nimetatud kohtuotsusest tuleneva võlakohustuse Laenusaajalt üle kokku summas 1 067 532,00 krooni“. Kostja on avaldanud, et lepingu punktis 1 ei ole juttu kohtuotsusest, vaid laenulepingust nr 849 ning talle ei ole teada, et mingit kohtuotsust antud nõude osas eksisteeriks. Hageja peab viidet kohtuotsusele inimlikuks eksituseks. Kohus on seisukohal, et lepingu punkte 1 ja 2 koos tõlgendades on üheselt mõistetav, et poolte tahe on olnud suunatud sellele, et kostja võtab üle laenulepingust tuleneva nõude, mitte kohtuotsusest tuleneva nõude. Seega ei saa kostja tugineda sellele, et laenulepingust tulenevaid nõudeid ei kantud 23.10.1998 võla ülekandmise lepinguga üle.
8.Hageja on avaldanud, et võla ülekandmise lepingule tuleb kohaldada võlatunnistuse kohta käivaid sätteid. Kohus on seisukohal, et arvestades lepingu sõlmimise aega ja lepingu sisu, tuleb lepingule kohaldada ENSV tsiviilkoodeksit (TsK). TsK § 220 lg 1 sätestab, et võlgnik võib oma võla teisele isikule üle kanda ainult kreeditori nõusolekul. Riigikohus on 22.09.1998 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-98 sedastanud, et kuivõrd võla ülekandmise õigussuhtes on määravad teise isiku tahe võlg üle võtta ja kreeditori nõusolek sellega, siis võib võla ülekandmine toimuda ka vastava kokkuleppega kreeditori ja uue võlgniku vahel, ilma et kreeditor oleks esialgsele võlgnikule andnud nõusoleku võla ülekandmiseks. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja TsK § 220 lg 1 järgi sõlmida lepingu XXXXAS-i laenulepingust tulenevate kohustuste ülekandmiseks kostjale. Kohus on seisukohal, et lepinguga on tõendatud XXXXAS-i võla ülekandmine 1 067 532 Eesti krooni ulatuses kostjale (I kd, tl 7, p 2).
9.Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsKS § 220 lg 1 järgsest võla ülekandmisest kehtib hageja ja kostja vahel hageja ja XXXXAS sõlmitud 04.10.1995 laenuleping nr 849. Võla ülekandmise leping sisaldab tingimusi tasumisele kuuluva summa (I kd, tl 7, p 2), tasumise tähtaja (I kd, tl 7, p 4) ja tasumisele kuuluvate maksete suuruse kohta (I kd, tl 9, laenu tagastamise graafik). Laenulepingu punkti 8.1. kohaselt saab lepingut muuta kirjalikus vormis. Kohtu hinnangul sisaldab võla ülekandmise leping laenulepingu punkti 8.1 nõuetele vastavaid kokkuleppeid laenulepingu tingimuste muutmiseks. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt tuleb pooltevahelisele võlasuhtele kohaldada laenulepingut võla ülekandmise lepingus sätestatud erisustega.
10.Kostja on kohtule avaldanud, et laenu ülekandmise lepingu allkirjastamine oli antud hetkel nö sundsituatsioon, millele eelnesid mitmed ähvardused.
3 (6)
Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tuginenud sellele, et kohus on võla ülekandmise lepingu tunnistanud vaieldava tehinguna kehtetuks 23.10.1998 kehtinud TsÜS §-de 73 või 74 järgi. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et ta on lepingu 23.10.1998 kehtinud TsÜS §-de 73 või 74 alusel tühistanud. Kuivõrd kostja ei tugine tehingu kehtetusele, tuleb võla ülekandmise lepingu kehtivust eeldada ja kostja vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
11.Hageja on avaldanud, et kostja tasutud maksete arvel on tasutuks loetud graafikujärgsed osamaksed alates 20.01.1999 kuni 20.03.2002 (II kd, tl-d 25-25). Graafikujärgsed maksed on tasumata alates 20.04.2002 osamaksest (II kd, tl 26). Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunud 1 067 532 Eesti kroonist 91 043,83 Eesti krooni (II kd, tl 11)
12.Hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise avalduse (I kd, tl 13). Avaldus on saadetud 08.11.2012 kostja elektronpostiaadressile XXXX (II kd, tl-d 12, 38). Avalduse on 09.11.2012 allkirja vastu kätte saanud kostja abikaasa (II kd, tl 12, 39). Kostja saatis 12.11.2012 hagejale vastuse, mille kohaselt puudub tal vanust ja tervislikku seisundit arvestades igasugune võimalus nimetatud summa tasumiseks (II kd, tl 40). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud lepingu ülesütlemise avalduse saatmise kostjale. Avalduse saab kostja poolt kätte saaduks lugeda hiljemalt 12.11.2012, millal kostja on saatnud hagejale vastuse. Kohtu hinnangul nähtub kostja 12.11.2012 vastusest üheselt, et ta on saanud kätte hageja tahteavalduse. Seejuures ei ole kostja kohtumenetluses vastu vaielnud hageja väitele lepingu ülesütlemise avalduse kättesaamise kohta.
13.Hageja ja XXXXAS leppisid laenulepingu punktis 6.1 kokku selles, et hagejal on õigus leping ühepoolselt lõpetada, kui laenusaaja jääb sissenõutavaks muutunud maksetega viivisesse rohkem kui 30 päeva (II kd, tl 18, p 6.1 f). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lg 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Kohus on seisukohal, et VÕS § 399 lg 1 ei sisalda imperatiivseid sätteid, mistõttu reguleerib lepingu ülesütlemist laenulepingu punkt 6.1 f (VÕSRS § 12 lg 3). Hageja on avaldanud, et kostja tegi viimase makse 26.02.2010 (II kd, tl 26). Makse arvel loeti täidetuks 20.03.2002 osamakse (II kd, tl 26). Kõik osamaksed alates 20.03.2002 osamaksest on tervikuna tasumata. Kohus on seisukohal, et eeltoodust nähtuvalt on kostja viivitanud maksete tasumisega rohkem kui 30 päeva. Seetõttu esineb lepingu ülesütlemise materiaalne alus.
14.Hageja saadetud ülesütlemisavalduses on hageja andnud kostjale kohustuste täitmiseks tähtaja kuni 23.11.2012. Ühtlasi on hageja avaldanud järgmist: „Nimetatud tähtajaks kohustuste täitmata jätmisel on Swedbank AS sunnitud ennetähtaegselt lugema lõppenuks Teiega sõlmitud lepingud ning paluma lisaks olemasolevatele võlgnevustele tasuda ka kasutusesolevad laenujäägid ning krediidilimiidid koos selleks kuupäevaks kogunenud intresside ja viivistega vastavalt lepingu tingimustele“ (I kd, tl 13). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 116 lg 5 sätestab, et käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. 4 (6)
Kohus on seisukohal, et hageja on ülesütlemisavalduses andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks ning ühtlasi määranud, et kohustuse mittetäitmisel loeb hageja lepingu üles öelduks. Eeltoodust tulenevalt tuleb leping lugeda üles öelduks alates 24.11.2012.
15.Kuivõrd leping lõppes ülesütlemise tulemusel 24.11.2012, muutus alates 24.11.2012 sissenõutavaks laenusumma tagastamise nõue osamaksete osas, mille tasumise tähtpäev ei olnud 24.11.2012 seisuga saabunud (VÕS § 399 lg 1, laenulepingu p 6.1). Eeltoodust tulenevalt muutus 24.11.2012 seisuga sissenõutavaks laenusumma 6167,46 eurot tagastamise nõue (II kd, tl 11, p 2.3, tl 28).
16.Hageja on esitanud kostja vastu 19 170 euro tasumise nõude. Hageja on avaldanud, et nõue koosneb järgmistest osamaksetest: 20.08.2010 osamakse 193,20 euro ulatuses ja neljakümnest osamaksest summas 474,42 eurot alates 20.09.2010 kuni 20.12.2013 (II kd, tl 11). Kostja ei ole hagile vastu vaielnud põhjendusega, et nimetatud osamaksete osas on laenulepingust tulenev kohustus täidetud. Kostja ei ole tõendanud laenusumma tagastamist. Eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks hageja väite, et kostja ei ole nimetatud osamaksete osas täitnud laenu tagastamise kohustust. 20.08.2010 kuni 20.11.2012 osamaksed on muutunud sissenõutavaks tasumise tähtpäeva saabumise tõttu. Osamaksed, mille tasumise tähtpäev pidi saabuma pärast 20.11.2012, muutusid sissenõutavaks 24.11.2012 lepingu ülesütlemise tõttu.
17.Kostja ei ole tõendanud, et ta on maksnud hagejale nõude täitmiseks raha. Seetõttu tuvastab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 20.08.2010 osamakse 193,20 euro ulatuses ja ajavahemiku 20.09.2010 kuni 20.12.2013 kohta käiva neljakümne osamakse (osamakse suurus 474,42 eurot) tasumist.
18.Kostja on avaldanud arvamust, et talle tundub, et 1998.a sõlmitud lepingust tulenev nõue peaks olema aegunud (I kd, tl 104). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus hinnata nõude aegumist. Hageja avaldatud asjaoludel ei saa nõuet aegunuks lugeda. Ajavahemikus 20.08.2010 kuni 24.11.2012 sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumise nõuded ei ole TsÜS § 154 lg 1 järgi aegunud, sest 2010.a sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumise nõude aegumistähtaeg algas 31.12.2010, 2011.a sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 31.12.2011 ja 2012.a sissenõutavaks muutunud osamaksete aegumistähtaeg hakkas kulgema 31.12.2012. Laenujäägi tasumise nõue muutus ülesütlemise tõttu sissenõutavaks 24.12.2012 ja samast ajast hakkas kulgema nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 ja 147 lg 1 järgi. Hagi esitati 21.12.2012. See tähendab, et hagi esitati enne seda, kui 2010.a, 2011.a, 2012.a osamaksete tasumise nõuded ja 24.12.2012 laenujäägi tasumise nõue aegusid. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja aegumisele tuginedes keelduda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
19.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal on hageja ees 19 170 euro tasumise kohustus, mis on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole avaldanud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks kohustuse puudumine või kostja õigus esitada kohustuse täitmise nõudele vastuväide, mis välistab hageja õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 19 170 eurot.
20.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 5 (6)
TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 eurot. Hageja tasus riigilõivu õigesti vastavalt hagihinnale. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulu riigilõivu 650 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on tasunud asjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu 25 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulu riigilõivu 25 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.