Harju Maakohtu 27.11.2013 läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), volitatud esindaja Indrek Kumm
määrus
hagi
Kostja R T (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2013 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja esitas 21.12.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, paludes välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr 849 tuleneva võla ülekandmise lepingust tuleneva võlgnevuse 19 170 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Eesti Hoiupank ja KR Karusnaha AS 04.10.1995 laenulepingu nr 849, mille alusel andis AS Eesti Hoiupank KR Karusnaha AS-le laenu ning KR Karusnaha AS kohustus laenusumma AS-le Eesti Hoiupank tagastama hiljemalt 04.10.1998. KR Karusnaha AS on ettevõtteregistrist kustutatud 1998. aastal. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud käendusleping laenulepingust tulenevate KR Karusnaha AS kohustuste täitmise tagamiseks. 20.07.1998 jõustunud ühinemise kohaselt on AS Eesti Hoiupank
õigusjärglaseks hageja. Laenulepingust tulenev põhivõlgnevus oli 22.10.1998 seisuga 204 677,56 eurot. 23.10.1998 sõlmisid hageja ja kostja võla ülekandmise lepingu, mille p 2 kohaselt kostja võttis hageja ees üle laenulepingust tuleneva KR Karusnaha AS põhiosa maksekohustuse summas 68 227,73 eurot. Lepingu p 4 kohaselt kohustus kostja üle võetud võlasumma hagejale tasuma igakuiste osamaksetena iga kuu 20. kuupäevaks vastavalt maksegraafikule.
2.11.01.2013 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 04.11.2013 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras tähtaja hagis sisalduva puuduse kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule menetlusdokumendi, millest nähtuvad hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) (tl-d 121-123). Kohus selgitas hagejale, et hageja ei ole välja toonud nõude kujunemise asjaolusid, mistõttu ei ole kohtul võimalik asjaoludele õigust kohaldada ja asja seega lahendada. Hageja ei ole välja toonud, millal muutus põhinõue sissenõutavaks; milliseid makseid on võlgnik kohustuste täitmiseks teinud ja kuidas on toimunud nende maksete alusel kohustuste täidetuks lugemine (võlgnevuse täitmise asjaolud). Kohus selgitas, et hageja peab kohtule välja tooma järgmised asjaolud: lepingust tulenev põhinõude suurus; põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg; kohustuste täitmise aeg ja järjekord; milliseid makseid on võlgnik kohustuste täitmiseks teinud ja kuidas on toimunud nende maksete alusel kohustuste täidetuks lugemine (võlgnevuse täitmise asjaolud); samuti lepingu ülesütlemise asjaolud. Kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 19.11.2013.
3.18.11.2013 esitas hageja kohtule taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 22.11.2013 (tl 132). Kohus rahuldas hageja taotluse ja pikendas kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega kuni 22.11.2013 (tl 134). 22.11.2013 esitas hageja kohtule taotluse tähtaja korduvaks pikendamiseks kuni 02.12.2013 (tl-d 136-138). Hageja tõi taotluses välja, et hageja lepingust tuleneva põhinõude suuruseks oli 68 227,73 eurot. Hageja lepingust tuleneva nõude suurus hagi esitamise seisuga oli 60 873,41 eurot. Väljatoodud summad kajastavadki vaid hageja põhinõuet. Hageja ei sätestanud käenduslepingu sõlmisel kostjale intressi ega viivist. Hageja, lähtudes majanduslikest kaalutlustest ja ka kostja varalisest seisust, on esitanud kohtusse põhinõudest summa 19 170 eurot. Nimetatud summa ei sisalda kõrvalnõudeid. Algselt sõlmiti KR Karusnaha AS võlgnevuse ülevõtmiseks kaks käenduslepingut, esimene kostjaga summale 68 227,73 eurot. Teise käendaja A L sõlmiti käendusleping summale 2 135 004 krooni. Kokku oli hageja nõue käendajate vastu summas 3 202 508 krooni. Kuna mõlemad käendajad tegid laenusumma katteks makseid, on laenukaardilt kuupäevaliselt jälgitav ka nõude summa vähenemine. Hageja poolt on nõude põhisummast suletud 2 060 196,23 krooni seoses teise käendaja pankrotistumisega. Nõude jäägiks kostja suhtes 05.10.2004 seisuga jäi seega 968 505,80 krooni. Kostja teostas väljatoodud summa katteks makseid kuni 26.02.2010. Nõude jääk pärast viimast makset jäi summas 952 461,97 krooni. Nõude jääk summas 952,461,97 krooni on konverteeritud summaks 60 873,41 eurot. Hageja on teinud nõude summale korrektuuri. Hageja on nõude summa jäägist 60 873,41 eurot otsustanud mitte nõuda 41 703,41 eurot. Edaspidi on nõutud kostjalt käenduslepingust tuleneva põhinõude katteks vaid 19 170 eurot. Kostja vastutas lepingust tulenevalt hageja ees summas 1 067 532 krooni ja viimase makse tegemise järgselt oli hageja nõue kostja vastu summas 952 461,97 krooni. Kostja tasus hagejale oma kohustuse katteks kokku 115 070,10 krooni. Kõik kostja poolt kuni 26.02.2010 tasutud summad on arvatud vaid põhinõude katteks. Täpsema tabelarvestuse koos lepingu ülesütlemise täpse kuupäevaga soovis hageja esindaja esitada kohtule hiljemalt 02.12.2013.
4.25.11.2013 esitas kostja kohtule seisukoha hageja korduva tähtaja pikendamise taotluse osas. Kostja palus jätta taotluse rahuldamata. Esimese astme kohtu määrus
5.Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse tähtaja korduvaks pikendamiseks 04.11.2013 määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks, jättis hagiavalduse läbi vaatamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.
6.TsMS 64 lg 1 kohaselt võib tähtaega korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Kostja ei ole andnud nõusolekut tähtaja korduvaks pikendamiseks. Seetõttu tuleb hageja 22.11.2013 esitatud taotlus tähtaja korduvaks pikendamiseks 04.11.2013 kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks jätta rahuldamata.
7.Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ei ole selgelt välja toodud, mistõttu ei ole võimalik asjaoludele õigust kohaldada ja asja lahendada. Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, mille kohasel on hageja nõude kujunemise asjaolud ebaselged (tl-d 104, 105). Kostja on esitanud hageja nõudele ka aegumise vastuväite. Hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid hagiavalduses välja toonud ega 04.11.2013 kohtumääruses osundatud asjaolusid kohtule esitanud. Hageja ei ole välja toonud, millal muutus põhinõue sissenõutavaks; milliseid makseid on võlgnik kohustuste täitmiseks teinud ja kuidas on toimunud nende maksete alusel kohustuste täidetuks lugemine (võlgnevuse täitmise asjaolud). Selleks, et kohtule oleks arusaadav, kuidas on tekkinud nõue, peab hageja kohtule välja tooma järgmised asjaolud: lepingust tulenev põhinõude suurus; põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg; kohustuste täitmise aeg ja järjekord. Samuti on ebaselged lepingu ülesütlemise asjaolud. Hagiavaldusest ei nähtu, kas hageja on kostjale esitanud lepingu ülesütlemise avalduse ja alates mis ajast hageja kostjaga lepingu üles ütles. Eelnimetatud puudused hagiavalduses takistavad asja edasist menetlemist. Asja ei ole võimalik lahendada, s.h ei ole tulenevalt hagi aluse puudulikust väljatoomisest võimalik lahendada aegumise vastuväidet. Hageja ei ole hagi aluses esinevaid ja 04.11.2013 kohtumääruses osundatud puudusi kõrvaldanud. Eelviidatud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei vasta hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Hagiavaldus tuleb jätta puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 ning 3401 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus
8.12.12.2013 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi samale kohtule menetluse jätkamiseks.
9.Kostjaga sõlmitud käenduslepingu ülesütlemise protseduuri on hageja põhjalikult selgitanud hagi punktis 1.6. 08.11.2012 saatis hageja kostjale teate, milles andis teada, et 23.11.2013 võlgnevuse tasumata jätmise ja kokkulepete mittesaavutamise korral loeb hageja lepingu üles öelduks. Hageja luges lepingu üles öelduks seisuga 24.11.2012. Maakohtul oleks tulnud hinnata esitatud tõendeid ja kujundada oma seisukoht nende pinnalt. Vaidlust oleks saanud lahendada sisulisel kohtuistungil. Hagi lisa 3 ehk laenuoperatsioonide kaart kajastab üksikasjalikult hageja nõuet ja selle kujunemist kuupäevade kaupa. Hageja on nii hagis kui ka 11.03.2013 ja 22.11.2013 maakohtule esitatud seisukohtades selgitanud põhjalikult nii nõude alust kui ka selle kujunemist. TsMS § 5 lg 2 teisest lausest lähtuvalt ei saa kohus hagejalt nõuda täiendavate tõendite esitamist ning tõendite puudumine ei saa olla hagi läbivaatamata jätmise põhjuseks.
Edasine menetluse käik
10.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja kohustas kostjat määruskaebusele 7 päeva jooksul vastama.
11.Kostja ei vastanud määruskaebusele.
12.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada.
14.Maakohus on jätnud hagi läbivaatamata ja on õigusliku alusena toonud määruses välja nii TsMS § 423 lg 2 p 1, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning samuti sama lõike punkti 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbivaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.
15.Tsiviilkolleegiumi hinnangul on TsMS § 423 lg 2 p-i 1 rakendamise eelduseks see, et hageja poolt esile toodud faktilised asjaolud on kohtule kahtlusteta selged ja arusaadavad ning kohus on süvenenult analüüsinud esitatud nõude väljavaateid, lähtumata nõude kitsast sõnastusest, vaid nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest õigusnormidest. Hagi aluse ebaselguse korral kohustab TsMS § 392 lg 1 p 1 kohut eelmenetluses selgitama välja hageja nõude ning selle aluse ning sama paragrahvi lg 3 annab kohtule eelmenetluse ülesannete täitmiseks õiguse nõuda menetlusosalistelt selgitusi. Hageja poolt esile toodud asjaolude tõendamatuse küsimust TsMS § 423 lg 2 p-i 1 kohaldamise puhul tsiviilkolleegiumi arvates üldse kerkida ei saa, kuna nimetatud sätte kohaselt ei ole menetlusse võtmisest keeldumise aluseks mitte nõude tõendamatus, vaid üksnes hageja poolt esitatud faktilistest asjaoludest tingitud objektiivne perspektiivitus. Ebaselguse korral hageja eesmärkides, ei ole kohtul võimalik menetlusse võtmisest keelduda ka TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel, kuna sellisel juhul ei ole võimalik hinnata seda, kas hagi on esitatud seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning kas hagiga taotletavat eesmärki on võimalik saavutada.
16.Kolleegiumi arvates ei saa hageja poolt seni esiletoodud alusel väita, et nõue on ilmselgelt perspektiivitu ja/või hageja õigus taotleda kostjatelt väidetava võlgnevuse välja mõistmist ei vääri kõnealusel juhul kaitset ja/või hageja eesmärk on saavutamatu. Õige on kaebaja tähelepanek, et tõendite võimalik ebapiisavus, millele maakohus on muuhulgas samuti viidanud, on hagi rahuldamata jätmise, mitte hagi läbivaatamata jätmise aluseks.
17.Mis puudutab maakohtu tuginemist TsMS § 3401 lg-s 2 toodud alusele, siis leiab kolleegium, et ka see on põhjendamatu. Kolleegium jagab kaebaja seisukohta, et hageja poolt puuduste kõrvaldamise käigus seni esitatu võimaldab hagi menetlemist jätkata. Hageja on nii hagis kui ka 11.03.2013 ja 22.11.2013 maakohtule esitatud seisukohtades selgitanud nii nõude alust kui ka selle kujunemist. Kostjaga sõlmitud käenduslepingu ülesütlemise protseduuri on hageja selgitanud hagi punktis 1.6 ning loeb lepingu üles öelduks seisuga 24.11.2012. Tähele tuleb panna Riigikohtu poolt 31.01.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-134-08 tehtud otsuse p-s 13 antud selgitusi, mille kohaselt on kohtul nõude perspektiivi puudumisele tuginedes menetlusest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. TsMS § 423 lg 2 ei kohusta kohut
jätma hagi läbivaatamata, vaid annab selleks võimaluse. Kui tegemist on keerukama õigusliku küsimusega, tuleb Riigikohtu juhiste kohaselt eelistada hagi menetlemist ning küsimuse täiendavat analüüsimist.
18.Eeltoodud põhjal tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata TsMS § 667 lg 2 alusel asi maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Maakohtul tuleb jätkata TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesannete täitmist, mille kohaselt peab kohus selgitama välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
Iko Nõmm
Tiit Kollom
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.