Xi kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti vastu kahju hüvitamise nõudes summas 9493,80 eurot Kaebaja: X, volitatud esindajad EE, AL Vastustaja: Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kolmas isik: OÜ Matteron, seaduslik esindaja MA
Asja läbivaatamise vorm
Istung 23.11.2022, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kolmanda isiku taotlus tunnistajate ülekuulamiseks.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.01.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (kaebaja) on Saari külas Pärnumaal asuva Rabi-Saari kinnistu, katastritunnus 15904:001:0276, maatulundusmaa 100%, omanik. Kinnistut eraldab sellega piirnevast Saarimõisa kinnistust (katastritunnus 15904:001:0405) Ridalepa oja.
2.Põllumajandus- ja Toiduamet (vastustaja) tegeles Ridalepa oja hooldusega selliselt, et väljastas 26.05.2017 projekteerimistingimused ning sõlmis 04.05.2018 lepingu AS-ga Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi projekti tellimiseks. Lepingu alusel valmis 2018.a töö nr 181288/6 – Ridalepa oja uuendustööde projekt. Projekt räägib ühiseesvoolu uuendamisest ja selle ettevalmistustöödest (projekti lk 8). Ettevalmistustöödeks on veejuhtmel metsa ja võsa raiumine. Projekti lisaks on joonis 1, Asendiplaan. Jooniselt nähtuvad Ridalepa oja piketid 7,75 kuni 8,08 puudutavad Saarimõisa ja Rabi-Saari kinnistuid. Joonisel on tingmärk roheline joon, mis jookseb piki uuendatavat eesvoolu (tingmärk punane joon). Rohelise joone selgitus on: kallas, mille poolt teostatakse uuendustöid mehhanismidega. Joonise 1 kohaselt asub roheline joon Saarimõisa kinnistul. Metsa ja võsa raietööd on otstarbekas teha kas paremalt või vasakult kaldalt (vt joonis 1 ja tabel 5). Vastasnõlvalt eemaldada puittaimestik 3 m laiuselt oja teljest (projekti lk 14). Ridalepa oja uuendatav lõik on 4,25 km pikk. Setet esineb alates piketist 5,10 uuendatava lõigu ulatuses. Keskmine sette maht on 1,03 m3/m. Eemaldatud sette peab põllumajandusmaal paigaldama joonisel 2 näidatud kaldale kuni 10 cm paksuse kihina. Metsamaal võib mullavalli paksus olla suurem. Laiali aetud sete ei tohi sisaldada põllumaal puittaimestikku. Sette paigaldamisel ja laialiajamisel järgida kinnistuomanike kooskõlastuste tingimusi (projekti lk 15). Projekti asukohaplaani alusel (projekti lk 11) asub Saarimõisa kinnistu maaparandussüsteemi maa-alal, Rabi-Saari väljaspool maaparandussüsteemi maa-ala.
3.Projekteerija saatis 29.08.2018 kaebaja e-kirjaga projekti kooskõlastusdokumendid: kooskõlastuskirja, asendiplaani ja kooskõlastustabeli. E-kirjas on tekst: suubuvad kraavid puhastatakse kuue meetri ulatuses või truubini. Truup T/5 asub Rabi-Saari ja Saarimõisa kinnistutel. Kooskõlastuskirja kohaselt on selle eesmärk kooskõlastada tegevused peakraaviga piirnevate või nende kinnistut läbivate maa-omanikega. Kooskõlastuskirja kohaselt on projekti töödeks võsa ja metsa likvideerimine, kändude freesimine, voolutakistuste eemaldamine, lamapuidu ja sette eemaldamine voolusängist, truubi T/5 uuendamine. Kaebajal paluti anda kooskõlastus tingimusteta või tingimustel. Kaebaja kooskõlastas projekti tingimusteta (projekti lk 38). Saarimõisa kinnistu omanik andis Ridalepa oja uuendustööde projektile järgmise kooskõlastuse: maha raiutav puit ja võsa ladustada kinnistu omaniku näidatud kohas. Kraavist kaevatud sete planeerida põllule maksimaalselt 10 cm kihina (ei tohi sisaldada puittaimestikku, projekti lk 38).
4.Tööde teostamiseks sõlmis vastustaja hankelepingu OÜ-ga Matteron.
5.Vastustaja koostas 02.09.2022 maaparanduse ülevaatuse protokolli, mille kohaselt OÜ Matteron teatas tööde lõpetamisest Ridalepa ojal ja esitas viimase tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 4. Töid Ridalepa ojal tehti töövõtu lepingu nr 9.1-7/15 alusel ja Projekteerimisbüroo Maa ja Vee poolt koostatud projekti töö nr 181288/6 põhjal. Protokoll sisaldab teksti: Ülevaatuse käigus looduses vaatasime üle Ridalepa ojal kõik tehtud tööd. Puittaimestik likvideeritud 2(12)
Ridalepa ojal pikettide 3.83-8.08 vaheliselt lõigult (fotod 5 ja 6). Sete on eemaldatud ja laiali aetud Ridalepa ojal pikettide 5.10-8.08 vahelisel lõigul. Ridalepa ojal on lõpetatud ja tööde kvaliteet vastab nõuetele.
6.Kaebaja esitas 04.01.2022 vastustajale nõude kahju hüvitamiseks 9493,80 eurot. Nõude aluseks on kaebaja poolt 2021. a alguses tuvastatu, et peakraavi uuendustööde käigus kahjustati tema omandit, sest tööde teostamisel ei järgitud kooskõlastatud projekti järgmiselt: 1) põhjendamatult laiendati kraav kinnistu arvel (mullatööd ei olnud ette nähtud); ladustati mullatööde käigus tekkinud sogapinnas koos noorendikuga kinnistule, hävitades sellega ka huumuskihti, sest savine pinnas viib huumuskihi anaeroobsesse keskkonda ja vähendab mulla viljakust; 2) hävitati „võsana“ sanglepa puud ca 0,1 ha suurusel maa-alal (ca 200 tükki pikkusega 6 m). Metsakultuuri raiumist ei olnud projektis ette nähtud, selleks ei küsitud omanikult nõusolekut; ei hangitud raadamise teatist. 3) ojast väljatõstetud lamapuit ja maharaiutud metsakultuur ladustati kinnistut läbiva vana Lavassaare teele, mis omaniku jaoks on pärandkultuuri objektiks ja mis on kasutuses, aeti kinni teeäärne kraav. Kaebaja selgitas, et oli uuendustööde käigus 2015-2016 Rabi-Saari kinnistul Ridalepa oja äärde rajanud sanglepa kultuuri (ca 200 tk): taimed olid istutatud ridadena, iga aastaselt hooldatud ja täiendatud. Sanglepad olid valitud mh selle tõttu, et koprad sangleppa toiduks ja tammi ehitamiseks ei kasuta. Kahjunõue 9493,80 koosneb järgnevast: 1) 6615 eurot hävitatud sangleppade eest; 2) 2878,80 eurot pinnase/võsa jm soga väljaviimine kinnistult. Kahju 6615 eurot aluseks on järgmine arvutus: 200 sanglepa vähemalt 4-meetriste puude maksumus 4000 eurot, lisandub transpordikulu Ignase puukoolist kinnistu äärde ja puude mahalaadimiskohast istutuskohale 620 eurot ning istutusmaksumus 1675 eurot. Esimest kahju komponenti tõendab metsanduskonsulendi JP poolt 30.08.2021 koostatud kahju hinnang, teist tõendab Timberstock OÜ pakkumine. Tõendid on lisatud nõudele.
7.Vastustaja jättis 27.01.2022 kahjunõude rahuldamata. Vastustaja viitas eesvoolu kaitsevööndile ning sellele, et kaebaja ei ole taotlenud vastustajalt luba musta sanglepa istanduse rajamiseks Rabi-Saare kinnistule. Tööd teostati kooskõlas projekti seletuskirjas sätestatuga Ridalepa ojal Rabi-Saari kinnistu suhtes vastaskaldalt. Töid teostati seadmetega, mille tööulatus on väiksem Ridalepa oja laiusest. See on nähtav 2021.a tehtud ortofotol, kus on selgelt eristatav Saarimõisa kinnistul Ridalepa ojast eemaldatud sette laialilükkamine kinnistupoolsel kraavikaldal.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
8.Kahju hüvitamise nõue põhineb sellel, et OÜ Matteron ei järginud töid teostades projekti, millega kahjustas kaebaja kinnistut. Pärast probleemi ilmnemist võttis kaebaja 19.08.2021.a. ühendust OÜ-ga Matteron. Kõnes ei eitanud OÜ Matteron esindaja noorendiku raiet, kaevetöid ja soga ladustamist Rabi-Saari kinnistule. Järgmisele päevale kokku lepitud kohtumisele jättis OÜ Matteron esindaja tulemata.
3(12)
9.OÜ Matteron poolt tekitatud kahju on omistatav vastustajale. Riik võib Maaeluministeeriumile selleks riigieelarvest eraldatud vahendite eest korras hoida ühiseesvoole, mille valgala pindala on suurem kui kümme ruutkilomeetrit (Maaparandusseaduse, MaaParS, § 49 lg 3). Riik on endale võtnud ülesandeks teatud juhtudel teostada ühisvoolu korrahoidu olukordades, kus võib täheldada suurt avalikku huvi. MaaParS seletuskirjas (lk 55) on selgitatud: „Need on suurimad ühiseesvoolud, mille korrahoidmine käiks ka ühistutel üle jõu. Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud viivad ära suurema osa süsteemide reguleeriva võrgu vee, seega on riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude maaparandushoid võrreldes muude süsteemide osadega suurima avaliku huviga.“ Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 12 lg 1 sätestab, et kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Riik on MaaParS § 49 lg 3 alusel võtnud endale avaliku ülesande, mille täitmisel käitus OÜ Matteron õigusvastaselt kahjustades kaebaja vara. Maaparandusseaduse § 49 lg 3 viitab sellele, et ülesanne on edasi volitatud Maaeluministeeriumile. Maaeluministeeriumi põhimääruse § 1 kohaselt täidab Maaeluministeerium kui valitsusasutus seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. Maaeluministeerium on maaparanduse ja eesvoolu hoiuküsimused delegeerinud omakorda Põllumajandus- ja Toiduametile, kes on oma põhimääruse § 1 kohaselt Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus ja kes esindab ülesannete täitmisel riiki. Kokkuvõttes on vastustaja avaliku võimu kandja, kes on tegutsenud avaliku õiguse alusel ning kelle tegevus on tekitanud kaebajale kahju. Seejuures ei oma asjas tähtsust, et vastustaja on täitnud oma kohustusi ja kahju on tekitatud töid reaalselt teostanud eraõigusliku isiku poolt, kuivõrd kokkuvõttes vastutab kahju eest vastustaja, kes andis ülesande osaühingule.
10.RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kasvavad puud on TsÜS § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluline osa. 4(12)
Kaebajale on tekitatud varaline kahju, mille eest vastutab Põllumajandus-ja Toiduamet, kelle poolt riigihanke korras tellitud uuendustööde tegija ei kontrollinud teostatud tööde vastavust projekti ja seaduse nõuetele ja on rikkunud projekti ning seaduse nõudeid, mille tulemusena sai kahjustada Rabi-Saari kinnistu ja tänase päevaga on kinnistu väärtus selle tõttu oluliselt vähenenud (sealt on maha rajutud metsakultuur ja utiliseerimata tööst tekkinud jäätmed, mis kahjustavad maa-ala pinnast edasi). VÕS § 1043 kohaselt on kahju hüvitise üheks elemendiks on süü. Hoiutööde puhul on projektist kinnipidamine põhiline eeldus, mistõttu on OÜ Matteron käitunud vähemalt raske hooletuse vormis (VÕS § 104 lg 4).
11.Varaline kahju hüvitatakse rahas (RVastS § 8 lg 1). Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud (VÕS § 128 lg 3). VÕS § 136 lg 1 kohaselt kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (nt surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral). Kahjunõue 9493,80 eurot koosneb järgnevast: 1) 6615 eurot hävitatud sangleppade eest; 2) 2878,80 eurot pinnase/võsa jm soga väljaviimine kinnistult. Kahju 6615 eurot aluseks on järgmine arvutus: 200 sanglepa vähemalt 4-meetriste puude maksumus 4000 eurot, lisandub transpordikulu Ignase puukoolist kinnistu äärde ja puude mahalaadimiskohast istutuskohale 620 eurot ning istutusmaksumus 1675 eurot. Esimest kahju komponenti tõendab metsanduskonsulendi JP poolt 30.08.2021 koostatud kahju hinnang, teist tõendab Timberstock OÜ pakkumine. Tõendid on lisatud nõudele.
12.Kaebaja esitas 27.12.2022 vastuväited kolmanda isiku 12.12.2022 seisukohtadele.
12.1.Esineb vasturääkivusi MA ütluste ja kolmanda isiku kirjalikes seisukohtades, oletused selles osas, et kahju tekitas keegi teine isik on tõendamata ja paljasõnalised.
12.2.Tunnistuse alguses väidab MA, et ta ise tegi töid kopaga, hiljem selgub tunnistuse käigus, et seda tööd võisid teha teised tema ettevõtte töötajad. Lisaks tunnistab MA seda, et sõitis ekskavaatoriga ise 30 meetrit kaebaja kinnistul kuni 2.5 meetrisel ribal kaldast. MA võttis ära sette ka Rabi-Saar poolsel kaldal, sette pani kraavi kaldale. Lisaks väidab MA tunnistuses, et ta soovis kokku saada Rabi-Saari kinnistu omaniku või tema esindajaga, kuid viimane ei nõustunud temaga kohtuma. Selle viimase väite lükkab MA ümber jällegi oma kirjalikus seisukohas, kus võtab omaks, et ta ise ei läinud sinna kohtumisele, p 2.4.9. (vastavad asjaolud on ka kajastatud tunnistaja Y tunnistuses, kes soovis MA kohtuda). Vastuse p-s 2.3.2 kirjeldab Matteron OÜ, et viimane sisenes Rabi-Saari kinnistule vaid truubi uuenduse töödeks, samuti eitab Matteron OÜ, et on ladustatud Rabi-Saari kinnistul väljakaevatud setet.
12.3.Kaebaja seab kahtluse alla kolmanda isiku poolt esitatud selgitused Maa-ameti aerofotode alusel. Kaebaja väidab, et kolmanda isiku esitatud lisa 3 23.05.2020 fotodel on selgelt näha nii lage ala endise noorendiku kohal kui ka risuhunnik. 30.05.2019 fotodel need aga puuduvad. Kaebaja leiab, et sündmuste käik oli järgnev: 5(12)
1) Eelnevalt puhastati Rabi-Saari kinnistu eraldis noorendiku puudest. MA sõnade kohaselt telefonikõnes 2021 aasta 19. augustil “see on mingi ühistu maa ning seal kasvas mõttetu võsa, mis mul kästigi maha võtta” 2) Sette eemaldust tehti liikudes ülesvoolu kuni raiutud alani ning laotati sete Saarimõisa kinnistule. 3) Siis liikus ekskavaator üle truubi T/5 peaaegu raiutud ala lõpuni ning jätkas sette eemaldamist Rabi-Saari kinnistu kaldalt. Seda versiooni kinnitab ka MA oma tunnistuses 27.11.2022 (va töömaa pikkus, mis oli ca 60 m).
12.4.Kolmanda isiku poolt viidatud vaheaktides ei ole selgitatud, mis kinnistute kohta need tööd käivad ning mis on töö tulemus (fotod vms). Need on ainult tööde progressi aruanded ning ei näita, et PTA oleks käinud kohapeal töid hindamas.
12.5.Kaebaja vaidleb vastu kolmanda isiku väitele kopratammide matmise kohta, sest projekt ei näinud seda ette, vaid nägi ette kopratammide ladustamise Ridalepa oja kaldast vähemalt 5 m kaugusele. Samuti leiab kaebaja, et Saarimõisa kinnistul asuvad maaparandussüsteemid ei võimaldanud kopratammide matmist.
12.6.Rabi-Saari kinnistule ladustatud hunniku mahu 80 m2 võib hinnata, et sinna on kokku veetud vähemalt tööde projektis märgitud 7 kopratammi (3 neist kaardil märgitud), ojale langenud puud ning maha võetud noorendiku puud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Hüvitamiskohustuse tekkimise eeldus on kaebaja õiguste rikkumine kas vastustaja poolt või teise isiku poolt, kelle tegevuse eest vastustaja kehtiva õiguse alusel vastutab. Hüvitamiskohustuse tekkimise eelnimetatud eeldus on asjaolu, mille tõendamise kohustus lasub kaebajal. Kaebaja ei ole tõendanud vastustajal kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusi. Ei vastustajale esitatud kahju hüvitamise nõudest ega kohtule esitatud kaebusest ei selgu, millistele tõenditele on rajatud kaebaja väide, et kinnistu kahjustamine toimus riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu esemeks olevate tööde teostamise käigus. Vastustaja jäi istungil selle väite juurde kaebaja poolt kohtule esitatud tõendite alusel.
15.Isegi kui kohtumenetluses leiaks tõendamist kaebaja kinnistu kahjustamine vastustaja poolt läbi viidud riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu esemeks olevate tööde teostamise käigus, siis ei oleks kaebajal alust esitada kahju hüvitamise nõuet vastustaja või ka laiemalt riigi vastu. Kaebaja nõue ei ole rajatud väitele, et vastustaja poolt hankelepinguga tellitud tööd oleksid ette näinud kaebaja kinnistu kahjustamise. Sellest järeldub, et kaebaja kinnistu kahjustamine hankelepingut täitnud ettevõtja poolt sai aset leida vaid selliselt, et töövõtja väljus hankelepinguga ettenähtud ülesande piiridest, s.t. tegutses omavoliliselt. Ükski kehtiva õiguse norm ei anna alust väita, et sellise omavolilise tegutsemise korral eraõigusliku juriidilise isiku poolt tekib hankelepingu sõlminud avaliku võimu kandjal kohustus hüvitada eraõigusliku juriidilise isiku omavolilise tegutsemise tagajärjel tekkinud kahju.
6(12)
Kui kaebajal on kinnistu väidetavast kahjustamisest tekkinud varaline kahju, siis tuleb sellise kahju hüvitamise nõue esitada isiku vastu, kes kinnistut kahjustas. Juhul kui Matteron OÜ on tõepoolest kaebaja kinnistut kahjustanud, siis on selline õigusvastane tegevus ja sellest tekkinud õigused ja kohustused klassikaline eraõiguslik (võla)suhe kahe eraõigusliku isiku vahel. Kuivõrd juhul, kui kaebajale on kahju tekitatud, siis on see eelduslikult tekitatud eraõiguslikus suhtes kahe eraõigusliku isiku vahel, ei ole RVastS kahju hüvitamise nõude alusena kohaldatav (RVastS § 1 lg 2). Käesolevas kaasuses ei ole tegemist riigivastutuse juhtumiga RVastS § 1 lg 1 tähenduses. Kaebajal ei ole riigi, sh PMA, vastu kahju hüvitamise nõuet.
16.Vastustaja ei vaielnud istungil vastu kahju suurusele 9493,80 eurot ja ega põhjendatusele kaebaja esitatud tõendite alusel.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
17.Piketil 7,9-8,08 asunud koprapais tõsteti Saarimõisa kinnistule ja maeti sellele kinnistule, koprapaisu vahetusse lähedusse. Matteron OÜ lähtub maaparandussüsteemide rajamise puhul alati põhimõttest, et koprapaisu jäätmed maetakse lokaalselt, et säiliks maksimaalne maakasutus ning häiringuteta liikumine krundil oleks tagatud ka tulevikus. Nii toimiti kõigi 7 koprapaisuga ja piketil 7,9-8,08 asunud koprapaisuga ei toimitud kuidagi erinevalt võrreldes teiste koprapaisudega. Objektil ei ole üheski teises lõigus koprapaise sellisel kujul ladustatud. OÜ-le Matteron ei ole teada, kes ja millal on Rabi-Saari kinnistul ladustanud puitmaterjali. Kaebaja väitel on see kopratammi materjal, kuid kolmandale isikule ei ole teada materjali päritolu ja seda, et tegemist on kopratammi materjaliga, ei ole niisamuti võimalik väita. Kaebaja väited on ka ebaloogilised ja arusaamatud – miks peaks kolmas isik ladustama kopratammi materjale keelatud alale, mis asub mitu korda kaugemal kui materjalide matmiseks lubatud ala ja lisaks paikneb üle kraavi. Kaebuses väidetakse, et puitmaterjali on kuhjatud noorendiku peale. 13.08.2021. a e-kirjas kirjutas Y kaebaja esindajana OÜ-le Matteron, et väidetavalt on puitmaterjal kuhjatud hoopis pärandikultuuriobjektiks olevale Lavassaaare-Pärnu teel: „Metsaeraldust on kasutatud lagamuse paigaldamiseks ja pärandkultuuriobjektile, endisele Lavassaare-Pärnu teele on kuhjatud puiduhunnik“. 28.12.2022 vastuväidetes selgitab kolmas isik, et talle jääb täielikult arusaamatuks, miks ta oleks pidanud nägema vaeva ja kandma kulu 7 koprapaisu likvideerimisel üle 4 km suurusel alal ja nende ladestamisel sellisel viisil. Koprapaisu materjalide paigaldamisel järgitakse kahte põhimõtet – seda, et kobras ei saaks materjale uue paisu rajamiseks kasutada ja et koprapaisu materjalide paigaldamine ei takistaks maa sihtotstarbelist kasutamist. Praktikas ei võeta tavaliselt koprapaisu eemaldamise töid vastu, kui objektil on näha, et kopral on lihtne teisaldatud materjalidest uuesti pais ehitada ehk paisu materjalid on maaparandussüsteemi vahetus läheduses (nii nagu väidab kaebaja). Koprapais eemaldati Saarimõisa kinnistult PK 7.90 juures ja sinna ei olnud võimalik koprapaisu muul viisil paigaldada kui seda pinnasesse mattes. Need matmise jäljed on ka kohtule esitatud ortofotolt nähtavad.
18.Vastavalt 14.10.2019 vaheaktile oli vaheakti koostamise hetkeks tehtud pikettidel 7.90 - 8.08 „sette eemaldamine ekskavaatoriga“ ,„sette laialiajamine põllumaal“, drenaažisuudme 7(12)
lahtikaeve, kaeve T-5 truubi ehitamisel, T-5 truubi kruusakattega taastamine, kivikindlustuse ehitamine (Lisa 4). Vaheaktis nimetatud tööd vaatas PTA üle ja allkirjastas vaheakti 2019. a (Lisa 5). See on näha ka Maa-ameti ortofotolt 23.05.2020. a. Kolmas isik ei ole Rabi-Saari kinnistul projekti välisele alale setet ladestanud ega paigutanud. OÜ Matteron töömaa oli ainult maksimaalset 0.01 ha ulatuses sette eemaldamiseks Rabi-Saari kinnistul. Kaebaja videod pinnase puurimise kohta on ebaselged – tuvastamata on koht, kus pinnast puuritakse. Video järgi paistab, et puurimised tehti Ridalepa oja kaldal, kus projektijärgsed tööd tehti.
19.Maa-ameti kaardiserveris on ortofotodelt näha Rabi-Saari kinnistu seisukord 30.05.2019. a ehk kuupäeval, kui vastustaja ja kolmas isik sõlmisid töövõtulepingu (Lisa 3). 23.05.2020. a pärast seda, kui kopratamm oli eemaldatud, ojast olid setted eemaldatud, kraavikaldad puhastatud, truubid uuendatud on Maa-ameti ortofotodelt näha, et projekti ala oli võsast puhas ja Rabi-Saari kinnistul on võsa. Niisamuti ei ole materjali kuhjatud kinnistule. 2020. a toimus pikettidel 7.90 - 8.08 ainult põllupoolsel kraavikaldal toimunud niitmistöö ja seda kinnitab ka vaheakt – rohttaimestiku ja peenvõsa niitmine vastavalt projektile veejuhtme põhjast ja nõlvadelt ning pervelt kuni 1,5 m laiuselt (Lisad 6-7). Kuivõrd kraavikaldad olid Rabi-Saari kinnistul puhastatud 2019. a sügisel, siis sisuliselt kujutas 2020. a toimunud niitmistööd kõrge heina niitmist ja sedagi põllupoolsel kaldal.
20.Kolmas isik on andnud kohtuistungil selgitusi, et enne Matteron OÜ poolt tööde alustamist juunis 2019. a toimetas Ridalepa ojal raadamisega tegelev ettevõte (liikudes Mercedes Benz sõiduautoga), kelle olid ilmselt tellinud võsa likvideerimise töid tegema. Sama autot kohati mitmel korral tööde käigus objektil veelgi ja ka truubi T/5 lähistel), kelle olid ilmselt tellinud võsa likvideerimise töid tegema PK 6.85...7.60 (visuaalse tuvastuse järgi) vahemiku kinnistuid omavad maaomanikud. Kui kaebaja väidab, et tema kinnistul lõigati võsa, siis ilmselt tuleb kaebajal välja selgitada, kes 2019. a kevad/suvel naaberkinnistutel katastriüksuse numbriga 15904:001:0205 (Marja kinnistu; omanik Põhara Ühistu) ja katastriüksuse numbriga 15904:001:0405 (Saarimõisa kinnistu; omanik Metsagrupp OÜ) võsa lõikamise ja väljaveoga tegelesid.
21.Võttes arvesse, et Y on olnud kaebaja esindaja selles vaidluses, vaidleb OÜ Matteron vastu ka sellele, et Y tunnistajana üle kuulati ja on seisukohal, et tema tunnistusi ei saa tõendina arvestada. Tunnistaja ei ole objektiivne ega sõltumatu, kui ta on kaebajat esindanud samas asjas kohtueelselt ja menetlusdokumentide sisust (Pärnumaa Metsaomanike Seltsi juhatuse liige) nähtuvalt nõustab kaebajat jätkuvalt.
22.Kolmandal isikul on puudunud mistahes tahe või soov viibida projektivälisel alal, teha projektiväliselt töid Rabi-Saari kinnistul ehk projektivälisel alal, ladustada kopratammi materjale Rabi-Saari kinnistul ehk projektivälisel alal. OÜ Matteron ei ole seda teinud Rabi-Saari ega ka muudel kinnistutel ja ei tee maaparanduse kutsestandardeid eiraval viisil tööd ega kasuta ka maaparanduse standardeid eiravaid töövõtteid (kaebaja väidab, et lepa noorendiku peale kuhjati sete, võsa, väljuti projekti alalt). Tõepoolest võttis Rabi-Saari kinnistu omanik ühendust OÜ Matteron esindajaga 2021. a augustis telefoni teel kasutades ründavat kõneviisi, süüdistas OÜ Matteron tegevustes, mida OÜ Matteron ei ole teinud ja keeldus OÜ Matteron esindajat kuulamast. Sellises mittekonstruktiivses olustikus ei pidanud OÜ Matteron esindaja tõepoolest kaebajaga kohtumist mõistlikuks ja palus kaebajal 8(12)
ühendust võtta PTA esindajaga. Kolmas isik ei ole kaebaja süüdistusi omaks võtnud ja ei võta neid omaks ka käesolevas kohtumenetluses.
23.Kolmas isik on seisukohal, et tunnistajatena tuleb üle kuulata tööde vastuvõtmiseks objekti üle vaadanud PTA peaspetsialist MS ja PTA nõunik HP.
TUNNISTAJATE ÜTLUSED
24.Tunnistaja ME selgitas joonise 1 ja projekti teksti (lk 14) alusel, et Rabi-Saari kinnistult võis projekti kohaselt puittaimestiku eemaldada 3 m laiuselt oja teljest. Uuendustöid mehhanismidega tuli teha joonise 1 kohaselt teha Saarimõisa kinnistult. Kaebajale 29.08.2018 saadetud e-kirjas (projekti kooskõlastamine) toodud tekst suubuvad kraavid puhastatakse kuue meetri ulatuses või truubini, mille kaebaja kooskõlastas, ei puudutanud puittaimestiku eemaldamist ala, mis oli paralleelselt oja teljega. Sete koos kopratammidega tuli ladustada sellel kaldal, kustpoolt töid teostatakse, see tähendab Saarimõisa kinnistul (istungi salvestis kell 14:11 kuni 14:28).
25.Tunnistaja MA, kes on OÜ Matteron juhatuse liige, selgitas, et OÜ Matteron teostas Ridalepa oja uuendustöid vastavalt vastustajaga sõlmitud hankelepingule: truupide parandus, kraavi süvendustööd, kraavipealse niitmine. Tööde käigus kasutati kahte kollast värvi ekskavaatorit. Töid teostas tema ja kaks töölist (kell 14:30:25 kuni 14:28). Ridalepa ojal piketid 7,75 kuni 8,08 teostas OÜ Matteron tööd viimases etapis, st augustis 2020. Kraav oli 8 m pikk, see oli kraavi lõpp (kell 14:33:17). Tunnistaja sõitis Rabi-Saari kinnistul ekskavaatoriga umbes 30 m mööda kraavi 2-3 meetri laiuselt (piketist 8,08 alguse poole). Seda põhjusel, et võttis sette põllu poolt ära, aga kuna kraav läks nii laiaks, siis ei ulatunud võtma setet vastaskaldalt. Selles kohas võttis ta sette ära ja laotas selle laiali Rabi-Saari kinnistule. See oli 30 m piki kraavi, aga mitte kaugemalt (kell 14:34:13 kuni 14:35:14, 14:50:42 kuni 14:52:32). Rohkem ei ole tunnistajal puutumust Rabi-Saari kinnistuga. Tunnistaja pidi projekti järgi võtma võsa maha. Aga kui tunnistaja alustas seal tööde tegemist 2020.a. augustis, oli üks teine ettevõte vahetult juba võsa maha võtnud. See ettevõte vedas sealt võsa kaks päeva välja. Tunnistaja jaoks oli oluline kraavi puhastamine ning seetõttu teda ei huvitanud, kes ja mis põhjustel oli võsa maha võetud. Projekti järgi tuli võsa maha võtta 3 m laiuselt tööde teostamise vastaskaldalt (kell 14:37:02 kuni 14:39:40). Kopratammide materjali kohta selgitas tunnistaja, et see on peenike materjal. Tuleb teha väike auk maa sisse ja matta maha. Kaebaja küsimusele, et kui kopratammi maht (ojas oli kolm kopratammi) võib olla mitu kantmeetrit, kuidas see on võimalik. Tunnistaja vastas, et alumine osa kõduneb ära. Kaebaja küsis oksasegu hunniku kohta, mis tekkis Rabi-Saari kinnistule. Tunnistaja väitis, et see võis tekkida kellegi teise tegevuse tulemusel, ei tekkinud OÜ Matteron tegevuse tulemusel. Tunnistaja seadis kahtluse alla, et sellisele alale saaks 200 istikut ära mahutada (kell 14:57:08 kuni 14:59:38). Tunnistaja suhtles millalgi 2021. a kinnistu omanikuga sangleppade maharaiumise osas. Tunnistaja tegi ettepaneku kohtuda kinnistul ja vaadata üle jäljed, kust on puud kadunud, et kaebaja saaks tõendada tema poolset kinnistu kahjustamist. Sellega ei olnud kinnistu omanik nõus, vaid pöördus kohe kohtusse. Sangleppade istutamise osas ütles tunnistaja, et kui puud on
9(12)
2015.a. istutatud, siis 3-4 a peaks puud kasvama 1 m kuni 1,5 m, siis oleks need korralikult istutatud puud näha olnud (kell 14:40:56 kuni 14:42:05).
26.Tunnistaja Y andis ütlused kohtus uuritud tõendite (22.09.2022 kaebaja poolt esitatud fotomaterjal koos selgitustega ja videofail nimetusega VID_20220511_182531) alusel. Tunnistajal oli kokkupuude MA pärast omavolilise puude raie avastamist Rabi-Saari kinnistul. Leidis objekti reklaami, mille alusel sai teada, et töid teostas OÜ Matteron ja jõudis äriregistrist kontakte vaadates MA (e-kirja aadress ja telefoni number). Kõigepealt üritas temaga kontakti saada e-kirja teel (2021.a. juuli, 13.08.2021), millele vastust ei saanud. 19.08.2021 helistas talle. Vestlesid üsna pikalt. Küsis, mis põhjusel sanglepa noorendik maha võeti, tema vastas et see oli suvaline võsa, mis tal tuli maha võtta, pöördugu Y Põllumajandusameti poole. Tunnistaja selgitas 19.08.2021 kõnes MA, et see ei olnud suvaline võsa, vaid hooldatud istikud. Leppisid kokku 20.08.2021 kell 10:00 kohtumise Rabi-Saari kinnistul, millele MA ei tulnud (kell 15:02:30 kuni 15:07.24). Sanglepad istutati sel põhjusel, et 2014. a tellisid metsamajanduskava, mille alusel tegid 2015/2016 talvel lageraie. Kuna tunnistajal on kõrgem metsanduslik haridus, siis teab ta, et metsa istutamisega võidab vähemalt kaks aastat metsa taastamisel. Istikute ostmine ja istutamine tasub ennast ära. Loodusliku uuendamise korral oleks tekkinud ka muid puid. Oja on massiliselt levinud kobras, OÜ Matteron teostatavate tööde lõigus oli kolm kopratammi. Kobras kahjustab sangleppa kõige vähem. Omavolilise raie avastasid juhuslikult 2021.a kevadel seoses sellega, et kavandas ühel teisel kinnistul lageraiet ja läksid sinna. Foto nr 2 alusel selgitas tunnistaja, et kohas, kus asus noorendik, on kraav laiemaks kaevatud. Noorendiku istutamise laius kraavi servast oli umber 9 m, pikkus u 100-110 m. Seetõttu raiuti puid maha ca 0,1 ha suurusel alal. Puud istutati vahemikuga 2 m, 4 või 5 puude rivi (kell 15:08:56 kuni 15:16:13). Foto nr 6 alusel selgitas tunnistaja, et kinnistule on tekitatud järgmine kahju: noorendiku raie, puitmaterjali hunniku ladustamine kaebaja kinnistul. Timberstock OÜ esindajad käisid kohapeal ja hindasid puitmaterjali hunniku suuruseks 80 m3. Selle koguse annavad välja kopratammid, vees ligunenud puud, noorendik. Videofailiga, mis loodi 2021.a sügisel seonduvalt selgitas tunnistaja, et setet (savi) oli 7-8 cm ulatuses pandud mulla huumuskihi peale, mis muudab huumuskihi anaeroobseks. Seetõttu uute istikute istutamine ei õnnestu selles kohas enam, kuivavad ära (kell 15:16:57 kuni 15:19:47). Tunnistaja välistas võimaluse, et keegi teine kui OÜ Matteron tekitas kinnistule kahju. Mitte ühtegi teist sellist puitmaterjali hunnikut mujal tööde alal ei olnud. Ilmselt ei tahetud seda põllu peale panna ja seetõttu pandi Rabi-Saari kinnistule (kell 15:28:05 kuni 15:30:33).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
27.Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest ei ole tõendatud, et OÜ Matteron tekitas kaebajale kahju projektivälise tegevusega. Sellest tulenevalt on välistatud kahjunõude rahuldamine vastustaja vastu.
28.ME, kes on Ridalepa oja uuendustööde projekti autor (kaebaja 20.09.2022 menetlusdokumendi lisa 5), ütluste kohaselt tuli ojast eemaldatud sete ladustada sellel kaldal, kustpoolt töid teostatakse, see tähendab Saarimõisa kinnistul. Sette osas riimub see tunnistaja ütlus Saarimõisa kinnistu omaniku poolt projektile antud kooskõlastusega: kraavist kaevatud sete 10(12)
planeerida põllule maksimaalselt 10 cm kihina (ei tohi sisaldada puittaimestikku, projekti lk 38). Kaebaja ei ole andnud kooskõlastust, et setet ladustada tema kinnistule. MA andis ütlused, et võttis ekskavaatoriga ojast setet selle koha pealt, kus oja kraav läks laiaks ja laotas selle laiali Rabi-Saari kinnistule 30 m pikkuselt ja 2-3 m laiuselt. MA ütlusi oja kraavi laiemaks mineku kohta kinnitab foto nr 2 (kaebaja 22.09.2022 menetlusdokument, veebilink tõenditele). Kaebaja esitas videofaili (kaebaja 22.09.2022 menetlusdokument, veebilink tõenditele), millest nähtub, et setet (savi) oli kaebaja kinnistule pandud 7-8 cm ulatuses pandud mulla huumuskihi peale. Kohus uuris tõendit istungil ning järeldab, et projektiväline sette laialilaotamine kaebaja kinnistule on tõendatud. Kaebaja kinnistule sette laotamine ei ole aga kahjunõude aluseks.
29.Kahjunõue lähtub sangleppade raiest ning kaebaja kinnistul oleva puiduhunniku, mis on segunenud pinnasega, äraveo kulust. Kohtu hinnangul on kaebaja esitatud tõenditega tõendatud vaid asjaolu, et alates sellest hetkest, kui kaebaja avastas sangleppade raie, paiknes kaebaja kinnistul puitmaterjali hunnik. Kaebaja väitel on see kopratammi materjal, lisaks maharaiutud sanglepa noorendik. Üksnes puitmaterjali hunniku foto (foto nr 6, 22.09.2022 kaebaja poolt esitatud fototabel) alusel ei ole võimalik teha järeldust materjali päritolu kohta. Samuti puuduvad tõendid, kelle tegevuse tulemusel puitmaterjali hunnik tekkis. Vastustaja esitas 04.09.2020 maaparanduse ülevaatuse protokolli (vastustaja 19.05.2022 menetlusdokumendi lisa 3), mis seab kahtluse alla, et tööde vastuvõtmise ajal asetses kaebaja kinnistul selline puitmaterjali hunnik.
30.OÜ Matteron eitab nii sanglepa noorendiku raiet kui ka seost puitmaterjali hunnikuga. Kopratammide kohta selgitab kolmas isik, et piketil 7,9-8,08 asunud koprapais tõsteti Saarimõisa kinnistule ja maeti sellele kinnistule, koprapaisu vahetusse lähedusse. Matteron OÜ lähtub maaparandussüsteemide rajamise puhul alati põhimõttest, et koprapaisu jäätmed maetakse lokaalselt, et säiliks maksimaalne maakasutus ning häiringuteta liikumine krundil oleks tagatud ka tulevikus. Nii toimiti kõigi 7 koprapaisuga ja piketil 7,9-8,08 asunud koprapaisuga ei toimitud kuidagi erinevalt võrreldes teiste koprapaisudega. Objektil ei ole üheski teises lõigus koprapaise sellisel kujul ladustatud. OÜ Matteron selgitust kinnitab kaebaja poolt esitatud foto Saarimõisa kinnistust (foto nr 5 22.09.2022 kaebaja poolt esitatud fototabel), millest nähtub, et Saarimõisa kinnistul ei ole koprapaisu jäätmeid hunnikus. Kohus nõustub ka kolmanda isiku küsimuse püstitusega, et miks ta oleks pidanud ladustama kopratammi materjali keelatud alale, mis asub mitu korda kaugemal kui materjalide matmiseks lubatud ala ja lisaks paikneb üle kraavi. Samuti ei ole usutav kaebaja väide kõigi oja hooldamise käigus väljatõstetud 7 kopratammi ladustamine tema maale lähtudes projektala suurusest - Ridalepa oja uuendatav lõik on 4,25 km pikk.
31.Kolmanda isiku poolt esitatud 23.05.2020 Maa-ameti ortofoto võrrelduna 30.05.2009 ortofotoga tõendab kolmanda isiku väidet, et 2019.a. tehti töid truubi T/4b juures piketil 7,90 kuni 8,08: Saarimõisa kinnistul asuv võsa oli selleks ajaks maha võetud. Kolmas isik esitas seisuga 11(12)
22.09.2019 ja 14.10.2019 tehtud tööde aktid (13.12.2022 menetlusdokumendi lisad 2 ja 5), mis kajastab koprapaisude likvideerimist piketil 3,83-8,08, sette eemaldamist ja selle laialiajamist põllumaal. Asjaolu, et kolmas isik pidi projektijärgse rohttaimestiku ja peenvõsa niitmise teostama 2020.a augustis, kinnitab 30.08.2020 tööde loetelu (13.12.2022 menetlusdokumendi lisad 7). See kinnitab tunnistaja MA ütlusi, et ta viibis Saarimõisa ja Rabi-Saari kinnistutel 2020.a. augustis. Ta pidi projektijärgselt võsa maha võtma 3 m laiuselt Rabi-Saari kinnistult. Tunnistaja selgitab, et kui kolmas isik alustas seal tööde tegemist 2020.a. augustis, oli üks teine ettevõte vahetult juba võsa maha võtnud.
32.Ainus tõend, mis lükkab ümber kolmanda isiku seisukoha, on tunnistaja Y ütlused: MA tunnistas talle telefonikõnes, et kolmas isik raius kaebaja noorendiku maha. Tegemist on sõnasõna vastu olukorraga. Kohtu jaoks on põhiküsimus selles, miks oleks kogenud tööde teostaja pidanud sellises mahus eksima: raiuda maha 9 m laiuselt 100-110 m pikkuselt maha väidetavalt 6 m kõrgune noorendik. Sellel puude alal puudus seos Ridalepa oja uuendustöödega, sest asus projektalalt oluliselt väljas. Kohus võiks mõista teatud kõrguses võsa (2-3 m kõrge) raiumisega teatud ulatuses (1-2 m) projektalalt väljas, mis oleks põhjendatav hooletusega. Kaebaja kinnistul toimunu vastab teadlikule tegevusele. Selline käitumine pidevalt maaparandustööde riigihangetel osaleva äriühingu poolt, nagu seda on kolmas isik, ei ole kohtu jaoks mõistetav. Nendel põhjustel ei ole Y ütlused piisavad, et jaatada noorendiku raiet kolmanda isiku poolt. Sellest lähtuvalt ei oma tähendust, kas MA oletused selle kohta, kes võis noorendiku raie teostada, on põhjendatud või mitte. Samuti ei mõjuta kohtu järeldust teatud vastuolud MA tunnistajana antud ütlustes ja kolmanda isiku kirjalikus vastuses. Järelikult ei ole tõendatud kolmanda isiku õigusvastane (projektiväline) tegevus ja selle tulemusel kaebajale kahju tekitamine. Sellel põhjusel on välistatud ka vastustaja vastutus riigivastutuse seaduse alusel (RVast § 7 lg 1).
33.Eeltoodud põhjustel puudub vajadus kolmanda isiku poolt taotletud tunnistajate ülekuulamiseks.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja mõista. Vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.