Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

3-22-483 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-483 hävitati sanglepepuud (ca 200 tükki pikkusega 6 m) ca 0,1 ha suurusel maa-alal; kinnistut läbivale Lavassaare teele ladustati ojast välja tõstetud lamapuitu ja maha raiutud metsakultuuri, aeti kinni teeäärne kraav. XX selgitas, et oli uuendustööde käigus aastatel 2015–2016 RabiSaari kinnistule Ridalepa oja äärde istutanud sanglepad, mis olid valitud mh selle tõttu, et koprad ei kasuta sangleppa toiduks ja tammi ehitamiseks. Kahju koosneb 6615 eurost hävitatud sangleppade eest (200 sanglepa maksumus 4000 eurot, transpordikulu Ignase puukoolist kinnistu äärde ja puude mahalaadimiskohast istutuskohale 620 eurot ja istutamise maksumus 1675 eurot) ja 2878,80 eurost seoses pinnase/võsa jm soga väljaviimisega kinnistult. Kahju suurust tõendavad metsanduskonsulendi Jüri Peetrimäe 30.08.2021 koostatud kahju hinnang ja Timberstock OÜ pakkumine.

3(12)

3-22-483 metsanduskonsulendi Jüri Peetrimäe 30.08.2021 koostatud kahju hinnang ja Timberstock OÜ pakkumine. M.Au ütlustes ja kolmanda isiku kirjalikes seisukohtades esineb vasturääkivusi. Väited, et kahju tekitas keegi teine isik, on tõendamata ja paljasõnalised. M.A väidab ütluste andmise alguses, et ta tegi ise kopaga töid, hiljem selgub ütlustest, et seda tööd võisid teha teised tema ettevõtte töötajad. Lisaks tunnistab M.A seda, et sõitis ise ekskavaatoriga 30 meetrit kaebaja kinnistul kuni 2,5-meetrisel ribal kaldast. M.A võttis ära sette ka Rabi-Saari poolsel kaldal, sette pani kraavi kaldale. Lisaks väidab M.A tunnistuses, et ta soovis kokku saada Rabi-Saari kinnistu omaniku või tema esindajaga, kuid viimane ei nõustunud temaga kohtuma. Selle viimase väite lükkab M.A ümber jällegi oma kirjalikus seisukohas, kus võtab omaks, et ta ise ei läinud sinna kohtumisele (p 2.4.9, vastavad asjaolud on ka kajastatud tunnistaja E.Pi tunnistuses, kes soovis M.A kohtuda). Vastuse p-s 2.3.2 kirjeldab kolmas isik, et sisenes RabiSaari kinnistule vaid truubi uuenduse töödeks, samuti eitab kolmas isik, et Rabi-Saari kinnistul on ladustatud väljakaevatud setet. Kaebaja seab kahtluse alla kolmanda isiku Maa-ameti aerofotode alusel antud selgitused. Kolmanda isiku esitatud 23.05.2020 fotodel (lisa 3) on selgelt näha nii lage ala endise noorendiku kohal kui ka risuhunnik, 30.05.2019 fotodel need aga puuduvad. Kaebaja hinnangul oli sündmuste käik järgmine: 1) eelnevalt puhastati Rabi-Saari kinnistu eraldis noorendiku puudest. M.Au 19.08.2021 telefonikõnes avaldatu kohaselt oli “see on mingi ühistu maa ning seal kasvas mõttetu võsa, mis mul kästigi maha võtta”; 2) sette eemaldust tehti, liikudes ülesvoolu kuni raiutud alani, ning sete laotati Saarimõisa kinnistule; 3) seejärel liikus ekskavaator üle truubi T/5 peaaegu raiutud ala lõpuni ning jätkas sette eemaldamist Rabi-Saari kinnistu kaldalt. Seda versiooni kinnitab ka M.A oma tunnistuses 27.11.2022 (v.a töömaa pikkus, mis oli ca 60 m). Kolmanda isiku viidatud vaheaktides ei ole selgitatud, mis kinnistute kohta need tööd käivad ning mis on töö tulemus (fotod vms). Need on ainult tööde progressi aruanded ning ei näita, et vastustaja oleks käinud kohapeal töid hindamas. Kaebaja vaidleb vastu kolmanda isiku väitele kopratammide matmise kohta, sest projekt ei näinud seda ette, vaid nägi ette kopratammide ladustamise Ridalepa oja kaldast vähemalt 5 m kaugusele. Saarimõisa kinnistul asuvad maaparandussüsteemid ei võimaldanud kopratammide matmist. Rabi-Saari kinnistule ladustatud hunniku mahu 80 m2 järgi võib hinnata, et sinna on kokku veetud vähemalt tööde projektis märgitud 7 kopratammi (3 neist kaardil märgitud), ojale langenud puud ning maha võetud noorendiku puud.

3-22-483 hankelepinguga ettenähtud ülesande piiridest, s.t. tegutses omavoliliselt. Ükski kehtiva õiguse norm ei anna alust väita, et sellise omavolilise tegutsemise korral eraõigusliku juriidilise isiku poolt tekib hankelepingu sõlminud avaliku võimu kandjal kohustus hüvitada eraõigusliku juriidilise isiku omavolilise tegutsemise tagajärjel tekkinud kahju. Kui kaebajal on kinnistu väidetavast kahjustamisest tekkinud varaline kahju, tuleb sellise kahju hüvitamise nõue esitada isiku vastu, kes kinnistut kahjustas. Juhul kui kolmas isik on tõepoolest kaebaja kinnistut kahjustanud, on selline õigusvastane tegevus ja sellest tekkinud õigused ja kohustused klassikaline eraõiguslik (võla)suhe kahe eraõigusliku isiku vahel. Seega ei ole RVastS kahju hüvitamise nõude alusena kohaldatav (RVastS § 1 lg 2).

3-22-483 niitmistöö ja seda kinnitab ka vaheakt – rohttaimestiku ja peenvõsa niitmine vastavalt projektile veejuhtme põhjast ja nõlvadelt ning pervelt kuni 1,5 m laiuselt. Kolmas isik ei ole Rabi-Saari kinnistul projekti välisele alale setet ladestanud ega paigutanud. Kolmanda isiku töömaa oli ainult maksimaalset 0,01 ha ulatuses sette eemaldamiseks RabiSaari kinnistul. Kaebaja videod pinnase puurimise kohta on ebaselged – tuvastamata on koht, kus pinnast puuritakse. Video järgi paistab, et puurimised tehti Ridalepa oja kaldal, kus projektijärgsed tööd tehti. Maa-ameti kaardiserveris on ortofotodelt näha Rabi-Saari kinnistu seisukord 30.05.2019, s.t kuupäeval, kui vastustaja ja kolmas isik sõlmisid töövõtulepingu (lisa 3). 23.05.2020, s.t pärast seda, kui kopratamm oli eemaldatud, ojast olid setted eemaldatud, kraavikaldad puhastatud ja truubid uuendatud, on Maa-ameti ortofotodelt näha, et projekti ala oli võsast puhas ja RabiSaari kinnistul on võsa. Niisamuti ei ole materjali kuhjatud kinnistule. 2020. a tehti pikettidel 7.90–8.08 ainult põllupoolsel kraavikaldal niitmistööd ja seda kinnitab ka vaheakt – rohttaimestiku ja peenvõsa niitmine vastavalt projektile veejuhtme põhjast ja nõlvadelt ning pervelt kuni 1,5 m laiuselt (lisad 6–7). Kuivõrd kraavikaldad olid Rabi-Saari kinnistul puhastatud 2019. a sügisel, siis sisuliselt kujutasid 2020. a niitmistööd endast kõrge heina niitmist ja sedagi põllupoolsel kaldal. Kaebaja väidab, et lepa noorendiku peale kuhjati sete, võsa, väljuti projekti alalt, kuid kolmas isik ei tee tööd maaparanduse kutsestandardeid eiraval viisil ega kasuta ka maaparanduse standardeid eiravaid töövõtteid. Rabi-Saari kinnistu omanik võttis tõepoolest kolmanda isiku esindajaga 2021. a augustis telefoni teel ühendust, kasutades ründavat kõneviisi ja süüdistades kolmandat isikut. Sellises olustikus ei pidanud kolmanda isiku esindaja kaebajaga kohtumist mõistlikuks ja palus kaebajal võtta ühendust vastustaja esindajaga. Enne kolmanda isiku poolt tööde alustamist juunis 2019. a toimetas Ridalepa ojal raadamisega tegelev ettevõte (liikudes sõiduautoga Mercedes Benz), kelle olid ilmselt tellinud võsa likvideerimise töid tegema PK 6.85–7.60 (visuaalse tuvastuse järgi) vahemiku kinnistuid omavad maaomanikud. Sama autot kohati mitmel korral tööde käigus objektil veelgi ja ka truubi T/5 lähistel. Kui kaebaja väidab, et tema kinnistul lõigati võsa, siis ilmselt tuleb kaebajal välja selgitada, kes 2019. a kevadel ja suvel naaberkinnistutel (Marja ja Saarimõisa kinnistud) võsa lõikamise ja väljaveoga tegelesid. Marja kinnistu omanik Põhara Ühistu teostas Ridalepa oja uuendustööde lepinguga samaaegselt võsa likvideerimise töid samal ojal vahemikus PK 6.85-7.30. Samuti on tuvastatavad rasketehnika jäljed, mis viivad Nurme kinnistult truup T/5 piirkonda. Turbaaladel on toimunud viimastel aastatel ulatuslik raietegevus ja turba kaevandamise alade laiendamine ning see võib olla seotud ka praeguse asjaga. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kolmas isik oleks tahtlikult või mittetahtlikult Rabi-Saari noorendikku kahjustanud (sõtkunud, lamandanud, niitnud või giljotiiniga eemaldanud). M.A ei ole 2021. a telefonikõnes väitnud kaebajale seda, et tegemist oleks „mõttetu võsaga“ (sh Rabi-Saari kinnistu kontekstis) või et ta oleks Rabi-Saari kinnistult projektiväliselt alalt võsa lõiganud. M.A käis 2022. a sügisel eraldi vaatlemas Saaremõisa kinnistult Rabi-Saari kinnistut. Rabi-Saari kinnistul paiknes kõrge hein ja võsa. Visuaalsel vaatlusel ei olnud võimalik kaebaja väidetud oksahunnikut tuvastada.

3-22-483 (projekti lk 38). Kaebaja ei ole andnud kooskõlastust, et setet ladustada tema kinnistule. M.Au ütluste kohaselt võttis ta ekskavaatoriga ojast setet selle koha pealt, kus oja kraav läks laiaks, ja laotas selle laiali Rabi-Saari kinnistule 30 m pikkuselt ja 2–3 m laiuselt. M.Au ütlusi oja kraavi laiemaks mineku kohta kinnitab foto nr 2 (kaebaja 22.09.2022 menetlusdokument, veebilink tõenditele). Kaebaja esitas videofaili (kaebaja 22.09.2022 menetlusdokument, veebilink tõenditele), millest nähtub, et kaebaja kinnistule oli setet (savi) pandud 7–8 cm ulatuses mulla huumuskihi peale. Kohus uuris tõendit istungil ning järeldab, et projektiväline sette laialilaotamine kaebaja kinnistule on tõendatud. Kaebaja kinnistule sette laotamine ei ole aga kahjunõude aluseks. Kahjunõude aluseks on sangleppade raie ja kaebaja kinnistul oleva pinnasega segunenud puiduhunniku äraveo kulu. Kaebaja esitatud tõenditega on tõendatud vaid asjaolu, et alates sellest hetkest, kui kaebaja avastas sangleppade raie, paiknes kaebaja kinnistul puitmaterjali hunnik. Kaebaja väitel on see kopratammi materjal, lisaks maharaiutud sanglepa noorendik. Üksnes puitmaterjali hunniku foto (foto nr 6, 22.09.2022 kaebaja esitatud fototabel) alusel ei ole võimalik teha järeldust materjali päritolu kohta. Samuti puuduvad tõendid, kelle tegevuse tulemusel puitmaterjali hunnik tekkis. Vastustaja esitatud 04.09.2020 maaparanduse ülevaatuse protokoll (vastustaja 19.05.2022 menetlusdokumendi lisa 3) seab kahtluse alla, et tööde vastuvõtmise ajal asetses kaebaja kinnistul selline puitmaterjali hunnik. Kolmas isik eitab nii sanglepa noorendiku raiet kui ka seost puitmaterjali hunnikuga. Kolmanda isiku selgituse kohaselt tõsteti piketil 7,9–8,08 asunud koprapais Saarimõisa kinnistule ja maeti sellele kinnistule koprapaisu vahetusse lähedusse, maaparandussüsteemide rajamise puhul lähtutakse alati põhimõttest, et koprapaisu jäätmed maetakse lokaalselt, et säiliks maksimaalne maakasutus ning häiringuteta liikumine krundil oleks tagatud ka tulevikus. Kolmanda isiku väitel toimiti nii kõigi 7 koprapaisuga ja piketil 7,9–8,08 asunud koprapaisuga ei toimitud kuidagi teisiti. Kolmanda isiku selgitusi kinnitab kaebaja esitatud foto Saarimõisa kinnistust (foto nr 5, 22.09.2022 kaebaja poolt esitatud fototabel), millest nähtub, et Saarimõisa kinnistul ei ole koprapaisu jäätmeid hunnikus. Saab nõustuda kolmanda isikuga, et on arusaamatu, miks ta oleks pidanud ladustama kopratammi materjali keelatud alale, mis asub mitu korda kaugemal kui materjalide matmiseks lubatud ala ja lisaks paikneb üle kraavi. Samuti ei ole usutav kaebaja väide kõigi oja hooldamise käigus väljatõstetud 7 kopratammi ladustamise kohta tema maale, arvestades ala suurust (Ridalepa oja uuendatav lõik on 4,25 km pikk). Kolmanda isiku esitatud 23.05.2020 Maa-ameti ortofoto võrrelduna 30.05.2009 ortofotoga tõendab kolmanda isiku väidet, et 2019. a tehti töid truubi T/4b juures piketil 7,90 kuni 8,08: Saarimõisa kinnistul asuv võsa oli selleks ajaks maha võetud. Kolmas isik esitas 22.09.2019 ja 14.10.2019 seisuga tehtud tööde aktid (13.12.2022 menetlusdokumendi lisad 2 ja 5), mis kajastavad koprapaisude likvideerimist piketil 3,83–8,08, sette eemaldamist ja selle laialiajamist põllumaal. Asjaolu, et kolmas isik pidi projektijärgse rohttaimestiku ja peenvõsa niitmise teostama 2020. a augustis, kinnitab 30.08.2020 tööde loetelu (13.12.2022 menetlusdokumendi lisa 7). See kinnitab tunnistaja M.A ütlusi, et ta viibis Saarimõisa ja Rabi-Saari kinnistutel 2020. a augustis. Ta pidi projekti järgi võtma võsa maha 3 m laiuselt Rabi-Saari kinnistult. M.A selgitas, et kui kolmas isik alustas seal tööde tegemist 2020. a augustis, oli üks teine ettevõte vahetult juba võsa maha võtnud. Ainus tõend, mis lükkab ümber kolmanda isiku seisukoha, on tunnistaja E.Pi ütlused selle kohta, et M.A tunnistas talle telefonikõnes, et kolmas isik raius kaebaja noorendiku maha. Tegemist on sõna-sõna-vastu-olukorraga. Põhiküsimus on selles, miks oleks kogenud tööde teostaja pidanud sellises mahus eksima, et raiuks maha 9 m laiuselt ja 100–110 m pikkuselt maha väidetavalt 6 m kõrguse noorendiku. Sellel puude alal puudus seos Ridalepa oja uuendustöödega, sest see asus projektalalt oluliselt väljas. Mõistetav oleks hooletusest teatud kõrguses (2–3 m) võsa raiumine teatud ulatuses (1–2 m) projektalalt väljaspool. Kaebaja 7(12)

3-22-483 kinnistul toimunu vastab teadlikule tegevusele. Selline käitumine kolmanda isiku poolt, kes on pidev maaparandustööde riigihangetel osaleja, ei ole mõistetav. Seetõttu ei ole E.Pi ütlused piisavad, et jaatada noorendiku raiet kolmanda isiku poolt. Seega ei oma ka tähendust, kas M.A ütlused selle kohta, kes võis noorendiku raiet teha, on põhjendatud või mitte. Samuti ei mõjuta eeltoodud järeldust teatud vastuolud M.A tunnistajana antud ütlustes ja kolmanda isiku kirjalikus vastuses. Järelikult ei ole tõendatud kolmanda isiku õigusvastane (projektiväline) tegevus ja selle tulemusel kaebajale kahju tekitamine. Sellel põhjusel on välistatud ka vastustaja vastutus RVastS alusel (RVastS § 7 lg 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-22-483 eiras teadlikult projekti ettekirjutusi, jättis maaomaniku teavitamata ning tööde muutused (teostamise kallas) kooskõlastamata. Arusaadavalt ei lubanud Saarimõisa kinnistu omanik ladustada kopratammesid ja ojja kukkunud puud põllumaale, seega oli kolmandal isikul otsene vajadus ladustusala järele. Väidetav kopratammide ja ojja kukkunud materjali matmine ei ole ka materjali mahu tõttu teostatav ja selle seaduslikkus on kaheldav. Teatavasti asuvad Saarimõisa kinnistul maaparandussüsteemid, kus mullatöödele kehtivad piirangud ning drenaažisüsteemi üksikasjalise projektita on eriti suur oht süsteemi kahjustada. Kohapeal uurides ei ole võimalik ka tuvastada kopratammide matmiskohta. Kaebaja tutvus sama projekti järgi tehtud teiste maaparandustöödega ja avastas, et kolmas isik on ilmselt ladustanud soga ja kopratammede materjale ka teisele kinnistule täpselt selliselt nagu ka kaebaja kinnistule. Ei saa välistada, et Rabi-Saari kinnistul noorendiku hävitamise põhjustas kolmanda isiku töötaja eksitus, sest ta ei saanud aru, et ta töötab valel kaldal, mistõttu eemaldas ta noorendiku, mida pidas võsaks ja ladustas selle nagu projektis ette nähtud. Samuti võib järeldada kolmanda isiku selgitustest, et tööde tegemiseks kasutatud ekskavaatori noole ulatus ei võimaldanud töid teha Saarimõisa kinnistult. Kaebaja arvates tehti raie teadlikult, saamaks ligipääsu Rabi-Saari kinnistu poolsele kaldale kopratammide materjali ning ojja kukkunud puutüvede mugavaks ladustamiseks mh seetõttu, et tehnika puudujääk ei võimaldanud järgida projekti ega teostada töid projektijärgselt kaldalt. Saarimõisa poolselt kaldalt ojja kukkunud puutüved olid jämedad ning nende matmine ei oleks olnud mõeldav. Kolmas isik viitab Marja kinnistule, kus teostati Ridalepa oja uuendustööde lepinguga samaaegselt võsa likvideerimise töid samal ojal vahemikus PK 6.85–7.30. Kaebaja lükkab selle väite ümber. Tegelikult teostas töid küll Saarimõisa omanik Metsagrupp OÜ, kuid kokkuleppel Marja kinnistu omanikuga ka sellel kinnistul (vt kaebaja 27.12.2022 menetlusdokumendi lisa 8.2). Töid teostati vahemikus 29.11.2017–04.12.2017, seega ei saanud M.A tööde teostamise ajal 2019. a-l kuidagi näha seda väljavedu, kui üldse, siis ta võis näha jälgi raidest (vt Metsagrupp OÜ e-kiri, kaebaja 27.12.2022 menetlusdokumendi lisa 8). Metsagrupp OÜ on põhjendanud samas ka, miks ta ei eemaldanud võsa Ridalepa ojal (eesvoolu kaitsevöönd) ning on esitanud võsagiljotiini GPS liikumistrajektoori väljavõtte (vt kaebaja 27.12.2022 menetlusdokumendi lisa 8.2). M.A väitis oma ütlustes, et võsa, mida ta projekti järgi pidi maha võtma, võttis enne teda üks firma juba maha ja praktiliselt oli kraav võsast puhas, kui ta sinna läks. Nii suur muudatus tööde mahus oleks pidanud kajastuma ka tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis (vt kolmanda isiku 13.12.2002 esitatud lisa 2) ridadel 1.1 „Tiheda võsa likvideerimine, koondamine D=8...15 cm”, 1.2 „Keskmise metsa likvideerimine mootorsaega D=14...21 cm” ning 1.3 „Rohttaimestiku ja peenvõsa niitmine”, kuid vastavate ridade prognoositud, hinnapakkumuse kohased ning osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba mahud ei ole muutunud. Kaebajal on kahtlus, et kogu maaomaniku poolt võsa eemaldamise väide on konstrueeritud asjaolude segasemaks muutmise eesmärgil. Lisaks püüab kolmas isik jätta pildiga vastuse p-s 2.7.4 muljet, et tema tööde tegemise ajal ei kahjustatud Saari-Rabi kinnistut. Siinkohal on see ümber lükatud Maa-Ameti kaldfotode rakenduste piltidega (vt kaebaja 27.12.2022 menetlusdokumendi lisad 2 ja 3), kust on näha, et hävinenud noorendik kasvab 2019. a mai fotodel, noorendikku ei ole näha enam 2020. a mai fotodel. Raietööd Nurme Turba suunas on kilomeetri kaugusel, teises suunas lähemal, kuid selle maa omanikul puudub majanduslik mõttekus tulla Rabi-Saari kinnistule midagi tegema, kolmas isik toimetas aga sealsamas. Truubini jääb Nurme Turba laiendusest ligikaudu 800 meetrit, puudub igasugune teave, et Nurme Turvas oleks kinnistu omanikku informeerimata sisenenud tema kinnistule ja hakanud seal tegema maaparandustöid temaga kooskõlastamata. Samuti on asjakohatu viidata antud punktis kinnistule katastritunnusega 15904:001:0037. Toodud kinnistult Rabi-Saari kinnistule pääsemiseks tuleks läbida Sõõru, Moosi, Rüüsa kinnistu ja 9(12)

3-22-483 Rabi-Saari kinnistule tuleks eeldatavalt üldse pääseda läbi Saarimõisa kinnistu. Kaebaja ei oska isegi oletada, miks keegi peaks seda tegema. Rabi-Saare kinnistu vahetus läheduses toimusid üksnes tööd, mida tegi kolmas isik. Eluliselt ei ole ka usutav, et tundmatu ettevõte asub kaebaja kinnistul täiesti tasuta võsalõikust tegema ning jätab peale seda võsa maha, kasutamata seda hakkepuiduna. Kolmas isik eksitab teadlikult kohut oma vastuse p-s 2.7.11 esitatud fotoga, mille kohaselt ei ole väidetavalt kaebaja kinnistul risuhunnikut. Kolmas isik on siin hoolikalt valinud pildistamise nurka, nii et risuhunnik jääb puu ja põõsa varju. Risuhunnik on aga hästi nähtav kolmanda isiku vastuses p-s 2.8.1 lisatud fotol. M.A tunnistas oma ütlustes, et tõstis ekskavaatori jälgedele setet ning silus neid. Samuti on pidanud tõendatuks, et Rabi-Saari kinnistul töötades sete tõepoolest eemaldati ja sinna ka laotati, samas ei ole selle matmisest kuskil juttu. Halduskohus on ekslikult leidnud, et sette laotamine kaebaja kinnistule ei ole kahjunõude aluseks. Kaebaja on korduvalt märkinud, et sette laotamine on rikkunud kraaviäärse huumuskihi. Kaebaja on 23.02.2022 kaebuses muu soga väljaviimise hinnaks eeldatavalt märkinud 2878,80 eurot. Sette laotamine põhjustab metsamaale rohkem kahju kui põllumaale, kuna viimasel segatakse kündmise ja harimise käigus huumuskiht läbi, metsamaal on see aga kändude ja maapinna ebatasasuste tõttu võimatu. Kaebaja jaoks on üllatuslik, et kohus ei võta tema kinnistu arvel kraavi laiendamist ja huumuskihi rikkumist kahju hindamisel arvesse, kuigi need asjaolud on kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10(12)

3-22-483

3-22-483

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.