lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-175/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 12.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-175/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1231
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 6 lg 1Vangistuse täideviimise eesmärkHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 165 lg 2Otsuse põhjendav osaPS § 3PS § 45 lg 1VangS § 63 lg 1Distsiplinaarkaristused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-22-2390/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.12.20223-19-493/17Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja29.04.20193-16-2264/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.01.20183-17-185/22Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja28.09.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord

3-17-175 12. aprill 2017 Eda Muts Sven-Eerik Toomise (Toomis) kaebus Tallinna 28.11.2016 käskkirja nr 5-2/1352 tühistamise nõudes. Kirjalik menetlus

Vangla

Kaebaja – Sven-Eerik Toomis Vastustaja – Tallinna Vangla

1.Jätta Sven-Eerik Toomise kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12.05.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tallinna Vangla 28.11.2016 käskkirjaga nr 5-2/1352 (tl 10) määrati Sven-Eerik Toomisele Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1. rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et S.-E. Toomis esitas Tallinna Vanglale 04.11.2016 pöördumise (tl 14), milles kasutas ebaviisakat väljendit – „persse me pole mingid küülikupojad, kellele te üle jala mingi porgandi junni viskate“.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
11.12.2016 esitas S.-E. Toomis Tallinna Vangla 28.11.2016 käskkirja nr 5-2/1352 kehtetuks tunnistamiseks vaide (tl 8-9), mis jäeti Tallinna Vangla 10.01.2017 vaideotsusega nr 515/16/446-2 (tl 6) rahuldamata.
3.26.01.2017 esitas S.-E. Toomis Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2) Tallinna Vangla 28.11.2016 käskkirja nr 5-2/1352 tühistamise nõudes. Kaebuse esitaja põhjendused
4.Kaebaja sõnul ei olnud ebaviisaka väljendi kasutamine tahtlikult solvang, vaid tema viis juhtida tähelepanu probleemile. Kaebaja ei solvanud mitte ühtegi konkreetset ametnikku, mistõttu ei ole tema arvates tegemist niivõrd tõsise rikkumisega, et see vääriks

distsiplinaarkorras karistamist. Kaebaja arvates tuli karistuse määramisel arvestada ka asjaoluga, et tal on diagnoositud käitumishäire ja hüperaktiivsus, mistõttu ta vahel kaotab kontrolli oma käitumise üle. Samuti tuli kaebaja arvates arvestada seda, et ka kerge distsiplinaarkaristus toob tema jaoks kaasa karistuse kehtivusest tulenevad negatiivsed tagajärjed. Kaebaja leiab, et õiglasem meede oleks olnud see, kui temaga oleks vaidlusaluse intsidendi osas läbi viidud üksnes vestlus. Vastustaja vastuväited

5.Vastustaja on seisukohal, et S.-E. Toomise distsiplinaarkorras karistamine Tallinna Vangla 28.11.2016 käskkirjaga nr 5-2/1352 on olnud õiguspärane ning käskkirja tühistamiseks puudub alus.
6.Vastustaja on seisukohal, et probleemile tähelepanu juhtimiseks ei ole aktsepteeritav mis tahes suhtlusvormis ebatsensuursete sõnade kasutamine. Ehkki sõna- ehk väljendusvabadus on isiku põhiõigus, ei ole tegemist absoluutse põhiõigusega. Sõnavabadus ei kaitse vastustaja hinnangul igasugust keelekasutust. Solvav ja ebatsensuurne sõnakasutus suhtluses on ühiskonna poolt siiski taunitav käitumine ning sellist käitumist ei saa aktsepteerida ka vanglas. Kui S.-E. Toomisel oli pretensioon vangla poolt väljastatud porgandite osas, oli tal kahtlemata seaduslik õigus sellest vanglat teavitada, kuid jäädes eneseväljenduses viisakaks. Kinnipeetava pahameel vanglateenistujate käitumise ja/või tegevuse suhtes ei õigusta ebaviisakat suhtlusvormi ja ebatsensuurset sõnakasutust.
7.Distsipliinirikkumise toimepanemist ei õigusta ka kaebuse esitaja tervislik seisund. Psühhiaatri arvamuse kohaselt ei vabasta käitumishäired S.-E. Toomist vastutusest. Kaebajal diagnoositud isiksuse- ja käitumishäired ei tähenda, et kaebaja pole võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima või saama aru oma tegude iseloomust ja tähendusest. Nimetatud diagnoosid ei välista kaebaja süüd õigusaktides sätestatud keelatud tegevuste toimepanemisel. Seega vaatamata kaebaja diagnoosidele oli ta distsipliinirikkumise toimepanemise ajal võimeline endale aru andma, et tema poolt tehtav on keelatud ja tegemist on rikkumistega.
8.Ebaviisaka eneseväljenduse kasutamise keelamine vanglas ei ole vastustaja arvates üksnes moraali küsimus, vaid oluline ka üldise julgeoleku tagamiseks, kuna lugupidamatu suhtumine vanglaametnikesse riivab nende autoriteeti ning võib seeläbi ohustada korda ja julgeolekut kinnipidamisasutuses. Ebatsensuursete sõnade kasutamine ei ole seega kerge rikkumine. Kaebajale on määratud distsiplinaarkaristuseks noomitus, mis on VangS § 63 lõikes 1 sätestatud distsiplinaarkaristustest leebeim. Arvestades asjaoluga, et kaebuse esitajat on juba varasemalt sarnase süüteo eest distsiplinaarkorras karistatud, ei ole karistus vastustaja hinnangul ebaproportsionaalne. Kohtu seisukoht
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale 04.11.2016 pöördumise, milles kasutas käesoleva otsuse p-s 1 märgitud väljendit. Vaidluse all on see, kas taolise tegevuse eest kaebaja distsiplinaarkorras noomitusega karistamine 28.11.2016 käskkirjaga nr 5-2/1352 on antud juhul õiguspärane ja proportsionaalne meede.
10.Kohus nõustub vastustaja poolt vaidlusaluses distsiplinaarkaristuse käskkirjas ja vaideotsuses toodud seisukohtadega ning jätab vastavad põhjendused HKMS § 165 lg 2 alusel kordamata. Kohus esitab vastuseks kaebusele järgnevalt üksnes olulisemad põhjendused.
11.Kohus leiab, et otsuse punktis 1 märgitud väljendit kasutades käitus kaebaja ebaviisakalt, rikkudes sellega Tallinna Vangla kodukorra (kodukord) p-i 1.11.1. Kohus nõustub vastustajaga, et lauses kasutatud sõna „persse“ on üldtuntud vulgaarne väljend, mille kasutamist suhtlemisel ei saa pidada viisakaks käitumiseks. Kodukorra p-i 1.11.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Üheski vestluses ega kirjalikus pöördumises ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kohus märgib, et ehkki väljendusvabadus on põhiseaduse kaitsealas (PS § 45 lg 1), ei ole siiski tegemist absoluutse põhiõigusega ning sellele võib seada piiranguid. Vastavalt PS § 3 lg-le 1 peab väljendusvabaduse piiramiseks olema seaduslik alus. Kohus leiab, et antud juhul on kodukorra p-s 1.11.1 kehtestatud piirangu seaduslikuks aluseks vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1, mille kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärgiks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Õiguskuulekas käitumine ja ebaviisakas sõnakasutus küll ei pruugi teineteist välistada, sest viimane ei ole seadusega keelatud, ent kohtu hinnangul ei saa jätta arvestamata ka VangS § 6 lg-s 1 sisalduvat õiguskorra kaitsmise vajaduse eesmärki. Seejuures nõustub kohus vastustaja poolt viidatud seisukohaga, et lugupidamatu suhtumine vanglaametnikesse riivab nende autoriteeti ning võib seeläbi ohustada korda ja julgeolekut kinnipidamisasutuses. Julgeoleku tagamine vanglas kuulub vastustaja vastutusalasse ja selle tagamiseks meetmete võtmisel on tal kaalutlusruum. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Üheks distsiplinaarkaristuse liigiks on VangS § 63 lg 1 p 1 kohaselt noomitus. Seega eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja karistamiseks distsiplinaarkorras ebaviisaka käitumise eest noomitusega oli olemas õiguslik alus.
12.Ehkki kaebaja sõnul ei olnud käesoleva otsuse p-s 1 nimetatud väljend suunatud ühelegi konkreetsele vanglaametnikule, ei muuda see kohtu hinnangul distsipliinirikkumist olematuks ega too kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist. Kaebaja kasutas väljendit Tallinna Vanglale esitatud kirjalikus selgitustaotluses. Seega tuli kaebaja pöördumist igal juhul menetleda vanglaametnikul. Pöördumises kasutatud väljend on ebaviisakas olenemata sellest, milline ametnik kaebaja pöördumist luges. Tallinna Vangla kodukorra p-s 1.11.1 toodud kohustused kehtivad kõigi isikute suhtes, kellega kaebaja vanglas kokku puutub, sh kõigi vangla teenistuses olevate ametnike suhtes.
13.Kaebaja väide, et ebaviisaka käitumise tingis tema tervislik seisund, ei vabasta kaebajat distsipliinirikkumise eest vastutust kandmast. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla pöördus distsiplinaarmenetlust läbi viies vangla meditsiiniosakonna poole kaebaja tervisliku seisundi täpsustamiseks. Psühhiaater Tiit Kadastiku anamneesi kohaselt on kaebaja oma tegude eest vastutav (tl 32 pöördel). Lisaks märgib kohus, et kui kaebaja ka käitus ebaviisaka väljendiga pöördumist edastades impulsiivselt, siis ei ole ta peale avalduse äraandmist siiski juhtinud vangla tähelepanu sellele, et esitas ebaviisaka avalduse mõtlematult hetkeemotsiooni ajel ning võtab selle näiteks tagasi või vabandab. Pigem on kaebaja kuni kohtumenetluseni asunud oma ebaviisakat keelekasutust õigustama.
14.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjaga määranud kaebajale VangS § 63 lõikes 1 sätestatud distsiplinaarkaristustest leebeima karistuse liigi noomituse. Kohus küll nõustub kaebajaga, et kahtlemata toob igasugune distsiplinaarkaristus tema jaoks kaasa negatiivseid tagajärgi, ent kohtu hinnangul on määratud distsiplinaarkaristus antud juhul proportsionaalne meede, arvestades asjaolu, et kaebajat on ka varasemalt suhtlemiseeskirjade rikkumise eest karistatud. See näitab, et kaebaja ei olnud oma käitumist parandanud, mistõttu oli tema distsiplinaarkorras karistamine õiguskuulekale teele suunamisel vajalik meede.
15.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vaidlustatud Tallinna Vangla 28.11.2016 käskkiri nr 52/1352 on õiguspärane, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta ning kaebuses välja toodud põhjused ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab S.-E. Toomise kaebuse rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on riigilõivu tasumisest kohtumäärusega vabastatud. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium