Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000527333, 50000527315, 50000526363 ning osaliselt Keskkonnaameti 03.02.2022 käskkiri nr 1-1/22/20 ja tuvastada Keskkonnaameti tegevuse õigusvastasus Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslikud esindajad Farištamo Eller ja Liina Steinberg Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja Indrek Lillo Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Tagastada vastustajale 08.12.2022 avalduse lisaks olev metsateatis nr 50000527333.
2.Võtta asja materjalide juurde Maa-ameti geoportaalist metsateatiste nr 50000527333, 50000527315, 50000526363 asukoha kaardid Kikepera linnuala suhtes.
3.Rahuldada Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus osaliselt ning tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevus vaidemenetluses metsakaitseekspertiisi akti nr 10000007225 peatamise taotluse lahendamata jätmisel.
4.Rahuldada kaebaja taotlus osaliselt ning mõista vastustajalt tema kasuks välja riigilõiv summas 10 eurot.
5.Rahuldada kolmanda isiku Riigimetsa Majandamise Keskuse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõista kaebajalt tema kasuks välja menetluskulud 150 eurot.
6.Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.01.2023. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet registreeris Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) taotlusel Pärnu maakonna Pärnu linna riigimetsa katastriüksustel 71101:001:0313 ja 75601:005:0393 järgmised 3 metsateatist: Metsateatis
Katastritunnus
50000527333 71101:001:0313
Raie
Reg. kuupäev
Kehtiv kuni
AR1
Metsaregistris registreeritud metsateatisel põhjendus puudub. Kolmandale isikule kättesaadavaks tehtud metsateatises on kokkuvõetult järgmine põhjendus: Metsateatis vastab metsaseaduse
28.12.2021 27.12.2022 (edaspidi MS) § 41 lg 8 tingimustele. Kavandatav raie asub Kikepera looduskaitseala Kikepera piiranguvööndis ning alal asub metsise leiukoht. Lubatud on aegjärkse raie teostamine metsateatises kehtestatud tingimustel2.
Otsuse põhjendus
Aegjärkne raie
1.Raietööd ning metsamaterjali kokkuvedu teostada ajavahemikus 01. september kuni 31. jaanuar ehk väljaspool lindude pesitsusaega. 2. Säilitada raie käigus puistu liigiline ja vanuseline koosseis. 3. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks säilitada esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast mände, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Sealhulgas säilitada surnud puid ja lamapuitu. 4. Pinnase, samuti kaitsealuste taimede ning nende elupaikade, kahjustamise vältimiseks teostada rasketehnikaga raiet (sh metsamaterjali kokkuvedu) külmunud pinnasega eelistatult lumikatte olemasolul või kuiva pinnasega. Keskkonnaamet soovitab metsise elupaiganõudlusest lähtuvalt säilitada eraldise peapuuliigina mänd ning säilitada suuri haralisi mände ja hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana. KE § 15 lõike 3 punkti 2 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul piiranguvööndis lubatud 1. septembrist kuni 31. jaanuarini
2 (21)
turberaie ainult aegjärkse raiena, kusjuures langi suurus ei tohi ületada 2 ha. KE § 16 punkti 2 kohaselt on piiranguvööndis keelatud puhtpuistute kujundamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul puhtmänniku kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. Kõigil raietel tuleb täita KE § 15 lõike 4 tingimusi. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse (vastu võetud 14.06.2017) lisale
50000527315 75601:005:0393
LR3
Hoiatus! Tööala võib kattuda kaitstava loodusobjektiga: KLKA; Kikepera looduskaitseala. 20.12.2021 19.12.2022 Tööde teostamisel jälgige seadusandlust ja kaitstava loodusobjekti piirjooni. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele.
50000526363 75601:005:0393
LR
20.12.2021 19.12.2022
Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele.
2.Päästame Eesti Metsad MTÜ (edaspidi ka PEM või kaebaja) esitas Keskkonnaametile 21.12.2021 vaide, kus vaidlustati muu hulgas ka neid metsateatisi ja metsakaitseekspertiisi akti, mille kohus 23.03.2022 määrusega menetlusse võttis4. Vaides taotles kaebaja ka vaidlustatud metsateatiste ja metsakaitseekspertiisi aktide kehtivuse peatamist.
3.Keskkonnaamet tagastas kaebajale vaide 29.12.2021 teatega nr 1-7/21-121-2 (edaspidi 29.12.2021 teade) ning põhjusel, et metsateatiste registreeringute kehtetuks tunnistamise nõuded on esitatud kaebetähtaega rikkudes (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 punkt 3). Metsakaitseekspertiisi akti nr 10000007225 (edaspidi MKE) puhul märkis Keskkonnaamet, et vaie esitati küll tähtaegselt, kuid vaidest ei selgu, kas vaide esitajal on vaide esitamise õigus. Lisaks märkis Keskkonnaamet, et teeb otsuse MKE kehtivuse peatamiseks peale seda, kui on välja selgitanud, kas tegemist on kehtivate või kehtetute registreeringutega. Vaideotsuse lubas Keskkonnaamet teha hiljemalt 01.02.2022.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 17.01.2022 PEM-i kaebus (haldusasi nr 3-22-124), kus vaidlustati ca 300 metsateatise ja metsakaitseekspertiisi akti registreerimine. Teiste seas taotles kaebaja, et kohus tühistaks metsateatiste nr 50000488957, 50000527333, 50000525791, 50000525789, 50000527315, 50000526363, 50000520663 ja 50000519617 registreeringud ja metsakaitseekspertiisi akti nr 10000007225 ning peataks nende kehtivuse esialgse õiguskaitse korras. Kaebaja taotles ka 29.12.2021 teate osalist tühistamist.
5.Tallinna Halduskohtu 19.01.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg kaebuse korrastamiseks ning liitkaebustelt riigilõivude tasumiseks. Samuti rahuldas kohus kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas ajutiselt, s.o kuni 18.02.2022, taotletud 265 metsateatise ja 4 metsakaitseekspertiisiakti kehtivuse. Kohus kaasas kolmandate isikutena RMK ja Luua Metsanduskooli.
6.Kaebaja korrastas kaebuse ning esitas kohtule liitkaebused. Tallinna Halduskohtu 18.02.2022 määrusega otsustas kohus korrastada liitkaebused selliselt, et 17.01.2022 esitatud kaebusest eraldati iseseivaks kaebuseks kaebaja nõuded tühistada metsateatised nr 50000488957, 50000527333, 50000525791, 50000525789, 50000527315, 50000526363, 50000520663, „Valik- ja turberaie tingimused kaitstava loodusobjekti ning ranna ja kalda piiranguvööndis“ ei tohi pärast kavandatud raiet olla puistu 1. rinde täius väiksem kui 50 %. 3 lageraie
3 (21)
Tallinna Halduskohus võttis 23.03.2022 kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000488957, 50000527333, 50000525791, 50000525789, 50000527315, 50000526363, 50000520663, 50000519617 ja metsakaitseekspertiisi akt nr 10000007225.
50000519617, metsakaitseekspertiisi akt nr 10000007225 ning osaliselt Keskkonnaameti 29.12.2021 teade ja tunnistada õigusvastaseks metsateatised nr 50000508941 ja 50000508861. Haldusasja numbriks jäi 3-22-369.
7.Tallinna Halduskohus kõrvaldas 23.03.2022 määrusega haldusasja 3-22-369 menetlusest Luua Metsanduskooli ja tagastas kaebuse nõuetes tuvastada metsateatiste nr 50000508941 ja 50000508861 õigusvastasus ning tühistada osaliselt Keskkonnaameti 29.12.2021 teade. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000488957, 50000527333, 50000525791, 50000525789, 50000527315, 50000526363, 50000520663, 50000519617 ja metsakaitseekspertiisi akt nr 10000007225. Määrus jõustus 13.04.2022.
8.Vastuseks halduskohtu 23.03.2022 määrusele esitas kaebaja 01.04.2022 taotluse, milles palus metsateatise nr 50000488957 osas kaebetähtaja ennistada, kui kohus leiab, et tühistamisnõue pole tähtaegne.
9.Keskkonnaamet ja kolmas isik vastasid kaebusele 09.05.2022 ning esitasid taotluse menetluse osaliseks lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu.
10.Vastuseks vastustaja ja kolmanda isiku taotlustele ning halduskohtu 05.08.2022 kohtunõudele esitas kaebaja 01.09.2022 taotluse, milles palus lugeda 01.04.2022 ennistamise taotlusega hõlmatuks ka metsateatised nr 50000525791, 50000525789, 50000520663 ja 50000519617 ning metsakaitseekspertiisiakti akt nr 10000007225.
11.Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 määrusega asus kohus seisukohale, et kaebus on metsateatiste nr 50000488957, 50000525791 ja 50000525789 tühistamise nõuetes esitatud kaebetähtaega rikkudes ning jättis kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Lisaks lubas kohus kaebuse muutmist selliselt, et kaebuse nõuete hulka lisati ka nõue tühistada Keskkonnaameti 03.02.2022 käskkiri nr 1-1/22/20 metsakaitseekspertiisiakti nr 10000007225 puudutavas osas ja tuvastada Keskkonnaameti tegevuse õigusvastasus kaebaja 21.12.2021 vaide lahendamisel osas, milles metsakaitseekspertiisi akti nr 10000007225 kehtivuse peatamise taotlust ei lahendatud (sh lükati edasi). Lisaks määras kohus otsuse kuulutamise ajaks 13.12.2022. Määrus jõustus 12.11.2022.
12.Kuna metsateatis nr 50000520663 kehtis kuni 30.11.2022 ning metsateatis nr 50000519617 ja metsakaitseekspertiisi akt nr 10000007225 kehtisid kuni 05.12.2022, siis palus kohus kaebajal täpsustada, kas ta soovib minna nende metsateatiste ja MKE osas üle tuvastusnõudele. Kaebaja vastas kohtule 07.12.2022 ning nõustus nende metsateatiste ja MKE osas menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Kohus lõpetas eelviidatud metsateatiste ja MKE osas menetluse 16.12.2022.
13.Pärast Tallinna Halduskohtu 23.03.2022, 27.10.2022 ja 16.12.2022 määruseid on halduskohtu menetluses kaebus nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000527333, 50000527315, 50000526363 ja Keskkonnaameti 03.02.2022 käskkiri nr 11/22/20 MKE osas ning tuvastada Keskkonnaameti tegevuse õigusvastasus kaebaja esitatud vaide lahendamisel osas, millega jäeti MKE kehtivuse peatamise taotlus rahuldamata.
4 (21)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebaja seisukoht
14.1.MS § 2 sätestab metsaseaduse eesmärgina metsa säästva majandamise kohustuse. Vaidlustatud metsateatised on antud metsise, kes on II kaitsekategooriasse kuuluv ohustatud linnuliik, elupaiga lähedusse. Samuti kuulub metsis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) lisa I kaitsealuste liikide hulka. Linnudirektiivi I lisasse kantud liikide puhul tuleb arvestada liikide väljasuremisohtu, liikide tundlikkust elupaigas tehtavate muutuste suhtes, samuti arvukuse arengutendentse ja muutumist. Vastustaja ei ole metsise elupaika ja teiste liitkaebuste esemesse puutuvalt metsise elupaiga ümbrusse metsateatiste registreerimisel arvesse võtnud mitte ainsatki neist asjaoludest.
14.2.Metsised kasutavad küllaltki suurt maa-ala ning nende keskmine hajumiskaugus, st vahemaa koorumiskoha ja esimese registreeritud pesitsuskoha vahel, on 10 km. Hajumiskaugust arvestades peaks vastustaja hindama mõjusid kumulatiivselt ja võtma arvesse üsnagi suure ala, kuid seda ei ole tehtud.
14.3.Praegusel juhul lubati aegjärkse raie ning lageraie tegemine, mis mõlemad on ohutegurid metsisele. Lageraie on uuendusraie, mille korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, v.a seemnepuud ja säilikpuud (MS § 29 lg 1). Metsise kaitse tegevuskavas selgitatakse, et lageraielangid põhjustavad metsa fragmenteerumist maastikus, lõhuvad mänge ja sunnivad linde otsima uut mänguala. Lageraied mõjutavad metsise mängu suurust otseselt läbi füüsilise elupaiga suuruse kao vahetult mängualade ümbruses ning kuigi lageraielankidel üldjuhul mets taastub teatud aja (aastakümnete) jooksul, on tekkiv „viivitus“ metsisele sobiliku metsamaa puudumisel määrava tähtsusega mängu eksisteerimisele. Lageraiealad muutuvad teatud perioodiks rohundirikkaks, mis soodustab pisinäriliste populatsiooni suurenemist, mille tulemusena suureneb ka röövloomade (nt rebane, nirk) arvukus, mis omakorda tekitab survet metsise pesadele ja tibudele.
14.4.Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, kuna välja jäeti selgitamata olulise tähtsusega asjaolu, milleks on konkreetsete raiete mõju metsistele. Samuti ei ole metsateatistes ära toodud kaalutlusi, mis lubatud raieid õigustaksid. Puudub ka arutluskäik, mis loogiliselt viiks järelduseni, et õiguspärane on metsise elupaikadesse ja nende ümbrusse suurel hulgal metsateatisi registreerida. Metsise elupaiga hävimine või kahjustumine ulatuslike raiete tõttu kujutaks endast pöördumatut muutust keskkonnas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 22 tähenduses. Häviva elupaiga ümbrusest rikutakse võimalikud sobivad elupaigad samuti ära, arvestades, kuidas Keskkonnaamet on samasse piirkonda metsateatisi registreerinud.
14.5.Metsateatistele kehtib põhjendamiskohustus (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, punkt 9), kuid põhjendusi, miks rohevõrgustiku aladel raie lubatakse ja kas ning kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine, ei nähtu. Metsaregistrist nähtuvalt on vaidlustatud metsateatiste piirkonda antud hulganisti raielube ning jätkuvate lubade väljastamine kahjustab oluliselt maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Lageraie, mida vastustaja on mh rohevõrgustiku aladel ulatuslikult lubanud, on väga intensiivne metsamajandamise viis, millega raiutakse reeglina maha kõik kasvavad puud, v.a seemne- ja säilikpuud (Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus nr 3-20-245 ja 14.07.2021 määrus nr 3-21-1187, punkt 14). Lisaks on metsateatis nr 50000527333 antud aegjärkse raie tegemiseks musträhni ja laanepüü elupaika 5 (21)
(mõlemad kuuluvad III kaitsekategooriasse). Neid asjaolusid ei ole metsateatise registreeringus isegi mitte mainitud. Sealjuures ei ole metsateatises mainitud ka asjaolu, et aegjärkset raiet lubatakse Kikepera linnualal. Metsateatises puuduvad igasugused põhjendused ja vaidlustamisviide.
14.6.Vaidlustatud metsateatised nr 50000527333, 50000527315 ja 50000526363 asuvad rohevõrgustiku aladel ning on vastuolus kehtivate üldplaneeringutega.
14.6.1.Metsateatis nr 50000527333 on vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga (edaspidi Saarde ÜP). Saarde ÜP kohaselt tuleb säilitada alade terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist. Samuti ei tohi looduslike alade osatähtsus rohevõrgustiku tugialal langeda alla 90%. Lisaks on Saarde ÜP-s märgitud, et rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms). Tuleb tagada alade läbimõõdud/pindala ja kompaktsus. Nii eraomandis olevate kui ka avalike rohealade koostoimimine on rohestruktuuri kui terviku jaoks vältimatult oluline.
14.6.2.Metsateatised 50000527315 ja 50000526363 on vastuolus Surju valla üldplaneeringuga (edaspidi Surju ÜP). Surju valla ÜP seletuskirjas kehtestatakse, et rohevõrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist. Rohelise võrgustiku eesmärk on kujundada looduslike alade nii ökoloogilisest, loodus- ja keskkonnakaitselisest kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim ruumiline struktuur. Tänu suurele metsasusele on enamus Surju valla territooriumist haaratud kahe ulatusliku tuumala poolt, mis on omavahel ühendatud kolme koridoriga.
14.6.3.Rohevõrgustike ekspert, bioloog ja maastikuökoloog L. Klein analüüsib oma eksperthinnangus rohevõrgustikega seonduvat ning leidis, et selleks, et inimtegevusega ei ületataks loodusliku taastumisvõime piire, peaks vaid inimesele kasu tootev majandus, sh nn looduse varustav hüve (puit, maavarad, ulukid jne), sh ka nn majandusmetsad, mahtuma ühe kolmandiku ruumi sisse. Kaebaja hinnangul viitab see järelikult sellele, et rohevõrgustike metsade kasutamine majandusmetsana viib ökoloogilise tasakaalu paigast ära, sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist. Ka kohtupraktikas on leitud, et olenemata sellest, et lageraie järel säiliks iseenesest looduslik ala ja kõlvikuliselt koosseisult on põhimõtteliselt jätkuvalt tegemist (uueneva) metsamaaga, ei anna see alust ignoreerida asjaolu, et lageraie järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid. Samuti ei ole põhjust üldistavalt eeldada, et rohevõrgustiku eesmärgipärane toimimine on igasugusel looduslikul alal alati ühetaoliselt tagatud, olgu tegemist siis raieküpse metsaga või metsauuendusala või noorendikuga. Ringkonnakohus ei jaganud Keskkonnaameti seisukohta, et kuna uuendusraiete (sh lageraie – MS § 28 lg 4 p 1) eesmärk on metsa uuendamine või uuenemine (MS § 28 lg 6) ning erinevalt raadamisest ei ole alust väita, et raiete tulemusel võiks väheneda looduslike alade (s.o rohevõrgustiku) ulatus, siis ei saa järeldada, et lageraie võiks kahjustada rohevõrgustiku toimimist (Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2021 määrus nr 3-21-1187, punkt 14). Sarnaselt on ringkonnakohus leidnud teiseski lahendis, et lageraie läheks üldplaneeringu rohevõrgustiku ala sätestusega vastuollu (Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus nr 3-20-245, punktid 19.3 ja 20). Kaebaja on samuti seisukohal, et uuendusraie, sh lageraie ja aegjärkne raie, on olemuselt niisugune metsamajandamise viis, mis kahjustab oluliselt rohevõrgustiku toimimist.
14.7.Vastustaja ei ole võtnud arvesse metsateatiste väljastamisel kehtivate üldplaneeringute piiranguid ega kaalunud mh raiete mõju rohevõrgustiku eesmärkidele ja võrgustiku funktsioneerimisele, sh kumulatiivset mõju koos igat liiki lubatud raietega ning muude metsist ja rohevõrgustikku ohustavate tegevustega nagu näiteks maavara kaevandamine või maaparandussüsteemide rekonstrueerimine (metsa kuivendamine). Järelikult on metsateatiste 6 (21)
registreeringud vastuolus kehtivate üldplaneeringutega ja sellest tulenevalt õigusvastased. Vastustaja ei olegi asjas tegelikkuses kaalutlusõigust teostanud. Nimelt on metsateatised registreerinud metsaregistri automaatsüsteem.
14.8.Metsateatised on igal juhul õigusvastased, kuna tehisintellekti poolt haldusaktide koostamine eeldab põhiseadusest tulenevat selget ja piiritletud seaduslikku alust ning tehisintellekt ei saa teha kaalutlusotsustusi. MS § 41 lg-test 7 ja 8 tulenevalt on metsateatise registreerimine kaalutlusotsus, mille tegemisel on Keskkonnaametil kohustus kaaluda kõiki olulisi asjaolusid, st Keskkonnaamet pidi kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).
14.9.Vaidlustatud metsateatis nr 50000526363 asub Kikepera linnuala lähedal, metsateatis nr 50000527315 piirneb Kikepera linnualaga ning metsateatis nr 50000527333 asub Kikepera linnualal. Samas puudub metsateatisel nr 50000527333 vaidlustamise viide, seal ei ole välja toodud, et raiet teostatakse Kikepera linnualal ning mitme III kaitsekategooria linnuliigi (musträhn ja laanepüü) elupaigas. Kuna I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade asukohti ei ole võimalik avalikest andmebaasidest leida, ei saa välistada, et metsateatise nr 50000527333 registreeringust on veel teavet puudu.
14.10.Kikepera linnuala kuulub Natura 2000 võrgustikku, kuid raiete mõju Natura alale ning selle kaitse-eesmärkide täitmisele metsateatistest ei nähtu. Euroopa nõukogu 21.05.1992 direktiivi, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv), artikli 6 lg 3 kohaselt tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura ala terviklikkusele, kui kavandatava tegevuse või projekti puhul, sh koos teiste projektidega, ei ole objektiivselt välistatud olulise negatiivse mõju avaldumine Natura alale. Natura alal tehtav metsaraie ei ole kaitsekorraldusega seotud ega selleks otseselt vajalik, mistõttu oli Keskkonnaamet kohustatud hindama raie mõjusid Natura alale. Ehkki Kikepera linnuala kaitseeeskirja kohaselt on raie Keskkonnaameti nõusolekul lubatud, siis sellise nõusoleku andmine eeldab, et Keskkonnaamet annab loa ainult siis, kui ta on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju. Kikepera linnuala kaitse-eesmärgid on kaljukotka, must-toonekure, rabapüü ja metsise elupaikade kaitse. Keskkonnaotsuste tegemisel tuleb uurimisprintsiibi rakendamisel lähtuda keskkonnaõiguse üldpõhimõtetest. Sellisteks põhimõteteks on mh keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte (KeÜS § 8), lõimimispõhimõte (KeÜS § 9), vältimispõhimõte (KeÜS § 9) ja ettevaatuspõhimõte (KeÜS § 11), mis on tuletatavad ka Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) art-st 191. Eeltoodud põhimõtete elluviimiseks on Euroopa Liidu liikmesriikidele pandud direktiividega kohustus hinnata teatud tegevuste keskkonnamõju nii strateegilisel tasemel (kavad ja programmid) kui ka konkreetse tegevuse tasemel (projektid) teatavates erimenetlustes. Metsaraie on Euroopa Liidu õiguse mõttes projekti taseme tegevus. Keskkonnaamet on vaidlustatud metsateatiste puhul uurimispõhimõtet rikkunud, kuivõrd Keskkonnaamet ei ole välja selgitanud, milline on metsateatiste registreerimise ja selle alusel raielubade andmise mõju üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku kuuluvale loodus- ja linnualale ja selle kaitseeesmärkidele. Eelkõige ei ole Keskkonnaamet metsateatiste registreerimise menetluses läbi viinud asjakohast ja nõutavat keskkonnamõju hindamist.
7 (21)
14.11.Keskkonnaameti 03.02.2022 käskkiri nr 1-1/22/20 on õigusvastane osas, mille loeti vaideotsuse põhjendused MKE täiendavaks selgituseks. Vaideotsuses võib ja peabki andma selgitusi, st põhjendama vaideotsust, kuid metsaraiet lubava haldusakti (raieloa) põhjendamise kohustust (HMS § 56) ei saa haldusakti muutmata täita tagantjärele ja muus haldusaktis (vaideotsuses), millele pealegi on HMS § 56 lg 1 tähenduses haldusaktis viitamata.
14.12.Keskkonnaameti 29.01.2022 teade nr 1-7/21/121-2 on õigusvastane, kuna Keskkonnaamet jättis lahendamata raielubade kehtivuse peatamise taotluse.
15.Vastustaja seisukoht
15.1.Metsateatised registreeriti õiguspäraselt ning nende registreerimisel ei ole vastustaja teinud kaalumisvigu. Arvesse võeti kõik olulised asjaolud, sh õigusaktidest ja planeeringutest tulenevad teadaolevad piirangud ning asukohast tulenevad erisused ja sellega seotud looduskaitselised piirangud. Ka ei ole kaebaja suutnud tuua välja, mis osas on vastustaja otsused õigusaktidega vastuolus ega tõendada kaalutlusõiguse rikkumist.
15.2.Vastustaja tugineb metsateatiste registreerimisel teatud üldistele põhimõtetele. Sellised põhimõtted on: − Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendikaitse (looduskaitseseaduse (LKS) § 48 ning § 55 lg-d 6 ja 61) ning elupaikade lähedus ei ole kavandatava raie keelamise aluseks; − vastavalt põhiseadusele saab omandiõigusele piiranguid ja kitsendusi seada üksnes seaduse alusel; − raiete lubamisel ja piirangute seadmisel lähtutakse peadirektori 30.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/449 kinnitatud dokumendist „Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis“ (edaspidi ka juhis), mille koostamises osalesid erinevad eksperdid; − metsis on ohustatud liik, kes vajab tõhusate kaitsemeetmete rakendamist. Metsise EELISesse kantud elupaikadest (leiukohad) on 01.01.2021 seisuga arvatud kaitstavate alade koosseisu leiukohtade pindalast 79% ja koguarvust 74%, koos projekteeritavate kaitstavate aladega saab olema kaitstud vastavalt 82% ja 79%. − Metsise elupaikade kaitse on tagatud kõige väärtuslikumate alade kaitse alla võtmisega (mis vastab ka linnudirektiivi nõuetele ja soovitustele) ja sobiva kaitsekorra määramisega. Vähem esinduslikke elupaikasid kaitse alla ei võeta ja seal rakendatakse isendikaitset ehk tagatakse häirimatu pesitsemine raietele ajaliste piirangute seadmisega kooskõlas LKS § 55 lg-tega 6 ja 61. − Eestis viimasel aastakümnel läbiviidud elupaigakasutuse uuringute (telemeetria, metsisetalgute vaatlused) järgi kasutavad metsised kuni 3 km raadiusega tsooni ümber mängukeskme. Praegu kehtivatest kaitsekorralduslikest põhimõtetest lähtuvalt on metsise elupaikade mängupaigad nii püsielupaikades kui kaitsealadel kavandatud reeglina sihtkaitsevöönditesse või projekteeritavatesse sihtkaitsevöönditesse, kus majandustegevus, sh raied on keelatud. Praegu kehtiva kaitsekorra järgi jäävad enamasti metsise aastaringsed elupaigad ja ka pesakondadele sobivad piirkonnad piiranguvöönditesse, kus on lubatud lähtudes kaitse-eeskirjast teataval määral raiete teostamine. Olulisemad piirangud on uuendusraietele kehtivad langi suuruse pindalalised piirangud ning kogu piiranguvööndis kohustus säilitada vähemalt 50% alal vähemalt 60 aasta vanust metsa.
8 (21)
15.3.Metsise elupaika jääb metsateatis nr 50000527333, kuid teised metsateatised paiknevad nii looduskaitsealast kui metsise elupaikadest väljaspool. Viidatud metsateatisega nr 50000527333 lubati aegjärkse raie tegemine metsise elupaiga servas, mis jääb linnualast välja, kuid paikneb Kikepera looduskaitseala Kikepera piiranguvööndis. Seega tuleb alal raie lubamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.04.2017 määrusest nr 73 „Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskirja § 15 lg 3 kohaselt on piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud 1. septembrist kuni 31. jaanuarini: 1) lageraie ainult kuusikutes ja halllepikutes kuni 1 ha suuruse langina; 2) turberaie ainult aegjärkse raiena, kusjuures langi suurus ei tohi ületada 2 ha. Seega on piiranguvööndis aegjärkse raie teostamine lubatud ning raie teostamisel tuleb lähtuda kaitse-eeskirjas kehtestatud nõuetest. Kaebaja ei ole esile toonud, mis osas on metsateatis õigusaktide nõuetega vastuolus. Vastustaja hinnangul on raietele seatud piirangud ja tingimused igati piisavad, et tagada metsise kaitse LKS-iga ettenähtud ulatuses.
15.4.Linnudirektiiv ei ole otsekohalduv ning kaebaja ei ole ära näidanud ega ka põhjendanud, et metsateatised rikuvad mõnda Eesti õigusakti sätet, millega linnudirektiiv on Eesti õigusesse üle võetud. Samuti ei ole kaebaja kuidagi põhjendanud, miks peaksid linnudirektiivi teatud sätted antud juhul otse kohalduma. Selliste põhjenduste puudumisel tuleb kaebaja seisukohad seoses linnudirektiiviga täielikult tähelepanuta jätta. Asjaolu, et metsateatis 50000527333 jääb metsise elupaika, ei too kaasa metsateatise õigusvastasust. On küll õige, et linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide elupaikade kaitseks tuleb rakendada erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja paljunemine levikualal (artikkel 4 lg 1) ning Eestis tehaksegi seda looduskaitsealade või hoiualade režiimis. Kui vastustaja hindab kaitstaval alal raietegevuse lubatavust (ulatuses, milles on kaalutlusõigus jäetud, arvestades, et teatud raieliigid on kaitserežiimiga siduvalt keelatud), arvestab ta potentsiaalset mõju ala kaitse-eesmärkidele ning selle mõju hindamine sõltub omakorda liikidele sobivatest elupaikadest.
15.5.Sarnaselt linnudirektiiviga on loodusdirektiiv olemuselt direktiiv ning kaebustest ei selgu, millise konkreetse siseriikliku õigusakti vastu vastustaja väidetavalt eksinud on. Loodusdirektiivist ei tulene üldist kohustust teha asjakohane hindamine kõikidel Natura 2000 aladel kavandatavatele tegevustele. Kaebaja ei esita ka konkreetseid põhjendusi, miks ta leiab, et konkreetsete metsateatiste puhul pidanuks loodusdirektiivist tulenevalt tegema mõjude asjakohase hindamise. Ükski käesoleva otsuse esemeks olev metsateatis ei jää Natura 2000 ala piiridesse ning kaitstavatest aladest väljapoole jäävate eraldiste raiete puhul saab mõistlikult välistada, et need raied avaldaksid kahjulikku mõju kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele, sh eriti metsateatiste puhul, mis kaitstava alaga isegi ei piirne.
15.6.Metsateatised ei ole vastuolus rohevõrgustiku üldiste põhimõtete ja tingimustega ning kaebaja vastavasisulised väited lähtuvad väärast eeldusest, et rohevõrgustiku ala välistab metsaraied. Rohevõrgustiku olemasolu teatud alal ei sea konkreetseid kitsendusi vastava ala kasutamisele. Konkreetsed tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ning nendest tekkivad kitsendused määratakse üldplaneeringuga (planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 punkt 10). Suurem osa Pärnu maakonnast asub rohevõrgustiku tuumala sees, ent pelgalt ala paiknemine rohevõrgustiku sees ei too ega saagi tuua kaasa täielikku inimtegevuse ja majandustegevuse, sh raiete keeldu. Ei üldplaneeringutest, maakonnaplaneeringust ega ka üleriigilisest planeeringust ei tulene, et rohevõrgustiku alasid tuleks käsitada kaitsealadena, mis majandustegevuse, sh raied välistaks. Vastupidist ei järeldu ka L. Kleini arvamusest. Praegusel juhul on vaidlus selles, kas üldplaneeringute tingimused lubavad metsateatiste alusel raiet ellu viia või mitte. Oluline on seega seadusest ja konkreetsest planeeringust tuleneva regulatsiooni tõlgendamine.
15.7.Saarde valla üldplaneeringust nähtub selgelt, et kehtestaja eesmärgiks ei olnud rohealadel metsaraiete keelamine. Üldplaneeringu kohaselt on ligi 70% Saarde valla territooriumist 9 (21)
metsadega kaetud ning et mets peab mh pakkuma majanduslikke hüvesid puidu ja muude metsatoodete näol. Üldplaneeringu järgi võib nii tugialal kui rohekoridori alal paiknevate maaüksuste sihtotstarvet muuta maatulundusmaaks, kusjuures maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põlluvõi metsamajanduslik potentsiaal. Samuti nähtub üldplaneeringust selgelt, et rohevõrgustiku toimimist on hinnatud ning vajalikud tingimused selle säilimise tagamiseks kehtestatud. Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks näeb üldplaneering ette ka maakonnaplaneeringuga võrreldes täiendavad tingimused. Näiteks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialadel langeda alla 90% ning rohekoridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, samuti nähakse ette täiendavad tingimused (vt üldplaneeringu p 2.9.4) rohealadel ehitamiseks, sh on seatud tingimusi seoses maardlatega. Samal ajal ei seata üldplaneeringuga aga rohevõrgustiku aladele ühtegi täiendavat tingimust seoses metsaraietega. Eeltoodud tingimustest järeldub, et Saarde üldplaneering võimaldab metsaraiete teostamist ka juhul, kui mets asub rohevõrgustiku tugialal või rohekoridori alal. Ka kaebaja ei ole toonud välja ühtegi tingimust, mis piiraks vaidlustatud metsateatiste alusel raiete teostamist rohevõrgustiku aladel.
15.8.Ka Surju valla üldplaneering ei keela rohealadel metsaraiete teostamist ning sarnaselt Saarde valla ÜP-le ei ole kaebaja ka Surju valla ÜP-st toonud välja, milliste sätetega metsateatised vastuolus oleks. Surju valla üldplaneering rõhutab, et hoiu- või kaitsemetsaks määramata metsas (tulundusmets) on lubatud kõik metsa kasutamise viisid, mille valib metsaomanik. Surju üldplaneering ei kehtesta ühtegi piiravat tingimust rohealadel metsaraiete teostamiseks. Surju Valla ÜP-s sätestatakse, et üldplaneeringu koostamise käigus on leitud valla looduslike oludega ning arengutega enam sobivamad lahendused ning järelikult on üldplaneeringus teadlikult hoidutud metsaraietele piiravate tingimuste seadmisest, kuna planeeringu kehtestaja hinnangul on rohevõrgustiku toimimine piisavalt tagatud.
15.9.Metsateatiste väljastamine automatiseeritud menetluses on õiguspärane ning nende registreerimisel ei kasutata tehisintellekti, mis teostaks kaalutlusotsuseid ametniku asemel, vaid tegu on andmetöötluse poolautomaatse vormiga, kus on ametnike poolt määratud konkreetsed kriteeriumid, mille alusel kontrollitakse raie vastavust õigusaktide ja planeeringute nõuetele. Kõik automaatsüsteemi tööparameetrid on seadistatud Keskkonnaameti ametnike poolt ning need alluvad Keskkonnaameti vahetule kontrollile. Sealjuures täiendatakse ja muudetakse neid vastavalt vajadusele pidevalt. Puudub norm, mis keelaks raiete õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimise vähemalt osaliselt automaatses menetluses. Metsateatiste kontrolli käigus teostab süsteem samu esmaseid toiminguid, mida teostaks ametnik. Küsitavuste ja kaalumist vajavate olukordade puhul suunatakse metsateatis tavamenetlusse, kus sellega tegeleb ametnik. Metsateatise alusel toimuvate raiete registreerimise menetluse raames on haldusorganiks Keskkonnaamet sõltumata sellest, kas tegelikkuses viib kontrolli läbi ametnik või automatiseeritud süsteem. Automatiseeritud otsused on üksnes vahendiks riigivõimu teostamisel ega kujuta endast eraldiseisvat asutust ega võimukandjat. Seega ei toimu automatiseeritud süsteemi kasutamisega riigivõimu delegeerimist ning kaebaja väide täiendava volitusnormi vajalikkuse üle tuleb jätta tähelepanuta. Ka varasem kohtupraktika (haldusasjad 3-21-979, 3211187) ja õiguskantsler on kinnitanud automatiseeritud menetluse õiguspärasust.
15.10.Ka põhjendamiskohustuse rikkumisega seotud väited ei ole asjakohased ning need tuginevad kohtupraktikal, mis ei ole metsateatiste osas asjakohane. Metsateatise registreerimine on soodustava haldusakti andmine, mille põhjendamiskohustus ja -ulatus on erinev haldusakti andmisest keeldumisest (HMS § 56 lg 4). Riigikohus on haldusasjas 3-20-580 ka välja toonud, et 10 (21)
elektroonilise haldusakti puhul tuleb arvestada dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). Metsateatis registreeritakse juhul, kui see vastab õigusaktide nõuetele. Sellisel juhul ei ole aga vajalik metsateatisele kanda infot selle kohta, milliste õigusaktide millistele nõuetele metsateatis täpselt vastab. Samal ajal aga kantaksegi metsateatisele vajaduspõhiselt põhjendused ja tingimused, mis on konkreetse metsateatise andmisel olulised. Need hõlmavad nii veekaitsega seotud teemasid kui lindude pesitsusajaga seotud teemasid kui ka looduskaitselistest piirangutest tulenevaid tingimusi. Ehk juhtudel, kus metsateatise registreerimise põhjendus oleks midagi muud kui „metsateatis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ja seega on põhjendatud selle registreerimine“, kantakse põhjendused ka metsaregistrisse. Vastustaja on seisukohal, et metsateatiste puhul ei rikuta kuidagi põhjendamiskohustust.
16.Kolmanda isiku seisukoht
16.1.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
16.2.Metsateatised nr 50000527315 ja 50000526363 ei hõlma Kikepera linnuala ega ka metsise elupaiku. Seega on nende osas väited Kikepera linnualast ja metsise elupaikadest asjakohatud. Metateatis nr 50000527333 ei kattu aga mitte Kikepera linnualaga, vaid Kikepera looduskaitseala piiranguvööndiga. Metsateatisega nr 50000527333 lubati aegjärkne raie 1,98 hektaril, mis kaitseeeskirja kohaselt on Kikepera looduskaitseala piiranguvööndis lubatud.
16.3.Metsateatis 50000527333 omab puutumust ka metsise elupaigaga, ent vaatamata sellele ei ole asjakohased kaebaja linnudirektiiviga seotud väited, kuna linnudirektiiv ei ole otsekohalduv. Lisaks tuleb eristada metsise püsielupaiku ja elupaiku. Metsateatis nr 50000527333 ei ole väljastatud metsise püsielupaika. LKS § 48 lg 2 kohaselt tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Metsise püsielupaigad on loetletud keskkonnaministri 13.01.2005. a määruses nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ ning elupaikades, mille puhul ei ole tegemist püsielupaikadega, kehtib LKS § 48 lg 4 kohaselt isendi kaitse, mitte kaitsekord. Isendikaitse on sätestatud LKS § 55 lg-tes 6 (loomaliigid) ja 61(linnud). LKS § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine (p 1) ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (p 2). Nimetatud sätete alla ei kuulu elupaiga kaitse. Eelviidatud sätete puhul on tegemist häirimist puudutavate sätetega, mille kohaldamine elupaiga kaitsmiseks võimalik ei ole. Seega kaitsevad LKS § 55 lg 6 ja lg 61 üksnes isendit, aga mitte tervet elupaika.
16.4.Metateatises 50000527333 on isendikaitsega arvestatud. Nimetatud metsateatise alusel raie teostamiseks on vastustaja andnud nõusoleku üksnes tingimusel, et raie teostatakse alates 01.0931.01, so väljaspool lindude pesitsusperioodi. Samuti on vastustaja kohustanud RMK-d säilitama raie käigus puistu liigilise ja vanuselise koosseisu. Tagamaks elustiku mitmekesisuse, on vastustaja määranud, et säilitada tuleb esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast mände, samuti eritunnustega puid, surnud puid ja lamapuitu. Pinnase ja võimalike kaitsealuste taimede ning nende elupaikade kahjustamise vältimiseks võib rasketehnikat kasutada üksnes külmunud või kuiva pinnase olemasolul. Metsise elupaiganõudlusest lähtuvalt tuleb säilitada peapuuliigina mänd ning säilitada suuri haralisi mände ja hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana. Seega ei ohusta metsateatise nr 50000527333 alusel kavandatud raie metsise elupaika, st metsateatiste registreerimisel on vastustaja oma kaalutlusõigust teostanud ning seadnud raiete teostamisele mitmed täiendavad piirangud. 11 (21)
16.5.Vaidlustatud metsateatised ei ole vastuolus loodusdirektiiviga ning kuna ka see direktiiv ei ole otsekohalduv, siis tuli metsateatiste väljastamisel lähtuda siseriiklikust õigusest. Siseriiklikult reguleerib keskkonnamõjude hindamist KehJS. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kuna metsateatised ei oma Kikepera linnualaga puutumust, siis on kaebaja väited, et metsateatiste andmisel oleks pidanud läbi viima KMH, asjakohatud. Metsateatise nr 50000527333 ala asub Kikepera looduskaitseala piiranguvööndis, kus aegjärkse raie teostamine kuni 2 ha ulatuses on lubatud.
16.6.Metsateatis nr 50000527333 ei ole vastuolus Saare valla üldplaneeringuga ega ohusta rohevõrgustiku terviklikkust. Samuti ei ole metsateatised nr 50000527315 ja 50000526363 vastuolus Surju valla üldplaneeringuga ega ohusta rohevõrgustiku terviklikkust. Ka on metsateatises nr 50000527333 arvestatud asjaoluga, et see on antud musträhni ja laanepüü elupaika. Vastustaja kooskõlastas metsateatisega nr 50000527333 kavandatud raie üksnes tingimustel, et raie teostakse alates 01.09-31.01, so väljaspool lindude pesitsusperioodi. Samuti on vastustaja kohustanud RMK-d säilitama raie käigus puistu liigilise ja vanuselise koosseisu. Tagamaks elustiku mitmekesisuse on vastustaja määranud, et säilitada tuleb esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast mände, samuti eritunnustega puid, surnud puid ja lamapuitu. Pinnase ja võimalike kaitsealuste taimede ning nende elupaikade kahjustamise vältimiseks võib rasketehnikat kasutada üksnes külmunud või kuiva pinnase olemasolul. Metsise elupaiganõudlusest lähtuvalt tuleb säilitada peapuuliigina mänd ning säilitada suuri haralisi mände ja hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana. Vastustaja poolt raiele täiendavate tingimuste seadmine näitab, et vastustaja on metsateatise registreerimisel oma kaalutlusõigust ja uurimispõhimõtet teostanud.
16.7.Metsateatise nr 50000527315 alusel on kavandatud lageraie kvartali LD208 eraldisel 20 kokku 0,47 ha-l. Metsateatise nr 50000526363 alusel on kavandatud lageraie kvartali LD208 eraldisel 27 kokku 1,14 ha-l. Metsaregistrist nähtuvalt piirnevad nimetatud eraldised kvartali LD208 eraldisega 25, 23, 31, 26, 18, 19 ning kvartali LD207 eraldistega 18 ja 20. Nimetatud eraldistele metsateatisi väljastatud ei ole. Seega hõlmab kavandatud lageraie kokku üksnes 1,61 ha suurust ala, mis moodustab Surju valla ÜP kohase rohevõrgustiku massiivist ühe väikese osa. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas niivõrd väikesel alal lageraie teostamine kahjustab Surju valla ÜP kohase rohevõrgustiku eesmärke. Kavandatud raietega ei lõigata rohevõrgustiku ala kuidagi pooleks ega eraldata rohevõrgustiku ala osasid üksteisest vms. Lisaks selgitab RMK, et kvartali LD208 eraldistel 20 ja 27 kasvavad metsad on raieküpsed. Loomaks soodsa pinnase uue metsa kasvamiseks on põhjendatud nimetatud eraldistel lageraie teostamine. Samuti luuakse lageraiega mändidele (mida eelistavad nt metsised) ja kuuskedele soodsad valgustingimused nende juurdekasvuks. Muuhulgas istutatakse tekkinud raiesmikule uued taimed. Võrreldes nt turberaiega ohustab lageraie vähem ka tekkinud järeluuendust ja kultiveeritud taimi. Eelnevast tuleneb, et metsateatiste nr 50000527315 ja 50000526363 alusel kavandatud lageraied Surju valla ÜP kohast rohevõrgustikku ei ohusta. Just vastupidiselt luuakse lageraiega soodsad tingimused uue metsa kasvuks, täites seeläbi rohevõrgustiku eesmärke.
16.8.Etteheited tehisintellekti kasutamisele on põhjendamatud.
12 (21)
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et:
− vaidlustatud haldusaktid ei ole väljastatud metsise elupaiga ega püsielupaiga aladele; − metsateatistega lubatud raied olid lageraied (metsateatised nr 50000527315 ja 50000526363) ning aegjärkne raie (metsateatis nr 50000527333); − vaidlustatud haldusaktid ei jää üldplaneeringuga kehtestatud kaitsemetsadesse; − metsateatis nr 50000527333 asub Paikuse valla rohevõrgustiku alal ning metsateatised nr 50000527315 ja 50000526363 asuvad endise Surju valla üldplaneeringu rohevõrgustiku aladel.
18.Kaebaja heidab vastustajale ette nii metsateatiste automaatset registreerimist - seejuures leiab kaebaja, et ainuüksi automaatse menetluse kasutamine muudab vaidlustatud metsateatised õigusvastaseks - kui ka sel põhjusel uurimiskohustuse rikkumist ning kaalutlusõiguse teostamata jätmist. Samuti leiab kaebaja, et metsateatised on põhjendamata.
19.Kohus nõustub kaebajaga osaliselt.
20.MS eesmärk on MS § 2 lg 1 kohaselt tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. MS § 2 lg 2 täpsustab, et metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Aegjärkne raie on turberaie liik, mille korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puid hajali üle raielangi kahe või enama raiejärguna (MS § 30 lg-s 1 ja 2). Lageraie on aga uuendusraie liik, mille eesmärgiks on raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest raiuda kõik puud, v.a seemne- ja säilikpuud (MS § 28 lg 4 punkt 1 ja § 29). MS ning selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.01.2009 määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ (edaspidi määrus nr 2), samuti LKS ja selle alusel kehtestatud kaitse-eeskirjad, annavad üksikasjalikud juhendid, kuidas ja millistel tingimustel võib raiet teostada, mistõttu on osa kaalutlust teinud ära juba seadus- või määrusandja ning puudub alus väita, et MS-iga ja määrusega nr 2 kooskõlas olevad raied oleksid vastuolus MS §-s 2 sätestatud eesmärgiga.
21.Metsateatis on haldusakt, mille väljastamist reguleerib MS § 41 ning selle lg 6 alusel antud keskkonnaministri 11.08.2017 määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (edaspidi määrus nr 28). Nii MS kui ka määrus nr 28 kehtestavad, et Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Kui kavandatav raie on õiguspärane ja riigil on olemas vajalik teave, lahendab metsateatise taotluse metsaregister 15 tööpäeva jooksul tuginedes registriandmetele. Sama kehtestab lakoonilises vormis ka MS § 41 lg 81, mille kohaselt registreerib Keskkonnaamet kavandatud raie metsaregistris, kui see vastab õigusaktide nõuetele. Seega ei nähtu metsateatise registreerimist reguleerivatest õigusnormidest, et Keskkonnaamet peaks metsateatiste menetlemisel igakordselt kohaldama ametniku tasandil kaalutlusõigust ja et õigusaktide nõuetele vastavuse hindamiseks ei võiks kasutada automatiseeritud menetlust, mille seadistamisel on Keskkonnaamet võtnud arvesse kehtivast õigusest tulenevad õigused ja
dtl 234–235, 449–450 ja 451–452
13 (21)
piirangud. Õigusaktidega vastuolude puudumisel ei ole Keskkonnaametil kaalutlusruumi, vaid metsateatis tuleb registreerida.
22.Esmalt märgib kohus, et vastustaja ei ole selgitanud, kas vaidlusalused metsateatised registreeriti automaatses menetluses või suunati need tavamenetlusse, misjärel tegi otsuse ametnik. Vastavat infot ei ole ka vaidlustatud metsateatistel eraldi välja toodud. Küll aga võib metsateatiste andmise viisi järeldada metsateatiste esitamise aega ning nende registreerimise aega võrreldes: − Metsateatis nr 50000527333 esitati 20.12.2021 ning registreeriti 27.12.2022; − Metsateatis nr 50000527315 esitati 20.12.2022 ning registreeriti samal päeval; − Metsateatis nr 50000526363 esitati 20.12.2022 ning registreeriti samal päeval. Seega võib sellest järeldada, et metsateatis nr 50000527333 suunati automaatsest menetlusest tavamenetlusse ning metsateatise nr 50000527315 ja 50000526363 registreeriti automaatses menetluses. Seega tuleb kohtul praegusel juhul sisuliselt kontrollida, kas automatiseeritud menetluses esinesid registreeritud metsateatistes vastuolud õigusaktidega, mistõttu oleks vastustaja pidanud teostama kaalutlusõigust ning MS § 41 lg 8 alusel keelduma metsateatiste registreerimisest. Tavamenetlusse suunatud metsateatise korral tuleb kohtul aga kontrollida, kas Keskkonnaamet tuvastas õigesti asjaolud ning registreeris metsateatise tegelikke asjaolusid ning piiranguid arvesse võttes. Metsateatise nr 50000527333 õiguspärasus
23.Metsateatis nr 50000527333 registreeriti tavamenetluses ning selle registreerimises osales Keskkonnaameti vastav ametnik. Küll aga on viidatud metsateatise puhul tähelepanuväärne, et metsaregistri kaudu avalikkusele kättesaadav metsateatis ning kolmandale isikule teatavaks tehtud metsateatis on erinevad ning vaidlust ei saa olla, et kaebajal ei olnud metsateatise põhjendustega võimalik metsaregistri kaudu tutvuda. Kolmas isik esitas kohtule 09.05.2022 kaebuse vastuse lisana 2 metsateatise nr 50000527333 selle versiooni, mille Keskkonnaamet oli temale teatavaks teinud. Kolmandale isikule kättesaadava metsateatise esitas vastustaja kohtule 08.12.2022 ning palus selle asja materjalide juurde võtta. Kuna vastustaja 08.12.2022 esitatud metsateatise nr 50000527333 näol on tegemist korduva tõendiga, siis tuleb see vastustajale tagastada.
24.Kuna kolmas isik esitas kohtule metsateatise nr 50000527333 koos põhjendustega, siis loeb kohus tõendatuks, et Keskkonnaamet võttis metsateatise nr 50000527333 registreerimisel arvesse, et eraldis, millel raiet soovitakse teostada, asub Kikepera looduskaitseala Kikepera piiranguvööndis ning sellel asub metsise leiukoht. Lisaks ei saa olla kolmanda isiku esitatud metsateatise nr 50000527333 valguses olla kahtlust, et Keskkonnaamet seadis raiele mitmeid piiranguid. Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et metsateatise nr 50000527333 registreerimine on põhjendamata või et selle andmisel on oluliste asjaoludega jäetud arvestamata.
25.Metsateatisest nr 50000527333 nähtub, et kvartali LD128 eraldis nr 17 asub Kikepera looduskaitseala Kikepera piiranguvööndis. Kaebaja sõnul asub metsateatis Kikepera linnualal, kuid vastustaja sõnul see linnualal ei asu. Võttes aluseks Keskkonnaportaalist kättesaadavad andmed, siis nähtub, et ehkki Kikepera looduskaitseala asub Kikepera linnuala koosseisus, siis kaardimaterjali kohaselt jääb metsateatis Kikepera linnuala piiridest väljapoole. Vastustaja esitas oma väite tõendamiseks kaardimaterjalid Kikepera piiranguvööndist 2 , mille alusel ei saa
Dtl 2208
14 (21)
järeldada, et tegemist ei võiks olla ka Kikepera linnualaga. Küll aga nähtub WFS-teenusest ja Maa-ameti kaardirakendusest, et kvartali LD128 eraldis nr 17, millele väljastati metsateatis nr 50000527333, jääb väljapoole Kikepera linnuala 3 . Seega ei pidanud vastustaja metsateatise registreerimisel Natura 2000 kaitseala piirangutest lähtuma ning lähtuda tuli Kikepera kaitseeeskirjast.
26.Kaitse-eeskirjast tulenevalt on aegjärkne raie Kikepera looduskaitseala Kikepera piiranguvööndis lubatud (kaitse-eeskirja § 15 lg 3 punkt 2) tingimusel, et langi suurus ei ületa 2 ha. Metsateatise nr 50000527333 kohaselt on langi suurus 1,98 ha, mistõttu ei ole metsateatisega nr 50000527333 lubatud raie kehtiva õigusega vastuolus.
27.Kohus nõustub kaebajaga, et metsateatisel nr 50000527333 ei ole tehtud märkust, et eraldisel asuvad III kaitsekategooria linnuliigid, kuid see ei muuda metsateatist õigusvastaseks, kuna Keskkonnaameti seatud piirangud on sobilikud ka selleks, et mitte häirida III kaitsekategooria linnuliikide pesitsemist. Täiendavalt märgib kohus, et lisaks metsateatises kehtestatud piirangutele tuleb kolmandal isikul raiete teostamisel arvestada LKS-ist ja kaitseeeskirjast tulenevate täiendavate piirangutega ning kaebaja ei ole pärast põhjendustega metsateatisega tutvumist toonud välja täiendavaid asjaolusid, miks tuleks metsateatist vaatamata selle registreerimisel arvesse võetud asjaoludele ja seatud piirangutele ikkagi pidada õigusvastaseks.
28.Mis puudutab kaebaja väiteid seoses metsateatise nr 50000527333 vastuoluga Saarde valla ÜP-le, siis ei nõustu kohus kaebaja väidetega ning kohus jääb varasemates analoogsetes asjades väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei välista Saarde valla ÜP metsade majandamist (vt nt Tallinna Halduskohtu 30.11.2022 otsus nr 3-22-368). Rohevõrgustiku alad ei ole kaitsealad ning kui ÜP koostaja ei ole pidanud täiendavaid piiranguid raiele vajalikuks kohaldada, siis kehtivad raietele õigusaktidest tulenevad nõuded (nt et enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa MS § 29 lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala). Et lubatud aegjärkne raie oleks vastuolus MS §-ga 30, keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“, Kikepera kaitse-eeskirjaga või mõne muu aegjärgse raie lubatavust reguleeriva õigusaktiga, kaebaja ei väida.
29.Kuna rohevõrgustiku tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, mida korraldatakse ÜP kaudu, siis ei saa vastustaja metsateatiste menetluses asuda kohaliku omavalitsuse asemel selles osas õigusruumi kujundama. Keskkonnaamet saab metsateatisi registreerides arvestada vaid üldplaneeringus ja teistes õigusaktides kehtestatud piirangutega. Samuti ei saa vastustaja asuda metsateatiste menetluses tõlgendama planeeringulisi eesmärke selliselt, et vaatamata keelu puudumisele oleks siiski kogu rohevõrgustiku tuumala või rohevõrgustik tervikuna raiekeelu all. Sellisel juhul rakendataks rohevõrgustiku aladele ette piiranguid, mida ei ole kehtestatud isegi kõigile LKS-is sätestatud kaitsealadele või elupaikadele.
30.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et metsateatis nr 50000527333 on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Küll aga peab kohus vajalikuks obiter dictum’i korras märkida, et hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas selline haldusorgani praktika, kus metsateatiste avalik vaade ei ühti haldusakti tegeliku sisuga ning metsateatise andmise põhjenduste väljaselgitamiseks tuleb keskkonnaorganisatsioonil või ka kolmandal isikul pöörduda kohtusse. Ehkki kohus möönab, et teatud juhtudel võib kehtivast õigusest tulenevalt olla vajalik varjata haldusakti põhjendusi avalikkuse eest, siis sellisel juhul tuleb avalikkusele kuvatavast vaatest jätta välja
Kohus lisab Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtte asja materjalide juurde.
15 (21)
üksnes piirangut sisaldav informatsioon ning informatsiooni välja jätmine peab avalikkusele kuvatavast haldusakti vaatest olema selgelt arusaadav. Praegusel juhul on aga avalikkusele kuvatud metsateatis viisil, et selles puuduvad sisuliselt kõik haldusakti andmisele omased tunnused. Kohtu hinnangul ei saa pidada aktsepteeritavaks, et üks ja sama haldusakt eksisteerib erinevates versioonides. See takistab oluliselt ka kaebeõiguse teostamist.
31.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus metsateatise nr 50000527333 tühistamise nõudes rahuldamata. Metsateatiste nr 50000527315 ja 50000526363 õiguspärasus
32.Vastupidiselt metsateatisele nr 5000052733, mis registreeriti tavamenetluses ametniku poolt, registreeriti metsateatised nr 50000527315 ja 50000526363 automaatses menetluses. Kohus nõustub, et metsateatised nr 50000527315 ja 50000526363 ei jää Kikepera looduskaitsealale ning metsateatistega hõlmatud eraldistel ei asu III–I kaitsekategooria liike. Metsateatis nr 50000527315 küll piirneb Kikepera looduskaitsealaga, kuid ei asu sellel. Seda kinnitab muu hulgas ka Maa-Ameti kaardimaterjal4. Samuti ei nähtu metsaregistrist või kohtule esitatud tõendistest, et kvartali LD208 eraldistel 30 ja 28 asuks III–I kaitsekategooria liike.
33.Keskkonnaamet esitas kohtule metsaregistri kontrollijuhendi 5 , millest nähtub, kuidas metsaregistrisse edastatavate metsateatiste automaatne menetlus toimib. Kaebaja ei väida, et Keskkonnaamet oleks mõne olulise parameetri jätnud metsaregistri automaatsesse süsteemi lisamata. Kontrollijuhendist nähtub, et Keskkonnaameti etteantud parameetrite alusel töötleb arvuti läbi registrid ja andmed, mille vastustaja ametnikud peaksid muidu kontrollima n-ö käsitsi. Tegemist ei ole tehisintellektiga. Tehisintellekti on selgitatud näiteks kui modelleeritud ajuprotsessidest tulenevat arvuti suutlikkust jäljendada inimese vaimset tegevust.6 Tehisintellekti all mõeldakse üldjuhul masina inimlaadseid võimeid, nagu mõtlemine, õppimine, planeerimine ja loovus. Selliseid võimeid metsaregistril ei ole. Ka nähtub kontrollijuhendist, et automaatses menetluses toimub esmalt metsateatise vastuvõtmisel selle nõuetekohasuse kontroll, mille tulemusel on võimalik teatis kas tagasi lükata või edastada lihtsustatud menetlusse. Lihtsustatud menetluses on võimalik teatis suunata tavamenetlusse ametnikule või lihtsustatud menetluses automaatse otsuse tegemisse. Tavamenetlus rakendub, kui tuvastatakse õigusaktidest tulenevad piirangud ning tekib vajadus, et metsateatise vastavust õigusaktide nõuetele hindaks ametnik. Andmed, mida õigusaktidest lähtuvalt kontrollida, on ette andnud vastustaja ning kohtul puudub alus arvata, et vajadusel neid andmeid ei täpsustata. Seega allub metsateatiste väljastamise otsustusprotsess ka automaatse menetluse korral vastustaja kontrollile.
34.Kohus ei nõustu kaebajaga, et metsateatised nr 50000527315 ja 50000526363 on põhjendamata. MS § 41 lg 8 kohaselt on Keskkonnaametil kohustus põhjendada metsateatise registreerimata jätmist. Sama põhimõte, et soodustavat haldusakti põhjendama ei pea, tuleneb ka HMS § 56 lg-st 1. Ehkki kaebaja viitab metsateatiste põhjendamiskohustuse rikkumisel Riigikohtu 28.10.2020 määruse nr 3-20-580 punktile 9, kus märgitakse, et elektrooniline süsteem tuleks kujundada selliselt, et täidetud oleksid haldusmenetluse seaduses isikute kaitseks sätestatud olulised nõuded (HMS §-d 56 ja 57), siis ei saa sellest järeldada, et vastustaja peaks vastupidiselt õigusaktides nõutule asuma soodustavat haldusakti põhjendama. HMS § 56 ei koosne üksnes esimesest ja teisest lõigust, vaid sätestab lõikes 4, et haldusakti andmise faktilist alust ei pea Kohus lisab Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtte, kust on näha kvartali LD208 eraldised 28 ja 30) asja materjalide juurde.
Kaebuse vastuse lisa 1, dtl 2550–2588
„Eesti keele seletav sõnaraamat“, 2009, veebis: https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tehisintellekt&F=M
16 (21)
põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Lisaks jätab kaebaja tähelepanuta hilisema kohtupraktika, kus on loetud piisavaks vaide- ja kohtumenetluses esitatud selgitusi (Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, punkt 20), mistõttu saab kohus võtta asja lahendamisel aluseks vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendused.
35.Metsateatised nr 50000527315 ja 50000526363 on formaalselt õiguspärased. Need sisaldavad endas nii nende andmise faktilist alust (taotluse andmed) kui ka õiguslikku viidet ning otsustust, et metsateatised vastavad MS § 41 lg 81 nõuetele. Samuti on esitatud nende vaidlustamise viide. Seega on haldusakti põhjendamise kohustuse minimaalsed nõuded täidetud ning õigusaktidest ei tulene, et täiendavalt peaks metsateatistest nähtuma, mida kontrolliti ja miks jõuti järeldusele, et nende väljastamine on kooskõlas kehtiva õigusega (sh ÜP-ga) ning et nende väljastamine ei riku II kaitsekategooria linnuliigi metsise eluolu. Samuti ei ole need väljastatud Kikepera looduskaitsealale 7 või kaebuses väidetud Kikepera linnualale. Samuti ei asu need metsise elupaigas. Seega jätab kohus kaebaja vastavad väited tähelepanuta.
36.Kuna formaalselt on metsateatised nr 50000527315 ja 50000526363 õiguspärased, siis peab kohus hindama, kas Keskkonnaamet on õigesti tuvastanud, et metsateatised vastasid õigusaktide nõuetele või on automaatsüsteemi kasutamine välistanud ametniku kontrolli ning viinud kaalumisreeglite rikkumiseni. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis on automaatse süsteemi toimimiseks vajalikud andmed sisestanud vastustaja ning arvestades kontrollijuhendit, siis süsteem, mida vastustaja kasutab automatiseeritud menetluses, ise kaalutlusõigust teostada ei suuda. Süsteemi ülesandeks on üksnes tuvastada, kas esitatud teatis on kehtiva õigusega kooskõlas ning kui selgub vastuolu, siis suunata probleemne teatis ametniku lauale tavamenetlusse. Niisiis võib probleem tekkida juhul, kui süsteem ei suuda tuvastada sellist olukorda, mille puhul peaks metsateatise tavamenetlusse suunama. Seega tuleb kindlaks teha, kas vaidlusaluste metsateatiste registreerimisel võis süsteemi kasutamine viia ekslikult olukorrani, kus kaalutlusõiguse teostamist vajavaid registreeringuid ei menetletud tavamenetluses.
37.Kaebaja leiab, et metsateatised on vastuolus Surju valla ÜP-ga ning välistavad koostoimes teiste väljastatud metsateatistega rohevõrgustiku toimimise. Kohus ei nõustu kaebajaga. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et ÜP on haldusakt, millega kavandatud raie lubatavuse hindamisel on Keskkonnaametil kohustus arvestada ning metsateatis peab olema ÜP-ga kooskõlas (MS § 41 lg-d 7 ja 8). ÜP-ga võib metsaraieid suunata ja piirata erinevatel alustel, nt määrates rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused (PlanS § 75 lg 1 punkt 10) või väärtuslike rohealade, maastike ja looduskoosluste kaitse- ja kasutustingimused (PlanS § 75 lg 1 punkt 14), piiritledes puhke- ja virgestusalad (PlanS § 75 lg 1 punkt 20), moodustades kohalikke kaitsealasid (PlanS § 75 lg 1 punkt 16) või seades lageraie puhul piiranguid langi suurusele ja raievanusele, kaitsmaks asulat või ehitist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või vähendamaks tuleohtu või tõkestamaks metsatulekahju levikut (PlanS § 75 lg 1 punkt 21). Loetletud alustel võib seada tingimusi mh raiete liigile, raielangi suurusele, raievanusele või raiete tegemise ajale (vt ka PlanS § 74 lg 3). Küll aga tuleb tähele panna, et kui kohalik omavalitsus ei ole otsustanud suunata ega ka piirata erinevatel alustel raieid, siis kohalduvad üldised õigusaktidest tulenevad piirangud ning nende järgmisel ei ole raie planeeringuga vastuolus.
38.Surju valla üldplaneering ei keela rohealadele metsaraie teostamist ning ka kaebaja ei ole toonud kaebuses välja, millised üldplaneeringu sättega lubatud raied vastuolus on. Samuti ei väida kaebaja, et vaidlustatud metsateatised asuksid alal, kus metsade majandamine oleks
Vt dtl 2624 ja 2206
17 (21)
üldplaneeringu kohaselt välistatud. Et kaebaja omistab rohevõrgustikule üldplaneeringus kehtestatust erineva tähenduse, ei tähenda, et metsateatised oleks õigusvastased.
39.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et metsateatised nr 50000527315 ja 50000526363 ei ole Surju valla ÜP-ga vastuolus.
40.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et metsateatised oleksid õigusvastased metsiste kaitse aspektist vaadatult.
41.Vaidlustatud metsateatised ei asu kaitsealadel ega ka linnu- või loodusaladel, mis on arvatud Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Samuti ei ole vaidlustatud metsateatised nr 50000527315 ja 5000052636 väljastatud metsise püsielupaika või elupaika ega ka piirne nendega. Kuigi kaebaja tõi esile, et metsateatised on väljastatud metsise elupaiga lähedusse, siis lähtuvad kaebaja väited suuresti olukorrast, nagu raied oleks lubatud metsise elupaigas. Sellised asjakohatud põhjendused jätab kohus tähelepanuta. Samuti jätab kohus tähelepanuta need väited, mis puudutavad kaitsealasid või linnu- ja loodualasid, kuna vaidlustatud metsateatised sellistele aladele väljastatud ei ole. Kohus mõistab kaebaja eesmärki tagada metsise ja tema elupaikade (sh võimalike potentsiaalsete elupaikade) ulatuslikum kaitse, et tagada liigi soodne seisund. Ent tegemist on kaebaja subjektiivse sooviga, millest ei saa tuleneda vastustajale ja kolmandale isikule kohustusi ning omandiõiguse piiranguid.
42.Vaidlust ei ole, et metsis on II kaitsekategooria liik ning nagu kaebaja välja toob, siis LKS § 48 lg 2 järgi tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Vastustaja tõi kohtumenetluses välja, et metsise EELIS-esse kantud elupaikadest (leiukohad) on 01.01.2021 seisuga arvatud kaitstavate alade koosseisu leiukohtade pindalast 79% ja koguarvust 74%, koos projekteeritavate kaitstavate aladega saab olema kaitstud vastavalt 82% ja 79%. Seega on metsise elupaiku kaitse all rohkem kui LKS § 48 lg 2 ette näeb, mistõttu on ka põhjendatud, et väljapoole kaitstavaid alasid jäävate metsiste kaitse tagatakse isendikaitsega (LKS § 55 lg-d 6 ja 61). Seega on leitud, et II kaitsekategooria liikide osas peaks kaitsealade ja püsielupaikade võrgustik koostoimes isendikaitsega tagama liigi soodsa seisundi ning raie teostaja on kohustatud neid nõudeid (sh isendikaitse nõudeid) järgima.
43.Ehkki kaebaja esitatud arvamused annavad aluse järeldustele, et metsise kaitse võiks vajada täiendavaid meetmeid, siis ei saa sellest järeldada, et vaidlusaluste metsateatiste nr 50000527315 ja 50000526363 registreerimine oleks olnud õigusvastane. Metsiste kaitset korraldab õigusaktide tasandil eeskätt Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaministeerium ning vastustaja pädevuses ei ole olemasolevate kaitsealade ning püsielupaikade laiendamine. Samuti ei saa vastustaja otsustada, et väljaspool kaitstavaid alasid tuleks LKS § 55 lg-te 6 ja 61 asemel kohaldada kaitstava ala reegleid. LKS § 10 lg 1 kohaselt otsustab ala kaitseala või hoiualana kaitse alla võtmise Vabariigi Valitsus ja LKS § 10 lg 2 kohaselt võtab ala püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister. Keskkonnaamet ei saa omaalgatuslikult metsateatiste registreerimise menetluses asuda metsise kaitseks kaitsealuseid loodusobjekte faktiliselt laiendama. Põhjendamatu on nõuda, et mittekaitsealustel aladel kehtiks kaitsealuste loodusobjektidega samaväärsed või rangemad piirangud. Nt ei keela keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis harvendusraiet, kui see on vajalik liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks (§ 4). Samuti ei ole piiranguvööndis keelatud lage- ja turberaie, ent tegevusele on seatud piirangud. Seega puudub igasugune põhjus eeldada, et elupaigast väljapoole jäävatel aladel 18 (21)
lageraie tegemine oleks sedavõrd invasiine tegevus, et see peaks metsise kaitse seisukohalt olema keelatud.
44.Lisaks viitasid nii vastustaja kui kolmas isik RMK 01.09.2020 kehtestatud metsise kaitsestrateegiale aastani 2030 8 ning kohtul puudub alus arvata, et kolmas isik oma tegevuse kujundamisel enda kehtestatud leevendusmeetmetest ei lähtu.
45.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus metsateatiste nr 50000527315 ja 5000052636 tühistamise nõudes rahuldamata. Keskkonnaameti tegevuse õiguspärasus kaebaja vaide lahendamisel
46.Kaebaja vaidlustas ka Keskkonnaameti tegevuse tema vaide lahendamisel. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, siis kohtupraktikas on aktsepteeritud, et haldusorgan võib vaidemenetluses oma põhjendusi täiendada ning arvestades metsateatiste eripära, siis on selline täiendavate põhjenduste esitamine pigem paratamatus. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis on metsateatiste registreerimine käsitatav soodustava haldusakti andmisena, millel põhjendamise kohustus puudub. Seega kui keskkonnaorganisatsioon või kolmas isik metsateatise või ka MKE vaidlustab, siis on paratamatu, et haldusorgan peab need põhjendused esitama hiljem. Sellises olukorras tuleb aga kohtul veenduda, et põhjendused, millele haldusorgan vaide- või kohtumenetluses tugineb, olid olemas ka otsuse tegemisel. Seega ei saa vaideotsusega täiendavate põhjenduste esitamist pidada õigusvastaseks.
47.Küll aga nõustub kohus kaebajaga, et vastustaja tegevus vaidemenetluses kaebaja esitatud metsateatiste ja MKE-de kehtivuse peatamise taotluse lahendamata jätmisel, ei olnud õiguspärane ning kooskõlas hea halduse põhimõtte ning vaidemenetluse ajaks haldusakti kehtivuse peatamise eesmärgiga. Ehkki HMS ei kehtesta vaidemenetluse haldusakti kehtivuse peatamisele halduskohtumenetluse esialgse õiguskaitsega sarnast regulatsiooni, siis ometi on mõlemal juhul eesmärgiks tagada n-ö õigusrahu. HMS § 81 sätestab, et vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. HMS § 82 sätestab punktis 6, et vaiet läbi vaatav haldusorgan lahendab haldusakti täitmise peatamise küsimusi. Eelnevast nähtub, et haldusorgan on kohustatud haldusakti täitmise peatamise küsimuse lahendama. Praegusel juhul märkis vastustaja 29.12.2021 teates, et lahendab peatamise taotluse pärast kolmandalt isikult teabe saamist, kuid kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kolmanda isiku poole teabe saamiseks pöördunud. Ehkki HMS-ist ei tulene peatamise taotluse lahendamiseks konkreetset tähtaega, siis tuleb sellise taotluse lahendamisel lähtuda HMS § 5 lg-st 4, mille kohaselt menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et HMS § 5 lg-s 4 sätestatud viivitamatu läbivaatamise nõue tähendab menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-17813, punkt 16). Mõistliku aja määratlemine sõltub mitmetest asjaoludest, eelkõige küsimuse keerukusest ja asja lahendamiseks vajalikest menetlustoimingutest, esitatud taotluse nõuetekohasusest, taotleja koostöökohustuse täitmise iseloomust ja muudest asjaoludest, mis võivad objektiivselt mõjutada menetluse vajalikku kestust (Riigikohtu 21.09.2011 otsus nr 3-315-11, punkt 24). Arvestades asjaolu, et vaie tuleb üldjuhul läbi vaadata 10 päeva jooksul, siis saab pidada mõistlikuks ajaks ajavahemikku 1 päev kuni 10 päeva. Praegusel juhul aga jättis vastustaja kaebaja taotluse täielikult tähelepanuta ja lahendamata. Selline tegevus ei ole õiguspärane.
dtl 2633–2639
19 (21)
48.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vastustaja tegevus oli metsakaitseekspertiisi akti nr 1000007225 vaidemenetluses peatamise taotluse lahendamata jätmisel õigusvastane. Menetluskulud
49.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Seejuures tuleb menetluskulude hüvitamisel arvestada HKMS §-s 109 sätestatud põhimõtteid ning kooskõlas Riigikohtu 11.05.2022 otsusega nr 3-20-663 tuleb esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Esindajakulu (HKMS § 103 lg 1 punkt 1) väljamõistmiseks piisab tõendamisest, et menetlusosalisel on tekkinud asjaomase kulu kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11).
50.Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks hüvitada kaebajale osaliselt tasutud riigilõiv. Kohus peab proportsionaalseks riigilõivu hüvitamist 10 euro ulatuses ning see tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
51.Vastustaja pole selles haldusasjas menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
52.Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude hüvitamist summas 2480 eurot (käibemaksuta). Sarnaselt asjadele 3-22-124, 3-22-206, 3-22-358, 3-22-364, 3-22-368 ja 3-22391 peab kohus ka käesolevas asjas põhjendatuks, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab kaebaja osaliselt. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, et kolmandat isikut ei ole põhjendatud käsitada haldusorganina ning tema menetluskulusid ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et kolmandal isikul on olemas õigusosakond (vt halduskohtu määrus 3-22-364). Ka haldusasja 3-22-370 ei saa pidada keerukaks, ent selle muudab tavapäratuks kaebaja algselt esitatud kaebuse maht. Ehkki kolmanda isiku õigusabikulud on üldjoontes põhjendatud (v.a nt menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine ise) ning konkreetseid väiteid põhjendamatute menetlustoimingute kohta ei esita ka kaebaja, siis nõustub kohus kaebajaga, et sellises ulatuses oleks õigusabikulude väljamõistmine ebamõistlik ning võiks olla takistav tulevikus keskkonnaasjades kohtusse pöördumisel. Riigikohus selgitas 15.12.2014 kohtuotsuse nr 3-3-167-14 punktis 32.2, et keskkonnaasjades kohtusse pöördumise õigust käsitleb Århusi konventsiooni artikkel 9, mille 4. lõike järgi ei tohi kohtumenetlus olla takistavalt kallis. Århusi konventsiooni nõuete järgimist kontrolliv komisjon on asunud seisukohale, et konventsiooni artikli 9 lg 4 rikkumisena on käsitatav ka olukord, kus kaebajalt väljamõistetavad menetluskulud on ülemäära suured (kontrollikomisjoni tähelepanekud ja soovitused Ühendkuningriiki puudutava teate kohta ECE/MP.PP/C.1/2010/6/Add.2, 24. september 2010, p 44). Sellest ei saa aga järeldada, et kaebaja kanda ei võiks menetluskulusid ühelgi juhul jätta.
53.Nagu kohus on varasemalt selgitanud, siis ei tohi menetluskuludel olla karistavat eesmärki ega tuua kaasa ka seda, et nende väljamõistmise hirmus võiksid keskkonnaorganisatsioonid jätta oma kaebeõiguse kasutamata. Metsandussektoris aktiivselt tegutseval kolmandal isikul tuleb paratamatult arvestada võimalike kaebustega ning sellega kaasnevate kuludega. Kaebaja näol on tegemist keskkonnaorganisatsiooniga, kelle kaebeõiguse eesmärgiks ei ole mitte niivõrd enda subjektiivsete õiguste kaitse, kuivõrd laiemalt Eesti keskkonna kaitse. 20 (21)
54.Praegusel juhul on oluline menetluskulude väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et vähemalt osaliselt on kolmanda isiku menetluskulude suurus tingitud kaebajast endast, kuivõrd metsateatiste suuremahulise ja valimatu vaidlustamisega suurendas kaebaja ka ise menetluskulusid. Samas märgib kohus, et kuna kaebaja seisukohad on olnud erinevates kaebustes läbivalt samad, siis ei saa pidada eluliselt usutavaks, et seisukohtade korduv esitamine oleks sedavõrd ajamahukas nagu kolmas isik seda väidab. Lisaks, kuigi kaebaja ei vaidlustanud menetluse osalist lõpetamist, siis mõistlikkuse ja õigluse hindamisel saab kohus arvestada ka Riigikohtu värskes 09.12.2022 määruses nr 3-22-348 avaldatuga, et metsateatiste vaidlustamisel on kaebetähtaja järgimise kontrollimisel põhjendatud lähtuda HKMS § 46 lg-st 7, mitte § 46 lgst 1 (põhjenduste punkt 12) ning üldiselt on asjakohane suunis, et keskkonnaorganisatsioon võiks kohtusse jõuda keskmiselt kolme kuu jooksul raieloa andmisest alates (punkt 15). Kohus lõpetas 27.10.2022 määrusega menetluse ajavahemikus 12.07.2021–15.12.2021 registreeritud metsateatiste tühistamisnõuetes, ehkki Riigikohtu 09.12.2022 määruse järgi võinuks tähtaegseks pidada kahe metsateatise tühistamisnõudeid (15.12.2021 registreeritud metsateatised nr 50000525791 ja 50000525789). Lisaks märgib kohus, et halduskohtu 27.10.2022 määruse järgselt menetlusse jäänud metsateatised nr 50000520663 ja nr 50000519617 ning metsakaitseekspertiisi akt nr 10000007225 kaotasid kehtivuse ning kohus lõpetas nende osas menetluse 16.12.2022. Seega metsateatiste nr 50000520663 ja nr 50000519617 ning metsakaitseekspertiisi akti nr 10000007225 osas saavutas kaebaja kaebuse eesmärgi esialgse õiguskaitse kohaldamisega tulenevalt haldusakti lühikesest kehtivusajast, kuid põhjendusel, et kaebust polnud alust pidada perspektiivituks ning kaebajal esines esmase õiguskaitse vajadus ega esinenud selle kohaldamata jätmist õigustavaid kaalukaid huve. Kaebaja pöördus kohtusse keskkonnaorganisatsioonina avaliku huvi kaitseks, mistõttu oleks nende haldusaktide vaidlustamise kulud üksnes kaebaja kanda. Lisaks märgib kohus, et kaebaja pidi metsateatise nr 50000527333 põhjenduste teada saamiseks pöörduma kohtusse, kuivõrd metsaregistrist nähtus, et metsateatis väljastati põhjendusteta ning vaidlustamisviiteta.
55.Kokkuvõtvalt peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt RMK kasuks välja menetluskulud summas 150 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on sellisel juhul ka tagatud, et kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavad menetluskulud ei oleks ebaõiglased, arvestades kaebaja põhikirjalisi eesmärke (HKMS § 108 lg 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
21 (21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.