X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.08.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusele nr 12206300128-1; X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.08.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusele nr 12206300133-1; X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.08.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusele nr 12206300135; X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.08.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusele nr 12206300134
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja I – X (Valgevene kodanik, sündinud XXXX); Kaebaja II – X (Venemaa kodanik, sündinud XXXX); Kaebaja III – X (Valgevene kodanik, sündinud XXXX); Kaebaja IV – X (Valgevene kodanik, sündinud XXXX); Kaebajate volitatud esindaja – Uljana Ponomarjova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamise vorm
13.10.2022 kinnisel kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta X, X, X ja X kaebused rahuldamata.
2.Kohaldada esialgset õiguskaitset kohtu omal algatusel ja peatada kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni: 2.1.X suhtes tehtud 05.08.2022 otsuse nr 12206300128-1 resolutsiooni punkti 3 (lahkumiskohustus) täitmine; 2.2.X suhtes tehtud 05.08.2022 otsuse nr 12206300133-1 resolutsiooni punkti 3 (lahkumiskohustus) täitmine;
2.3.X suhtes tehtud 05.08.2022 otsuse nr 12206300135 resolutsiooni punkti 3 (lahkumiskohustus) täitmine; 2.4.X suhtes tehtud 05.08.2022 otsuse nr 12206300134 resolutsiooni punkti 3 (lahkumiskohustus) täitmine.
4.Kohtuotsuse avaldamisel Riigi Teatajas asendada kaebajate nimed ja sünniajad tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.12.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X, X, X ja X (edaspidi ühiselt ka perekond või alates kohtuotsuse punktist 5 kaebajad) saabusid 05.04.2022 Hispaania Kuningriigi (edaspidi Hispaania) väljastatud viisade alusel Valgevenest Eestisse. Eestis viibides taotlesid X ja X lühiajalise töötamise registreerimist ning PPA rahuldas taotlused. X väljastati lühiajalise töötamise registreering kuni 24.04.2023 ning X kuni 06.09.2023. Eestisse saabudes asus X alates 11.04.2022 õppima Eestis koolis „Edu valem“ ning X hakkas samast ajast käima lasteaias „Edu valem“.
2.X asus Eestisse tööle 25.04.2022 ning pärast seda taotles ta 03.05.2022 pikaajalist viisat (edaspidi D-viisat), mille väljastamisest Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) 19.05.2022 keeldus. X esitas uue D-viisa taotluse 10.06.2022, kuid ka selle andmisest keelduti. Ka X esitas 10.06.2022 D-viisa taotluse, kuid sarnaselt abikaasale keelduti temale viisa andmisest.
3.Perekond esitas 30.06.2022 PPA-le taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Kuna perekonnale oli Schengeni viisa väljastanud Hispaania, siis tegi PPA vastuvõtupalve Hispaania Migratsiooniametile, kes rahuldas 19.07.2022 PPA taotluse ja nõustus perekonna vastu võtma ning nende rahvusvahelise kaitse taotlused läbi vaatama.
4.PPA jättis 05.08.2022 otsusega nr 12206300128-1 (edaspidi otsus I) ja ühiselt vormistatud otsustega nr 12206300133-1, nr 12206300135 ja nr 12206300134 (edaspidi otsus II) perekonna rahvusvahelise kaitse taotlused välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 21 lg 1 punkti 6 alusel läbi vaatamata ja lükkas taotlused tagasi, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 604/2013 (edaspidi Dublin III määrus) artikkel 12 (2) järgi vastutab taotluste läbivaatamise eest Hispaania Kuningriik (resolutsiooni punktid 1 ja 2). Lisaks kohustas PPA perekonda VRKS § 25 lg 21 kohaselt lahkuma taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki ehk Hispaaniasse (resolutsiooni punkt 3). Otsuste I ja II põhjendused on kokkuvõttes järgmised:
4.1.Dublin III määruse eesmärk on leevendada piiririikide või taotlejate sihtriikideks olevate riikide rändesurvet ning ühtlustada varjupaigataotlemisega tekkivat koormust määrusega liitunud
2 (13)
riikide hulgas Euroopas. Vastavate põhimõtete tugevdamiseks on Dublini määrust ka uuesti sõnastatud, et vältida võimalusi nn. asylum shopping tekkeks. Perekonnal on kehtivad Hispaania viisad. Sel põhjusel on perekonna rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest vastutavaks Hispaania ning PPA ei ole kohustatud esitatud taotlusi läbi vaatama. Perekond tuleb Hispaaniale üle anda hiljemalt 19.01.2023.
4.2.Asjaolu, et X ja X oli registreeritud Eestis lühiajaline töötamine, ei ole Dublin III määruse kohaselt aluseks Eestisse jäämiseks. Samuti ei saa seda pidada humaanseks ja inimlikuks kaastunde asjaoluks Dublin III määruse artikli 17 tähenduses. Humaanse ning inimliku asjaoluna saab käsitada pereliikmete, sugulaste või teiste perekonda kuuluvate liikmete kokkuviimist, kuid lühiajalise töötamise olemasolu ei ole Eestisse sisenemise ega viibimise alus. Suurbritannia Home Office on toonud Dublini määruse artikkel 17 kohta välja, viidates sealhulgas ka Euroopa Liidu Kohtule, et vastutuse võtmine artikkel 17 järgi oleks asjakohane, kui ainuüksi inimeste väljasaatmine teise liikmesriiki on oma olemuselt inimväärikust alandav ning kahjustav ning kui selle väljasaatmise tagajärjeks on taotleja vaimse ning füüsilise tervise oluline halvenemine. Seetõttu on primaarseks asjaoluks taotlejate Hispaania viisa olemasolu.
4.3.PPA lähtub lapse parimate huvide määratlemisel esmajärjekorras LÕK artiklist 9, mille kohaselt lapsi ei lahutata vanematest, va juhul kui see on nende huvides. Sellest tulenevalt on lapse parimates huvides kasvada oma perekonnas ja olla koos vanematega.
4.4.Kogutud päritoluriigiinformatsioonist nähtub, et Hispaanias on hästi toimiv rahvusvahelise kaitse taotlemise süsteem ning taotlejatele on tagatud rahvusvahelise kaitse menetluste ajal nii sotsiaaltoetused kui ka muud toetusprogrammid. Ei nähtu, et Hispaaniasse ei toimuks Dublini menetluse raames tagasisaatmisi. Hispaania teeb koostööd UNHCR-iga, taotlejatele on menetluste ajal igakülgselt tagatud neile arusaadavas keeles nende õigused ning koostatud negatiivse otsuse järgselt on võimalik pöörduda mitmeastmelise kohtusüsteemi poole. Haavatavate isikute osas kohaldatakse Hispaanias kiirmenetlust ning lisaks eksisteerib kaitse andmisel lisaks pagulasstaatusele ning täiendavale kaitse ka humanitaaralusel elamisloa andmine.
5.Tallinna Halduskohtule saabusid 17.08.2022 X (edaspidi kaebaja I) kaebus (haldusasi 3-221750) ja X (edaspidi kaebaja II), X (edaspidi kaebaja III) ja X (edaspidi kaebaja IV) ühine kaebus (haldusasi 3-22-1751), milles taotleti vastavalt otsuste I ja II tühistamist ning PPA kohustamist vaadata perekonna rahvusvahelise kaitse taotlused läbi. Pärast haldusasjas 3-22-1751 kaebuse käiguta jätmist võttis kohus kaebused 23.08.2022 määrusega menetlusse ja liitis need, jättes haldusasja numbriks 3-22-1750.
3 (13)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebajate seisukohad Kaebaja I seisukoht otsuse I suhtes
6.1.Kaebaja I saatmine Hispaaniasse rikuks tema ja ta laste õigust austusele perekonnaelu vastu ja oleks vastuolus laste parimate huvidega. Lisaks rikkus PPA otsuse tegemisel haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 6, kuna ei ole selgitanud välja menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolusid. Dublin III määrus võimaldab liikmesriikidele õiguse teha vastutuskriteeriumitest erandeid ning kaebaja I seda ka taotles. HMS § 4 lg 1 sätestab kaalutlusõiguse sisu ning PPA oleks pidanud kaaluma, kas seadusega antud võimalust kasutada või mitte. Otsusest ei nähtu, et PPA oleks üldse kaalunud erandi kohaldamist. Samuti ei viinud PPA kaebajaga I läbi vestlust, et täpsustada kirjalikult antud seisukohti. Tegemist on kaalutlusõiguse põhjendamatu kasutamata jätmisega ning otsus I on põhjendamispuudusega (HMS § 54 ning § 56 lg-te 2 ja 3 rikkumine). Tagatud ei olnud ka seadusega sätestatud menetlustagatised.
6.2.Kaebaja I nõustub, et töökoha olemasolu ei ole selline asjaolu, mis võiks tuua kaasa olukorra, kus Eesti vastutaks kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Kuid kui hinnata kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid koosmõjus (opositsiooniline tegevus Eestis, töökoha olemasolu, kõrgel tasemel spetsialist, laste parimad huvid), võib näha kaebaja I sidet Eestiga ja põhjendatud huvi taotluse läbivaatamise eest just Eestis. Lisaks sellele esitas kaebaja I juba PPAle tõendid tagakiusu olemasolu kohta, ning tegemist on kõrge profiiliga isikuga, kelle vastu võib olla huvi Eestil endalgi. PPA aga otsustas määrusega antud kaalutlusõigust mitte isegi kaaluda ega uurida, seega ei saa selline otsus olla HMS § 6-ga kooskõlas.
6.3.PPA Hispaania varjupaigasüsteemi kirjeldavates raportites on välja toodud, et Hispaanias esineb laiaulatuslikke süsteemseid probleeme nii rahvusvahelise kaitse taotlejate majutamises kui ka taotluste läbivaatamisega ning Euroopa Liidu Varjupaigaagentuur käivitas tegevuskava Hispaania toetamiseks. Puudused on ka haridussüsteemis ning PPA esitatud raporti kohaselt seisavad rahvusvahelise kaitse taotlejate lapsed silmitsi takistustega juurdepääsul haridusele. Hispaanias kestavad rahvusvahelise kaitse taotluste menetlused keskmiselt 473 päeva, ehkki direktiivist tulenev tähtaeg on 6 kuud. Hispaania on järjestikus kolmas riik, kus on kõige rohkem asüülitaotlusi EL-is, seega selge on see, et 2022. aastal puhkenud sõda Ukrainas ainult süvendab probleemi. Aastatel 2019 ja 2020 on teatatud selle kohta, et Dublini tagasipöördujad ei ole saanud juurdepääsu vastuvõtutingimustele. Teatud juhtudel on see kaasa toonud kodutuse ja vaesuse.
6.4.Kaebajal I on tihe side Valgevene diasporaaga, mis on Lukašenko režiimi ja Ukraina sõja vastane. Kaebaja I on pidevas kontaktis Tihhanovskaja peakorteri esindajatega (mis ei asu Hispaanias) ning osaleb aktiivselt Lukašenko režiimivastase võitluse strateegia väljatöötamisel ja Eestis toimuvatel isiklikel kohtumistel opositsiooniga. Sellist tegevust Hispaanias ei toimu, mistõttu oleks kaebajal I Hispaanias olles problemaatiline ja kohati ka võimatu jätkata oma tegevust demokraatia ja inimõiguste kaitsel. Ehkki kaebaja I möönab, et need asjaolud üksikuna arvesse võetult ei anna sellist mõju, et oleks võimalik kasutada Dublin III määruse artikliga 17 kehtestatud kaalutlusõigust ning otsustada vaadata läbi tema taotlus Eestis, kuid kui võtta kõiki asjaolusid kumulatiivselt, siis on võimalik jõuda järeldusele, et tema taotluse võib vaadata läbi Eestis humaansetel kaalutlustel.
4 (13)
Kaebajate II–IV seisukohad otsuse II suhtes
6.5.Kaebaja II ja kaebajate III ja IV saatmine Hispaaniasse rikuks nende õigust austusele perekonnaelu vastu ja oleks vastuolus laste parimate huvidega. Lapse parimate huvide hindamisel peaksid liikmesriigid võtma eelkõige nõuetekohaselt arvesse alaealise heaolu ning sotsiaalset arengut, turvalisuse ja julgeoleku kaalutlusi ning alaealise arvamust vastavalt tema vanusele ja küpsusele, sealhulgas ka tema päritolu.
6.6.Pole vaidlust, et otsuse tegemisel on kõige olulisemad laste parimad huvid ning PPA oleks pidanud hindama Hispaania tingimusi võrreldes Eestiga. Otsusest II ei nähtu, et PPA oleks arvestanud laste jaoks oluliste asjaoludega ning uurinud, millistesse sotsiaalsetesse süsteemidesse nad kuuluvad. Samuti ei uurinud PPA laste olukorda ning jättis arvesse võtmata laste tervise ja emotsionaalse seisundi. Nt eksis PPA mõlema lapse õpingute keele osas. Lapsed õpivad keelekümblusklassis, st õpingud on nii eesti kui ka vene keeles paralleelselt. PPA ei toonud välja ka seda, millised tingimused on Hispaanias haridustee jätkamiseks. Otsuses II välja toodud AIDA raportist nähtub, et rahvusvahelise kaitse taotlejate lapsed seisavad silmitsi takistustega juurdepääsul haridusele.
6.7.PPA ei saanud sisuliselt lastega seonduvat arvestada, kuna ei viinud läbi ühtegi vestlust. Otsuses II on kajastatud üksnes huvi olla vanematega koos, mis on ainult üks osa laste õigustest ja huvidest. Muid asjaolusid PPA ei kaalunud. Kaebajad leiavad, et laste parimate huvidega arvestamine tähendab nende jäämist Eestisse, kus nad saavad jätkata haridusteed, mis soosib nende arengut ning aitab kohaneda uues keskkonnas.
6.8.Kaebaja IV koges Valgevenes traumat, mille tagajärjel tekkisid tal kõnehäired. Ka Eestisse kolides kõnehäired kordusid. On tõenäoline, et Hispaaniasse kolides tekib kaebajal IV uuesti stress, mis võimendab tema kõnehäiret. Otsuses II leiab PPA aga, et tegemist on ebaolulise terviseprobleemiga, mis peaks mööduma enne kui kaebaja jõuab täiskasvanuikka. Oma järeldusele jõuab PPA tuginedes Postimehe artiklile, mis ei ole aga akadeemiline allikas ega arstlik kinnitus, vaid pelgalt reporteri arvamus. Valgevenes külastas kaebaja IV psühhiaatrit, kelle poolt on tal määratud diagnoos markeeringuga F 98.5, mis on „seotud läbielatud stressiga septembris 2020“. Arsti soovitusel peaks kaebaja IV vältima stressirohkeid olukordi. Praegusel hetkel peab otsustama, kas lapse parimates huvides on lubada tal jääda Eestisse koos tema perega, kus on juba 4 kuu jooksul tekkinud turvaline keskkond, sõbrad ning stabiilsus, või saata terve pere Hispaaniasse, mis ilmselgelt tekitab stressi, nõuab uuesti kohanemist ning võib tuua tagasi kõnehäired, mis on tingitud stressist. Täiendavad seisukohad kohtuistungil
6.9.Kohtuistungil selgitasid kaebajad I ja II, et ühes nendega reisis Eestisse ka pere lemmikloom – inglise buldog –, kes tõu eripärast tulenevalt ei saa lennukiga reisida. Sel põhjusel ja kui üldse, siis tuleks perele võimaldada Hispaaniasse lahkumist isikliku sõidukiga.
7.Vastustaja seisukoht
7.1.Vaidlustatud otsused on õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust. Kaebajate taotluste läbivaatamise eest vastutab Hispaania ning sinna saatmine ei riku kaebajate õigust asutusele perekonnaelu vastu ega ole vastuolus laste parimate huvidega.
5 (13)
7.2.PPA võttis arvesse otsuse tegemisel laste parimad huvid ning vastutava liikmesriigi määramisel ei ole PPA kohustatud läbi viima sisulist menetlust. Asjaolu, et Hispaanias võib taotluste menetluses esineda puudusi või, et tähtajad on pikad, ei tähenda, et Eesti peaks võtma vastutuse taotluste läbivaatamise eest. Dublini määruse eesmärk on leevendada piiririikide või taotlejate sihtriikideks olevate riikide rändesurvet ning ühtlustada varjupaigataotlemisega tekkivat koormust määrusega liitunud riikide hulgas Euroopas. Vastavate põhimõtete tugevdamiseks on Dublini määrust ka uuesti sõnastatud, et vältida võimalusi nn. asylum shopping tekkeks.
7.3.Perekond on reisinud koos lastega erinevatesse riikidesse ja siis ei ole see lastele terviseprobleeme tekitanud. Seega ei ole kaebajad tõendanud, et lapse terviseprobleem just Eestist Hispaaniasse kolimise tõttu halveneb. Arsti tõend terviseseisundi kohta kinnitab, et lapsel on olnud varasemalt üleelamisi ja soovitab massaaži, ravivõimlemist, musikaalseid ja rütmilisi tegevusi, perekondlikku psühhoteraapiat ja stressirohke olukorra vältimist. Kui 5-aastane laps on koos oma perekonnaga ja perekond tegeleb arsti soovitatud tegevustega, siis ei saa see olla lapsele stressirohke olukord.
7.4.Vastutava liikmesriigi määramisel ei ole oluline, millises riigis on menetlus kiirem või kus on parem haridus. Dublin III määruse eesmärk on varjupaiga taotluste läbivaatamine. Kaebajatest lapsed saabusid Eestisse kevadel ja asusid õppima aprillikuu keskel, st kui koolid olid õppeaastat lõpetamas, seega ei ole mõne kuu pikkune Eestis viibimine ja koolis õppimine suur integreerumise periood. Nii nagu Eestiski, on kaebajate lastel võimalik jätkata haridusteed Hispaanias.
7.5.Ehkki rahvusvahelise kaitse menetluses on olulised laste parimad huvid, siis ei ole aktsepteeritav manipuleeriv käitumine, et kui kaebajad Eestisse viisasid ei saanud ning viisa andmisest keeldumine ei olnud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 42 tulenev, siis otsiti teisi Euroopa riike, kes annaks neile võimaluse Euroopasse sisemiseks. Kuna Hispaania lubas kaebajatele turistiviisad, siis oleksidki kaebajad pidanud Hispaanias kaitset küsima, mitte tulema Hispaania poolt antud viisadega Eestisse ja Eestis rahvusvahelist kaitset küsima. Juhul, kui kaebajatel oli reaalne tagakiusukartus oma kodakondsusjärgse riigi ees, siis oleks olnud mõistlik, et kaebajad küsivad rahvusvahelist kaitset kohe esimeselt Euroopa riigilt, kuhu nad oma riigist lahkudes jõudsid (Läti). Seda kaebajad ei teinud, vaid liikusid edasi Eestisse. Hispaania turistiviisaga oleksid kaebajad pidanud minema turismireisile Hispaaniasse. Antud juhul on PPA seisukohal, et tegemist on just asylum shoppinguga.
7.6.Ehkki kaebajatega ei viidud vestlusi läbi, siis võimaldati neile kirjalikult seisukohtade esitamist. Dublin III määruse preambuli punkti 18 kohaselt tuleks korraldada taotlejaga vestlus, et hõlbustada rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramist. Taotlejat tuleks teavitada kohe pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist sellest, et kohaldatakse käesolevat määrust ja et vestlus, selleks et hõlbustada vastutava liikmesriigi määramist, pakub taotlejale ka võimalust anda teavet oma pereliikmete, sugulaste või teiste perekonda kuuluvate isikute viibimise kohta liikmesriikides, et sellega lihtsustada vastutava liikmesriigi määramist. Vestluse läbiviimist reguleerivad ka Dublin III määruse artiklid 4 ja 5. Praegusel juhul ei olnud vajadust hõlbustada ega lihtsustada vastutava liikmesriigi määramist, kuna vastutav liikmesriik oli üheselt selge ning teave pereliikmete ja sugulaste kohta oli PPA-l olemas. Määruse sätte kohaselt ei pea PPA vestlust korraldama, kui rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramisega ei ole probleeme. Antud juhul probleeme ei esinenud, mistõttu ei olnud ka vajadust vestlusi korraldada. Kaebajatele võimaldati esitada
6 (13)
oma arvamus ja vastuväited kirjalikult, seega ei ole PPA ka kaebajate seisukohti jätnud täiesti tähelepanuta.
7.7.Kaebaja I väited seoses opositsioonilise tegevusega ei ole asjakohased. Tihhanovskaja peakorter ei asu ka Eestis ning praeguse infotehnoloogia võimekuse juures ei pea kaebaja I oma tegevuse jätkamiseks Eestisse jääma. Valgevene Rahva-Saatkonna esindaja Eestis küll toetab kaebaja I Eestisse jäämist, kuid PPA on seisukohal, et kaebaja saab oma tegevust jätkata ka Eestist eemal olles Hispaanias tehniliste vahendite kaudu. Valgevene opositsiooni esindajad omavad ka Hispaania võimudega suhteid. Näiteks 2020. aasta detsembris käis Hispaanias visiidil Sviatlana Tsikhanouskaya. Muuhulgas lubasid Hispaania võimud aidata Valgevene demokraatlikul liikumisel teha ettevalmistusi võimu üle võtmiseks ja samuti pakuti igasugust muud abi. Teist korda käis Tsikhanouskaya Hispaanias 2022. aasta mais, kus Valgevene opositsionääri sõnul lubasid Hispaania võimud erinevatel viisidel neid aidata. Näiteks lubas Hispaania jätkata valgevenelaste viisade väljastamist. Samuti toetati Ukraina elamisloaga valgevenelasi samadel alustel sealt pärit ukrainlastega. PPA täpsustused pärast kohtuistungit
7.8.Kaebajatel on võimalik kasutada lemmiklooma transportimiseks teenust, mis on levinud ka koerte näitusele transportimisel. Kaebajate enda transpordiga mööda maismaad ei ole PPA valmis kaebajaid Eestist Hispaaniale üle andma, kuna Hispaania on kaebajaid nõus võtma vastu DubliNeti vastuse järgi lennureisiga. Majutuskeskuse osas leiab vastustaja, et kaebajad ei elanud ka Eestis majutuskeskuses, vaid Tallinna kesklinnas, ja kui kaebajatel on Hispaanias samuti sõbrad nagu Eestiski, siis ei pea kaebajad Hispaanias majutuskeskuses elama.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus jätab kaebajate kaebused rahuldamata.
9.VRKS § 21 lg 1 punkt 6 näeb ette, et rahvusvahelise kaitse taotlus jäetakse sisuliselt läbi vaatamata, kui Dublin III määruse järgi vastutab selle läbivaatamise eest muu riik. VRKS § 21 lg 2 kohaselt lõpetatakse rahvusvahelise kaitse menetlus sel juhul taotluse tagasilükkamise otsusega ning PPA ei pea seejuures hindama, kas taotleja vastab rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. PPA jättis otsustega I–II perekonna rahvusvahelise kaitse taotlused VRKS § 21 lg 1 punkti 6 alusel läbi vaatamata ning lükkas need VRKS § 21 lg 2 alusel tagasi, sest taotluste läbivaatamise eest vastutab Hispaania.
10.Dublin III määruse artikli 3 lg 1 näeb ette, et liikmesriigid vaatavad läbi selliste kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse taotlused, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset mõne liikmesriigi territooriumil, sealhulgas piiril või transiidialal. Taotluse vaatab läbi üks liikmesriik, kelleks on III peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik. Määruse artikli 7 lg 1 järgi kohaldatakse vastutava liikmesriigi määramise kriteeriume III peatükis esitatud järjestuses. Artikli 12 lg 2 kohaselt, kui taotlejal on kehtiv viisa, vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest viisa välja andnud liikmesriik, välja arvatud juhul, kui viisa anti välja mõne muu liikmesriigi nimel vastavalt esindamist käsitlevale kokkuleppele, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega
7 (13)
kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri) artiklis 8. Sel juhul vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest esindatud liikmesriik.
11.Kaebajad saabusid 05.04.2022 koos Eestisse ja püüdsid algselt jääda Eestisse viisa alusel. Rahvusvahelise kaitse taotlused esitati alles pärast seda, kui PPA keeldus kaebajale I ja kaebajale II D-viisa andmisest 29.06.2022. Vaidlust ei ole, et Hispaania oli perekonnale väljastanud turismiviisad järgmiste kehtivusaegadega: Kaebajale I kehtivusega kuni 01.04.2027; Kaebajale II kehtivusega kuni 15.10.2025; Kaebajale III kehtivusega kuni 18.04.2023; ning. Kaebajale IV kehtivusega kuni 15.10.2025.
12.Kaebajad ei vaidlusta, et Dublin III määruse artikli 12 lg 2 kohaselt vastutaks nende rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest Hispaania. Küll aga leiavad kaebajad, et nende suhtes oleks tulnud kohaldada Dublin III määruse artiklit 17 ning et Eesti oleks pidanud kooskõlas Dublin III määruse artikliga 17 otsustama, et vaatab kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused ise läbi. Sellest tingitult leiavad kaebajad, et PPA kohaldas otsuste I–II tegemisel valesti Dublin III määruse vastutuskriteeriume, hindas vääralt laste parimaid huve ja kaebaja I tegevuse võimalikkust Hispaanias ning rikkus HMS-is kehtestatud haldusmenetluse läbiviimise norme (kaalutlusõigus, uurimispõhimõte ning põhjendamiskohustus). Kohus kaebajatega ei nõustu.
13.Mis puudutab aga otsustust, et liikmesriik kes taotluse läbi vaatamise eest ei vastuta otsustab siiski taotluse ise läbi vaadata, siis ka selle otsuse tegemist reguleerib Dublin III määrus. Dublin III määrus ei kehtesta, et artikli 17 rakendamisel lähtuvad liikmesriigid siseriiklikest menetlusnormidest. Sel põhjusel kohalduvad kaebajate viidatud haldusmenetluse põhimõtted (uurimiskohustus, kaalutlusõiguse teostamine ja põhjendamiskohustus) piiratud ulatuses. Kuna EL määrused on liikmesriikidele otsekohalduvad, siis peab nende kohaldamine olema ka liikmesriigiti ühetaoline ega saa sel põhjusel sõltuda liikmesriigi haldusmenetlust reguleerivatest normidest.
14.VRKS § 18 lg 1 kohaselt on PPA pädev läbi vaatama neid rahvusvahelise kaitse taotlusi, mille läbivaatamise eest on vastutavaks riigiks Eesti. Kuigi reeglina jäetakse taotlus, mille läbivaatamise eest vastutab Dublin III määruse järgi muu liikmesriik, läbi vaatamata ja tehakse tagasilükkav otsus (VRKS § 21 lg 1 punkt 6, § 21 lg 2), siis on sellest reeglist kaks erandit. Esiteks olukord, kus liikmesriik otsustab erandina ise taotluse läbi vaadata (Dublin III määruse artikkel 17) ning teiseks olukord, kus Dublin III määruse alusel rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavaks liikmesriigiks määratud liikmesriigis esinevad varjupaigamenetluses ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimustes süsteemsed puudused, mistõttu on reaalne oht, et vastutavasse riiki saatmisel on taotlejal võimalus saada koheldud ebainimlikult või alandavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi harta) artikli 4 tähenduses (Dublin III määruse artikkel 3 lg 2 ja harta artikkel 4 ning Euroopa Kohtu 19.03.2019 kohtuotsus Jawo, nr C-163/17, ECLI:EU:C:2019:218).
15.Euroopa Kohus selgitas 23.01.2019 otsuses M.A. jt, C-661/17, ECLI:EU:C:2019:53, punktides 57–60 Dublin III määruse artikli 17 kohta järgmist: „Erandina artikli 3 lõikest 1 näeb määruse artikli 17 lõige 1 ette, et iga liikmesriik võib otsustada läbi vaadata talle esitatud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku rahvusvahelise kaitse taotluse, isegi kui ta ei ole selle taotluse läbivaatamise eest nende kriteeriumide kohaselt vastutav. Dublini III määruse artikli 17 lõike 1 sõnastusest nähtub selgelt, et see on
8 (13)
vabatahtlikkuse alusel kohaldatav säte, sest see jätab iga liikmesriigi enda otsustada, kas ta vaatab talle esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbi ka juhul, kui ta ei ole määruses sätestatud vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumide järgi selleks kohustatud. Selle pädevuse kasutamine ei sõltu mingisugustest eritingimustest (vt selle kohta 30. mai 2013. aasta kohtuotsus Halaf, C-528/11, EU:C:2013:342, punkt 36). Euroopa Kohus on selles osas märkinud, et sellise pädevuse eesmärk on võimaldada igal liikmesriigil iseseisvalt, poliitilistest, inimlikest või praktilistest kaalutlustest lähtudes otsustada rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaadata isegi juhul, kui ta selles määruses sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav ei ole (4. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Fathi, C-56/17, EU:C:2018:803, punkt 53). Võttes arvesse sel viisil liikmesriikidele antud kaalutlusõiguse ulatust, on asjaomase liikmesriigi ülesanne määrata kindlaks, millistel tingimustel soovib ta Dublini III määruse artikli 17 lõikes 1 ette nähtud kaalutlusõigust käsitleva sättega antud pädevust kasutada ja nõustuda ise läbi vaatama rahvusvahelise kaitse taotluse, mille eest ta ei ole määruses sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav. See tõdemus on ka kooskõlas esiteks vabatahtlikkuse alusel kohaldatavaid sätteid käsitleva Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt annavad need sätted liikmesriikidele ulatusliku kaalutlusõiguse (10. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Abdullahi, C-394/12, EU:C:2013:813, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika), ning teiseks artikli 17 lõike 1 eesmärgiga ehk eesmärgiga tagada liikmesriikide eelisõigused rahvusvahelise kaitse andmise õiguse teostamisel (5. juuli 2018. aasta kohtuotsus X, C-213/17, EU:C:2018:538, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).“ Sama otsuse punktides 71–72 selgitas Euroopa Kohus ka, et: „Et käesoleva otsuse punktidest 58 ja 59 nähtuvalt ei sõltu Dublini III määruse artikli 17 lõikes 1 ette nähtud kaalutlusõigust käsitleva sättega liikmesriikidele antud pädevus mingisugustest eritingimustest ning üldjuhul on iga liikmesriigi otsustada, millistel tingimustel ta soovib seda pädevust kasutada ja vaadata ise läbi rahvusvahelise kaitse taotluse, mille eest ta ei ole määruses sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav, siis tuleb tõdeda, et ka lapse parimaid huve puudutavad kaalutlused ei saa kohustada liikmesriiki seda pädevust kasutama ja ise läbi vaatama taotlust, mille eest ta ei ole vastutav. Sellest järeldub, et Dublini III määruse artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see ei pane liikmesriigile, kes ei ole määruses sätestatud kriteeriumide alusel vastutav rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, kohustust võtta arvesse lapse parimaid huve ning vaadata taotlus määruse artikli 17 lõike 1 kohaselt ise läbi.“.
16.Võttes aluseks Dublin III määruse ning selle kohaldamise kohta Euroopa Kohtult saadud seisukohad, siis ei ole kaebajatel subjektiivset õigust nõuda, et PPA vaataks nende rahvusvahelise kaitse taotlused Dublin III määruse artikli 17 alusel läbi. Seda õigust ei tulene ka sellest, et kaebajate I ja II subjektiivse hinnangu kohaselt on nad seisukohal, et kaebajatel III ja IV oleks Eestis parem. Dublin III määruse artikli 17 kohaldamine on liikmesriigi kaalutlusõigus, mistõttu taandub küsimus kaalutlusõiguse teostamise kontrollile. Kuigi nimetatud artikliga liikmesriigile antud ulatuslikku kaalutlusõigust pole siseriiklike normidega täpsustatud, siis ei vabasta see PPA-d kaalutlusõiguse teostamisest (nt Tallinna Halduskohtu 19.08.2021 otsus asjas nr 3-211483, punkt 4). Kohus hindab sellise otsuse puhul kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3).
17.Kohus leiab, et otsustes I ja II on piisavalt kaalutletud ja põhjendatud, miks Eesti ei võta ise vastutust perekonna taotluste läbivaatamise eest ning seda ei muuda ka asjaolu, et kaebajatega ei viidud läbi isiklikke vestlusi, vaid võimaldati seisukohti esitada kirjalikult (vt täiendavalt ka kohtuotsuse punkti 20).
9 (13)
17.1.Otsustes I ja II viidatakse Dublin III määruse sissejuhatavas punktis 17 sisalduvale suveräänsusklauslile, mida on täpsemalt väljendatud määruse artiklis 17. Kaebajaid III ja IV puudutavad kaalutlused esitati peaasjalikult otsuses II. PPA märkis, et kaalukad põhjused taotluste läbivaatamise eest vastutuse võtmiseks puuduvad. Otsuse II punktis 3.2 analüüsis vastustaja laste parimaid huve ning täiendas esitatud vastuväidete alusel oma seisukohti otsuse II punktis 4. Kohus nõustub PPA esitatud väidetega, ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata (HKMS § 165 lg 2). Kaebajad ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaks alust väita, et Hispaaniasse elama asumine võiks lapsi eriliselt traumeerida. Ehkki kohus nõustub, et iga kolimine toob endaga kaasa teatud stressi, siis oleks kaebajad I ja II saanud seda vältida. Esitatud tõenditest nähtub, et perekond on suhteliselt palju reisinud ning ka käesoleval juhul sooviti minna reisile Hispaaniasse, ent otsustati ümber ja saabuti Eestisse1. Kohtuistungil uuris kaebajate esindaja kaebajatelt I ja II, et kuidas lastel Eestis läheb ja kaebaja I vastas, et lastega on kõik korras, nad on kergesti adapteerunud ning leidnud endale sõbrad. Kohtu hinnangul puudub alus arvata, et lapsed ei võiks adapteeruda ning uusi sõpru leida ka Hispaanias.
17.2.PPA on otsuses analüüsinud Hispaania rahvusvahelise kaitse süsteemi ning selgitanud ka vene keelt kõnelevate isikute olukorda Hispaanias. Asjaolu, et Eestis on vene keel rohkem levinud ning siin oleks mugavam jääda venekeelse suhtluse juurde, ei ole selline erakordne põhjus, et õigustada taotluste läbivaatamise vastutuse võtmist Eestile. Ehkki kohus nõustub, et AIDA raportist2 nähtub, et esinenud on puudujääke, kuid kaebajad jätavad täielikult tähelepanuta, et need on seotud väga konkreetsete olukordadega. Samuti jätavad kaebajad tähelepanuta, et kaebaja III käib erakoolis ning kaebaja IV eralasteaias. Ka Hispaanias on erakoole ja -lasteaedu, kus kaebajad saavad õpinguid jätkata väljaspool tavapärast haridussüsteemi3. Seega on kaebajatel III ja IV võimalused Hispaanias kohaneda nii koolisüsteemi abil kui ka väljaspool seda, sh võimaldaksid nii õppe- kui vaba aja tegevused suhelda teiste lastega. Ehkki kaebajad I ja II on kirjeldanud kolimisega ja kohanemisega kaasnevat stressi lastele, siis on ka Hispaanias vanematel võimalik teha selliseid valikuid, et lastel oleks võimalik õppida ja osaleda sellistest tegevustes, mis aitavad neil kiiremini kohaneda. Ka Eestisse jõudes asusid lapsed õppima eralasteaeda ja kooli juba nädal pärast saabumist. Samasuguseid otsustusi on kaebajatel I ja II võimalik teha ka Hispaanias olles.
17.3.Eelneva põhjal kohus ei nõustu kaebajatega, et PPA ei teostanud kaalutlusõigust. PPA kaalus endale taotluste läbivaatamise vastutuse võtmist, kuid leidis, et erandlikud asjaolud puuduvad. Samuti hindas PPA Valgevene Rahva-Saatkonna ja Valgevene maja kirju taotlejate osas, kuid leidis, et need ei ole sellised asjaolud, et kaebajate rahvusvahelise kaitse taotluste eest peaks vastutama Eestis. Kohtule ei nähtu kaalutlusvigu, arvestatud on olulisi asjaolusid ning puuduvad asjakohatud kaalutlused (HMS § 4 lg 2). Seejuures märgib kohus, et asjaolu, et PPA eksis otsuses II kaebajate III ja IV õpingute keele osas, ei muuda otsust II õigusvastaseks ega too kaasa selle tühistamist. Arvestades PPA ulatuslikku kaalutlusõigust ja et Dublin III määruse sissejuhatava punkti 17 ja artikli 17 lg 1 kohaldamine on erandliku iseloomuga ning et PPA otsustest nähtub kaalutlusõiguse teostamine ja asjakohased kaalutlused, siis ei ole alust pidada otsuseid I ja II õigusvastaseks.
18.Kohus nõustub kaebaja I ja vastustaja seisukohaga, mille kohaselt töökoha olemasolu Eestis ei ole selline asjaolu, mis tooks Dublin III määruse artikli 17 kohaselt kaasa olukorra, kus Eesti vastutaks taotluste läbivaatamise eest. Ka asjaolu, et kaebajal I oleks Eestis olles võimalik lihtsamalt Valgevene opositsiooni tegevuses osaleda, ei ole selline, et see tooks kaasa Eesti
Vt kaebaja I esitatud seisukohad kohtuistungil AIDA − The Asylum Information Database: Country Report: Spain; PPA 14.09.2022 esitatud lisa 8, lk 104–105
vastutuse. PPA selgitas Valgevene opositsiooni koostööd Hispaania ametivõimudega ning kaebaja ei ole toonud välja selliseid erilisi asjaolusid, mis takistaks tal oma tegevust Hispaanias jätkata. Suveräänsusklausli mõte ei ole võimaldada rahvusvahelise kaitse taotlejatel valida endale meelepärasemat kohta taotluste läbivaatamiseks. Kohus leiab, et elukohariigist lahkumine põhjustab loomulikult stressi nii lapsele kui täiskasvanutele ning mistahes võõras riigis kohanemine nõuab omapoolset pingutust ja on teatud määral keeruline, kuid kaebajate pere puhul pole toodud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis viiks selleni, et just Eesti peaks endale taotluste läbivaatamise vastutuse võtma.
19.Kaebajate väitel esinevad Hispaania varjupaigamenetluses ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimustes süsteemsed puudused, kuid kaebajad ei väida, et sel põhjusel oleks neil reaalne oht, et vastutavasse riiki saatmisel on perekonnal võimalus saada koheldud ebainimlikult või alandavalt harta artikli 4 tähenduses. Olles läbi vaadanud otsustes I ja II viidatud materjalid, nõustub kohus PPA põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt peab kohus aga vajalikuks selgitada, et Eestis viibides ei elanud kaebajad rahvusvahelise kaitse taotlejatele mõeldud majutuskeskustes ning kohus ei pea tõenäoliseks, et Hispaanias viibides otsustaksid kaebajad elada ja sõltuda täielikult üksnes Hispaania antud tagatistest rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Kohus peab usutavaks, et kaebajate elustandard Hispaanias elades ei muutuks.
20.Seoses isikliku vestluse korraldamisega peab kohus aga vajalikuks selgitada täiendavalt, et kohus ei nõustu PPA seisukohaga, et kui vastutava liikmesriigi määramisel ei ole küsimust, et sellisel juhul isikliku vestluse korraldamine ei ole vajalik. Dublin III määruse sissejuhatavat punkti 18, artikli 4 lg 1 punkti c) ja artiklit 5 arvestades on isikliku vestluse läbiviimine siiski reegel, millest erandi tegemine peaks olema põhjendatud. Seda enam, et menetluses on esmatähtsad lapse parimad huvid ja nt arvestada tuleb alaealise heaolu ja sotsiaalset arengut (määruse art 6 lg 1, lg 3 punkt b). Ka Dublin III määruse sissejuhatav punkt 13 viitab üldpõhimõttena lapse parimate huvide arvestamisele. Täiendavalt märgib kohus, et kui taotlejad leiavad, et nende suhtes tuleks kaaluda Dublin III määruse artikli 17 kohaldamist, siis on isikliku vestluse korraldamine samuti oluline, et selgitada välja, kas sellised asjaolud üldse esinevad või mitte. Seega on kohtu hinnangul vestluste korraldamata jätmine menetluslik viga, arvestades eriti puutumust alaealiste lastega. Samas on kaebajad kirjalikult ära kuulatud ning võttes aluseks kaebustes esitatud väited, siis ei nähtunud nendest selliseid asjaolusid, mida kaebajad kirjalikes seisukohtades välja ei toonud.
21.Võrreldes haldusmenetluses esitatud seisukohtadega tõid kaebajad I ja II välja alles kohtuistungil, et perel on 9-aastane Inglise buldogist lemmikoom, kes tõu eripärast tulenevalt ei saa lennata. Vaidlust ei ole, et seda asjaolu kaebajad haldusmenetluses välja ei toonud ning kohus ei ole veendunud, et selle oleksid kaebaja toonud välja nt suulise vestluse korraldamisel. Nimetatud asjaolu tõusetus istungil pigem seoses sellega, et kui kaebajate kaebus peaks jääma rahuldamata, et sellisel juhul tuleks võimaldada neil lahkuda Hispaaniasse maismaad mööda, et pere lemmikloom saaks reisida koos perega. Sellest väitest ajendatult palus kohus PPA-l uurida lemmiklooma reisimisega seotud asjaolusid, kuna kui perekond peaks lemmiklooma hülgama, siis ei pruugiks see olla kooskõlas laste parimate huvidega. PPA esitas täiendavad seisukohad 27.10.2022 ning ehkki kohus andis kaebajatele võimaluse ka seisukohtadele vastata (vt kohtumääruse protokoll), siis kaebajad seda võimalust ei kasutanud. PPA selgitas, et olemas on teenusepakkujad, kes pakuvad lemmikloomade vedu Euroopa Liidu piires ilma teda ise saatva omanikuta. Ehkki kohus mõistab, et lemmiklooma jätmine võõraste kätte ning tema reisimine perest eraldi võib olla täiendav stressiallikas, siis ei saa seda pidada asjaoluks, mis peaks tooma kaasa olukorra, kus Eesti peaks olema vastutav kaebajate rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest.
11 (13)
22.Eelnevast tulenevalt ei nähtu kohtule kaebustest ja asja materjalidest asjaolusid, mis oleks võinud otsuste I ja II tegemist mõjutada ehk ei teki kahtlust, et otsused võinuks olla teistsugused, kui kaebajad oleks suuliselt ära kuulatud. Seetõttu ei too menetluslik viga kaasa otsuste I ja II tühistamist.
23.Kokkuvõtvalt on PPA otsustega I ja II sisuliselt õiguspäraselt jäetud perekonna rahvusvahelise kaitse taotlused läbi vaatamata, tehtud tagasilükkavad otsused ning kohustatud taotlejaid lahkuma Hispaaniasse. Puudub alus otsuseid I ja II tühistada, mistõttu jäävad kaebused rahuldamata ka kohustamisnõudes. Esialgse õiguskaitse andmine
24.Kaebajatele on pandud kohustus lahkuda Hispaaniasse, ja kui nad lahkumiskohustust vabatahtlikult ei täida, võidakse lahkumiskohustus sundtäita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras (VRKS § 25 lg 21).
25.Kaebajad taotlesid kohtuistungil esialgse õiguskaitse kohaldamist viisil, et kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis kohustaks kohus PPA-d lubama kaebajatel lahkuda Hispaaniasse oma auto ja koeraga. Kohus märgib, et sel viisil esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamine väljub kaebuse eesmärgist ning kohus ei saa kohustada kaebajaid Hispaaniale üle andma viisil, millega Hispaania ei nõustu. See aga ei takista esialgse õiguskaitse kohaldamist viisil, mida kohus asjaolusid arvestades peab põhjendatuks. Arvestades kaebajatega seotud isiklikke asjaolusid (kaebajad III–IV on alaealised ning perel on koer), siis peab kohus põhjendatuks kohaldada omal algatusel kaebajate suhtes esialgset õiguskaitset selliselt, et peatada otsuse I resolutsiooni punkti 3 ja otsuse II resolutsiooni punkti 3 täitmine ehk kaebajad ei pea täitma kohustust lahkuda Hispaaniasse ja seda ei saa ka sundtäita. Selliselt on perekonnal aega, et teha korraldusi Hispaaniasse lahkumiseks.
26.Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada määral, milles see on vajalik isiku õiguste esmaseks kaitseks (vt ka Riigikohtu 13.11.2020 määrus nr 3-20-349). Kohtu hinnangul piisab otsuste I ja II resolutsiooni punkti 3 täitmise peatamisest (HKMS § 251 lg 1 punkt 1) kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Asja materjalidest nähtub, et kaebajate perekond tuleb Eestis ise toime, sh nad ei ela varjupaigataotlejate majutuskeskuses, vaid Tallinnas korteris. Alates vaidlustatud PPA otsuste I ja II kättetoimetamisest ei ole kaebajad enam rahvusvahelise kaitse taotlejad (Riigikohtu 27.09.2022 määrus nr 3-22-59, punktid 17–19). Sel viisil esialgse õiguskaitse kohaldamine on Dublin III määruse artikliga 27.
27.Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei välista, et kaebajad lahkuvad Eestist iseseisvalt, arvestades Dublin III määrusest tulenevat üleandmise korda.
28.Esialgne õiguskaitse kohaldub viivitamatult (HKMS § 252 lg 3). Lähtuvalt Riigikohtu 11.11.2019 määrusest nr 3-19-681 (punkt 12) märgib kohus, et käesoleva otsusega antava esialgse õiguskaitse saab vaidlustada apellatsioonkaebusega selle esitamise tähtaja jooksul (HKMS § 181 lg 1). Kui vastustaja leiab, et esialgne õiguskaitse tuleb viivitamatult tühistada, on alati võimalik esitada tühistamise taotlus sõltumatult apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast HKMS § 172 korras kuni edasikaebuse esitamiseni otsuse teinud halduskohtule ja pärast edasikaebe esitamist kõrgemale kohtule. HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.
12 (13)
Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebajate menetluskulud jäävad kaebajate kanda.
30.Kooskõlas rahvusvahelise kaitse menetluses kehtiva konfidentsiaalsuse nõudega asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel kaebajate nimed ja sünniajad tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.