Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse (edaspidi vastustaja) 19.08.2021 käskkirjaga nr 240P vabastati vanemveebel X. X (edaspidi kaebaja) tervisekeskuse eriarstikeskuse õe ametikohalt ja tegevteenistusest 06.09.2021 ning alates 07.09.arvati reservi seoses rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavusega. X. X esitas oma esindaja kaudu Kaitseväe juhatajale 20.09.2021 vaide, milles palus tunnistada kehtetuks tegevteenistusest vabastamise käskkirja nr 240P. Kaitseväe juhataja 29.09.2021 vaideotsusega nr KVPS-0.4-3/21/26875-2 jäeti vaie rahuldamata. X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse 19.08.2021 käskkirja nr 240P „Tegevteenistusest vabastamine“ tühistamise nõudes. Kohtumenetluse käigus kaebaja muutis esialgset nõuet ning taotleb vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist. Ühtlasi palub kaebaja välja mõista vastustajalt hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, kuid mitte vähem kui kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja väidab, et asjas omab tähtsust fakt, et kaebaja tervis sai kahjustada teenistusülesandeid täites. Vastustaja on 23.09.2022 dokumendis esitanud muuhulgas järgmised väited: „Selleks, et hinnata isiku vastavust C-taseme tervisenõuetele, peab esmalt tuvastama tervisekahju seose teenistusülesannetega“. „Tervisenõuetele vastavus ja nende seos teenistusülesannetega on oluline teenistusalaste tagatiste saamisel, kuid tervisenõuete ja teenistusülesannete omavaheline seos ei mõjuta kuidagi lõplikku seisukohta selle osas, kas isik vastab tervisenõuetele või mitte.“ Kaebaja leiab, et need väited on vastuolulised. Vastustaja väidab samaaegselt, et isiku tervise vastavust C-taseme tervisenõutele saab hinnata ainult juhul, kui tema tervisekahju on tekkinud seoses teenistusülesannete täitmisega, kuid samas ei oma tervisenõuetele vastavus mingit seost sellega, kas tervisekahju on tekkinud teenistusülesannete täitmisega või mitte. Need kaks väidet ei saa mõlemad korraga tõesed olla. Kui isiku terviseseisundit saab C-taseme järgi hinnata üksnes juhul, kui ta on saanud tervisekahjustuse seoses teenistusülesannete täitmisega, siis on ilmne, et asjas omab tähtsust, kas tervisekahjustus on tekkinud seoses teenistusülesannete täitmisega. Tegelikkuses vastab tõele vastustaja esimene väide, mille kohaselt peab esmalt tuvastama tervisekahju seose teenistusülesannete täitmisega, et hinnata isiku vastavust C-taseme tervisenõuetele. Selle asjaolu on varasemalt välja toonud ka kaebaja (nt oma kaebuse punktis 13). Asjaolu, kas kaebaja tervisekahju on seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte on hetkel vaidluse all haldusasjas nr 3-21-2796 (vt selle kohta ka kaebaja 17.01.2022 dokumendi p-d 7 kuni 13). Seetõttu on kaebaja endiselt seisukohal, et siinse vaidluse lahendamise seisukohalt on oluline see, kas kaebaja tervisekahju tekkis teenistusülesandeid täites või mitte. See asjaolu selgub siis, kui jõustub otsus haldusasjas nr 3-21-2796. Kaebaja vastab C-taseme tervisenõuetele. Vastustaja oma 23.09.2022 dokumendis on toonud välja järgmist: „C taseme tervisenõuetele vastavuse otsuse tegemisel võetakse arvesse isiku terviseseisundist tulenevate ja teenistusülesannete täitmist takistavate piirangute või vastunäidustuste puudumist ning hinnatakse vigastatud kaitseväelase võimet täita teenistusülesandeid konkreetsel ametikohal, lähtudes teenistust korraldava ülema seisukohast, ametikoha riskianalüüsist ja ametijuhendist“. „Kaitsevägi on selgitanud, et C-taseme nõuetele vastavust on KAK erandkorras hinnanud ning jõudnud järeldusele, et X. X ei vasta tegevväelase tervisenõuetele ka juhul, kui tervisekahju oleks tekkinud teenistusülesannete täitmisel“. Kaebaja nõustub, et C-taseme rakendamise korral tuleb hinnata isiku sobivust täitma konkreetse ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kaebaja ei nõustu aga vastustaja väitega, nagu oleks tema terviseseisundit juba hinnatud vastavalt C-tasemele ning leitud, et kaebaja ei vasta nendele nõuetele. Nagu vastustaja välja tõi, siis tuleb C-taseme rakendamise

korral hinnata seda, kas isik on oma terviseseisundit arvestades võimeline täitma konkreetse ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kaebaja töökohaks Kaitseväes oli protseduuriõde ning ametijuhendi (lisa 1) punkti 3 kohaselt olid tema teenistusülesanded järgmised: eriarstikeskuses protseduuride teostamine, arsti abistamine vastuvõtul ja protseduuride tegemisel ning vastavate protseduuride dokumentatsiooni täitmine; - iseseisvalt Kaitseväe arstliku komisjoni (edaspidi KAK) suunatutega suhtlemine, vajaliku informatsiooni edastamine, vastava dokumentatsiooni täitmine: - KAK otsuste lõppvormistus ning otsuste edastamine; - meditsiinilise dokumentatsiooni vormistamine nii elektrooniliselt meditsiini andmebaasi kui vajadusel paberdokumentatsiooni täitmine; - ülema poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine. Eelnevast nähtub, et kaebaja ülesandeks oli eriarstikeskuses protseduuride teostamine, dokumentatsiooni täitmine, KAK suunatutega suhtlemine ja KAK otsustega tegelemine. Tegemist ei ole ülesannetega, mis vajaksid olulisel määral füüsilist jõudu või relvakäsitlemisoskust. Vastustaja ei ole välja toonud ega põhjendanud, kuidas takistas kaebaja tervisekahjustus tal eeltoodud ülesannete täitmist. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et vastustaja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Hoolimata oma tervisekahjustusest oli kaebaja endiselt suuteline täitma neid ülesandeid, mida tema ametijuhend ette nägi, mistõttu oli tema ametist vabastamine õigusvastane. Vastustaja väidab, et Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) kohaselt peavad kõik tegevväelased läbima regulaarselt arstliku läbivaatuse ja tervisenõuetele vastavuse hindamise arstlikus komisjonis. Kui arstlik komisjon tuvastab, et tegevväelane ei vasta tervisenõuetele, siis vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu arstliku komisjoni otsuse alusel. Tegevväelasena teenistusülesande täitmise eelduseks saab olla vaid vastavus tegevväelase tervisenõuetele, seega ei näe KVTS tegevväelase vabastamise puhul ülemale ette kaalutlusõigust. Tervisenõuetele on ette nähtud erinevad tasemed. Täielikult ja koos relvakandmise õigusega vastavad kaitseväelased tervisenõuete tasemetel A ja B. Lisaks on sätestatud C taseme tervisenõuded, mille eesmärgiks on sotsiaalse tagatisena võimaldada tegevväelase terviseseisundi hindamisel maksimaalse paindlikkuse kohaldamist ehk ametikohapõhist ning individuaalset otsustusprotsessi teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelase teenistuses jätkamiseks. Sellest lähtuvalt püütakse võimaluse korral Kaitseväe poolt pakkuda ka raskete vigastustega isikutele edasise teenistuse jätkamiseks nende oskustele, võimetele ja kvalifikatsioonile vastavat ametikohta. Seega selleks, et hinnata isiku vastavust C taseme tervisenõuetele, peab esmalt tuvastama tervisekahju seose teenistusülesannetega. C taseme tervisenõuetele vastavuse otsuse tegemisel võetakse arvesse isiku terviseseisundist tulenevate ja teenistusülesannete täitmist takistavate piirangute või vastunäidustuste puudumist ning hinnatakse vigastatud kaitseväelase võimet täita teenistusülesandeid konkreetsel ametikohal, lähtudes teenistust korraldava ülema seisukohast, ametikoha riskianalüüsist ja ametijuhendist. Kui teenistust korraldav ülem leiab, et konkreetse teenistuja terviseseisund ja ametikoht ei võimalda edasist teenistusülesannete täitmist, siis arstlik komisjon ei tunnista isikut C-taseme tervisenõuetele vastavaks ning isikul tekib õigus saada teisi KVTS 11 peatükis ettenähtud teenistusalaseid tagatisi. Eelnevast lähtudes ei tähenda ka teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahju, et isik automaatselt vastaks C-taseme tervisenõuetele ja ta saaks jätkata tegevteenistuses. Ka olukorras, kus tervisekahju on tekkinud teenistusülesannete täitmisega, võib arstliku komisjoni otsuse tulemusel isik olla mittevastav tegevväelase tervisenõuetele. Tervisenõuetele vastavus ja nende seos teenistusülesannetega on oluline teenistusalaste tagatiste saamisel, kuid tervisenõuete ja teenistusülesannete omavaheline seos ei mõjuta kuidagi lõplikku seisukohta selle osas, kas isik vastab tervisenõuetele või mitte. Kaebaja leiab, et kui vastustaja oleks korrektselt tuvastanud, et kaebaja tervisekahjustus on seotud teenistusülesannete täitmisega,

siis oleks kaebaja tervisliku seisundi hindamisele tulnud rakendada teisi standardeid, millele kaebaja vastab. Kaitsevägi on selgitanud, et C-taseme nõuetele vastavust on KAK erandkorras hinnanud ning jõudnud järeldusele, et X. X ei vasta tegevväelase tervisenõuetele ka juhul, kui tervisekahju oleks tekkinud teenistusülesannete täitmisel. Kaebaja ei ole nimetanud, milliseid teisi standardeid ja mille alusel oleks pidanud KAK rakendama. Vastustaja ei nõustu, et Kaitsevägi on kaebajasse pahatahtlikult suhtunud. KAK on hinnanud erandkorras kaebaja terviseseisundi vastavust C-tasemele, kuigi selle eeldused ei olnud täidetud. Kaebaja töötas tervisekeskuses õena. Teenistust korraldav ülem leidis, et kaebaja terviseseisund ei võimalda tal täita ametijuhendist tulenevaid ülesandeid, mistõttu kaebaja ei vastanud C-taseme tervisenõuetele ja see omakorda tõi vältimatult kaasa tegevteenistusest vabastamise.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas X. X vastas C-taseme tervisenõuetele ning kas kaebaja tegevteenistusest vabastamine ja reservi arvamine oli õiguspärane. Eesti Kaitseväe 19.08.2021 käskkirjaga nr 240P „Tegevteenistusest vabastamine“ vanemveebel X. X vabastati tervisekeskuse eriarstikeskuse õe (60231891) ametikohalt ja tegevteenistusest alates 06.09.2021 seoses rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavusega ning arvati reservi alates 07.09.2021. Sama käskkirja alusel vanemveebel X. Xile hüvitati puhkusetasu 3,35 kasutatud, kuid välja töötamata puhkusepäeva eest. Lisaks maksti vanemveebel X. Xele hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 146 lg 4 alusel. Vaidlustatud käskkirjas on selle välja andmise alusena viidatud Kaitseväeteenistuse seaduse § 133 p-le 2, § 139 lg 1 p-le 1, lg-le 2, lg-le 3, lg-le 5, § 140 lg 1 p-le 5, lg-le 6, § 141 lg-le 1, § 146 lg 1 p-le 3, lg-le 4, § 214 lg-le 1, lg 2 p-le 2, Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määruse nr 45 ..Kaitseväe põhimäärus" § 5 lg-le 1, § 24 lg 3 p-le 2, Kaitseväe juhataja 28.06.2018 käskkirja nr 140 „Volitused tegevväelaste tegevteenistusse võtmiseks, tegevteenistusest vabastamiseks, rahuaja ametikohale nimetamiseks ja ametikohalt vabastamiseks" p-le 1 ning lähtutud on Kaitseväe arstliku komisjoni 03.08.2021 otsusest nr 14942. Nagu nähtub vaidlusalusest tegevteenistusest vabastamise käskkirja sisust, siis selles puuduvad tegevteenistusest vabastamise põhjendused, viidatud on vaid rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavusele, samas on lahti kirjutamata, milles see seisneb. Põhjuseks on toodud „seoses rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavusega“. Põhjendusi ei ole toodud ka muus menetlusdokumendis (millele tuleb haldusaktis osutada). Kohtu hinnangul pelgalt õigusnormide loetelust haldusaktis, millega isik vabastatakse tegevteenistusest ja arvatakse reservi (pöördumatu tagajärg), ei piisa ning see ei asenda tegevteenistusest vabastamise põhjendamist ega õigusta selle puudumist haldusaktis või muus menetlusdokumendis (millele tuleb viidata teenistuse vabastamise käskkirjas). Seda enam, et antud juhul oli tegemist eriarstikeskuse õe/protseduuriõe ametikohalt ning tegevteenistusest vabastamisega ja reservi arvamisega, mis on lõplik tulemus - isikut ei ole võimalik tegevteenistusse ennistada ka juhul, kui kohus tunnistab teenistusest vabastamise õigusvastaseks. Praegusel juhul ei ole tegemist nt isiku teenistusest vabastamisega omal soovil, mida tööandja ei pea teenistusest vabastamise käskkirjas põhjendama, vaid tööandja initsiatiivil tegevteenistusest vabastamisega ja ühtlasi

reservi arvamisega põhjusel, et kaebaja ei vasta rahuaja ametikohale esitatavatele nõuetele. Antud juhul peab tööandja siiski põhjendama, milles seisneb rahuaja ametikohale mittevastavus ning millistele rahuaja ametikoha nõuetele kaebaja enam ei vasta. Kohus osutab, et vastustaja ei ole neid asjaolusid lahti kirjutanud ei teenistusest vabastamise käskkirjas ega ka muus menetlusdokumendis. KVTS § 140 sätestab tegevteenistusest vabastamise alused, mille lg 1 p 5 kohaselt tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse korral. Sama paragrahvi lg 6 näeb ette, et tegevväelane loetakse reservis olevaks isikuks teenistusest vabastamisele järgnevast päevast arvates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. KVTS § 146 lg 1 p 3 sätestab, et tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu arstliku komisjoni otsusel tegevväelase tervisenõuetele mittevastavuse korral. Vastustaja on seisukohal, et tegevväelasena teenistusülesande täitmise eelduseks saab olla vaid vastavus tegevväelase tervisenõuetele, seega ei näe KVTS tegevväelase vabastamise puhul ülemale ette kaalutlusõigust. Kohus seejuures märgib, et seadus sellisel juhul ei vabasta tööandjat otsuse põhjendamisest. Antud juhul küsimus ongi selles, kas vaieldavas käskkirjas on toodud põhjendused või mitte. Kohus on seisukohal, et tegevteenistusest vabastamise käskkiri ei sisalda põhjendusi (ka kaalutlusõiguse puudumine tuleb haldusaktis lahti kirjutada). KVTS § 27 lg 1 p 1 kohaselt arstlik komisjon käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev iseseisev haldusorgan, mis hindab kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit. KVTS § 31 lg 1 kohaselt kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel teeb arstlik komisjon ühe järgmistest otsustest: 1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele; 2) ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 3) ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele. Arstlik komisjon otsustas, et X. X ei vasta tegevväelase tervisenõuetele (otsus nr 14942). Põhjendusi otsus ei kajasta. Kohus sellel pikemalt ei peatu ega anna hinnangut otsuse õiguspärasusele (s.h kas tervisekahjustus oli seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte), kuna see ei ole käesoleva kaebuse esemeks ning on eraldi vaidlustatud teises kohtumenetluses (3-21-2796), mida kinnitas ka kaebaja pool. Vastustaja on käesolevas kohtumenetluses selgitanud, et tervisenõuetele on ette nähtud erinevad tasemed. Täielikult ja koos relvakandmise õigusega vastavad kaitseväelased tervisenõuete tasemetele A ja B, millele lisaks on sätestatud ka C-taseme tervisenõuded, mille eesmärgiks on sotsiaalse tagatisena võimaldada tegevväelase terviseseisundi hindamisel maksimaalse paindlikkuse kohaldamist ehk ametikohapõhist ning individuaalset otsustusprotsessi teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelase teenistuses jätkamiseks. Sellest lähtuvalt püütakse võimaluse korral Kaitseväe poolt pakkuda ka raskete vigastustega isikutele edasise teenistuse jätkamiseks nende oskustele, võimetele ja kvalifikatsioonile vastavat ametikohta. Vastustaja selgituse kohaselt selleks, et hinnata isiku vastavust C-taseme tervisenõuetele, peab esmalt tuvastama tervisekahju seose teenistusülesannetega. C-taseme tervisenõuetele vastavuse otsuse tegemisel võetakse arvesse isiku terviseseisundist tulenevate ja teenistusülesannete täitmist takistavate piirangute või vastunäidustuste puudumist ning hinnatakse vigastatud kaitseväelase võimet täita teenistusülesandeid konkreetsel ametikohal, lähtudes teenistust korraldava ülema seisukohast,

ametikoha riskianalüüsist ja ametijuhendist. Samuti vastustaja selgitas, et kui teenistust korraldav ülem leiab, et konkreetse teenistuja terviseseisund ja ametikoht ei võimalda edasist teenistusülesannete täitmist, siis arstlik komisjon ei tunnista isikut C-taseme tervisenõuetele vastavaks ning isikul tekib õigus saada teisi KVTS XI peatükis ettenähtud teenistusalaseid tagatisi. Praegusel juhul arstlik komisjon ei tunnistanud X. Xi C-taseme tervisenõuetele vastavaks. Kaebaja seevastu leiab, et ta vastab C-taseme tervisenõuetele. Kaebaja väidab, et tema tervis sai kahjustada teenistusülesandeid täites. Vastustaja ja arstlik komisjon eitavad seda. Kaebaja arvates peab esmalt tuvastama tervisekahju seose teenistusülesannete täitmisega, et hinnata isiku vastavust C-taseme tervisenõuetele, ning asjaolu, kas kaebaja tervisekahju on seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte on hetkel vaidluse all haldusasjas nr 3-21-2796. Kaebaja nõustub, et C-taseme rakendamise korral tuleb hinnata isiku sobivust täitma konkreetse ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kuid kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, nagu oleks tema terviseseisundit juba hinnatud vastavalt C-tasemele ning leitud, et kaebaja ei vasta nendele nõuetele. Nagu vastustaja juba ise välja tõi, siis tuleb C-taseme rakendamise korral hinnata seda, kas isik on oma terviseseisundit arvestades võimeline täitma konkreetse ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kaebaja selgitab, et tema töökohaks Kaitseväes oli protseduuriõde ning ametijuhendi (lisa 1) punkti 3 kohaselt olid tema teenistusülesanded järgmised: - eriarstikeskuses protseduuride teostamine, arsti abistamine vastuvõtul ja protseduuride tegemisel ning vastavate protseduuride dokumentatsiooni täitmine; - iseseisvalt Kaitseväe arstliku komisjoni (KAK) suunatutega suhtlemine, vajaliku informatsiooni edastamine, vastava dokumentatsiooni täitmine: - KAK otsuste lõppvormistus ning otsuste edastamine; - meditsiinilise dokumentatsiooni vormistamine nii elektrooniliselt meditsiini andmebaasi kui vajadusel paberdokumentatsiooni täitmine; - ülema poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine. Eelnevast nähtub, et tegemist ei ole ülesannetega, mis vajaksid olulisel määral füüsilist jõudu või relvakäsitsemisoskust (s.h nt kandma rasket militaarvarustust vms, mis eeldab head füüsilist vormi). Kohus nõustub, et vastustaja ei ole tegevteenistusest vabastamise käskkirjas välja toonud, kuidas takistab kaebaja terviseseisund/tervisekahjustus tema teenistusülesannete täitmist õena/protseduuriõena. Kaebaja kinnitusel oli ta endiselt suuteline täitma neid ülesandeid, mida tema ametijuhend ette nägi. Kaitseväe arstliku komisjoni 03.08.2021 otsuses nr 14942, mis oli aluseks X. Xi tegevteenistusest vabastamisele, on loetletud kaebaja diagnoosid ning ükski tervisekahjustustest ei ole komisjoni hinnangul seotud teenistusülesannete täitmisega. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et eelnevalt on Kaitseväe arstliku komisjoni 07.01.2020 otsusega nr 12234 kaebaja tunnistatud tegevväelase tervisenõuetele vastavaks (diagnoosid osaliselt kattuvad hilisemas otsuses nr 14942 toodud diagnoosidega) ning komisjon leidis samuti, et ükski loetletud tervisekahjustustest ei ole seotud teenistusülesannete täitmisega. Nagu mõlemast kõnealusest arstliku komisjoni otsusest (nr 12234 ja nr 14942) nähtub, siis komisjoni arvates ükski loetletud tervisekahjustusest ei olnud meditsiiniliselt seotud teenistusülesannete täitmisega. Sellest võib järeldada, et tervisenõuetele vastavuse/mittevastavuse tuvastamisel määravaks ei ole asjaolu, kas tervisekahjustus on seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte. Kohus kordab, et arstliku komisjoni otsusel nr 14942 kohus pikemalt ei peatu, kuna see on vaidlustatud teises kohtumenetluses (3-21-2796). KVTS § 92 lg 3 p 6 kohaselt rahuaja ametikohale võib nimetada tegevväelase, kes vastab ametikoha tervisenõuetele. X. X oli nimetatud rahuaja ametikohale (eriarstikeskuse õdeprotseduuriõde). Tervisenõuetele vastavuse hindamise 07.01.2020 otsusega nr 12234 hinnati X. Xi terviseseisund tegevväelase tervisenõuetele vastavaks (loetletud diagnooside hulgas

põhidiagnoosi ei ole välja toodud). Haldusasja materjali hulgas on saatekiri nr 67216, milles on X. Xi põhidiagnoosiks märgitud G54.0 (xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx), kaasnevaid diagnoose ei mainita. Saatekirja lõpus on märge, et „Vajab vabastust ÜFT kuni 31.08.2021.a.“ Arstlikku komisjoni suunamise eesmärgiks oli teenistuskõlblikkuse määramine ja erakorralise arstliku komisjoni läbiviimine seoses töövõimetuslehel viibimisega. X. X esitas Kaitseväe arstlikule komisjonile 10.06.2021 avalduse tema terviseseisundi hindamiseks C-taseme tervisenõuetele vastavaks. TVJ Tervisekeskuse ülem major R. I esitas 15.06.2021 ettepaneku teenistuse lõpetamiseks eriarstikeskuse õe X. Xiga. Üksuse ülema hinnangul v-vbl X. X ei ole võimeline sõjaolukorras oma ülesandeid piisava efektiivsusega täitma ja seetõttu ei sobi oma ametikohale. Major R. I tegi ettepaneku erisust (C-taset) mitte rakendada ja leida X. Xile teenistuskoht mujal või teenistussuhe lõpetada. Seega olid vastustajal valikuvõimalused. Kohus märgib, et vastustaja on kohtumenetluses väitnud, et arstlik komisjon on erandkorras hinnanud kaebaja terviseseisundi vastavust C-tasemele. Samas vastustaja ei täpsusta, millises menetlusdokumendis seda hinnangut näha võib. Kaebajat komisjoni hinnanguga ei ole tutvustatud. Samuti vastustaja väidab, et teenistust korraldav ülem leidis, et kaebaja terviseseisund ei võimalda tal täita ametijuhendist tulenevaid ülesandeid, mistõttu kaebaja ei vastanud C-taseme tervisenõuetele ja see omakorda tõi vältimatult kaasa tegevteenistusest vabastamise. Kohus osutab, et üksuse ülema ettepanekus ei viidata ühelegi ametijuhendis loetletud ülesandele, mida kaebaja terviseseisund ei võimaldanud täita. Toetuse väejuhatuse eriarstikeskuse õe ametijuhendis (ametikoha nimetus õde- protseduuriõde) on loetletud konkreetsed ametikoha ülesanded (ametijuhendi punkt 3). Ametikoha eesmärgiks on eriarstikeskuses protseduuride teostamine, arsti assisteerimine protseduuridel, meditsiiniliste dokumentide täitmine ja korrashoid, Kaitseväe arstliku komisjoni otsuste lõppvormistus ning nende edastamine (ametijuhendi punkt 2). Tegevteenistusest vabastamise käskkirjas puuduvad põhjendused selle kohta, et kaebaja ei vastanud C-taseme tervisenõuetele, seda ei ole haldusaktis isegi mainitud. Vastustaja ei ole kohtule esitanud ka muud menetlusdokumenti, kus oleksid sellekohased põhjendused lahti kirjutatud. Tervisekeskuse ülem tegi ettepaneku erisust (C-taset) mitte rakendada ja leida X. Xile teenistuskoht mujal või teenistussuhe lõpetada. Kaebaja esitas avalduse, kus ta palus tunnistada oma terviseseisundi C-tasemele vastavaks. Seega vastustaja pidi otsustama, kas rakendada kaebaja suhtes C-taset või mitte. Vaidlust ei ole selles, et nii tegevteenistusest vabastamise käskkirjas kui ka arstliku komisjoni otsuses nr 14942 ega ka muus kohtule esitatud menetlusdokumendis ei ole C-tasemele vastavuse hinnanguid välja toodud, mida oleks võimalik sisuliselt kontrollida. Tegevteenistusest vabastamise käskkirjas puuduvad kaalutlused kaebaja suhtes C-taseme rakendamise võimalikkuse või võimatuse kohta. Tervisekeskuse ülem tegi ka ettepaneku leida X. Xile teenistuskoht mujal. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud käskkirjast ega muust menetlusdokumendist ei nähtu, et kaalutud oleks kaebajale muu ametikoha pakkumist enne tegevteenistussuhte lõpetamise otsustamist. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti (isiku suhtes negatiivse otsuse) põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohtu hinnangul kaevatav käskkiri on põhjendamata ning ei ole sisuliselt kontrollitav, seega õigusvastane. Isiku suhtes tehtud negatiivne otsus peab oma sisult olema selge ja üheselt arusaadav, eelkõige haldusakti adressaadile, kellele see on suunatud.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti vastustaja kahjuks. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt kokku summas 894 eurot (lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga ning riigilõiv 30 eurot). Kaebajat esindas menetluses Advokaadibüroo EMERALDLEGAL vandeadvokaat Janar Urres. Kohtule on esitatud kaebajale osutatud õigusteenuse kohta Advokaadibüroo EMERALDLEGAL arved X. Xile (nr 2100051, nr 21120216, nr 22090017, nr 22090020 kaebaja esindamine haldusasjas nr 3-21-2457) koos tööde spetsifikatsioonidega. Õigusteenust on esindaja osutatud tasumääraga 160 eurot tund, millele lisandub käibemaks. HKMS § 109 lg 6 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Analüüsides kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu keerukust ja mahtu ning lähtudes tööde spetsifikatsioonides esitatust, kohus leiab, et osutatud õigusteenus tööde kirjeldustes näidatud toimingute osas on olnud vajalik ja märgitud ajalises mahus põhjendatud. Ka vastustaja leiab, et taotletavad menetluskulud on põhjendatud. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks kaebajale osutatud õigusteenuse kulude väljamõistmist summas 864 eurot (koos käibemaksuga), lisaks riigilõiv summas 30 eurot. Seega menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele kokku summas 894 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.