Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.11.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2457
Haldusasi
N.B kaebus Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülema 19.08.2021 käskkirja nr 240P õigusvastaseks tunnistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel, kuid mitte vähem kui kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses
Menetlusosalised
Kaebaja – N.B, esindajad vandeadvokaat Janar Urres ja vandeadvokaadi abi Märt Mürk Vastustaja – Eesti Kaitsevägi, esindaja M.H
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.11.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaitseväe apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kaitseväe apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.11.2022 otsuse haldusasjas nr 3-21-2457 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Mõista Kaitseväelt N.B apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 1050 (üks tuhat viiskümmend) eurot.
Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-21-2457 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseväe arstlik komisjon (KAK) tegi 03.08.2021 otsuse nr 14942 „Tervisenõuetele vastavuse hindamine“, mille kohaselt N.B ei vasta tegevväelase tervisenõuetele.
2.N.B vabastati Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülema 19.08.2021 käskkirjaga nr 240P tervisekeskuse eriarstikeskuse õe ametikohalt ja tegevteenistusest 06.09.2021 seoses rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavusega ning arvati reservi alates 07.09.2021.
3.N.B esitas 20.09.2021 vaide, mis jäeti Kaitseväe juhataja 29.09.2021 vaideotsusega nr KVPS-0.4-3/21/26875-2 rahuldamata.
4.N.B esitas 27.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem täpsustatud) Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülema 19.08.2021 käskkirja nr 240P õigusvastaseks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel, kuid mitte vähem kui kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja on olnud kaitseväeteenistuses alates 2005. a-st, läbinud mitmeid täiendkoolitusi, omandanud vanemveebli auastme, teeninud välismissioonidel Kosovos ja Liibanonis ning saanud teenistuskohustusi täites pikaaegse tervisekahjustuse. Kaebaja on investeerinud märkimisväärse osa oma elust Kaitseväe karjääri. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjaga võtnud kaebajalt võimaluse jätkata karjääri. Kaebaja vabastati teenistusest kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 146 lg 1 p 3 alusel ning põhjusel, et ta ei vasta tegevväelase tervisenõuetele. Kaebaja loeti tegevväelase tervisenõuetele mittevastavaks üksnes sel põhjusel, et KAK ei lugenud kaebaja tervisekahjustust seotuks teenistusülesannete täitmisega. Seda hoolimata asjaolust, et varasemas kohtumenetluses haldusasjas nr 3-20-140 tõi halduskohus selgelt välja, et KAK-i otsusest peab nähtuma kaebaja tervisekahjustuse seos teenistusülesannete täitmisega. Vastustaja pidi olema teadlik oma haldusakti õigusvastasusest, kuid otsustas sellegipoolest jõustunud kohtuotsuses toodud suuniseid eirata ja kaebaja teenistusest vabastada. Kui KAK-i otsus on õigusvastane, on õigusvastane ka praeguses asjas vaidlustatud käskkiri, kuna see tugineb õigusvastasele haldusaktile. Kaebaja on vaidlustanud KAK-i otsuse haldusasjas nr 3-21-2796. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, peab kaebaja põhjendatuks 30 000 euro suurust hüvitist. Kuna avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg 1 kohaselt on hüvitise suuruse muutmine kohtu diskretsiooniotsus, siis palub kaebaja, et kohus määraks hüvitise enda õiglasel äranägemisel. Asjas omab tähtsust, et kaebaja tervis sai kahjustada teenistusülesandeid täites. Kaebaja vastab C-taseme tervisenõuetele. Et hinnata isiku vastavust C-taseme tervisenõuetele, peab esmalt tuvastama tervisekahju seose teenistusülesannete täitmisega. KAK ei hinnanud kaebaja terviseseisundi vastavust C-taseme tervisenõuetele, kuna asus põhjendamatult seisukohale, et kaebaja tervisekahjustused ei ole seotud teenistusülesannete täitmisega. C-taseme 2(9)
3-21-2457 rakendamise korral saab hinnata seda, kas isik on oma terviseseisundit arvestades võimeline täitma konkreetse ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kaebaja oli Kaitseväes protseduuriõde. Ametijuhendi kohaselt oli kaebaja ülesandeks eriarstikeskuses protseduuride teostamine, dokumentatsiooni täitmine, KAK-i suunatutega suhtlemine ja KAK-i otsustega tegelemine. Tegemist ei ole ülesannetega, mis vajaksid olulisel määral füüsilist jõudu või relvakäsitsemisoskust. Vastustaja ei ole välja toonud ega põhjendanud, kuidas takistas kaebaja tervisekahjustus tal eeltoodud ülesannete täitmist. Hoolimata oma tervisekahjustustest on kaebaja endiselt suuteline täitma neid ülesandeid, mida tema ametijuhend ette nägi, mistõttu on tema ametist vabastamine õigusvastane.
5.Kaitsevägi palus jätta kaebuse rahuldamata. Rahuaja ametikohale nimetatakse tegevväelane, kes vastab KVTS § 92 lg 3 p 6 järgi ametikoha tervisenõuetele. Tegevväelasele kehtestatud tervisenõuded eeldavad regulaarset tervisekontrolli ja võimalust õigeaegselt ennetada terviseprobleeme või nendega kohe tegeleda. Tervisenõuded on seotud ametikohaga. Tegevväelasena teenistusülesande täitmise eelduseks saab olla vaid vastavus tegevväelase tervisenõuetele. Tervisenõuetele on ette nähtud erinevad tasemed. Täielikult ja koos relvakandmise õigusega vastavad kaitseväelased tervisenõuete tasemetele A ja B. Lisaks on sätestatud C-taseme tervisenõuded, mille eesmärk on sotsiaalse tagatisena võimaldada tegevväelase terviseseisundi hindamisel maksimaalse paindlikkuse kohaldamist ehk ametikohapõhist ning individuaalset otsustusprotsessi teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelase teenistuses jätkamiseks. Selleks, et hinnata isiku vastavust C-taseme tervisenõuetele, peab esmalt tuvastama tervisekahju seose teenistusülesannetega. Kui teenistust korraldav ülem leiab, et konkreetse teenistuja terviseseisund ja ametikoht ei võimalda edasist teenistusülesannete täitmist, siis arstlik komisjon ei tunnista isikut C-taseme tervisenõuetele vastavaks ning isikul tekib õigus saada teisi KVTS 11. ptk-s ettenähtud teenistusalaseid tagatisi. Teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahju ei tähenda, et isik vastab automaatselt C-taseme tervisenõuetele ja ta saab jätkata tegevteenistuses. KAK-i 03.08.2021 otsuse tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr
„Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (määrus nr 45) § 6 sätestab C-taseme tervisenõuete tingimused. Isiku terviseseisundi vastavust tegevväelase C-taseme tervisenõuetele hinnatakse isiku avalduse alusel ning teenistust korraldava ülema nõusolekul. Teenistust korraldav ülem on leidnud, et kaebaja teenistuskohale ei ole võimalik C-taseme erisust rakendada. Ka olukorras, kus tervisekahju on tekkinud teenistusülesannete täitmisega, võib KAK-i otsuse tulemusel isik olla mittevastav tegevväelase tervisenõuetele. See tähendab olukorda, kus isik vabastatakse tegevteenistusest, aga tal tekib õigus saada teenistusalaseid tagatisi KVTS 11. ptk alusel. Teenistusalased tagatised laienevad nii kaitseväeteenistuses olevatele kui ka endistele kaitseväelastele. Sisuliselt toimub haldusasjas nr 3-21-2796 vaidlus teenistusalaste tagatiste saamise õiguse küsimuses. Kaebaja terviseseisundit on C-tasemele vastavalt hinnatud. Kaebaja ei ole selgitanud, mida KAK peaks teisiti tegema C-taseme hindamisel. Määruse nr 45 § 6 sätestab C-taseme tervisenõuete tingimused, millele vastavust saab hinnata siis, kui isik ei vasta B-taseme tervisenõuetele. Kaebaja suunati 10.06.2021 ennetähtaegselt arstlikku komisjoni pärast 180‒ 190 päeva haiguslehel viibimist. Kaebaja esitas avalduse tervisenõuetele vastavuse hindamiseks lähtudes C-tasemest. Määruse nr 45 seletuskirja kohaselt võimaldab C-taseme nõude lisandumine vigastatud kaitseväelaste puhul hinnata nende terviseseisundi nõuetekohasust erandkorras ehk ametikoha põhiselt. Kuigi kaebajal polnud tuvastatud tervisekahju tekkimine teenistusülesannete täitmisest, pöördus KAK teenistust korraldava 3(9)
3-21-2457 ülema poole C-taseme tervisenõuete rakendamise osas. Kaebaja ülem on esitanud seisukoha ja ettepaneku C-taseme erisust mitte rakendada. Sellest lähtuvalt tegi KAK otsuse, et selles toodud diagnooside tõttu ei vasta kaebaja tegevväelase tervisenõuetele. Seega on KAK rakendanud erandit ja hinnanud kaebaja terviseseisundi C-taseme vastavust.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 11.11.2022 otsusega kaebuse, tunnistas Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse 19.08.2021 käskkirja nr 240P õigusvastaseks, mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 894 eurot. Vaidlustatud käskkirjas puuduvad tegevteenistusest vabastamise põhjendused. Viidatud on vaid rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavusele, samas on lahti kirjutamata, milles see seisneb. Põhjendusi ei ole toodud ka muus menetlusdokumendis. Pelgalt õigusnormide loetelust haldusaktis ei piisa ning see ei asenda tegevteenistusest vabastamise põhjendamist. Seda enam, et antud juhul oli tegemist eriarstikeskuse õe/protseduuriõe ametikohalt ning tegevteenistusest vabastamisega ja reservi arvamisega, mis on lõplik. Asjaolu, et tegevväelasena teenistusülesande täitmise eelduseks saab olla vaid vastavus tegevväelase tervisenõuetele, ei vabasta tööandjat otsuse põhjendamisest. Vastustaja ei ole käskkirjas välja toonud, kuidas takistab kaebaja terviseseisund/tervisekahjustus kaebaja teenistusülesannete täitmist õena/protseduuriõena. KAK-i 07.01.2020 otsusest nr 12234 ja 03.08.2021 otsusest nr 14942 nähtub, et komisjoni arvates ei olnud ükski otsustes loetletud tervisekahjustustest meditsiiniliselt seotud teenistusülesannete täitmisega. Sellest võib järeldada, et tervisenõuetele vastavuse/mittevastavuse tuvastamisel ei ole määravaks asjaolu, kas tervisekahjustus on seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte. Tervisekeskuse ülem tegi 15.06.2021 ettepaneku erisust (C-taset) mitte rakendada ja leida kaebajale teenistuskoht mujal või teenistussuhe lõpetada. Seega oli vastustajal valikuvõimalus. Vastustaja ei ole täpsustanud, millisest menetlusdokumendist tuleneb, et KAK on erandkorras hinnanud kaebaja terviseseisundi vastavust C-tasemele. Kaebajale ei ole komisjoni hinnangut tutvustatud. Üksuse ülema 15.06.2021 ettepanekus ei viidata ühelegi ametijuhendis loetletud ülesandele, mida kaebaja terviseseisund ei võimalda täita. Vaidlustatud käskkirjas puuduvad põhjendused selle kohta, et kaebaja ei vastanud C-taseme tervisenõuetele. Tervisekeskuse ülem tegi ka ettepaneku leida kaebajale teenistuskoht mujal. Vaidlustatud käskkirjast ega muust menetlusdokumendist ei nähtu, et kaalutud oleks kaebajale muu ametikoha pakkumist enne tegevteenistussuhte lõpetamise otsustamist. Eelnevast tulenevalt ei vasta käskkiri haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 nõudele ja on põhjendamata ega ole sisuliselt kontrollitav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Kaitsevägi palub 12.12.2022 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.11.2022 otsus ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus on ekslikult leidnud, et praeguses haldusasjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja vastab C-taseme tervisenõuetele. Asjaolu, kas kaebaja vastab C-taseme tervisenõuetele, on vaidluse all haldusasjas nr 3-21-2796. Siinses asjas on vaidluse all 19.08.2021 käskkiri nr 240P, millega vabastati kaebaja teenistusest. Kohtuotsuses asus halduskohus aga üllatuslikult seisukohale, et C-tasemele vastavust ei ole hinnatud. Kohtuotsusest ei selgu, miks kohus ei ole arvesse võtnud vastustaja 18.01.2022 seisukohta ja selle lisasid ega 23.09.2022 seisukohta, kus vastustaja on selgitanud, et C-taseme nõuetele vastavust on KAK erandkorras hinnanud.
4(9)
3-21-2457 Seda, kas isiku terviseseisund vastab C-taseme nõuetele, hindab KAK tervisenõuetele vastavuse menetluses. C-taseme hindamine ei ole eraldiseisev menetlus. KAK on iseseisev haldusorgan. KAK-i otsus terviseseisundi hindamise kohta on haldusakt, mis on iseseisvalt vaidlustatav. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme, asudes hindama kaebaja terviseisundi vastavust C-taseme tervisenõuetele. Kohtuotsus on üllatuslik. Kaebaja ei ole menetluses kordagi väitnud, et talle on tegevteenistusest vabastamise põhjused jäänud ebaselgeks või teinud etteheiteid toetuse vähejuhatuse ülema põhjendamiskohustusele. Kuna menetluse käigus ei ole sellele tähelepanu juhitud, rikkus kohus selgitamiskohustust ning tõhusa ärakuulamise põhimõtet, mistõttu jäeti vastustaja ilma võimalusest oma seisukohti tõhusalt esitada. Vaidlustatud käskkiri on koostatud isiku terviseandmeid puudutava KAK-i otsuse alusel. Käskkiri sisaldab viidet KVTS § 146 lg 1 p-le 3 ning KAK-i 03.08.2021 otsusele nr 14942. Täpsemate põhjenduste puudumist õigustab asjaolu, et tegemist on eriliigiliste isikuandmetega, mille töötlemise tingimused on ette nähtud isikuandme kaitse seaduse (IKS) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 „Isikuandmete kaitse üldmäärus“ (IKÜM). Isiku terviseandmete töötlemise õigus on KAK-il, mis on iseseisev haldusorgan. KAK-i otsuse resolutsioon on siduv Kaitseväe struktuuriüksuse ülema jaoks. Struktuuriüksusele saadetavale teavitusele ei lisata mingeid dokumente või selgitusi, milliseid menetlustoiminguid on KAK menetluse käigus tehtud. Toetuse väejuhatuse ülem ei tea ega saagi teada, millisel põhjusel kaebaja tegevväelase tervisenõuetele ei vasta ning seetõttu näeb KVTS ette KAK-i otsuse vaidlustamiseks erikorra. Kuna kohtumenetluses ei tekkinud kordagi küsimust selles, et kaebajale oleks jäänud teenistusest vabastamise alus ebaselgeks ja kohus asus 15.03.2022 määruses seisukohale, et KAK-i otsuse üle vaidlust ei toimu, siis ei esitanud vastustaja kohtule ka KAK-i teavitust, mille KAK saadab otsuse tegemise kohta struktuuriüksusele. Vastustaja esitab teavituse koos apellatsioonkaebusega. Tõendist nähtub, et KAK-i poolt struktuuriüksusele edastatavas teatises on ainult KAK-i otsuse resolutsioon vastavalt KVTS § 31 lg-le 1. Teavitusele ei ole lisatud IKS-i ja IKÜM-i piirangute tõttu KAKi otsust, on ainult viide otsuse kuupäevale ja numbrile. Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kahtlust ei ole selles, et kaebaja sai aru, miks ta tegevteenistusest vabastati. Tegevväelase tervisenõuetele mittevastavuse korral tegevteenistusest vabastamisel ei ole struktuuriüksuse ülemal kaalutlusõigust. Asudes analüüsima kaebaja ametijuhendist tulenevaid ülesandeid, kontrollis kohus sisuliselt C-taseme tervisenõuete hindamise õiguspärasust, millega on väljunud kaebuse piiridest. Lisaks on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust C-taseme tervisenõuete hindamisel, kui leidis, et ülema hinnang peab põhinema ainult ametijuhendis sätestatud ülesannete täitmisel. Määruse nr 45 § 6 lg 2 näeb ette neli erinevat alust, mida hinnatakse. Ametijuhend ja ülema seisukoht on eraldi alused. Määrus ei sätesta, et kui ametijuhendis sätestatud ülesandeid suudab isik täita, siis teenistussuhte iseloomu ja teenistust korraldava ülema hinnangut ei pea arvestama. Ülem on andnud oma hinnangu, lähtudes teenistussuhte iseloomust. Kohtuotsusest võib järeldada, et õe ametikohal ei peaks kaitseväelane vastama tegevväelase tervisenõuetele. Millel selline kohtu järeldus põhineb, jääb selgusetuks. Vastustaja on lisanud vahetu ülema selgituse, et kaebaja ei vastanud tegevväelase ametikoha nõuetele, sest tal olid täitmata tegevväelase ametikoha nõuded. Kaebaja ei töötanud õe töökohal töölepingu alusel, kus võib tugineda peamiselt ametijuhendile. Kohus ei ole vastustaja esitatud tõendeid 5(9)
3-21-2457 analüüsinud. Seega on ebaõige kohtu järeldus, et vastustaja ei ole asjaolusid lahti kirjutanud ka muus menetlusdokumendis. Kohus leidis, et kuna teenistust korraldav ülem tegi ettepaneku erisust (C-taset) mitte rakendada ja leida kaebajale teenistuskoht mujal või teenistussuhe lõpetada, oli vastustajal valikuvõimalus. Kohus ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel selline järeldus põhineb. Halduskohus ei ole viidanud, milline õiguslik alus kohustab Kaitseväge pakkuma tegevväelasele muud ametikohta. Kaebaja on vabastatud KVTS § 146 lg 1 p 3 alusel, mis ei näe ette kohustust teisele rahuaja ametikohale üle viimiseks.
8.N.B palub 26.01.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Praeguse menetluse peamiseks küsimuseks on see, kas kaebaja tegevteenistusest vabastamine ja reservi arvamine oli õiguspärane või mitte. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja vastab C-taseme tervisenõuetele – see asjaolu omab siinses asjas tähtsust. Kuigi kaebust KAK-i otsuse peale lahendatakse eraldiseisvas haldusasjas, omab KAK-i otsus vahetut kokkupuudet siinse menetlusega. Vastustaja ei ole hinnanud kaebaja terviseseisundi vastavust C-taseme tervisenõuetele. Vastustaja esitatud materjalidest ega apellatsioonkaebusest ei nähtu, et KAK oleks hinnanud kaebaja terviseseisundit kogumis ametikoha iseloomu, riskianalüüsi, ametijuhendi ning teenistust korraldava ülema seisukohaga. Vastustaja tugineb läbivalt üksnes teenistust korraldava ülema seisukohale, jättes käsitlemata kõik ülejäänud asjas tähtsust omavad tegurid. Vastustaja viited IKÜM-le on põhjendamatud. Põhjus, miks vastustaja ei saanud käskkirja täpsemalt motiveerida, seisneb asjaolus, et käskkirja tegemise ajal ei olnud selle põhjendusi olemas, sest need ei sisaldunud ka KAK-i otsuses. Põhjendused otsiti tagantjärele hilisemas vaidemenetluses. Seda tõendab haldusasjas nr 3-21-2796 tehtud otsus, kus kohus tõi otsesõnu välja, et põhjendused on koostatud tagantjärgi. Kaebaja vastab C-taseme tervisenõuetele. On ilmne, et meditsiiniõena Kaitseväes teenimine ei nõua samasugust füüsilist vormi kui näiteks jalaväes tankitõrjuriks olemine. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja ei suudaks täita neid ülesandeid, mida amet temalt eeldas.
9.Tallinna Ringkonnakohus võttis 17.02.2023 määrusega haldusasja materjalide juurde KAK-i 06.08.2021 teavituse nr TVJ-11.4-1.1/21/22689-1 ja Tallinna Halduskohtu 30.11.2022 otsuse nr 3-21-2796 ning peatas haldusasja menetluse kuni menetluse lõppemiseni haldusasjas nr 3-21-2796.
10.Tallinna Ringkonnakohus uuendas 16.08.2024 määrusega haldusasja arutamise, kuna 19.03.2024 jõustus haldusasjas nr 3-21-2796 Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 otsus.
11.N.B on 06.11.2024 ja 13.11.2024 vastuses seisukohal, et kaebaja puhul ei ole C-taseme hindamist läbi viidud. KAK-i 03.08.2021 otsuses ega muus kohtule esitatud menetlusdokumendis ei ole C-tasemele vastavuse hinnanguid välja toodud, mida oleks võimalik sisuliselt kontrollida. Haldusasjas nr 3-21-2796 tehtud ringkonnakohtu otsus rajaneb eeldusel, et vastustaja on hindamise läbi viinud. Vastustaja pole välja toonud ega tõendanud, kuidas takistab kaebaja terviseseisund/tervisekahjustus tema tööülesannete täitmist. Kuna kaebaja vastas C-taseme tervisenõuetele, oli tema tegevteenistusest vabastamine õigusvastane. Ka juhul, kui eeldada, et ta ei vastanud C-taseme nõuetele, oleks teenistusest vabastamine ikka õigusvastane. C-tasemele vastavuse hindamisel tuleb alati aluseks võtta isiku ametikohustus ja sellest tulenevad teenistusülesanded. KAK-i 03.08.2021 otsusest, mis oli aluseks vaidlustatud käskkirjale, ei nähtu, et oleks arvestatud kaebaja ametikohta. Seega ei ole vastustaja tegelikkuses hinnanud kaebaja terviseseisundit C-taseme nõuetest lähtuvalt. Isegi juhul, kui 6(9)
3-21-2457 kaebaja ei oleks oma senisel ametikohal vastanud C-taseme tervisenõuetele (mida ei ole tõendatud), oleks vastustaja pidanud võimaldama kaebajal jätkata teenistust teisel ametikohal, mille tervisenõuetele kaebaja vastas (KVTS § 146 lg 1 p 2). Vastustaja ei ole tõendanud, et oleks analüüsinud kaebaja võimalust jätkata kaebajaga teenistussuhet mõnel muul ametikohal ega pakkunud kaebajale sellist võimalust.
12.Kaitsevägi leiab 06.11.2024 ja 13.11.2024 vastuses, et vaidlus puudub selles, kas kaebaja oli võimeline täitma protseduuriõe ülesandeid. Seda kontrolliti C-taseme tervisenõuete hindamise käigus. Praeguses asjas on vaidlus selles, kas kaebaja vastab rahuaja ametikoha nõuetele. Haldusasjas nr 3-21-2796 on jõustunud kohtulahend, mis kinnitab, et kaebaja ei vastanud rahuaja ametikoha nõuetele. Kui KAK otsustab, et isik ei vasta tegevväelase tervisenõuetele, on otsus kohustuslik struktuuriüksuse ülemale ja vältimatuks tagajärjeks on isiku tegevteenistusest vabastamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaitseväe apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
14.Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 otsuse nr 3-21-2796 (jõustunud 19.03.2024) p-s 30.5 tuvastati järgmised praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: „Kaebaja esitas KAK-le 10. juunil 2021 avalduse, milles palus, et hinnataks tema kui tegevväelase Ctaseme tervisenõuetele vastavust. Avaldusest võib järeldada, et kaebaja tahteks oli jätkata teenistust eriarstikeskuse õe ametikohal, sest teise ametikoha soovi ta selles avalduses ei esitanud (dtl 108). Kaebaja ülem ei andnud 15. juuni 2021. a kirjas kaebaja avalduses sisalduvale taotlusele nõusolekut, vaid tegi ettepaneku leida kaebajale teenistuskoht mujal või teenistussuhe lõpetada. Ülem märkis, et kaebaja on tervislikel põhjustel viimaste aastate jooksul pidevalt teenistusest puudunud ja seetõttu on teiste teenistujate töökoormus suurenenud. Samuti olid täitmata kaadrikaitseväelasele ette nähtud kriteeriumid (meditsiiniõe sõjaväelised koolitused/kursused, üldfüüsiline test ja laskeoskustest). Ülema hinnangu kohaselt ei olnud kaebaja sõjaolukorras võimeline oma ülesandeid piisava efektiivsusega täitma (dtl 109). Kaitsevägi edastas 2. juuli 2021. a kirjaga KAK-le C-taseme hindamise läbiviimiseks määruse nr 45 lg-s 2 sätestatud dokumendid (dtl 135–150). Samuti on esitatud perearsti, ortopeedi ja sisehaiguste arsti tervisekaardid kaebaja tervisenõuetele mittevastavuse kohta (dtl 128–134). Eespool nimetatud dokumendid võimaldavad seega järeldada, et KAK on hinnanud kaebaja tervisenõuetele vastavust C-taseme tervisenõuetele, analüüsimaks seda, kas kaebaja saab jätkata teenistust eriarstikeskuse õe ametikohal. Kuigi KAK pole vaidlustatud otsuses selgesõnaliselt märkinud, et kaebaja ei vasta tegevväelase Ctaseme tervisenõuetele, vaid märkis, et kaebaja ei vasta tegevväelase tervisenõuetele, ei ole ainuüksi see asjaolu KAK-i otsuse tühistamise aluseks (HMS § 58). Tegevväelase C-taseme tervisenõuetele hindamine on läbi viidud, mis nähtub lisatud dokumentidest, ning KAK on selle otsusega lahendanud kaebaja 10. juuni 2021. a avalduse.“ Ringkonnakohus on jätkuvalt neil seisukohtadel (HKMS § 61 lg 4). Praeguses vaidluses ei ole esitatud põhjendusi ega tõendeid, mis neid järeldusi ümber lükkaks.
15.Viidatud ringkonnakohtu otsuse tulemusel jäi jõusse KAK-i 03.08.2021 otsus nr 14942 osas, milles KAK leidis, et kaebaja ei vasta A-, B- ega C-taseme tervisenõuetele, et jätkata teenistust eriarstikeskuse õe ametikohal. Selles osas on KAK-i otsus kehtiv haldusakt ning nii vastustaja kui kohus peab sellest lähtuma (HMS § 60). Seetõttu on kaebaja arutlus praeguse
7(9)
3-21-2457 asja lahendamise raames sellest, et KAK ei hinnanud kaebaja vastavust C-taseme tervisenõuetele, ainetu.
16.Viidatud ringkonnakohtu otsusest järeldub ka see, et C-taseme tervisenõuetele vastavuse hindamine viiakse läbi seoses konkreetse ametikohaga (vt ka määruse nr 45 § 6 lg-d 1 ja 2), mitte üleüldiselt, ning KAK-i 03.08.2021 otsusega on tuvastatud kaebaja mittevastamine eriarstikeskuse õe ametikoha tervisenõuetele. Seega on vajalik järgmiseks selgitada, kas vastustajal tuli pärast seda, kui KAK oli vastava asjaolu tuvastanud, kaebaja ametist ja tegevteenistusest vabastada (imperatiivne norm seaduses) või kaaluda talle teise ametikoha pakkumist.
17.Vastustaja on 06.11.2024 seisukohas avaldanud, et tegevväelane saab olla tegevteenistuses ja rahuaja ametikohal ainult siis, kui ta vastab tegevväelase tervisenõuetele. KVTS § 146 lg 1 p 3 kohaselt vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu arstliku komisjoni otsusel tegevväelase tervisenõuetele mittevastavuse korral. KVTS § 146 lg 1 p 3 ei anna struktuuriüksuse ülemale kaalutlusõigust. KVTS ei kohusta Kaitseväge pakkuma tegevväelasele muud rahuaja ametikohta, kui ta vabastatakse tegevteenistusest KVTS § 146 lg 1 p 3 alusel. See ei ole ka võimalik, sest kui isik ei vasta tegevväelase tervisenõuetele, siis ta ei vasta mitte ühegi rahuaja ametikoha nõuetele, sest kõik rahuaja ametikohad eeldavad tervisenõuetele vastamist (KVTS § 92 lg 3 p 6). Kui KAK otsustab, et isik ei vasta tegevväelase tervisenõuetele, on otsus kohustuslik struktuuriüksuse ülemale ja vältimatuks tagajärjeks on isiku tegevteenistusest vabastamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need seisukohad õiged.
18.KVTS § 146 lg 1 p 2 sätestas (19.08.2021 kehtinud redaktsioonis), et tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu, kui puudub rahuaja ametikoht, mille tervisenõuetele tegvväelane vastab. Sellest sättest tuleneb, et tervisenõuetele vastavust hinnatakse konkreetse ametikohaga seoses ja mitte igasugune tervisenõuetele mittevastavus ei too imperatiivselt kaasa tegevväelase tegevteenistusest vabastamist ning kui tegevväelane ei vasta konkreetse ametikoha tervisenõuetele (sellise järelduse saab teha KAK-i otsusest), võib siiski leiduda rahuaja ametikoht, millise tervisenõuetele tegevväelane vastab. Vastustaja tõlgendust järgides muutuks KVTS § 146 lg 1 p 2 sisutühjaks. Nimetatud säte lisati KVTS-i eelnõusse selle teisel lugemisel Riigikogus ning asjassepuutuvas seletuskirjas on selle sätte kohta märgitud järgmist: „rahuaja ametikoht on seotud tervisenõuetega ja väljaõppinud isikut püütakse võimaluse korral hoida teenistuses. Kui puudub tegevväelasele ettenähtud ametikoht, siis tuleb ta vabastada“ 1. Sellest järeldub seadusandja tahe välistada tervisenõuetele mittevastava tegevväelase teenistusest vabastamine, kui teda on võimalik terviseseisundit arvestades siiski rakendada muul rahuaja ametikohal. KVTS § 146 lg 1 p-e 2 ja 3 tuleb koosmõjus kohaldada selliselt, et kui leiab tuvastamist, et tegevväelase terviseseisund ei vasta nõuetele, on tema teenistusest vabastamine siiski lubatav vaid juhul, kui puudub rahuaja ametikoht, mille tervisenõuetele ta vastab (sh selline rahuaja ametikoht, mille täitmine oleks konkreetse tegevväelas puhul mõeldav ka siis, kui ta vastab üksnes C-taseme tervisenõuetele). Järelikult on vale vastustaja viidatud eeldus, et kui KAK on tuvastanud tegevväelase tervisenõuetele mittevastavuse, on selle vältimatu tagajärg isiku tegevteenistusest vabastamine. Sellele viitab ka kaebaja ülema 15.06.2021 seisukoht (dtl 85), kus ülem teeb ettepaneku leida kaebajale teenistuskoht mujal või teenistussuhe lõpetada.
19.Kuna vastustaja lähtus valest eeldusest, et tulenevalt kaebaja terviseseisundist pole talle teise rahuaja ametikoha pakkumine üldse võimalik, pole seda küsimust ilmselgelt ka üldse kaalutud. Tegemist on seega kaalumisveaga, mis võis kaasa tuua kaebaja õigusvastase ametist
Vt Seletuskiri kaitseväeteenistuse seaduse (172 SE II) eelnõu teiseks lugemiseks, kättesaadav arvutivõrgus https://www.riigikogu.ee/download/5ef2fe79-8a5a-4635-bbdc-2296a8832e21.
8(9)
3-21-2457 ja tegevteenistusest vabastamise. Otsuse selle kohta, kas pakkuda tegevväelasele teist ametikohta või ta ametist ja tegevteenistusest vabastada, teeb Kaitseväe struktuuriüksuse ülem, mitte KAK. Seega on KAK-i otsus üks asjaoludest (mitte ainus asjaolu), mida Kaitseväe struktuuriüksuse ülem peab kaaluma. Järelikult oleks vastustaja pidanud kaaluma, kas leidub ametikoht, kus kaebajal oleks võimalik jätkata ja kui jah, siis viima selle ametikohaga seonduvalt läbi uue C-taseme hindamise KAK-i kaudu. Kuna ringkonnakohtu 29.09.2023 otsuses nr 3-21-2796 tuvastati, et KAK hindas 03.08.2021 otsuses kaebaja vastavust C-taseme tervisenõuetele sõltumata sellest, kas kaebaja tervisekahjustused olid tekkinud teenistusülesannete täitmise tõttu või mitte, ei pea sellel küsimusel peatuma ka praegu.
20.Eelnevast tulenevalt jääb Kaitseväe apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need praeguse otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4).
21.Kuna Kaitseväe apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja kanda. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja on 06.11.2024 taotluse kohaselt kandnud apellatsioonimenetluses esindajakulusid kokku 2195,20 eurot (käibemaksuga). Märgitud suurusega kulu kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on advokaadibüroo arvetega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Ringkonnakohtu hinnangul on taotletud kulu osaliselt ülepaisutatud, võttes arvesse, et vaidluse all olevate küsimuste ring ei ole esimese astme kohtumenetlusega võrreldes avardunud. Samuti ei saa Riigikohtu pikaaegse praktika kohaselt põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes olla üldjuhul suuremad esimese kohtuastme menetluskuludest (vt nt Riigikohtu 28.06.2017 otsus nr 3-3-1-73-16, p 47; 10.06.2016 nr 3-3-1-84-15, p 31). Ringkonnakohus võtab siiski arvesse 01.01.2024 jõustunud käibemaksumäära tõusu. Asja mahtu ja keerukust arvestades loeb ringkonnakohus põhjendatud esindajakuluks apellatsiooniastmes 1050 eurot (sh käibemaks), mis tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 1 alusel välja mõista. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
22.Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.